Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Valdo Vokksepp

Turundus. Müük 1.4

By

Tähelepanu äratamine? AIDA mudeli esimene (attention) ja arvtavalt kõige olulisem osis. Nimelt peetakse reklaami sageli ja sealhulgas õigustatult, pealetükkivaks ja seeläbi mõtetuks tegevuseks. Tegemist paradoksiga, sest kuigi reklaam oli, on ja jääb oma olemuselt pealetükkivaks, ei ole sisuliselt võimalik ühtegi toodet või teenust, sh avalikku teenust, ilma tähelepanu äratamata lõpptarbijana viia. Selgituseks vast veel, et reklaami näol on tegemist oluliseima ja õigel kasutusel ka odavaima instrumendiga turundustöös.

Küsimus seisneb pigem selles, kas on veel alternatiive peale tutvustavate klippide raadios/teles ja bännerrekaami internetis? Ettetõttavalt võiks öelda, et võtteid on arusaadavalt rohkem kui üks, aga nende kasutamisel, olgu selleks siis lihtne kleebisreklaam või moraalsest aspektist kordades kahtlasem logo tätoveerimine fänni kehale, peab järgima põhimõtet, et ühtegi reklaami ei tehta lihtsalt niisama, reklaamimise pärast. Võtmeküsimus seisneb selles, kuidas siduda esimene samm järgmise kolmega (intrest, desire, action)? Nii juhtubki, et reklaam, mis iseenesest ei ole muud kui lühike ja soovitavas suunas mõjutav lühijutustus, muutub pahatihti olemuselt imelikuks, segaseks, sootuks ja pealtükkivaks. Kel huvi mõttemänge mängida – asendage ükskõik millise pesupulbri reklaamis märgitud kaubamärk näiteks suvalise kodukeemia nimega ja tulemus on üks ja seesama.

Positiivse näitena sobiks ilmselt välja tuua TELE 2 reklaamklippe, mis mõjuvad omas võtmes ehedalt ja ei ole liiga irriteerivad. Viimane tagab vaatamata kulukusele nö never ending story võimaluse, mis omakorda annab pikas plaanis arvatavalt korraliku kokkuhoiu.

Reklaami definitsioon:
Reklaam (advertising) – müüjapoolne (ühesuunaline) info edastamise viis, mis on tellitud ja finantseeritud kindlal eesmärgil.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Juhtkiri. Mai 2010

By

Juhuste kokkulangevusel sai kummaline number, sellel korral. Palju juttu on informatsioonist, tunnistama peab et kolmes erinevas aspektis. Nii näiteks räägib hr. Andri Arula oma intervjuus IT turvalisusest, hr. Künnapas käsitleb kuluefektiivsuse fenomeni, seostades seda toimiva teabekoguga ja hr. Vokksepp jätkab sama mõttekäiku müügiaspektist. Peaksime võtma kõneks vulkaanipurskest tekitatud kahjud lennundusele, kuid paraku ei ole kuukirjaformaadis ilmuval ajakirjal võimalik siia midagi värsket lisada. Küll ilmub selles numbris pr. Anneli Salk`i Egiptuse reisikiri ja paljude lugejate rõõmuks jätkub hr. Vahur Kõrbe mõnusalt eneseiroonilises vormis kirjutis GAZ 21 taastamisest. Ühtlasi soovitame elamust – 03.06.10 kl. 19.00 toimub vabaõhuõhtusöök Rotermanni kvartalis. Nautige valgeid õhtut!

Lisanduseks – vastavat kirjutist selles veebikirja küll ei leia, kuid meid teeb tõsiselt murelikuks .ee domeeni tasuliseks muutmine. Põhjenduseks tuuakse umbes 70 000 domeeni maksustamisel, üdini läbikulunud argument – aga mujal on rahvusdomeen tasuline! Tõsi, mujal on ka raadio- või teleri kasutamine maksustatud. Näiteks Soomes. Näiteks Taanis. Näiteks Suurbritannias. Ja mujal vaevalt läheksid läbi taolised pisisigadused, näiteks nagu digiallkirjastamisel. Kes kokku ei ole puutunud, siis siin toimib sarnane põhimõte narkomüügiga. Esimesed viis allkirja (kuus) on tasuta, sealt edasi tuleks aga mingile sootule sihtasutusele obrokit maksta. E-tiigril paistab tõsine podagra olevat…

Tulles .ee domeeni temaatika juurde tagasi – äriettevõttele ei ole need paarkümmend eurot aastas mingi number. Küll jätavad kodumaise domeeni arvatavalt kasutamata mitmed perekonnalehed, samuti start-up`id; sest .eu mõjub äriliselt perspektiivsemalt ja imelik küll, on odavam.

Võttes kokku, veebikiri on veendunud, et riigile oleks perspektiivsem hoida domeeni haldus/hoolduskulud EV Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves, sest .ee lõpuline sait võib tihtipeale olla ainukeseks pidepunktiks, mis jalgadega hääletanuid kodumaaga üldse ühenduses hoiab. Ühesõnaga, tegemist on rahvusliku identiteedi ühe nurgakiviga, nagu lipp ja vapp ning loogiline oleks, et seda haldaks riik.

Foto: Flickr.com

Turundus. Müük 1.3

By

Infoväli, millest eelmise artikli lõpul põgusalt juttu oli, evib turundus- ja müügiprotsesside juures märkimisväärsest tähtsust. Tegemist ei ole liialdusega, sest iga arvestatava kampaania eelarve suuremaks kulukohaks on ja jääb teavituskulu. Õigesti kalibreeritud infoväli tagab kuluefektiivsuse, st vähendab tuntavat reklaamieelarvet. Selleks peab aga kliente tundma. Lihtsustatult saab väita, et 100% efektiivsuse võib tagada ka A4 formaadis mustvalge tekst kohaliku huvikeskuse seinal. Tegelikkuses ei ole kõik nii lihtne ja paljud, eeskätt alustavad väikeettevõtted on tänaseks avastanud Facebook`i, mida kasutab väidetavalt juba ca 200 000 eestlast. Viimane on hea ja ühtlasi halb näide infoväljast ning täpselt sihitud reklaamist. Hea selles mõttes, et riigi poolt pakutav tugi alustavatele ettevõtetele päädib tihtipeale kummaliste voldiku- ja messitoetustega. Ohukohaks tuleks lugeda aga nn middleman`i efekti, see tähendab, et hetkest, mil kliendid on harjunud teenust kasutama, muutub keskkond reeglina tasuliseks. Siin ei maksaks endale erilisi illusioone luua, suurimad sotsiaalsed võrgustikud – Orkut ja Facebook kuuluvad võimsatele meediakorporatsioonidele. Kasutajale võib aga taoline muudatus tulla aga väikese šokina, sest üldlevinud on väärarusaam, nagu oleks internetitooted seletamatul põhjusel tasuta. Eelmärgitud huvitava fenomeni juurde tuleme aga turunduskommunikatsiooni käsitlevate kirjutiste juures tagasi. Kel sügavam huvi, võiks ette tõtates uurida Microlilinki ettevõtmisi milleniumi paiku : )

Lõpetuseks oleks hea sedastada, et müügiprotsess koosneb neljast põhimõttelisest osategevusest. AIDA mudel:
– tähelepanu äratamine (attention);
– huvi tekitamine (intrest);
– omamissoovi ergutamine (desire);
– ostu sooritamine (action).


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Turundus. Müük 1.2

By


Müük? Vaatamata erinevatele lähtenurkadele peaks lugema müüki elemendiks kogu turunduslahenduses. Kogumis, mis koosneb mitmetest osistest, sh. hinnakujundus ja turunduskommunikatiivne instrumentaarium kogu oma spektris, so. alates reklaamist ja tarbijamängudest ning lõpetades suhtekorralduslike võtetega. Ehk siis, lisaks brändi tugevdavatele funktsioonidele, saab turunduse muudel vahenditel olla ainult üks eesmärk – toetada jõuliselt müügitegevust, väljendades selgemalt – tuua raha sisse. Siin peitub ka omalaadne ohukoht, vaadeldes turundust ja müüki eraldi protsessidena, peab märkima, et turundus on strateegilises plaanis pikaajalisem tegevus. Nimelt, turundustegevused, sh sihtrühma vajaduste kaardistamine ja monitooring on oma olemuselt ajamahukad. Müük kui selline tegeleb siiski tarbija/külastaja/kliendi hetkevajadustega, olles protsessina seeläbi arusaadavalt ka lühiajalisem.

Ostuotsus iseenesest kujuneb läbi viie astme:

• vajaduse või probleemi teadvustamine;
• teabe otsimine;
• alternatiivide hindamine;
• ostuotsuse vastuvõtmine;
• ostujärgne hindamine.

Lühidalt – kliendi silme läbi ei ole turundusel ja müügitööl sisulist vahet. Seevastu toote müüja juhib kahte erinevat protsessi: lühi- ja pikaajalist. Oskusliku tegutsemise seotakse mõlemal juhul kliendid ühtse infoväljaga. Nii tekib, täpsemalt tekitatakse, olukord kus klient infot otsides saab esimese teabe just sellest allikast.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: http://newstoneage.files.wordpress.com/2010/01/sale.jpg

Turundus. Müük 1.1

By

Kuidas leida aga just see õige klient või kliendirühm? Ilma erilise pateetikata: kasumittaotlev ettevõte ei saa edukalt toimida, tundmata sihtrühma ja selle ootusi ning vajadusi. Viimane ei olegi nii lihtne, sest isegi kui õige sihtrühmani jõuda, jääb põhiküsimuseks, kuidas:

• mõista ja ennetada kliendi soove;
• siduda võimalikult suur sihtrühm endaga?

Harilikult leitakse lahendus erinevate tehnoloogiate, näiteks CRM (Client Relation Management) kasutamises. Tegu tarkvaraga, mille abil fikseeritakse kliendikontaktid, eesmärgiks mõtestada ostuharjumusi ja makstavasid. Teisalt, niššiettevõtte jaoks võib sama edukalt sobida ka lihtne ja igati harilik tabelarvutusfail, eeldusel, et seda täidetakse korrapäraselt ja andmetele ligipääs võimaldatakse ainult õigetele inimestele.

Omamoodi huvitavas olukorras on sellest vaatenurgast toitlustus-majutusettevõtted, sest kassasüsteem annab reeglina küllalt põhjalikku tagasisidet. Samas, kassas leiduvad andmed on siiski suhteliselt mehhaaniline kogum ja märkimisväärselt suurt rolli nii müügitsüklis aga ka asjakohase tagasiside koondamisel mängib teenindav personal. Teisisõnu, teenindusettevõtete eripäraks tuleb lugeda organisatsiooni kui sellise, mõnetist impersonaalsust, st kliendid samastavad ettevõtet sageli teenindajatega ja vastupidi.

Siin paikneb ühtlasi ka võti eduks, õigesti värvatud ja arendatud personal loob kordades tõhusama kontakti ja müüb seeläbi kiiremini ja edukamalt. Võtmeküsimus seisneb pigem selles, kuidas hoida ja arendada taolist meeskonda, sest kui telefonimüügiga tegelevad reeglina kaks-kolm inimest, siis suurhotelli palgalehel on ainuüksi ettekandjaid ja kelnereid kümmekond korda rohkem.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee

Turundus. Müük 1.0

By


Turundus? Hea lihtne sedastus oleks: turundus on äriprotsess, mis hõlmab kogu ettevõtet. Definitsioone, kusjuures on mitmeid, sh käsitletakse turundust kui väärtuste loomist aga ka kui turuvajaduse täitmist. Nii ühel, teisel kui kolmandal juhul on edu võti turu tundmises ja oskuses/võimaluses reageerida sellele vastavalt. Mis tähendab utreeritult ainult kahte sisulist küsimust:

• Kui hästi Te tunnete sotsiaalmajanduslikku keskkonda, kus olete tegev?
• Kas Teil on tooteid/teenuseid , mida hetkeseis soosib?

Kui veel 17-18 kuud tagasi, ehk majanduslanguse lävepakul, oleks võinud mõlemale küsimusele kinnisilmi „Jah!“ vastata; siis täna ei saa seda teha paljud. Eriti kehvalt on läinud elustiili müüvatel ettevõtetel. Näiteks – vahepealsel ajal on suletud mitmeid nii paberkandjal kui veebipõhiseid ajakirju, nn naistekaid, mille peamiseks tuluallikaks oli hedoonilise tagapõhjaga toodete promotsioon. Samuti on uksed sulgenud ridamisi häid või vähem häid söögikohti. Õhus on võimalus, et mõnede hotellide voodeid hakkavad tegema ülesse pangad.

Mängu võlu seisneb aga muus, samal ajal kui kõrgelt hinnatud fine dining restoranid külalisi päevapakkumistega meelitavad, läheb näiteks üleilmsel kiirtoitlustajal, McDonalds`il rohkem kui hästi. Seda olukorras, kus USA aktsiaturgudel on just äsja olnud viimase 80 aasta kehvim aasta.

Põhjuseid, miks alles hiljaaegu ebatervisliku eluviisi ja toitumise sümboliks peetud ettevõte nii edukaks on osutunud, on kindlasti mitmeid. Kuid tähtsaim neist oleks vaieldamatult odav ja standardiseeritud toode, mis sobib suurpäraselt langevale/langenud turule. Ja mitte ainult, sest kui klient on sind kord juba omaks võtnud, siis tarbimisharjumusi paneb teda muutma ainult midagi väga drastilist.

Kordades keerulisem ja huvitavam on olukord eelmärgitud meediaturul, kus Guttenbergi aegne tehnoloogia on lõppu leidmas, kuid see oleks juba mõne järgmise artikli teema.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee

Persoon. Intervjuu Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) tegevjuhi hr. Valdo Vokksepp`aga

By


Intervjuusid annad suhteliselt vähe?

Aus vastus oleks – nii palju kui tarvis ja nii vähe kui võimalik. Tegelikult olen Sulle seoses Liidu tegemistega kord juba vastanud…

Mis või kes on multifunktsionaalne personaliettevõte?

EHRA? EHRA on tõesti multifunktsionaalne ettevõte. Tööotsijale tähendab EHRA.ee tööotsingu- ja koolituskeskkonda. Lisaks erialast ajakirja. Töövõtjale – võimalust, et otsime professionaalse tööjõu ja oskame soovitada, millises koolis oleks hea töötajaid täiendada. Samavõrd on meie andmebaas avatud ka neile, kes omal riisikol töötajaid otsida soovivad. Lisaks kommunikatiivne moodul – me teame kus ja kuidas levitada teateid.

Milliseid teateid?

Olenevalt sihtrühmast – kas töökuulutusi, või siis vastupidi, oskame juhtida tähelepanu toodetele või teenustele.

Milliseid koolitusi?

Kuidas nüüd seletada, üheltpoolt teame organisatoorsed eripärasid. Teisalt, igasugune kool on õpetaja keskne. Me teame, kelle juures õpivad parimad pagarid ja kokad. Või teenindajad.

Eelistusi?

Kinnisilmi võin soovitada haridusasutust, mis paikneb Tallinnas Puuvilla tn. 19.

Miks Sa ise koolitad?

Päris mitmel põhjusel. Üheltpoolt, nagu ikka ja alati on süüdi suur juhus. Esiteks on mulle sattunud äärmiselt head juhendajad. Inimesed kes suudavad segaseid ja keerulisi lihtsalt ja huvitavalt lahti rääkida. Teiseks, sattusin töötama toonases Reval Olümpias perioodil, mil sellest kujundati rahvusvaheline neljatärnihotell.

Täna ei ütle taoline asjaolu palju aga küsin teisiti – milline kohalik hotellikett on arenenud edukalt Eestist väljapoole? Arusaadavalt ei toimu sellelaadsed protsessid lihtsalt Pühast Vaimust. Organisatsioonisisene tõuge tuleb tegevjuhtkonnalt ja võimendub vastavalt läbi turundus- ja personaliosakonna. Ühesõnaga, kui vaatan oma CV`d, siis summa mis on kulunud minu kui koolitaja koolitamisele, on ka tänasel päeval aukartustäratav. Eraldi põhjusena pean kindlasti nimetama neid vägagi karismaatilisi persoone, kes viivad oma loenguid läbi TÜ peahoone auditooriumis nr 128. Ühesõnaga – koolitamine on minu jaoks kirg!

Täiesti teiselaadne küsimus, mis Sa arvad, kas kapitalismi lõpp on käes?

Minu arvates äärmiselt rumal seisukohavõtt. Motiveerib inimest ikkagi soov olla parem ja siis selle nimel ka pingutada. Mitte vastupidi. Kui milleski tõsine probleem on, siis pigem kodanikuühiskonna tagasihoidlikus toimimises. Muide, väljendub ka kutsliitude nõrkuses. Tänasega on need protsessid pisitasa muutumas, kuid siiski on ju näiteid piisavalt palju: oli edukas taksojuht ja siis nagu võluväel, kehastus ümber ehitajaks. Tulemus on teadagi milline!

Tänan!

Intervjueeris,
Ton Karlos

Laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Automaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.

Veebikiri, kellele?

By

Hea  Külastaja!

Kui küsida, miks kirjastame veebiajakirja “Külaline”, siis pean tunnistama – vastus, ei ole ühene. Üheltpoolt, kindlasti sotsiaalsest vastutusest – me kõik soovime elada paremas maailmas. Teisalt, kaunikesti nüri oleks koostada ja saata välja korporatiivspämmi, mille ainukeseks sõnumiks on lõputu hosiaana oma toodetele ja juhtkonnale.

Nii ongi algsest  ettevõtteblogist kujunenud majandusliku suunitlusega veebis leviv ajakiri, mis muuhulgas võib osutuda hästi sihitud reklaamikanaliks. Kuidas iganes, proovime oma lugejateni iga kalendrikuu 10-nendal kuupäeval tuua huviväärset ja ärgast lugemisvara. Kas meil see ka õnnestub, saate teada kui avate veebikiri.ee statistika.

Mida annab aga veebikiri.ee EHRA era- ja äriklientidele? Vastates lühidalt: veebikiri.ee on stabiilselt kasvav turismi- ja majutusvaldkonnale suunatud teabekanal.  Me anname asjakohast informatsiooni. Aga anname soovijatele ka väljundi, näiteks EHRA Ülipakett sisaldab tõhusat turundusmoodulit.

Lugejaks, muide, võib hakata selle sama lehekülje paremas alaosas. Olete lahkesti oodatud : )

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA)

tegevjuht
üldtel./fax: + 372 65 61157
gsm: + 372 50 19179
skype: ehra.ee
e-post: valdo.vokksepp@ehra.ee
veeb: www.ehra.ee