Kuidas leida aga just see õige klient või kliendirühm? Ilma erilise pateetikata: kasumittaotlev ettevõte ei saa edukalt toimida, tundmata sihtrühma ja selle ootusi ning vajadusi. Viimane ei olegi nii lihtne, sest isegi kui õige sihtrühmani jõuda, jääb põhiküsimuseks, kuidas:
• mõista ja ennetada kliendi soove;
• siduda võimalikult suur sihtrühm endaga?
Harilikult leitakse lahendus erinevate tehnoloogiate, näiteks CRM (Client Relation Management) kasutamises. Tegu tarkvaraga, mille abil fikseeritakse kliendikontaktid, eesmärgiks mõtestada ostuharjumusi ja makstavasid. Teisalt, niššiettevõtte jaoks võib sama edukalt sobida ka lihtne ja igati harilik tabelarvutusfail, eeldusel, et seda täidetakse korrapäraselt ja andmetele ligipääs võimaldatakse ainult õigetele inimestele.
Omamoodi huvitavas olukorras on sellest vaatenurgast toitlustus-majutusettevõtted, sest kassasüsteem annab reeglina küllalt põhjalikku tagasisidet. Samas, kassas leiduvad andmed on siiski suhteliselt mehhaaniline kogum ja märkimisväärselt suurt rolli nii müügitsüklis aga ka asjakohase tagasiside koondamisel mängib teenindav personal. Teisisõnu, teenindusettevõtete eripäraks tuleb lugeda organisatsiooni kui sellise, mõnetist impersonaalsust, st kliendid samastavad ettevõtet sageli teenindajatega ja vastupidi.
Siin paikneb ühtlasi ka võti eduks, õigesti värvatud ja arendatud personal loob kordades tõhusama kontakti ja müüb seeläbi kiiremini ja edukamalt. Võtmeküsimus seisneb pigem selles, kuidas hoida ja arendada taolist meeskonda, sest kui telefonimüügiga tegelevad reeglina kaks-kolm inimest, siis suurhotelli palgalehel on ainuüksi ettekandjaid ja kelnereid kümmekond korda rohkem.
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht