Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

eksport

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

By

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

Foto ja allikas: Statistikablogi

 

Jõulukuu muudab elanike tarbimisharjumusi

By

Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.

Jõulukaupade eksport kahekordistus

Statistikaameti andmetel eksporditi ja imporditi 2013. aastal jõulukaupu
2,5 miljoni euro eest. Võrreldes 2012. aastaga suurenes jõulukaupade eksport kaks korda ja import 1,4 korda.

Jõulukaupu imporditi 23 riigist. Kõige rohkem toodi Eestisse jõulukaupu Hiinast ja Hollandist (vastavalt 42% ja 11% jõulukaupade impordist). Eesti eksportis jõulukaupu 35 riiki, kõige rohkem Saksamaale ja Venemaale (vastavalt 44% ja 20% jõulukaupade ekspordist).

Jõulupuid imporditi Eestisse 2013. aasta viimases kvartalis üle 100 000 euro eest ning peamiselt Taanist (97%). Samal ajal eksporditi jõulupuid üle 700 000 euro eest ning peamisteks sihtriikideks olid Taani ja Suurbritannia. Eesti turul müüdavad ilutulestikutooted on enamasti pärit Hiinast (96%). 2013. aastal imporditi pürotehnilisi tooteid üle 1,2 miljoni euro eest, mis oli 1,6 korda rohkem kui aasta varem.

Detsembris jätab elanik kauplustesse ligi 340 eurot

Detsembrit võib pidada jaekaupmeeste edukaimaks kuuks – jaemüük suureneb novembriga võrreldes püsivhindades keskmiselt viiendiku võrra. Selline tõus on tavapärane, kuna toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

2013. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes kaupu 446 miljoni euro eest, seega jäi kauplustesse elaniku kohta keskmiselt 338 eurot. See on ligi viiendiku rohkem kui novembris. Jaekaupmeeste jaemüügi kasvust suurima osa ehk 66% andsid suured toidukauplused (nn super- ja hüpermarketid), kus on ülekaalus toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük, kuid kus müüakse ka tööstuskaupu. Nendes kauplustes kasvas jaemüük novembriga võrreldes 27%, mis näitab, et jõulukingitusi ostetakse ka neist poodidest, kus sooritatakse oma igapäevased toiduostud. Populaarseks osutusid detsembris ka spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist. Neis kauplustes suurenes jaemüük novembriga võrreldes 38%, kogu jaemüügi kasvust andsid need poed ligi 17%.

Allikas: statistikaamet

Foto:  freestockphotos.biz/

 

 

Eesti eksport Venemaale on 2014. aasta esimesel poolaastal vähenenud

By

Statistikaameti 2013. ja 2014. aasta I poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra. Peamiselt on ekspordi vähenemist mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete ning elusloomade ja loomsete toodete väljaveo vähenemine.

Eesti eksportis 2013. aasta I poolaastal Venemaale kaupu 655,7 miljoni ning 2014. aasta I poolaastal 614,4 miljoni euro eest, mis mõlemal juhul moodustas 10% kogu Eesti kaupade ekspordist. 2013. aasta teisel poolel eksport Venemaale kasvas ja oli 748,4 miljonit eurot, moodustades 12% kogu Eesti ekspordist.

2014. aasta I poolaastat 2013. aasta sama ajaga võrreldes saab öelda, et Eesti ekspordi vähenemist Venemaale on kõige rohkem mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete (sh orgaaniline keemia, värvained, fotokemikaalid) eksport, mis vähenes üle 20 miljoni euro. Ekspordi langusele on avaldanud suurt mõju põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubajaotise puhul elusloomade ja loomsete toodete (sh elusloomad, liha, kala, piim ja piimatooted) väljaveo vähenemine, mis on kahanenud üle 12 miljoni euro.

Mida Venemaale eksporditakse?

Nii 2013. kui ka 2014. aastal moodustasid Venemaale eksporditud kaupadest peaaegu poole mehaanilised masinad ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. 2013. aasta I poolaastal eksporditi mehaaniliste masinate kaubagruppi kuuluvaid tooteid Venemaale 168 miljoni euro eest, milles Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli vaid 6%. 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid kaupu 12 miljoni euro väärtuses rohkem ning Eesti päritolu toodete hulk suurenes aastataguse sama ajaga võrreldes kaks korda. Selles kaubagrupis on Eesti päritolu toodete hulk küll väike, kuid 2014. aasta I poolaastal eksportis neid üle 280 Eesti ettevõtte (41% kogu selle grupi eksportijatest).

Põllumajandussaadusi ja toidukaupu viidi 2013. aasta I poolaastal Venemaale 99,3 miljoni euro eest, kusjuures Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 43%. 2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi neid kaupu Eestist Venemaale
102 miljoni euro eest, kuid Eesti päritolu tooteid oli mullusest 1,4 korda vähem. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes juba 2013. aasta II poolaastal, mil 140,1 miljoni euro väärtuses eksporditud põllumajandussaadustest ja toidukaupadest oli vaid 31% Eesti päritolu.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti mõjutab kõige rohkem valmistoidukaupade; karastusjookide; alkohoolsete jookide ja äädika ning tubaka kaubajaotis. Suurima osatähtsusega selles kaubajaotises on jookide, alkoholi ja äädika kaubagrupil. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on alkohoolsete jookide eksport Venemaale kasvanud 2014. aasta l poolaastal
1,3 korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi alkohoolseid jooke Venemaale
55,5 miljoni euro eest. Selles kaubagrupis on Eesti päritoluga tooteid keskmiselt 2%.

Venemaa sanktsioonid

Venemaa keelustas elusloomade ekspordi 2012. märtsist. Kalatoodetele kehtestas Venemaa osalised sanktsioonid juba 2013. aasta II poolaastal ning osale tootjatele uuesti koos piimale ja piimatoodetele kehtestatud sanktsioonidega 2014. aasta jaanuari algusest. Sealiha eksporti hakkas Venemaa piirama 2014. aasta jaanuari lõpust. Kõik need piirangud on avaldanud mõju ekspordile.

Kalatooteid (elus, jahutatud, külmutatud, kuivatud, soolatud, külm- või kuumsuitsukala) eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
10,2 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 88%. Piirangute tulemusena vähenes eksport 2013. aasta II poolaastal kaks korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi kalatooteid 9 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 87%. Võrreldes mulluse sama perioodiga, vähenes tänavu
I poolaastal kala eksport Venemaale 1,1 miljoni euro võrra.

Piima ja piimatooteid eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
20,4 miljoni euro eest, millest Eesti päritolu tooted moodustasid 99%. Nii
2013. aasta II poolaastal kui ka 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid tooteid 14,9 miljoni euro eest ja Eesti päritolu toodete osatähtsus oli alla 90%. Sanktsioonide mõjul on piima ja piimatoodete eksport vähenenud 1,4 korda, võrreldes 2013. aasta I poolaastaga, oluliselt on seda mõjutanud juustu ekspordi vähenemine 13 miljoni euro võrra.

Liha ja lihatooteid, sealhulgas vorsti ja neist tehtud konserve, eksporditi
2013. aasta esimesel kuuel kuul Eestist Venemaale 2,3 miljoni euro eest, 99% kaubast oli Eesti päritolu. 2013. aasta II poolaastal kasvas nende toodete eksport 1,3 korda. Seakatku hirmust tulenevate sanktsioonide tulemusena lõppes 2014. aasta alguses sealiha väljavedu ning liha ja lihatoodete eksport vähenes 2013. aasta I poolaastaga võrreldes 3,8 korda.

Köögivilju, söödavaid juurvilju, mugul- ning puuvilju ja pähkleid on Eestist Venemaale eksporditud üsna vähe. 2013. aasta I poolaastal eksporditi neid Venemaale kokku 341 000 euro eest, kusjuures Eesti päritolu kauba osatähtsus oli 71%. Eelmise aasta II poolaastal vähenes väljavedu 3,4 korda ja peamiselt eksporditi teiste riikide päritolu kaupa ehk tegemist oli re-ekspordiga.
2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi vastavat kaupa Venemaale 237 000 euro eest ning vaid 1% sellest oli Eesti päritolu.

Mitmesuguseid toiduvalmistisi eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale
5,6 miljoni euro eest, Eesti päritolu kaubad moodustasid sellest 31%. Mullu
II poolaastal kasvas eksport 0,3 miljoni euro võrra ja ka Eesti päritolu toodete osatähtsus suurenes kahe protsendipunkti võrra. 2014. aasta I poolaastal on toiduvalmististe eksport Venemaale kasvanud 1,2 korda, kuid vähenenud on Eesti päritolu toodete osatähtsus, mis kahanes 25%-ni võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.

Millist mõju avaldab augusti alguses Venemaa kehtestatud embargo põllumajandustoodete ekspordile, saame teada 10. oktoobril 2014, kui Statistikaamet avaldab väliskaubandusstatistika augustikuu kohta.

Foto ja allikas: Statistikaamet

Kümnest suurimast kaupade eksportijast seitse viib välja ka teenuseid

By

Statistikaameti andmetel viisid Eesti 100 suurimast kaupade eksportijast üle poole ehk 55 eksportijat 2012. aastal välja ka teenuseid. Kümne suurema kaupade eksportija seas oli teenuste eksportijaid seitse. Kaupade re-eksportimine pakub võimalust suurendada ka teenuste väljavedu.

Poolesaja suurima kaupade eksportija seas eksportis 2012. aastal teenuseid kaks igast kolmest.

Kaupade re-eksportimine: võimalus suurendada teenuste väljavedu

Viimastel aastatel on suurenenud kaupade müük Euroopa Liidu liikmesriikidest Eesti kaudu Venemaale. Teiste liikmesriikide kaubad saabuvad Eesti ladudesse ning ostja leidmise korral müüakse need edasi Venemaale. Selline kaupade vahendamine sisaldub ka Eesti ekspordi arvestuses ning seda võib nimetada re-ekspordiks.

Eesti ekspordis Venemaale moodustasid re-eksporditavad tooted 2012. aastal juba üle 50%. Sarnane oli olukord ka Hollandi kaubavahetuses, kus ligi pool Saksamaale väljaveetavatest masinatest ja seadmetest ei olnud Hollandi päritolu ehk olid re-eksporditavad kaubad.

Ekstensiivse arengu puhul võibki Eesti olla kaupade müügikoridoriks Venemaale. Samal ajal hakkab selline tegevus suurendama ka Eesti teenuste eksporti, kuna välisettevõtted ostavad sel juhul Eesti logistika- ja transporditeenust.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2013 artiklis „Kaupade ja teenuste eksport ning neis sisalduv kodumaine väärtus“ (ilmus 30.09.2013).

Allikas ja foto: statistikaamet

2011. aastal moodustas re-eksport Eesti koguekspordist 22%

By

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Statistikaameti andmetel oli 2011. ja 2010. aastal Eestist eksporditavate kaupade müük välisturgudele märkimisväärne, suurenedes kummalgi aastal üle kolmandiku (2010. aastal 35% ja 2011. aastal 37%). Eesti kaubaeksport moodustas 2011. aastal juba 75% Eesti sisemajanduse koguproduktist (näiteks Soomes oli sama näitaja 30% ja Rootsis 35%), mis on aastate võrdluses siiani kõrgeim. See näitab Eesti majanduse suurt sõltuvust ekspordist ning samuti seda, et Eesti eksporti ning seega ka majandust mõjutab ekspordi sihtriikide majanduse olukord. Mis on aga sellise ekspordi kiire suurenemise taga?

2011. aastal moodustas re-eksport Eesti koguekspordist 22% 

Kui Eesti kogueksport kasvas 2011. aastal 37%, siis re-ekspordi kasv oli 57% (1,66 miljardist eurost 2010. aastal 2,61 miljardi euroni 2011. aastal). Re-ekspordi kiirem kasv võrreldes koguekspordiga näitab, et Eesti ekspordis on suurenenud re-ekspordi osatähtsus. Näiteks Eestisse saabuvad traktorid Inglismaalt, mis vaheladudes ladustatakse ning eksporditakse ostja leidmise korral Venemaale. Sellist tüüpi kaubavahetus sisaldub nii Eesti ekspordi- kui ka impordimahus. Kui 2001. aastal oli selliste toodete osatähtsus vaid 5% Eesti koguekspordist, siis 2011. aastal juba 22% (2009. ja 2010. aastal 19%).

2011. aastal moodustas allhange 13% Eesti koguekspordist

Ka allhanke eksport on kasvanud kiiremini kui Eesti kogueksport. Allhanke eksport suurenes 2011. aastal 48% (1,07 miljardist eurost 2010. aastal 1,58 miljardi euroni 2011. aastal).

Kui 2011. aastal moodustasid kaubad, mis toodi Eestisse vaid allhankeks, 13% Eesti koguekspordist, siis 2001. aastal oli niisuguseid kaupu aga koguni 37%. See näitab, et Eestis on allhankena tehtud kaupade osatähtsus ekspordis viimasel kümnendil vähenenud.

Allhanke korras teevad ettevõtted selliseid töid nagu kütuste töötlemine (oktaanarvu suurendamine), kiirabiautode komplekteerimine meditsiiniaparatuuriga vms. Allhanke puhul võib tütarettevõte osutada tegelikult vaid teatud teenust oma emaettevõttele. Samas kajastub Eesti ekspordi-impordimahus ka nende kaupade väärtus, mis teenuse osutamiseks Eestisse tuuakse ja pärast riigist välja viiakse.

Foto: Statistikaamet
Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/07/11/kolmandik-eestist-eksporditavatest-kaupadest-on-vooramaist-paritolu/