Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Innovatsioon

Eesti ettevõtted ja innovatsioon?

By

Eesti ettevõtted on Euroopas ühed innovaatilisemad, selgub Eurostati avaldatud andmetest. Aastatel 2018–2020 tegeles innovatsiooniga 64,2% Eesti ettevõtetest, olles selle tulemusega Euroopa Liidu (EL) riikidest seitsmendad.

Võrreldes eelmise uuringuperioodiga aastatel 2016–2018 on Eesti ettevõtete innovaatilisus siiski veidi vähenenud – siis tegeles innovatsiooniga 73,1% ettevõtetest ning Eesti oli EL-i riikide hulgas esikohal. Seekord olid riikide võrdluses kõige innovaatilisemad ettevõtted Kreekas, kus uuendustega tegeles 73% ettevõtetest. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 53%, Eesti ettevõtted ületavad seega EL keskmist enam kui 10%-ga. Lähinaabritega võrreldes jääb Eesti küll Soomele alla, kuid näiteks Lätiga võrreldes on innovaatilisi ettevõtteid lausa poole rohkem.

Ettevõtete innovaatilisuse saab jagada protsessiuuendusteks ja tooteuuendusteks. Suurim erinevus võrreldes eelmise uuringuga tuleb tooteuuendustest, mis on vähenenud pea poole võrra. Perioodil 2016 – 2018 tegeles tooteuuendusega 49% ettevõtetest, kuid aastatel  2018–2020 kõigest 28%. Langus olnud ühtlane nii tööstus- kui ka teenindussektoris. Tooteuuendus Eesti ettevõtetes on Euroopa keskmisega samal tasemel, kuid protsesse uuendavaid ettevõtteid on Euroopa keskmisest enam. Protsessiuuendusega tegeles Eestis 53,6%, Euroopas keskmiselt 43,5% ettevõtetest.

Tooteuuenduse alla kuuluvad kaubad või teenused, mis erinevad oma omaduste või kasutusviisi poolest oluliselt ettevõtte senistest toodetest. Tooteuuendustest on langus olnud kõigis alamjaotustes. Suurimad erinevused on olnud kaupade ja teenuste täiustamisel ning konkureerivate tooteuuenduste loomisel. Konkureerivad tooteuuendused on sellised kaubad ja teenused, mida teised ettevõtted juba turul pakuvad, kuid mis on uued ettevõtte enda jaoks. Selliste tooteuuendustega tegeles eelmisel uuringuperioodil 41% ettevõtetest, sel korral vaid 20%.

Allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/kui-innovaatilised-eesti-ettevotted

Foto: Michal Jarmoluk ja Pixabay

Fazer lahendab keskkonnaprobleeme teadliku toidutootmisega

By

Kliimasoojenemise vastu võitlev Fazer plaanib vähendada aastaks 2030 heitkoguseid ja toidujäätmeid poole võrra, hankida toorainet ainult säästvalt majandavatest varustajatelt ning suurendada taimse toidu osakaalu.

Fazer Grupi tegevjuhi ja presidendi Christoph Vitzthum sõnul on mitmed hiljutised raportid nagu näiteks Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma (IPCC) eriraport viidanud sellele, et globaalse soojenemise piiramiseks on vaja kasutusele võtta kiireid ning kaugeleulatuvad meetmed.

„EAT-Lancet Komisjoni uuringu kohaselt vähendaks taimse toidu eelistamine nii heitkoguseid kui parandaks inimeste tervist. Pakkudes inimestele nende heaolu toetavaid valikuid, kaasame neidki meid kõiki puudutavaid probleeme lahendama. Meie silmis ongi nende probleemide üheks lahenduseks teadlik toidutootmine ja -tarbimine,” kommenteeris Vitzthum.

Fazeri jätkusuutlikkuse strateegia keskmes on neli omavahel seotud eesmärki. Heitkoguste ja toidujäätmete vähendamine 50% võrra võimaldab pakkuda väiksema kliimamõjuga toitu. Fazer Grupi tegevjuhi sõnul on toiduainetööstus kliimamuutuste suurimaks mõjutajaks, mistõttu on need eesmärgid keskkonna seisukohalt äärmiselt märgilise tähtsusega.

„Jätkusuutliku tooraine hankimiseks oleme abiks kakaotootjatele, võimaldades neile koolitusi ja uusi istutusmaterjale, mille abil on neil toorainet võimalik säästlikumalt toota. Viimane suurtest eesmärkidest, mis keskendub taimsete toitude osakaalu suurendamisele, aitab aga parandada inimeste tervist ning vähendada toiduainete toomise mõju keskkonnale,“ sõnas Vitzthum.

Investeeringud ja innovatsioon

Aastate jooksul on Fazer läbi viinud mitmesuguseid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid algatusi ning säästvad meetmed on igapäevaselt kasutusel kõikides ettevõtte tegvustes. Näiteks kasutab Fazer vaid sajaprotsendiliselt jätkusuutlikku kakaod, RSPO-sertifitseeritud palmiõli ning edendab jätkusuutlikku teraviljakasvatust. Rootsis ja Soomes kasutatakse vaid taastuvenergiat. Eelmisel aastal avas ettevõte koostöös Soome riikliku tehnikauurimiskeskuse (VTT) ja IBMiga Helsingis pilootrestorani TestEat, mille eesmärk on koguda andmeid inimeste toitumisharjumuste kohta ning luua tänapäevaste tehnoloogiate abil tulevikutoidu lahendusi.

„Rahvusvahelise toiduainetööstusena oleme võimelised vajalikke muudatusi keskkonnaprobleemide lahendamiseks ellu viima. Uus jätkusuutlik lähenemisviis on osa meie strateegilisest uuendamisprotsessist, mis aitab meil muutuda kaasaegseks jätkusuutlikuks toiduettevõtteks. Ka tarbijad eeldavad täna, et ettevõtted tegutseksid ausalt ja keskkonda säästvalt. Vastutustundlikult toimides tagame ka meie ettevõtte tegevuse järjepidevuse,“ tõdes Vitzthum.

Foto: fazer.ee

McDonald’s arenduslitsentsi omav Premier Capital investeerib innovatsiooni 10 miljonit eurot

By

Malta ettevõte Premier Capital, mis omab McDonald’s restoranide arenduslitsentsi kuues Euroopa riigis, plaanib 10 miljoni euro suurust investeeringut restorani külastuskogemuse ja mobiililahenduste arendamiseks.

Käesoleva aasta lõpuks on ettevõte suunanud enam kui 4,5 miljonit eurot üleminekule integreeritud platvormile 50 olemasolevas ja uues restoranis Baltimaades, Kreekas, Maltal ja Rumeenias. Integreeritud platvorm liidab restoranisaalis asuvad iseteenindus- ja maksekioskid ümber korraldatud toiduvalmistamise protsessiga restorani köögis. Restoranimeeskond valmistab eineid restorani fuajees asuvate uue põlvkonna iseteeninduskioskide abil esitatud tellimuste põhjal. Nii serveeritakse eined külastajatele tõhusamal moel värskema ja soojemana.

Premier Capital opereerib täna 136 restorani, kus töötab ühtekokku üle 7000 inimese. Eelmisel aastal teenindati gruppi kuuluvates McDonald’s restoranides enam kui 105 miljonit külastajat. Sel aastal on avatud juba kolm restorani Kreekas, Leedus ja Rumeenias ning aasta lõpuks on plaanis avada veel viis restorani Leedus, Rumeenias ja Maltal.

Üleminek integreeritud platvormile toimub Premier Capitali olemasolevates restoranides paralleelselt ambitsioonika restoraniavamise plaaniga. Aastatel 2018-2019 plaanib ettevõte investeerida täiendavad 5,5 miljonit eurot 65 olemasolevasse ja uude restorani. Kõik tänased 34 Baltimaade McDonald’s restorani lähevad uuele platvormile üle 2018. aasta lõpuks. Üleminek integreeritud platvormile on kõigil kuuel turul plaanis lõpetada aastaks 2021, mil võrgustikku kuuluvate restoranide arv peaks ulatuma ligi 200ni.

Premier Capital järgib McDonald’s korporatsiooni strateegiat, mille kohaselt lähtutakse äritegevuse edendamisel tarbijakäitumisest ja seda ennekõike mobiilsete lahenduste kasvust. McDonald’s mobiilirakendus on tänaseks lansseeritud Baltikumis, Rumeenias ja Kreekas ning on kavas tuua turule Maltal 2018. aastal. Rakenduse arenduste ja uuenduste elluviimisse on käesoleval investeeringuperioodil panustatud ligi 400 000 eurot.

Rakendus pakub võimalusi leida lähim restoran, uudiseid menüüuuenduste ja ürituste kohta, QR-koodi lahendust, püsikliendiprogrammi ja boonuseid. Lisaks regulaarsetele uuendustele pakuvad uuemad versioonid ka uusi funktsioone nagu mobiilse tellimise võimalus McDrive’is ning lähitulevikus ka mobiilimaksete lahendus.

Baltikumis on rakenduse alla laadinud veidi rohkem kui 240 000 inimest ning keskmiselt lisandub rakendusele 11 000 kasutajat kuus. Rumeenias laadis rakenduse esimese kuu jooksul ligi 80 000 inimest ning ühtekokku on sellel täna 200 000 kasutajat. Kreekas lansseeriti rakendus sel aastal ning seda on alla laetud 32 300 korda.

“Innovatsioon kujundab ümber kogu suhtluse McDonald’s restoranide ja külastajate vahel,” sõnas Victor Tedesco, Premier Capitali tegevdirektor. “See on kõigi meie plaanide peamine alustala kõigil turgudel, sest meie eesmärk on keskenduda veelgi rohkem külastajale. Kogu meie meeskond on pühendunud sellele visioonile ning vaatame pidevalt üle täna pakutavat külastuskogemust, et hoida ja kasvatada oma turuliidri positsiooni ning tuua meid külastajale üha lähemale,” sõnas ta.

Ettevõttest

Premier Capital on McDonald’s arenduslitsentsi omanik Eestis, Lätis, Leedus, Kreekas, Maltal ja Rumeenias. Ettevõtte võrgustikku kuulub täna 136 restorani, sealhulgas mitmed McDrive ja McCafe üksused, mis ühtekokku teenindavad 7000 töötaja abiga enam kui 105 miljonit külastajat aastas.

Premier Capitali emaettevõte on Hili Ventures, mis teeb paljudes riikides koostööd McDonald’s ja Apple kaubamärkidega ning tegutseb lisaks logistika, inseneeria, kinnisvara ja tehnoloogia valdkonnas. Üheksas Ida-Euroopa ja Põhja-Aafrika riigis 8000-liikmelise meeskonnaga tegutseva Hili Ventures grupi partnerid on muuhulgas CMA CGM, IBM, Konecranes, Lenovo, Microsoft, NCR, Peterson, Diebold Nixdorf ja paljud teised globaalsed brändid.

Foto: McDonalds.ee

Cornelius Vanderbilt

By

Cornelius VanderbiltMajandusväljaandena heidame pilgu ajalukku ja portreteerime ehedast ajakirjanduslikust huvist ettevõtlikkuse ja jõukuse sünonüümiks muutunud Cornelius Vanderbilt`i. Alustuseks huviväärne fakt, et omas ajas uljaspeaks ja mänguriks peetud laevandusärimehel puudus nimetamisväärne haridus. Mis ei vähendanud portreteeriva nutikust, näiteks eelmärgitud laevandusäri rajas ta vanematelt laenatud 100 dollari eest. Kusjuures teenust, mida pakuti, ilmestas kindel kvaliteet – laevad väljusid iga ilmaga. Lisaks oli teenus odavam konkurentidest – kasumit teeniti ainult käibe, ehk siis paljude klientide pealt. Riskikapitali (venture capital) suutis asjaosaline maksta tagasi juba aasta pärast, kusjuures endale jäi tervenisti 1000 dollarit.

19. sajandi keskpaigaks oli Vanderbilti laevastik kasvanud sajakonna aurulaevani ja et Californias leiti kulda oli avanemas uus aken transpordiäris. Uue laevaliini rajamist läbi Nicaragua järve peeti võimatuks, kuid seda esmapilgul. Vanderbilt maksis Nicaragua valitsusele lõivu, muutis laevatatavaks muuhulgas San Juani jõe ja teenis liini rajamisega terve varanduse. Tegemist ei ole niivõrd edulooga kuivõrd pigem õpikunäitega kuidas reaalne- mitte loosungiinnovatsioon (purjekate asemel arurulaevad, puukütte asemel kivisüsi; sõuratta asemel sõukruvi) massiturul kasumit toodab. Ning mitte ainult, näiteks toetas USA valitsus posti vedamist 900 000 dollariga. Kui Vanderbilt oli nõus posti tasuta vedama, pakkusid konkurendid talle 600 000 dollarit aastas, tingimusel, et ta loobub ideest. Teisisõnu – saab raha selle eest, et ei tee midagi.

Rohkem kuuekümne aasta vanuselt, mõistes et uus tehnoloogia võimaldab kasutusele võtta kättesaamatuid alasid,  hakkas ta lõpuks tegelema tulusa raudtee äriga. Ärimudel oli samavõrd lihtne kui efektiivne – osta raudteeliin, see välja ehitada ja koopereeruda teiste raudteedega. Kuni elulõpuni ostis hüüdnime Kommodoor kandev suuärimees kokku raudteid ja kuna nende juurde kuulusid linna parimad kinnistud, suri ta aastal 1877. USA jõukama mehena.

Lõpetuseks huviväärne fakt: kui Cornelius Vanderbilt 1852. aastal aurulaevandusest tagasi tõmbus ning puhkuse võttis, omandasid tema poolt ametisse pandud direktorid aktsiaspekulatsioonide läbi ettevõtte enamusosaluse. Kulus mõni kuu, mil Kommodoor tuginedes oma kapitalile aga ka siseinfole, samuti väidetavalt väljapressimisele ja illegaalsele aktsiate järeltrükile, ettevõtte tagasi võttis.

Lisalugemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Cornelius_Vanderbilt

Foto: wikipedia.org

 

 

Innovatsioon. Inimesekeskne innovatsioon

By

Tim Jones

Tulevikus teevad ilma need ettevõtted, kes suudavad maailmas toimuvate arengutega hästi kaasas käia ja pakkuda inimestele personaalseid teenuseid, tõdeti IV Innovatsiooni aastakonverentsil InnoEstonia 2009.
Innovatsioonis on oluline, millised on järgmised suured muutused 5-10 aasta pärast ja kuidas neid ennustada. Ettevõtted peavad hoolega jälgima mitte ainult oma sektori arengut , vaid kogu maailma muutumist ja üldiseid hoiakuid, ütles IV Innovatsiooni aastakonverentsil Tim Jones, Innovaro looja ning Future Agenda programmijuht.
„Elame huvitaval ajal – inimeste hoiakud tarbimisele muutuvad. Tulevik on nende päralt, kes maailma arenguid jälgides suudavad kõige paremini ennustada, mis on inimestele tähtis ja oma tegevust siis vastavalt ümber korraldada,”ütles Jones.
Ta tõi näiteks hotelliketi Starwood, kes on erakordselt edukas pakkudes hotellis peatumise jaoks kõige tähtsamat – ülimugavat voodit, mille nad ise disainisid. „Starwood otsis võimalust teistest samalaadsetest hotellikettidest eristuda. Selgus, et oli vaja parandada vaid ühte asja, et teha ööbimine külaliste jaoks eriti mugavaks. Suurepäraselt väljapuhanud inimesed olid vooditega nii rahul, et hakkasid uurima, kust neid osta saaks. Nüüd pakub hotellikett nii voodeid kui ka nende tarbeid kohapeal müügiks ja sellest on kasvanud omaette suur äri,” rääkis Jones.

Virgin teeeb palju reisivate ärimeeste elu mõnusamaks, pakkudes lennujaamade ooteruumides mugavusi, mis võimaldavad ooteaega meeldivaks teha. Virgini lounge’des on suurepärased restoranid – maa peal toitu pakkuda on palju odavam kui õhus, süüa on samuti mugavam. Klient, kes muidu tühja mineva aja saab kasutada massaaži nautides, tuleb hea kogemuse najal alati tagasi. Paljud ärimehed tulevad väsitavast linnakärast isegi kuni 5 tundi varem ootesaali, et rahulikult lõõgastuda. Uusim Virgini innovatsioon – iPhone’i rakendus, mille abil saavad inimesed lennuhirmust võitu, võimaldab neil turuosa seni lendamist peljanud inimeste osas laiendada.
Nokia on lisanud oma telefonidesse rakenduse, mis võimaldab inimestel oma tervist, ilmaolusid ja ka keskkonnatingimusi jälgida. Selleks on vaja kahte seadet: käe ümber kantavat sensorit ja sellega ühilduvat telefoni. Sensorile annab voolu päike!
„Innovatsioon on tõendatult parim viis jätkusuutliku ja loomuliku kasvu saavutamiseks,” ütles Jones. Oma väite tõestuseks soovitas Jones vaadata Innovaro poolt esile tõstetud innovatsiooniliidrite majandusnäitajaid.
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Innovatsioon. Kliendid ei oska hinnata asju, mida veel ei ole

By

innovatsioonTootearenduse üheks suurimaks ohuks on liigne klientide kuulamine, tõdes Põlvamaal peetud tootearenduspäeval Target One konsultant Margus Žuravljov.

Uuringud näitavad, et vaid 20 % neist vastanuist, kes lubasid toodet kindlasti osta, seda ka tegelikult teevad. ”Asi ei ole selles, et kliendid teadlikult valetaksid. Nad lihtsalt ei ole väga head hindama asju, mida veel ei eksisteeri,” ütles ta.

Eesti organisatsioonides on peamiseks innovatsiooni põhjuseks efektiivsuse suurendamise ja parema teenuse pakkumise vajadus (mõlemad 28% vastanutest), selgus aasta laguses EBSi poolt läbi viidud innovatsiooniuuringust. Tulemused näitasid, et kõige enam oli tegeldud innovatsiooniga turunduse ja müügi valdkonnas (27%), järgnesid tooteinnovatsioonid (25%) ja seejärel protsessi innovatsioonid (22%).
„Innovatsioon oli edukam ettevõtetes, kus oli selge visioon ja strateegia, läbipaistvus ja avatus, kokkuhoidev töötajaskond ning juhid toetasid innovatsiooni ja väärtustasid töötajaid. Veel olid vajalikud salliv suhtumine riski, vigadesse ja ebaõnnestumistesse ja eri osakondade töötajatest koostatud meeskondade toetamine,” kommenteeris tulemusi uuringu läbiviija, EBS teadusprorektor Ruth Alas.

”Maailmapraktika näitab, et enamus uutest toodetest on “meil peab ka see olema” koopiad. Näiteks on Suurbritannias uute toodete osakaal, mida konkurendid juba pakuvad 82%. Nendest 78% ebaõnnestus juba esimese aasta jooksul, ” rääkis Margus Žuravljov. Ainult 2,2% Euroopas turule toodud uutest toodetest olid originaalsed ja erinevad (ebaõnnestumise protsent 43%). UK toiduainetööstuses suudab edukaks
saada 6% koos uue kaubamärgiga turule toodud tooteid, olemasoleva kaubamärgi laiendusena on toodete edukus 15% ehk üle kahe korra kõrgem.

Tarbijatele meedivad tuntud kaubamärgid ja nad suhtuvad oluliselt paindlikumalt vana brändi uutesse toodetesse kui tavaliselt prognoositakse, rääkis Žuravljov. Seega ei pea innovatsioon olema kosmoselaeva leiutamine, tihti piisab olemasoleva toote täiustamisest või uuel moel kasutamisest. Ta rõhutas, et just majanduslanguse ajal on õige aeg tootearendusega tegeleda. „Heal originaalsel ideel on pea poole suurem tõenäosus ellu jääda kui koopial,” julgustas ta uusi lahendusi otsima. Toodete arendamisel on võimalik kasutada mitmeid abistavaid meetodeid, kuid ära ei tasu unustada ka oma sisetunnet.

Tehnoloogiliste uuenduste puhul on siiski esmatähtis, et tarbijale suudetakse seeläbi lisaväärtust pakkuda. – lihtsasti avatav konvesrvipurk leiab suurema tõenäosusega tee matkaja toidukotti ning hõlpsasti avatav õllepudel tee tudengi kätte.

Turunduskonsultant Toomas Danneberg, kes rääkis tootearendusest eelkõige turundaja lähtekohtast, tunnistas aga, et vajalik on leida konkreetne turusegment, kellele toodet luua ning hiljem ka turundada. ’’Ei ole mõtet ühe tootega minna võitma kõikide südameid,” ütles ta.
Näiteid viimasel ajal turule toodud tooteinnovatsioonidest vaata uuendajate kohtumispaigas www.in.ee, kus eraldi rubriigis on välja toodud „Uus on IN” märgi vääriliseks tunnistatud tooted ja teenused. Rubriigis „Kuidas on tehtud innovatsiooni” on aga hulganisti näiteid edukatest tooteinnovatsioonidest. Loodame, et need inspireerivad teidki. Edukat ideedekogumist!
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

.

Innovatsioon. Kuidas eristada uut toodet ja teenust?

By

uus-on-in

Ettevõtted püüavad tarbija tähelepanu lisaks täiesti uute toodete väljatöötamisele ka muutes toodete pakendeid ja teenuste nimesid. Kuidas saab aga tarbija nende paljude seast üles leida täiesti uue toote või teenuse, mis tema elu paremaks muudab?

Alates septembrist said kõik uute toodete ja teenuste arendajad endale tänuväärse abivahendi IN erimärgi näol, mis aitab neil oma uudistoodet teistest selgelt eristada. „Uus on IN“ on Innovatsiooniaasta erimärk, millega tuuakse esile uusi tooteid ja teenuseid, tunnustamaks nende väljatöötajaid ja arendajaid. Märk on kujundatud üheksas rõõmsavärvilises värvitoonis ning neid saab uudistoodetele kas trükkida või kleepida.

„Uus on IN“ on saanud ettevõtjatelt väga hea vastukaja. Esimese kahe nädalaga esitas märgi kasutamise taotluse üle 50 ettevõtja. Üle poole neist on seotud e-teenustega kuid taotlejate hulgas on ka uudsete ja leidlike tarbekaupade tootjaid. Näiteks on taotlejate hulgas energiasäästmise seade, lemmiklooma transpordipuur, postipaki automaat, kitarriõpik koos sinna juurde kuuluva õpetajaga, valgusrobot, MicroFiber aknapesukomplekt, vildist ehted, pakumööbel, seiklusmäng jpm. Innovatsiooniaasta esitleb esimesi „Uus on IN” märke kandavaid uudistooteid 7. oktoobril Tallinna Lauluväljakul peetaval teabemessil Ettevõtja Eesti 2009 ja uuendajate kohtumispaigas www.in.ee.

Esimeste seas sai „UUS ON in” märgi kasutusõiguse väsimatu üllataja, rahvuspapude autor Indrek Kaing, kes seekord tuli välja Eesti rahvusmustrites kodusarjaga, mille valmimisel lõid kaasa Eesti Kurtide Ühingu liikmed.

Märk „Uus on IN“ on loodud tasuta kasutamiseks kõigile uudistoodete turule toojatele ning see aitab tarbijal selget valikut teha uue ja innovatiivse kasuks. Märgiga soovitakse esile tõsta edukalt ellu viidud uuendusi, et toetada novaatorlikke firmasid, seada nad teistele eeskujuks ning tuua innovatsiooni mõiste toodete ja teenuste kaudu ühiskonna infovälja.

Innovatsiooniaasta kodulehel www.in.ee on üleval täpne juhend, kuidas märki taodelda ning kasutada. Märgi kasutamise taotluse võib esitada iga organisatsioon, kes soovib oma uut toodet või teenust sellega esile tõsta. Märki võib kasutada toote ja organisatsiooniga seotud turunduskommunikatsioonis, sh veebilehel, pakenditel ja reklaamis.

Toodete uuenduslikkust ja sobivust “Uus on IN” märgile hindab Innovatsiooniaasta projektimeeskond. Innovatsiooniaasta 2009 kontekstis soovitakse esile tõsta uuendusi, mis muudavad elu paremaks. Elu võib paremaks muuta, lihtsustades toiminguid uue tehnoloogia kaudu. Elu võib olla parem aga ka üsna lihtsal moel – läbi heade emotsioonide, mis tulevad uuest maitsest või kaunist pildist. Innovatsioon on elluviidud uuendus, seega sobib märgile kandideerima iga uus toode või teenus, mis on välja töötatud 2009. aastal.

Innovatsiooniaasta inspireerib inimesi olema uuendusmeelsed. Aasta initsiaatoriteks on EAS ja Majandus-Kommunikatsiooniministeerium ning patrooniks Toomas Hendrik Ilves. Uuendusmeelsete inimeste kohtumispaigas in.ee on end registreerinud juba 2817 inimest ja 904 organisatsiooni. Pakutud on 1406 ideed ja paljudele neist leitud ka lahendused. Aasta raames on tänaseks toimunud 261 üritust.

Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Innovatsioon. Pood pakib toiduretsepti järgi ostjale koguseid?

By

innovatsioon

Uuendajate kohtumispaigas www.in.ee on hulganisti eredaid ja innovaatilisi ideid, kuidas turismi arendada, milliseid teenuseid pakkuda, uutmoodi poest toitu osta või mismoodi võiks toitu teha, et see tervislikum oleks ja sööjad kohvikusse ja restorani meelitaks.
Nii kirjutab nt Indrek Tukmann :”Käin igapäevaselt vanalinnas ja näen turiste pildistamas Tallinna vaatamisväärsusi. Siit tekkis mõte, et meie külalised võiksid meile jagada oma emotsioone, head, halba, mis neid huvitab jne. Siis, kui teame, mis turiste huvitab, saame neile seda rohkem pakkuda. Selleks peaks avama veebilehe, kuhu saab oma pilte ülesse laadida, lisaks peaks tegema veebile sadamas, i-punktides, hotellides reklaami ja jagama parimatele auhindu (tasuta majutus, kaamerad, nänn..) Lisaks saaks pakkuda ka vaatamisväärsuste mänge: leia linna vaated, majad, detailid. Mis selle kõige mõte? Esiteks, pakkuda turistile tegevust, vaatamisväärsuste tutvustamist. Teiseks, saada tagasisidet: mis külalistele meeldib ja mis mitte ning kolmandaks, meelitada auhindadega turiste või nende sõpru siia tagasi.”

Suurt vajadust tuntakse ka mobiiltelefonide avaliku laadimisvõimaluse vastu. Mart Siilivaski sõnul on ta sellist juba Singapuri lennujaamas näinud. ”Seal oli terminalis seina peal üks meeter korda pool meetrit kollane karp/kast väikeste klaasist ustega. Iga ukse küljes oli võti ja ka kiri ja pilt, et mida seal konkreetses kastikeses laadida saab ja kastis oli loomulikult sees vastava seadme laadija otsik. Panid siis oma fotoka sinna sisse ja võtmega lukku. pärast siis tulid tagasi, keerasid kapi lukust lahti ja võtsid oma fotoka täislaetuna tagasi. Nimeks oli sellel vist Gadget loader vms muud sellist. Selline karp võiks olla ju kõigis suuremates kaubanduskeskustes ja Tallinna lennujaamas jne.,” kirjeldas ta.
Tallinna Tehnikaülikoolis saavad tudengid peagi oma sülearvuteid lausa päikeseenergiaga laadima hakata – (TTÜ) Säästva Arengu Klubi (SAK) liikmed paigaldavad selleks ülikooli katusele päikesepaneelid.
Osa külastajaid unistab internetist toidukauba ostmisest. Suuremate kaupluste kodulehel võiks olla väljas näiteks 5 erinevat õhtusöögiretsepti, valid neist ühe, lisad sööjate arvu, maksad internetipangas arve ja sõidad koduteel kauplusest läbi, kus sind ootab juba vastavalt sinu valitud retseptile vastavate toidukogustega pakk. Selline kord aitaks kommentaatorite meelest vähendada ka emotsioonioste, iseasi, kas kaupmehed selle üle õnnelikud oleksid.
Mõtteid mõlgutatakse ka meie kohikutes pakutava toidu tervislikkuse üle. ”On olemas palju kohvikuid, kus pakutakse maitsavaid maiustusi ja kaloririkaid ning ebatervslike toite.Aga, miks ei võiks olla selline “kohvik”, kus pakutakse ainult tervislike toite? Selline idee tekkis mul sellest, et olen mõnda aega jälginud oma lähedaste kiiret tempot ja avastanud, et nad ei pööra tähelepanu oma toitumisele,” kirjutab üks uuendusmeelne ja küsib samas, kas oleks kaasalööjaid, kui selline kohvik teha.
Innovatsioon ongi ju uue idee edukas elluviimine. Loodame, et teisedki ideed väärivad kaalumist ja mõnigi neist saab meie elu paremaks teha. Oma innovaatilisi ideid võite aga alati pakkuda www.in.ee lehel asuvasse ideepanka.
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

.

Kuidas traditsioonid saavad innovaatilised olla

By

innovatsioon

Innovatsiooniaasta on teistmoodi tegemise ja loova mõtlemise aasta. Sel aastal on lausa loomulik, et ka traditsioonidega käiakse loovalt ümber ja need saavad uue näo ja juba pikkade traditsioonidega üritustelgi leitakse uusi võimalusi, kuidas olla innovatiivsem ja kaasaegsem.

Oma panuse innovatsiooni tutvustamisse andis ka Laulupidu. Seekord tuli Laulupeo tuli Tartust Tallinnasse hoopis ajaloolist veeteed mööda!

Kindlasti olid need ajaloolised puupaadid, mis tuletulemiseks uuesti vanamoodi üles ehitati, omal ajal innovatiivsed, nüüd oli innovatiivne hoopis nende kasutusviis. Ei ole just tavapärane, et Viljandimaal tuli kapten Mati Raamatul laevu hoopis kuival maal juhtida – laevad ei kandnud seekord mehi, vaid mehed laevu! Esimest korda sai laulupeo TuleTulemist jälgida ka Googe Maps’i abil.

Laulupeo rongkäigu jälgijaile jäid kindlasti silma erakordselt huvitavad sõiduriistad. Miks peab jalgrattaga väntama vaid üks inimene ja vaid ühes suunas? Innovaatilised lauljad trumpasid teineteist üle huvitavamate liikurmasinate ehitamisel.

Innovaatilist mõtlemist on Laulupeo korraldajatel kindlasti väga vaja, et järgmisel korral mahutada kõik lauldasoovijad laulukaare alla – kõik head mõtted, kuidas see võimalikuks saaks, on oodatud www.in.ee ideepanka!

Innovatsiooni endas on leidnud ka muuseumid, kes on endas talletatud tohutut varandust ja teavet asunud aktiivselt jagama – korraldatakse erinevaid õppeprogramme, muuseumitunde, näitusi, tehakse koostööd teatrite ja kontserdikorraldajatega, jagatakse meie toredaid rahvusmustreid sülearvutite kaantele jne.

Muuseumid on astunud internetiajastusse – muuseumis saab käia ka jalga kodust välja tõstmata, tutvudes virtuaalväljapanekutega. Ja kui inimesed ise ei leia teed muuseumisse, siis muuseum läheb sinna, kus inimesed on – näiteks Facebooki, Twitterisse või ka kaubanduskeskusesse….

Lisaks on Ees­ti tead­la­sed osa­li­sed aas­ta lõpuks val­mi­vas kuue Eu­roo­pa rii­gi koostööp­ro­jek­tis Smart­mu­seum, mis ai­tab kul­tuu­ri­hu­vi­lis­tel tu­le­vi­kus lei­da nen­de jaoks kõige hu­vi­ta­va­maid Eu­roo­pa kul­tuu­riob­jek­te. Smart­mu­seum võtab ar­ves­se iga külas­ta­ja isik­lik­ke hu­ve ja ju­ha­tab ini­me­se­le kät­te just te­da hu­vi­ta­vad eks­po­naa­did, tu­le­vi­kus on isegi võimalik, et mo­biil­te­le­fon näi­tab läheduses asuvaid huviobjekte.

Uusi innovaatilisi mõtteid teile!

Tiiu Allikmäe

Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Innovatsiooniaasta meeskonna üleskutse

By

innovatsioon Innovatsiooniaasta 2009 meeskond kutsub oma meeskonnaga liituma turimsi-, teenindushuvilist vabatahtlikku.

Innovatsiooniaasta ärgitab inimesi uuendusmeelsusele, mis aitab paremini raske aja üle elada. Innovatsiooniaasta vabatahtlikult ootame abi turismi- ja teenindusuudiste kajastamisel.

Aasta alguses käivitatud Innovatsiooniaasta keskusena töötaval veebilehel www.in.ee on praeguseks enam kui 600 000 külastus, mis tõstab in.ee veebilehe populaarsuselt üheks esimeseks avaliku sektori hallatavaks koduleheks.

Veebileht on oluline osa kogu aastat katvas teadlikkuse tõstmise programmis, mille eesmärgiks on inspireerida inimesi uuendusmeelsusele ning pakkuda võimalikult palju sellesuunalist infot koos sotsiaalse võrgustikuga. Lehel saab näidata enda poolehoidu ja kuuluvust innovaatilise mõtteviisi pooldajate hulka, leida ärikontakte ning saada infot uudistest ning toetusvõimalustest oma idee elluviimiseks. Uuendajate kohtumispaigas www.in.ee on tänase seisuga end registreerinud üle kahe ja poole tuhende ettevõtliku inimese ja 851 organisatsiooni, elavalt arutatakse blogis innovatsiooni eri aspektide üle ja pakutakse ning kommenteeritakse ideid.

Oma soovist vabatahtlikuna projektis kaasa lüüa anna palun teada e-maili aadressil piret@in.ee Innovatsiooniaasta ärgitab inimesi uuendusmeelsusele, mis aitab paremini raske aja üle elada. Aasta initsiaatoriteks on EAS ja Majandus-Kommunikatsiooniministeerium ning patrooniks Toomas Hendrik Ilves. Innovatsiooniaasta projekti viib ellu EASi poolt valitud konsortsium, mida juhib Summiti juht Urmas Kõiv. Meeskonda kuuluvad strateeg Raul Rebane, uuringusuuna juht Aune Past, Kommunikatsioonijuht Aive Levandi, reklaamiagentuuri Dreamers juht Katrin Kull, meediplaneerimise juht Hanno Kindel, partnersuhete juht Piret Potisepp ja meediasuhete eest vastutab Tiiu Allikmäe.