Tootearenduse üheks suurimaks ohuks on liigne klientide kuulamine, tõdes Põlvamaal peetud tootearenduspäeval Target One konsultant Margus Žuravljov.
Uuringud näitavad, et vaid 20 % neist vastanuist, kes lubasid toodet kindlasti osta, seda ka tegelikult teevad. ”Asi ei ole selles, et kliendid teadlikult valetaksid. Nad lihtsalt ei ole väga head hindama asju, mida veel ei eksisteeri,” ütles ta.
Eesti organisatsioonides on peamiseks innovatsiooni põhjuseks efektiivsuse suurendamise ja parema teenuse pakkumise vajadus (mõlemad 28% vastanutest), selgus aasta laguses EBSi poolt läbi viidud innovatsiooniuuringust. Tulemused näitasid, et kõige enam oli tegeldud innovatsiooniga turunduse ja müügi valdkonnas (27%), järgnesid tooteinnovatsioonid (25%) ja seejärel protsessi innovatsioonid (22%).
„Innovatsioon oli edukam ettevõtetes, kus oli selge visioon ja strateegia, läbipaistvus ja avatus, kokkuhoidev töötajaskond ning juhid toetasid innovatsiooni ja väärtustasid töötajaid. Veel olid vajalikud salliv suhtumine riski, vigadesse ja ebaõnnestumistesse ja eri osakondade töötajatest koostatud meeskondade toetamine,” kommenteeris tulemusi uuringu läbiviija, EBS teadusprorektor Ruth Alas.
”Maailmapraktika näitab, et enamus uutest toodetest on “meil peab ka see olema” koopiad. Näiteks on Suurbritannias uute toodete osakaal, mida konkurendid juba pakuvad 82%. Nendest 78% ebaõnnestus juba esimese aasta jooksul, ” rääkis Margus Žuravljov. Ainult 2,2% Euroopas turule toodud uutest toodetest olid originaalsed ja erinevad (ebaõnnestumise protsent 43%). UK toiduainetööstuses suudab edukaks
saada 6% koos uue kaubamärgiga turule toodud tooteid, olemasoleva kaubamärgi laiendusena on toodete edukus 15% ehk üle kahe korra kõrgem.
Tarbijatele meedivad tuntud kaubamärgid ja nad suhtuvad oluliselt paindlikumalt vana brändi uutesse toodetesse kui tavaliselt prognoositakse, rääkis Žuravljov. Seega ei pea innovatsioon olema kosmoselaeva leiutamine, tihti piisab olemasoleva toote täiustamisest või uuel moel kasutamisest. Ta rõhutas, et just majanduslanguse ajal on õige aeg tootearendusega tegeleda. „Heal originaalsel ideel on pea poole suurem tõenäosus ellu jääda kui koopial,” julgustas ta uusi lahendusi otsima. Toodete arendamisel on võimalik kasutada mitmeid abistavaid meetodeid, kuid ära ei tasu unustada ka oma sisetunnet.
Tehnoloogiliste uuenduste puhul on siiski esmatähtis, et tarbijale suudetakse seeläbi lisaväärtust pakkuda. – lihtsasti avatav konvesrvipurk leiab suurema tõenäosusega tee matkaja toidukotti ning hõlpsasti avatav õllepudel tee tudengi kätte.
Turunduskonsultant Toomas Danneberg, kes rääkis tootearendusest eelkõige turundaja lähtekohtast, tunnistas aga, et vajalik on leida konkreetne turusegment, kellele toodet luua ning hiljem ka turundada. ’’Ei ole mõtet ühe tootega minna võitma kõikide südameid,” ütles ta.
Näiteid viimasel ajal turule toodud tooteinnovatsioonidest vaata uuendajate kohtumispaigas www.in.ee, kus eraldi rubriigis on välja toodud „Uus on IN” märgi vääriliseks tunnistatud tooted ja teenused. Rubriigis „Kuidas on tehtud innovatsiooni” on aga hulganisti näiteid edukatest tooteinnovatsioonidest. Loodame, et need inspireerivad teidki. Edukat ideedekogumist!
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht
.
Aff says
hea mees kes lubabki. aga päris ilma uuringuteta ka ei saa..
um says
Innobvatsioonist räägitakse ikka hirmus palju, aga mis see i nnovatsioon siis on? Mingi uus koduleht üksinda ei ole innovatsioon!