Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti

Tunnitasu tõusis 2010. aastal vaid kõrgharidusega palgatöötajatel

By

2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.

Brutotunnitasu tõusis enim doktorikraadiga palgatöötajatel (12,6%), järgnesid rakendusliku ja akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajad (vastavalt 8,0%, 7,1%). Kõige enam langes brutotunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel — 3,8%.

Võrreldes 2010. aasta brutotunnitasusid 2005. aastaga, tõusis kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajate tunnitasu — 1,75 korda ning kõige vähem tõusis põhihariduseta palgatöötajate tunnitasu — 1,40 korda.

Palgatöötajaid oli 2008. aasta oktoobris 564 600. Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris oli palgatöötajaid 484 000. Kõigi haridustasemetega palgatöötajate arv langes, välja arvatud doktorikraadiga palgatöötajate oma. Küllaltki suur palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid.

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,6 protsendipunkti) ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,7 protsendipunkti).

2010. aasta uuringu ajal kehtis uus ametialade klassifikaator, mistõttu on ametialade brutotunnitasusid raske varasemate aastate uuringu tulemustega võrrelda. Küll on aga võimalik võrrelda tunnitasusid ja nende proportsioone ametialati ja ametiala pearühmiti.

Brutotunnitasud ametiala pearühma järgi

2010. aastal oli juhtide hulgas kõige kõrgem brutotunnitasu suurettevõtete tegevdirektoritel ja -juhatajatel (23,49 eurot) ja kõige madalam toitlustuse juhtidel (4,34 eurot).

Tippspetsialistidest oli kõige kõrgem tunnitasu kohtunikel (17,28 eurot) ja kõige madalam raamatukoguhoidjatel jms teabe tippspetsialistidel (3,87 eurot).

Tehnikute ja keskastme spetsialistidest oli kõige kõrgem brutotunnitasu laeva tekiohvitseridel ja lootsidel (13,81 eurot) ja kõige madalam religiooni valdkonna keskastme spetsialistidel (3,05 eurot).

Ametnike pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu reisikonsultantidel ja reisibüroo ametnikel (5,00 eurot) ja kõige madalam posti sorteerijatel ja kättetoimetajatel (2,88 eurot).

Teenindus- ja müügitöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu politseinikel (5,02 eurot) ja kõige madalam väikepoepidajatel (2,06 eurot).

Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu metsanduse jms oskustöötajatel (4,51 eurot) ja kõige madalam aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel (2,66 eurot).

Oskustöötajate ja käsitööliste pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu krohvijatel (6,56 eurot) ja kõige madalam rätsepatel, köösneritel ja kübarategijatel (2,35 eurot).

Seadme- ja masinaoperaatorite ja koostajate pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu kaevuritel ja karjääritöölistel, mäemasinate operaatoritel (8,92 eurot) ja kõige madalam pesumasinate operaatoritel (2,68 eurot).

Lihttöölistest oli kõige kõrgem brutotunnitasu teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölistel (4,50 eurot) ja ja kõige madalam pühkijatel jms lihttöölistel (2,14 eurot).

Kõige kõrgema ja kõige madalama brutotunnitasu suurim erinevus oli juhtide pearühmas, kus suurettevõtete tegevdirektorite ja -juhatajate tunnitasu oli 5,4 korda kõrgem kui toitlustuse juhtidel ning väikseim erinevus oli põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmas, kus metsanduse jms oskustöötajate tunnitasu oli 1,7 korda kõrgem kui aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel.

2010. aastal oli palgatöötajate hulgas osalise tööajaga töötajaid 15,5%. Nende tööajanormid nädalas olid väga erinevad — 1 tunnist kuni 38 tunnini nädalas. Brutotunnitasude puhul on ka nemad palgatöötajate hulka arvestatud. Brutotunnitasude põhjal on võimalik hinnata ka brutokuutöötasu, korrutades brutotunnitasu 168-ga (normaaltundide arv 2010. aasta oktoobris), eraldi arvutus tuleb teha õpetajate puhul, kelle normaaltundide arv oli 2010. aasta oktoobris 147 tundi.

Statistikaamet korraldab uuringut “Töötasu struktuur” 2005. aastast. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Uuringu andmestik kajastab oktoobrikuu töötasusid, palgatöötajate arvu ja struktuuri ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Avaldatud keskmised brutotunnitasud ei sisalda ebaregulaarseid preemiad ja lisatasusid.

Allikas ja foto: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/10/02/tunnitasu-tousis-2010-aastal-vaid-korgharidusega-palgatootajatel/

Välisturistide arv on Eestis kümnendiga kahekordistunud

By

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Eesti peamine turismipartnerriik on viimase kümnendi jooksul olnud Soome, kust saabub ligi pool majutatud välisturistidest. Tallinna ja Helsingi vaheline tihe laevaliiklus muudab Eestisse reisimise soomlaste jaoks lihtsaks. Eurostati andmetel toimub iga neljas Soome elaniku ööbimisega välisreis Eestisse.

Viimastel aastatel on Venemaa turistide arv jõudsalt kasvanud. Kui 2002. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 28 000 Venemaa turisti (3% kõigist välisturistidest), siis 2011. aastal 203 000 ja Venemaa turistide osatähtsus tõusis 11%-ni.

Kümne aastaga on Venemaa turistide arv kasvanud seitse ja Läti turistide arv kolm korda. Üle kahe korra Suurbritannia ja Saksamaa turistide arv. Ligikaudu poolteist korda on suurenenud Rootsi ja Soome turistide arv. Ka kaugemate välisriikide turistide huvi Eesti vastu on suurenenud, nende riikide turistide arv on kümnendiga suurenenud kolm korda. Keskmiselt peatub välisturist Eestis kaks ööd.

Viimase kümne aasta jooksul paistavad majutusstatistikas positiivselt silma 2004. ja 2011. aasta. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele euro ja Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn.

Üle kahe kolmandiku ööbimistest teevad välisturistid

Majutustegevuse oluline näitaja on välismaalaste osatähtsus turistide ja ööbimiste koguarvus. 2011. aastal moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust 69% ning selle näitajaga oli Eesti EL riikide hulgas kuuendal kohal. Eestit edestasid sellised tuntud turismi sihtkohad nagu Malta, Luksemburg, Küpros, Kreeka ja Austria. EL keskmiselt moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust veidi üle 40%.

Turismi olulisust riigi majandusele ja elukeskkonnale saab vaadelda turismi intensiivsuse suhtarvu abil, mida arvutatakse majutusettevõtetes peatunud turistide ja elanike arvu suhtena. Mida kõrgem on turismi intensiivsus, seda olulisem majandusharu on turism selles piirkonnas. Turismi intensiivsusel on positiivne mõju tööhõivele, samas võib kõrge intensiivsus olla häiriv kohalikele elanikele ja koormav keskkonnale, tekitades lärmi, ülerahvastatust, rajatiste ja looduse üleekspluateerimist.

Turismi intensiivsus erineb riigiti ja piirkonniti suurel määral. Eurostati andmetel oli 2011. aastal EL keskmine turismi intensiivsus ligi viis (s.o iga elaniku kohta on viis majutusasutuses ööbivat inimest). Eesti turismi intensiivsus oli neli ja sellega asetus Eesti EL riikide hulgas 16. kohale. Üle kümne oli turismi intensiivsus Maltal, Küprosel ja Austrias.

Enim välisturiste saabub Eestisse meritsi

Eestisse saab reisida mere-, õhu-, maantee- ja raudteetranspordiga. Meritsi on tihe reisilaevaliiklus Soome, Rootsi ja Venemaaga. Lennujaamadest saab lennata erinevatesse Euroopa lennujaamadesse, rahvusvaheline rongiühendus on Moskva ja Peterburiga, maanteid pidi paljude Euroopa linnadega.

Eesti sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja bussiettevõtted teenindasid 2011. aastal rahvusvahelistel vedudel ligi 12 miljonit sõitjat. Mainima peab, et see arv sisaldab saabuvaid ja väljuvaid reise, Eesti elanike ja välismaalaste sõite ning ühepäeva- ja ööbivaid külastajaid.

Kolm neljandikku rahvusvahelistel vedudel teenindatud sõitjatest veeti meritsi, 16% õhutranspordiga, 8% bussidega ja 1% raudteel. Kümne aastaga on lennureisijate arv kolmekordistunud, laeva- ja bussireisijate arv suurenenud poolteist korda ning rongireisijate arv vähenenud 22%.

Sadamate kaudu veeti 2011. aastal ligi 9 miljonit sõitjat. Polulaarseimad liinid olid Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm ning Stockholm-Tallinn-Peterburg.

Rahvusvahelistel lendudel teenindati 2011. aastal ligi 1,9 miljonit sõitjat. Tallinna lennujaamast sai lennata 38 sihtkohta. Kuus populaarseimat sihtkohta olid Helsingi, Riia, London, Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo, nende lendude reisijad moodustasid üle poole lennujaama regulaarlendude reisjate koguarvust.

Eesti inimesed elavad vanemaks kui kunagi varem

By

Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat, mis on poole aasta võrra pikem kui aasta varem. Naiste oodatav eluiga on meeste omast 9 aastat ja 11 kuud pikem. 

Jätkuv surmade vähenemine on tõstnud oodatavat eluiga sünnimomendil. 2011. aastal suri 546 inimest vähem kui aasta varem. Naiste ja meeste osatähtsus surmade arvu vähenemises oli enam-vähem võrdne, mistõttu on ka sünnimomendil oodatava eluea pikenemine nii naistel kui ka meestel sarnane — 7 kuud. 2011. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe püsis varasema aastaga võrreldes muutumatuna. Viimastel aastatel vähenenud õnnetussurmade arv 2011. aastal kasvas ning peamine langus surmades tuli vereringeelundite haigustesse suremise vähenemisest. 

Eestlaste oodatav eluiga sünnimomendil pikenes 4 kuu võrra ja oli 77,4 aastat ning mitte-eestlastel 12 kuu võrra ja oli 74,7 aastat. Kui sünnimomendil on kahe rahvusgrupi elada jäävate aastate vahe 2 aastat ja 8 kuud, hakkab vanuse kasvades vahe vähenema. Nii on 65–69-aastastel eestastel oodatav eluiga 18 aastat ja mitte-eestlastel vaid 5 kuud lühem. Keskmiselt oli 2011. aastal
65-aastasel mehel ja naisel elada jäänud veel vastavalt 14,5 ja 19,3 aastat.

Foto ja algallikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/09/14/eesti-inimesed-elavad-vanemaks-kui-kunagi-varem/

2011. aastal moodustas re-eksport Eesti koguekspordist 22%

By

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Statistikaameti andmetel oli 2011. ja 2010. aastal Eestist eksporditavate kaupade müük välisturgudele märkimisväärne, suurenedes kummalgi aastal üle kolmandiku (2010. aastal 35% ja 2011. aastal 37%). Eesti kaubaeksport moodustas 2011. aastal juba 75% Eesti sisemajanduse koguproduktist (näiteks Soomes oli sama näitaja 30% ja Rootsis 35%), mis on aastate võrdluses siiani kõrgeim. See näitab Eesti majanduse suurt sõltuvust ekspordist ning samuti seda, et Eesti eksporti ning seega ka majandust mõjutab ekspordi sihtriikide majanduse olukord. Mis on aga sellise ekspordi kiire suurenemise taga?

2011. aastal moodustas re-eksport Eesti koguekspordist 22% 

Kui Eesti kogueksport kasvas 2011. aastal 37%, siis re-ekspordi kasv oli 57% (1,66 miljardist eurost 2010. aastal 2,61 miljardi euroni 2011. aastal). Re-ekspordi kiirem kasv võrreldes koguekspordiga näitab, et Eesti ekspordis on suurenenud re-ekspordi osatähtsus. Näiteks Eestisse saabuvad traktorid Inglismaalt, mis vaheladudes ladustatakse ning eksporditakse ostja leidmise korral Venemaale. Sellist tüüpi kaubavahetus sisaldub nii Eesti ekspordi- kui ka impordimahus. Kui 2001. aastal oli selliste toodete osatähtsus vaid 5% Eesti koguekspordist, siis 2011. aastal juba 22% (2009. ja 2010. aastal 19%).

2011. aastal moodustas allhange 13% Eesti koguekspordist

Ka allhanke eksport on kasvanud kiiremini kui Eesti kogueksport. Allhanke eksport suurenes 2011. aastal 48% (1,07 miljardist eurost 2010. aastal 1,58 miljardi euroni 2011. aastal).

Kui 2011. aastal moodustasid kaubad, mis toodi Eestisse vaid allhankeks, 13% Eesti koguekspordist, siis 2001. aastal oli niisuguseid kaupu aga koguni 37%. See näitab, et Eestis on allhankena tehtud kaupade osatähtsus ekspordis viimasel kümnendil vähenenud.

Allhanke korras teevad ettevõtted selliseid töid nagu kütuste töötlemine (oktaanarvu suurendamine), kiirabiautode komplekteerimine meditsiiniaparatuuriga vms. Allhanke puhul võib tütarettevõte osutada tegelikult vaid teatud teenust oma emaettevõttele. Samas kajastub Eesti ekspordi-impordimahus ka nende kaupade väärtus, mis teenuse osutamiseks Eestisse tuuakse ja pärast riigist välja viiakse.

Foto: Statistikaamet
Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/07/11/kolmandik-eestist-eksporditavatest-kaupadest-on-vooramaist-paritolu/

Tööotsingukeskus EHRA

By

EHRA? EHRA ehk lühend täisnimest Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur. Vaatamata pikale ja keerukale nimele on tegemist lihtsa, kohati isegi liiga lihtsa veebirakendusega mille eesmärgiks on viia kokku toitlustus- ning majutusvaldkonna töötajad ja tööandjad.

Me ei ta miks kuid mingil seletamatul põhjusel oletatakse, nagu oleks toitlustamine midagi erakordselt lihtsat. Umbes nii lihtne, et eelnevat ettevalmistust ei olegi tarvis. Just sellel põhjusel lõpetavad kiiresti ja nukralt oma tegevuse restoranid, mille omanik on käivitanud heas usus, et piisab ainult pealehakkamisest. Sama põhimõte kehtib ka personali värbamisel toitlustus- ja majutusvallas. Ei ole tark levitada kuulutust tööpakkumisega pagarile keevitajate ja kraanajuhtide hulgas. Mõtet on seda teha sihituna otse sihtrühmale – ehk siis pagaritele. Seda EHRA teebki.

Mõnikord heidetakse ette – miks teie andmebaas on sedavõrd kitsas? EHRA tegevjuht on ühes varasemas intervjuus öelnud: „Meie eesmärgiks ei ole luua rahvastikuregistrit. Eesmärk on omada ülevaadet erialasel tööjõuturul toimuvast! Kes kahtleb võiks meelde jätta tuima fakti – aastas lõpetab õpingud koka erialal umbes 600 inimest. Küsimus seisneb selles, paljud neist jäävad elukutsele truuks?“

Järgneb…

Esimeses kvartalis tehti Eestis 99,3% maksetest elektroonselt

By

Eesti maksekeskkond liigub järjekindlalt tõhusamate ja mugavamate makseviiside kasutamise poole.Eestis tehti 2012. aasta I kvartalis 99,3% kõikidest pankade vahendusel algatatud riigisisestest maksetest elektroonselt. Sularahata maksete hulk on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja nende osakaal on alates 2001. aastast olnud üle 90%. Seda on soodustanud hea ligipääs internetti ja pankade elektroonsete võimaluste arendamine.

Eraisikud algatasid I kvartalis 62% kõikidest riigisisestest maksetest (siin ja edaspidi ei kajastata kaardimakseid). Ülekannete tegemisel kasutati enim internetipanga maksekorraldusi (63%), millele järgnesid otse- (25%) ja püsikorraldused (9%). Viie aastaga on internetipanga ülekannete arv kasvanud ligi 50%, otsekorralduste arv kolmandiku võrra ja mobiilimaksete arv 18%. Tänu nutitelefonidele muutub järjest populaarsemaks internetipanga mobiilirakenduste kasutamine, mis toetab internetipanga maksekorralduste arvu edasist kasvu. Pangakontoris tehtavate eraisikute ülekannete (sularahamaksed ja paberil maksekorraldused) arv on 2007. aasta I kvartaliga võrreldes vähenenud vastavalt 22% ja 47%.

Tänu ID-kaardi ja mobiil-ID järjest suuremale kasutusele on maksete tegemine muutunud turvalisemaks.Paroolikaardi kui vähem turvalise makse kinnitamise viisi riskide vähendamiseks on pangad langetanud makselimiidi 200 euroni päevas.

TNS Emori teostatud Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt kasutatakse elektroonseid maksekanaleid peamiselt mugavusest ja harjumusest ning neid peetakse turvaliseks. Internetipanga maksete tähtsus on suurenenud pea kõigis sotsiaaldemograafilistes gruppides. Sularahas teevad makseid põhiliselt pensionärid ja madalama sissetulekuga perekonnad, maksekorraldust pangakontoris eelistavad kasutada madalama sissetulekuga pered.

TNS Emori uuringu kohaselt eelistavad Eesti leibkonnad jääda oma väljakujunenud makseharjumuste juurde, mistõttu ei ole sularahata maksete üldises struktuuris muutusi oodata. Küll võib Eesti Panga kogutavale statistikale tuginedes väita, et suure tõenäosusega kasvab internetipangas tehtavate maksete arv tulevikus veelgi. Sellele avaldab muu hulgas mõju järjest leviv nutitelefonide kasutus ja internetipanga mobiilirakenduste arendamine. Arvestades Euroopa Liidu eesmärki kahekordistada 2015. aastaks e-kaubanduse mahtu ja hõlbustada piiriüleste e-maksete tegemist, võib oodata internetimaksete osakaalu tõusu nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Allikas ja foto: Eest Pank

Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad

By

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com

 

Majandus. Põhilised rahvastikutrendid 2010

By

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010.

2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa.

Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704. 2010. aastal vahetas Eesti sees elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad endiselt enim elanikke suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamised sihtpunktid on Tallinn, regioonikeskus või maakonnakeskus. Pealinnast ja regiooni- või maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisrände puhul suurenes 2010. aastal nii sisse- kui ka väljaränne – Eestisse immigreerus 2810 ja Eestist emigreerus 5294 inimest. Väljarände suurenemise üks põhjuseid oli kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne.

Allikas:  http://statistikaamet.wordpress.com/2011/07/29/pohilised-rahvastikutrendid-2010/

Turism. Eestit külastanud turistide arv püstitas rekordi

By

Tänavu esimese viie kuuga püstitas välisturistide ja ööbimiste arv Eestis uue rekordi seniste aastate sama ajaperioodi võrdluses, tuues majutusettevõtetesse 491 000 välisturisti. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kasv 61 000 ehk 14%, mis ületab ka kriisieelset aega. Sealhulgas püstitas Venemaa turistide arv – 54 211 – kõigi aegade rekordi, tuues tänavu Eestisse 48% rohkem külastajaid kui aasta tagasi sama ajaga.
Suurim oli turistide arv jaanuaris, millele aitas kaasa ka iluuisutamise EMi toimumine Tallinnas ning Vene turistide aastavahetusreisid.
Venemaa turistide ööbimised kasvasid märkimisväärselt nii spaades ja sanatooriumides kui ka muudes majutusettevõtetes. „Venemaa turistide arvu kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal era- ja avaliku sektori poolt, Eesti kui aastavahetuse sihtkoha populaarsuse jätkuvat kasvu, tax-free ostude piirmäära alandamist alates 2010. aasta algusest, mitmeid uusi transpordiühendusi Peterburist, aga ka mitmeid I kvartalis toimunud sündmusi,” selgitas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Esimesel viiel kuul veetsid välisturistid Eestis kokku 1,03 miljonit ööd, mis ületab mullust sama perioodi näitajat 18%-ga. Pikenesid nii puhkuse-, töö- kui ka muudel eesmärkidel tehtud reisid, eeskätt aga puhkusereisid.

Ööbimiste arvu kasvu taga on peamiselt Soome ja Venemaa turistid. Valdavalt lisandus soomlastel ööbimisi Tallinnas, kus nende arv ületas tunduvalt kõigi aegade rekordilise taseme. Venemaa turistid ööbisid samuti peamiselt Tallinnas, kuid ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal ja Võrumaal näitasid Vene turistide ööbimised tõusu enam kui kaks korda.
Suurem osa teisigi Eesti peamisi sihtturge näitas esimesel viiel kuul kasvu, kuigi absoluutarvud on nende puhul Soome ja Venemaaga võrreldes oluliselt väiksemad.
Kuigi viie esimese kuu kokkuvõttes kasvas sise- ja välisturistide poolt Eestis veedetud ööde arv kokku 12%, kasvasid ettevõtete sissetulekud vaid 2,6%. Statistikaameti poolt arvutatav ööpäeva keskmine maksumus langes jätkuvalt, mis viitab sellele, et nõudluse kasv, s.h veidi pikenenud viibimise kestus saavutati odavamate pakkumistega.

Allikas: EAS
foto. flickr.com

Eesti. Loksa Linna Päev

By

20. augustil tähistab Loksa linn Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva, Loksa esmamainimise ja Loksale linnaõiguste andmise aastapäeva Loksa linnaplatsil traditsioonilise Loksa Linna Päevaga.

Seekord tähistatakse Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 19. aastapäeva, Loksa esmamainimise 381. aastapäeva ning Loksa linnaõiguste andmise 17. aastapäeva terve päeva kestva kõiki linlasi ja linna külalisi kaasakutsuva programmiga. Tegevusi toimub linnas varahommikust alates kuni hiliste õhtutundideni.

Kell 09.00 avab Loksa linnapea Loksa Linna Päeva, heisates linnaplatsil linna lipu. Samal ajal avab uksed käsitöö ja looduslaat, kus saab uudistada ja ka laadamänge mängida kuni kella 17.00. Hommikul kell 10.00 avatakse Loksa Kultuurikeskuses käsitöö-ja fotonäitus, kus on üles seatud MTÜ Rannamännid käsitöö vaibad ning Anna Grigorjeva linna- ning loodusfotode näitus. Kell 11.30 on Loksa Maarja kirikus pidulik jumalateenistus, kus saab teha annetusi uue tornikella toetuseks.

Pärast lõunat algab Loksa Linna Päeva aktiivsem pool kui tehakse algust spordi- ja meelelahutusprogrammiga. Lastejooks toimub ümber linnasüdame ning suuremad (kolmes vanuseastmes). jooksevad ümber Loksa linna – distants 7 kilomeetrit. Kepikõndijad asuvad jõudu katsuma samuti 7 kilomeetrisel distantsil. Läbi päeva käivad Linnaplatsil teatevõistlused ja lastemängud ning kohal on Marek Kalmus koos Bonsuna Teamiga, kes viivad läbi rammumänge ja annavad tarka nõu uudishimulikele. Parimatele on varuks üllatused. Kuni õhtutundideni on linnaplatsil laste käsutuses batuut, kus kõik väiksemad saavad mõnusalt suvepäeval aega veeta. Kell 13.00 esitleb Kultuurikeskuses MTÜ Vana-Loksa Selts raamatut „Sinust ja Sinule, Loksa” ja Loksa Vene Gümnaasiumi direktor Galina Nikitina kolmes keeles välja antud mahuka pildimaterjaliga varustatud raamatut Loksast.

Kell 16.00 algab Loksa linnaplatsile püstitatud suurel laval mahukas ning põnev kultuuriprogramm, mille juhatavad sisse Loksa linna lauljad, tantsijad ja pillimehed ning külalisesinejad Rae vallast – meesansambel Kuldne Õhtupäike.

Kell 17.45 võtab sõna Loksa linnapea Värner Lootsmann ning avab sellega ka suure pidupäeva õhtuse osa. Linnapea annab üle konkursi „Kaunis kodu“ võitjate mastivimplid. Kell 18.00 lükkab peo käima ansambel Karavan ja Karl Madis. Kell 19.30 võtab lava üle kontsertuur „Seitse Häält“, kus astuvad üles Birgit Õigemeel, Uku Suviste ja Noorkuu. Tegemist on kontserttuuri ainsa TASUTA! kontserdiga Eestimaal.

Kell 21.15 annab laval demonstratsioonesinemise Marek Kalmus.

Kell 21.30 algab Loksa Linna Päeva noorteprogramm, mille avaartistiks on DJ Erkki Sarapuu. Kell 22.30 võtavad puldi üle DNS project (Armada) ja Beat Service (Armada). Südaööl jääb Loksa Linna Päeva ja pidu lõpetama Hollandist pärit välisesineja DJ NENES. Pidu lõppeb kell 02.00.

Laupäeval, 21. augustil kell 12.00 antakse Loksa kivi juures start traditsioonilisele JALGRATTAMATKALE marsruudil LOKSA – TAMMISPEA – KÄSMU JÄRV – KÄSMU – VIHASOO – KASISPEA – LOKSA

Loksa Linna Päeva sündmused on kõigile tasuta ning lisainfot päeva ja kava kohta leiab Loksa linna kodulehelt www.loksa.ee ning Loksa Kultuurikeskuse leheküljelt http://www.loksakultuur.ee.

Loksa linn ootab Sind!