Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Eesti

Eesti emad 21. sajandil

By

Statistikaameti 2014. aasta sotsiaaluuringu andmetel on Eestis ligi 153 600 ema, kellel on kodus kasvamas vähemalt üks alla 18-aastane laps. Kõigist täisealistest naistest on alaealiste laste emasid 27%, kõigist 18–60-aastastest naistest 40%.

Eesti naine saab esimest korda emaks keskmiselt 26-aastaselt. Alaealiste laste ema on Eestis keskmiselt 37-aastane. Enamasti on emal üks või kaks last – 57% emadel on üks laps ja kolmandikul emadest kaks last. Iga üheteistkümnes ema on nii tubli, et kasvatab kolme või enamat alla 18-aastast last.

Kõikidest Eesti alla 18-aastaste laste emadest elavad peaaegu pooled Harjumaal (46%). Kolmandik emadest elab maal – kui ühe lapsega emadest elab maal 30% ja kahe lapsega emadest 36%, siis paljulapselistest emadest juba peaaegu pooled (47%).

Pooled emad on abielus ja nendest emadest, kes seaduslikus abielus ei ole, elavad ligi kaks kolmandikku vabaabielus. Iga üheksas ema on üksikema, kes on pere ainukene täiskasvanu ja kasvatab üksi vähemalt ühte alaealist last.

Eesti emad on haritud ja töökad

Peaaegu pooltel emadel on kõrgharidus ja 70% emadest töötab, neist enamik täisajaga. Iga viies ema on lapsehoolduspuhkusel või kodune. Mida vanemad on lapsed, seda väiksem on ema vajadus ja võimalus kodune olla. Kui emadest, kellel on vähemalt üks alla 7-aastane laps, on lapsehoolduspuhkusel või kodused 36%, siis vähemalt ühe teismelise lapse (11–17-aastased) emadest on kodused vaid 9%.

Kõrge haridustase, täisajaga töötamine ja elukaaslase olemasolu võimaldavad emadele küllaltki hea pere sissetuleku, mis aitab lapsi ülal pidada. Emad, kelle peres kasvab vähemalt üks alaealine laps, saavad kogu pere peale kuus kätte keskmiselt 1469 eurot, mida on üle saja euro rohkem kui 18–60-aastaste keskmine pere sissetulek. Samas on ka emasid, kelle pere sissetulek ei ole suur. Näiteks on majanduslikult raske toime tulla üksikemadel, kes saavad kuus kätte keskmiselt 755 eurot.

Lastehoid ja huviringid

Emade elu teevad lihtsamaks lastehoiuasutused ja huviringid, kus laps on hoitud ja saab eakohast haridust. Samal ajal on emal võimalik käia tööl või veidi puhata. 1–6-aastastest lastest käib sõimes, lasteaias või eelkoolis ligi 73%. Ligi kolmandikku 1–6-aastastest lastest, kes lastehoiuasutuses ei käi, hoiab vahel tasuta keegi sugulane, sõber või naaber. Tasulist lapsehoidjat ei saa enamik emasid oma lapsele võimaldada.

Veidi üle poole alla 15-aastastest lastest käib mõnes huviringis – alla 7-aastastest kolmandik, 7–14-aastastest 77%. Nendel eelkooliealistel lastel, kes huviringis ei käi, on hobi puudumise põhjus eelkõige vanemate arvamus, et laps on huviringis käimiseks veel liiga väike – kolm neljandikku alla 7-aastastest lastest ei osale huviringide töös just seetõttu. Kooliealised lapsed (7–14-aastased) ei osale huviringis peamiselt seetõttu, et nad ise seda ei soovi (41%), kuid oluline põhjus on ka pere rahanappus (19%) ja huviringide puudumine elukoha lähedal (16%).

Foto: statistika blogi

Eesti põllumajandussaaduste eksport viimase 20 aasta jooksul

By

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.

Lähiturgudel on oluline roll

Statistikaameti andmetel eksporditi 2013. aastal Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu sajasse, 2010. aastal 82 riiki. Ekspordi peamisteks sihtriikideks on meie lähiriigid, kuid kaupu veetakse peaaegu kõikidesse maailmajagudesse. Kui vaadata kaardilt, siis Euroopa 51 riigist on katmata vaid mõni väike laik – Liechtenstein, Andorra, Kosovo, Vatikan ja Monaco, kuhu 2013. aastal ei eksporditud ühtegi Eesti päritolu põllumajandussaadust ega toidukaupa. Aasias asuvast 49 riigist on Eesti tooteid eksporditud 27-sse, Aafrika 59 riigist 13-sse. Ameerika 53 riigist 13-sse viiakse Eesti päritolu tooteid. Austraaliat ja Okeaaniat vaadates on näha, et Eesti ekspordib vaid Austraaliasse ning 2013. aastal Antarktikasse Eestist põllumajandussaadusi ja toidukaupu ei eksporditud.

Kuni 1998. aastani veeti põllumajandussaadusi ja toidukaupu peamiselt Venemaale, mille osatähtsus Eesti vastavas ekspordis ulatus 1994. aastal koguni 44%-ni. Tähtsad ekspordi sihtriigid üheksakümnendatel aastatel olid veel Holland, Läti, Leedu ja Ukraina. Venemaa osatähtsus hakkas kahanema koos rubla väärtuse vähenemisega ja 1999. aastaks kahanes Venemaa osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 9%-ni. Samal ajal suurenes aga väljavedu Hollandisse ja Lätti. Läti osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis on 1998. aastast alates olnud 15–20%. Madalseis Venemaale ekspordis jõudis kätte 2003. aastal, kui väljavedu sinna moodustas vaid 4% Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. 2004. aastal elavnes eksport Venemaale ning 2013. aastal oli Venemaa kõige tähtsam Eesti põllumajandustoodete ja toiduainete ekspordi sihtriik, kuid tema osatähtsus selles ekspordis oli langenud 19%-ni.

Pärast 2004. aastat on oluliselt suurenenud Soome ekspordi osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos. Kui 1993. aastal oli Soome osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 6%, siis 2004. aastal 11% ning 2013. aastal juba 17%. Samas on vähenenud Hollandisse, Saksamaale ja Ukrainasse väljaveo osatähtsus – see on nende riikide puhul kahanenud vähemaks kui 5%. Ekspordi vähenemist Ukrainasse mõjutas oluliselt vabakaubanduslepingu katkemine. Kui enne EL-iga liitumist eksporditi peamiselt Hollandisse ja Saksamaale, siis pärast seda on kasvanud lähiturgude – Leedu ja Soome – osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis.

Pärast 2009. aasta majanduskriisi on Eesti põllumajandussaadustele ja toidukaupadele otsitud aktiivselt uusi turgusid. Suurenenud on eksport Aasia ja Aafrika riikidesse. Olulisteks uuteks sihtriikideks on saanud Saudi Araabia ja Iraak, kuid kaupu on välja veetud ka sellistesse eksootilistesse maadesse nagu Fääri saared, Aruba, Singapur, Egiptus, Gröönimaa. Euroopas on uueks sihtturuks kujunenud Bosnia ja Hertsegoviina.

Peamised ekspordiartiklid on piimatooted ja kala

Aastail 1993–2013 olid Eesti tähtsamateks ekspordiartikliteks piim ja piimatooted ning kalad ja vähilaadsed (enamasti krevetid). Kõige suurem – 37% kogu vastava ekspordi väärtusest – oli piima ja piimatoodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos 1997. aastal. 2013. aastal oli see osatähtsus langenud 17%-ni. Selles kaubagrupis olid 2013. aastal peamised ekspordiartiklid piim ja rõõsk koor (eksport 86,8 mln eurot) ning juust (70,3 mln), teisi tooteid – vadakut, jogurtit ja võid – müüdi ligikaudu 10 miljoni euro väärtuses.

Kalade ja vähilaadsete ekspordi osatähtsus oli suurim 2000. aastal – 29%. Kõige raskem oli kalade ja vähilaadsete eksportijatele 2008. aasta, mil selle kaubagrupi toodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli vaid kaheksa protsenti. Selle kaubagrupi peamisteks ekspordiartikliteks olid 2013. aastal külmutatud kala (eksport 59,6 mln eurot), kalafilee (39,8 mln), kuivatatud, soolatud ja suitsutatud kala (34,3 mln) ning krevetid (24,1 mln).

Enne Euroopa Liiduga liitumist veeti Eestist märkimisväärses rahalises väärtuses välja lihast ja kalast tooteid. Nende osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli 1996. aastal 28%, kuid 2013. aastaks oli see osatähtsus vähenenud viie protsendini. Selle kaubagrupi toodetest eksporditi 2013. aastal enim kalatooteid ja -konserve (23,4 mln eurot), lihast ja rupsist konserve (17,3 mln) ning vorste (14,6 mln).

Suurima kasvuga on pärast Euroopa Liiduga liitumist olnud jookide, alkoholi ja äädika kaubagruppi kuuluvate toodete eksport. Selle kaubagrupi toodete ekspordi suurim osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis – 28% – oli 2007. aastal. Majandussurutise tingimustes aga väljavedu järsult vähenes ning 2008. aastal oli selle kaubagrupi toodete osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 18%. Viimastel aastatel ei ole selle kaubagrupi toodete väljavedu oluliselt suurenenud. Samas tuleb märkida, et näiteks Eesti päritolu õllele on leidunud majandussurutise järel uusi turge ja selle müük on kasvanud.

Oluliselt on pärast EL-iga liitumist suurenenud teravilja (nisu, oder) ja toiduvalmististe (sh pärm, kastmed, supid, puljongid) eksport. Teravilja ning toiduvalmististe ekspordi osatähtsus oli 2013. aastaks kasvanud kaheksa protsendini.

Enim eksportijaid on Harjumaal

Eestis on enamikel maakondadel kujunenud oma olulised ekspordiartiklid. Näiteks kalandusega tegeletakse peamiselt Pärnu ja Lääne maakonnas, piimandusega Ida-Viru, Järva ja Võru maakonnas, lihatootmisega Lääne-Viru ja Valga maakonnas ning teraviljakasvatusega Viljandi maakonnas. Samuti on mitmeid maakondi ja linnu, kus on ainult sellele maakonnale või linnale omane ja suure osatähtsusega eksporttoode, näiteks Jõgeva maakonnas rapsiõli, Pärnu linnas kalafilee ning Rapla maakonnas pärm.

2013. aastal oli kõige rohkem – 328 – põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksportijaid Harju maakonnas ja Tallinnas. Järgnesid Tartu maakond koos Tartuga ning Pärnu maakond koos Pärnuga (20–49 eksportijat), seejärel Ida-Viru, Lääne-Viru, Võru ja Saare maakond (10–19 eksportijat). Ülejäänud maakondades oli 2013. aastal alla 10 põllumajandussaaduste ja toiduainete eksportija.

Aliikas ja foto: Statistikablogi

Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas

By

Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus.

2014. aastal diskuteeriti Eestis palju perekonna kui institutsiooni tähenduse ja samasooliste kooselu seadustamise üle. Kooseluvormide mitmekesistumisele Euroopas on kaasa aidanud vabaabielude levik viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljud riigid tunnustavad ametlikult uusi kooseluvorme, mis on sarnaselt traditsioonilisele abielule reguleeritud ja kaitstud seadustega.

Rahvaloendusel fikseeriti seadusliku perekonnaseisuna riigiti järgmisi kooseluvorme:

  • vastassooliste partnerite abielu ehk traditsiooniline abielu,
  • samasooliste partnerite abielu,
  • vastassooliste partnerite registreeritud kooselu,
  • samasooliste partnerite registreeritud kooselu.

Registreeritud kooselu sarnaneb abielule – tegemist on vabaabielu ametlikuks muutmisega, mis annab partneritele (ja nende lastele) turvalisustunde. Kooselu registreerimine, lõpetamine ning muud sisulised tingimused on tavaliselt lihtsamad kui abielul. Vabaabielu (ehk registreerimata kooselu) üheski riigis seadusliku perekonnaseisu alla ei kuulu. Need isikud loendati kas „pole seaduslikus abielus olnud“, „lahutatud“ või „lesk“ kategooriate alla vastavalt nende ametlikule perekonnaseisule.

Rahvaloendusel esitas samasooliste kooselu kohta andmeid 11 riiki: Belgia, Luksemburg, Holland, Saksamaa, Šveits, Ungari, Soome, Rootsi, Taani, Tšehhi ja Kreeka. Kõigis nimetatud riikides elab registreeritud kooselus vaid väike osa vähemalt 15-aastasest rahvastikust. Suurim on registreeritud kooselu populaarsus Belgias (2,9%), Luksemburgis (1,5%) ja Hollandis (0,8%). Kõik riigid ei avalda aga detailset infot selle kohta, kas sama- ja/või erisooliste kooselu võib registreerida. Olemasolevate andmete põhjal saab öelda, et arvuliselt elab samasooliste kooselus enim inimesi Šveitsis, Belgias ja Tšehhis, vastavalt 11 024, 8058 ja 2018 isikut. Luksemburgis ja Ungaris on samasooliste registreeritud kooselu vähem levinud.

Kuigi samasooliste abielu on seadusliku perekonnaseisuna mitmetes Euroopa riikides lubatud, esitasid andmeid nende leviku kohta vaid Belgia (14 930 inimest) ja Luksemburg (12 inimest).

Huvitav fakt on seegi, et kõigis riikides, kus registreeritud kooselu on ametlikult tunnustatud, on traditsioonilises abielus inimeste osatähtsus siiski suurem kui Eestis. Eestis on vaid 39% vähemalt 15-aastasest rahvastikust perekonnaseisu järgi seaduslikus abielus ja see on madalaim näitaja Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) 32 riigi seas. Samuti asetub Eesti lahutatud isikute osatähtsuselt Läti järel teisele kohale – Eestis on rahvaloenduse andmetel 14% vähemalt 15-aastastest lahutatud ega ole uuesti abiellunud.

Millist tüüpi leibkondades elatakse ja mille poolest eristub Eesti?

Modernses ühiskonnas on muutunud ka enim levinud leibkonnatüübid. Paljudes Euroopa riikides on mitme põlvkonna kooselamine asendunud ühepereleibkondade levikuga: kooselu alustades asutakse elama vanematest eraldi. Üheliikmeliste leibkondade arvukust suurendavad vanematest eraldi elama kolinud täiskasvanud lapsed. Keskmise leibkonna suuruse vähenemine Euroopas on põhjustatud üheliikmeliste leibkondade ja ühepereleibkondade arvukuse suurenemisest (lisaks ka leibkonna laste arvu vähenemisest). Loenduse tulemused näitavad, et enamuses riikides on suurem osa leibkondadest ühe- või kaheliikmelised. Eesti koos Põhjamaadega kuulub esimesena nimetatute hulka. Eesti leibkondadest 40% on ühe- ja 29% kaheliikmelised, kolmeliikmelised leibkonnad moodustavad vaid 16% kõigist leibkondadest.

Suurima osa kõigist ühepereleibkondadest moodustavad kõikides riikides abielupaarid. Näiteks Küprosel, Kreekas ja Maltal on abielupaare üle 80%, Eestis ja Lätis vaid üle 50% ühepereleibkondadest. Üldiselt võibki öelda, et Lõuna-Euroopa traditsioonilisemates riikides on kõrgem abielupaaride osatähtsus ja vabaabielude ning muude kooseluvormide levik iseloomustab pigem Põhjamaid. Põhjamaid on nimetatud ka uute kooseluvormide leviku pioneermaadeks. Abielulisust seostatakse ka religiooni levikuga riigis – mida suurem osa elanikkonnast on usklikud, seda levinum ka traditsiooniline abielu ühiskonnas. Sotsiaaluuringud näitavad, et suur osa elanikkonnast tunnistab mõnda usku Maltal, Küprosel, Rumeenias, Poolas ja Kreekas.

Eesti paistab silma vabaabielus elavate paaride ja üksikemade suure osatähtsusega

Iga neljas ühepereleibkond Eestis on vabaabielupaar ning iga viies üksikema lastega. Vabaabielus elavaid paare elab veidi rohkem vaid Rootsis (27% ühepereleibkondadest) ning üksikemasid Lätis (28% ühepereleibkondadest). Ka Eestis on demograafilised protsessid, ühiskonna areng ja sellega kaasnenud väärtuste muutused toonud kaasa abielueelse kooselu muutumise tavapäraseks nähtuseks. Suurema osa paaride jaoks on vabaabielu näol tegemist abielu eeletapiga üksteise tundmaõppimiseks ning kooselu proovimiseks. Ent kooselu võib olla paari jaoks ka võrdväärne abieluga. Sellisel juhul aja möödudes abiellumist ei järgne. Niisiis ühelt poolt iseloomustab Eestit Põhjamaadega sarnane vabaabielude laialdase leviku trend. Teiselt poolt sarnaneme üksikemade suure osatähtsuse poolest Baltimaade ja teiste Ida-Euroopa riikidega nagu Sloveenia, Poola, Ungari ja Tšehhi.

Allikas:  Statistkablogi

Foto: Foter.com

 

 

 

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

By

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui eelmisel aastal, majanduskasvu edasine kiirenemine jääb siiski tagasihoidlikuks. Võrreldes eelmise kümnendiga on Eesti majandus uues arengujärgus ja pikemaajaliselt jõukohane kasv jääb edaspidi 3–4% juurde. Eesti majandus saavutab sellise kasvu prognoosi kohaselt 2016. aastaks.

Eesti majandusaktiivsust piirab välisnõudluse visa taastumine. Kuigi Euroopa riikides on konkurentsivõime parandamiseks tehtud struktuurireforme, võtab mõju ilmnemine aega ning mitmes riigis on vaja lisareforme. Lisaks võtab aega ettevõtete ja pankade poolt oma bilansside korrastamine. Euroopa riikide kasvu soodustavad samal ajal valitsemissektori vähenenud konsolideerimisvajadus, majanduskasvu toetav rahapoliitika ja krediidipiirangute leevenemine. Euroala majanduskasvu väljavaadet parandab ka odavnenud euro, mis on suurendanud ühisrahapiirkonna ekspordi konkurentsivõimet.

Eesti ekspordivõimalusi avardaks uutele turgudele laienemine. Turgude mitmekesistamine aitaks parandada ka majanduskasvu väljavaadet, kuna praegused kaubanduspartnerid kasvavad aeglasemalt kui muu maailm.

Hoolimata olemasolevate ressursside intensiivsest rakendamisest ja soodsatest rahastamistingimustest pole Eesti majanduse tootmisvõimsus viimasel kahel aastal eriti suurenenud, sest ebakindlus nõudluse taastumise suhtes on piiranud investeeringuid. Tööjõupuudus eelseisvatel aastatel süveneb: ainuüksi järgmise kahe aasta jooksul kahaneb tööealiste inimeste arv umbes 15 000 võrra. Investeeringuid tehakse ootuste kohaselt seega eelkõige tootmise tõhustamiseks.

Kuigi palgakasv on mõnevõrra aeglustunud, jääb tööjõunappusest tingitud surve palgakasvule kestma. Lisaks sellele jätkub 2015. aastal miinimumpalga tõus ning mitmel tegevusalal jõustuvad uued palgakokkulepped. Tööjõukulude püsiv kasv ja tihedam konkurents töötajate pärast tõrjub turult üha jõulisemalt välja neid ettevõtteid, kes ei suuda tootlikkust kasvatada.

Hoolimata tööjõu vähenemisest tööpuudus kahel järgmisel aastal märgatavalt ei kahane, sest teravaks probleemiks on endiselt tööotsijate oskuste sobimatus ettevõtete nõutuga. Struktuurse tööpuuduse vähendamiseks ja tööturu efektiivsemaks toimimiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu tööjõu arendamisele.

Tarbijahindade inflatsioon 2014. aastal aeglustus ning langes juunis esimest korda pärast kriisi alla nulli. Kui neli aastat tagasi oli hinnalangus toodete ja teenuste võrdluses laiapõhjaline, siis sel aastal põhjustas hinnalangust peamiselt energia ning toiduainete odavnemine. Hinnalangus lõppeb 2015. aasta alguses ning kahel järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuid jääb siiski vaoshoituks. Tööjõu kallinemise tõttu tõusevad kodumaiste toodete ja teenuste hinnad kiiremini kui imporditud kaupade ja teenuste hinnad.

Hoolimata nõrgast majanduskonjunktuurist on palkade ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendanud 2014. aastal maksutulu, mis on omakorda parandanud riigi rahanduse seisukorda. Eelarve jääb sel aastal siiski puudujääki. Järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, süveneb puudujääk veelgi.

Kuigi nominaalne eelarve puudujääk püsib järgmistel aastatel väike, võib struktuurse puudujäägi ja sellest tuleneva konsolideerimisvajaduse tõttu tekkida vajadus tõsta makse või piirata kulusid. Avaliku ja erasektori palgakasvu vahe on sel aastal suurenenud, aga palgasurve leevenemise jätkumiseks peab kasvuvahe taanduma.

Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele. Lisaks sellele on poole aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud. Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged. Majanduskasvu ohud võivad puudutada teravalt üksikuid valdkondi, nagu tõestasid ka hiljutised kaubandussanktsioonid.

Allikas: Eesti Pank

Foto:

Eesti lapsed õpetavad välismaa õpetajatele programmeerimist

By

Täna algab Tallinnas õpetajate rahvusvaheline seminar eTwinning Professional Development Workshop, mis toob Eestisse üle 100 õpetaja kõikjalt Euroopast. Koolitusel tutvustatakse õpetajatele uusi võimalusi, kuidas programmeerimist ainetundidesse lõimida.

„eTwinningu rahvusvaheline koolitus toimub seekord Eestis, sest Euroopa õpetajates on suurt huvi äratanud meie ProgeTiigri programm,“ ütles eTwinningu projektijuht Elo Allemann. „Koolitusel saavad õpetajad ülevaate sellest, kuidas tehnoloogiaõpetust ja programmeerimist igapäevase koolitööga siduda.“

Seminaril esinevad tunnustatud hariduseksperdid Eestist ning välismaalt, samuti keskendutakse praktilisele tegevusele, et näitlikustada programmeerimisvõimalusi. Töötubades tutvustavad erinevaid programmeerimisprogramme lisaks ekspertidele ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi 7. klassi õpilased, kes õpetavad, kuidas luua ise arvutimänge programmiga Sploder.

„Programmeerimist oskavad õpilased mõnikord pareminigi kui õpetajad, seega on õppetöösse mõistlik kaasata kogu klassi teadmisi,“ selgitas Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, miks otsustati töötubadesse kaasata ka õpilasi.

eTwinningu seminar toimub Radisson Blu Hotel Olümpias ning kestab kuni 27. septembrini. Seminari töötoad toimuvad homme, 26. septembril. Seminari ajakavaga saab tutvuda siin: https://www.innovatsioonikeskus.ee/en/programme

eTwinning on rahvusvaheline programm, mis pakub õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse koolidevaheliseks koostööks IKT vahendite abil. eTwinningu koostööks on loodud portaal, mis sisaldab vahendeid partnerkooli otsinguks ja veebipõhiste õpiprojektide läbiviimiseks. Eestis koordineerib eTwinningu projekti Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, korraldades õpetajatele koolitusi ning pakkudes abi portaali kasutamisel.

Foto: innovatsioonikeskus.ee

 

 

Robbie Williamsi sotsiaalmeediakampaania on Eesti uue turundusstrateegia avalöögiks

By

Robbie Williams
Robbie Williams

Briti edukaima sooloartisti Robbie Williamsi fännikanalites algab homsest ülemaailmne sotsiaalmeediakampaania seoses tema 20. augustil Tallinnas toimuva kontserdiga, millest valmib “Take The Crown” turnee ainus ametlik kontsertfilm “Robbie Williams – Live in Tallinn”. Sotsiaalmeediakampaaniaga tuuakse Tallinna kontserdile 10 fänni ning filmi vaheklipid tutvustavad Tallinna ja Eestit. Koostööprojekt on esimene pääsuke Eesti tutvustamise uuest turundusstrateegiast, mille idee ja teostuse taga on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tallinna linn. Kampaaniat rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Käesoleva aasta lõpuks valmib Robbie Williamsi Tallinna kontserdist DVD ja kontsertsalvestust levitatakse ka telekanalites. Seega jõuab Eesti Robbie Williamsi kanalites toimuva sotsiaalmeediakampaania, valmiva filmi ja kontserdi tulemusel vähemalt 32 miljoni inimese teadvusesse.

EASi juhatuse liikme Martin Hirvoja kinnitusel on koostöö Robbie Williamsiga näide EASi uudsest lähenemisest turismiturundusele, sest suurema tähelepanu võitmiseks on vaja luua nutikuse ja erilahendustega. „Lisaks tavapärastele kampaaniatele oleme otsustanud rakendada Eesti tuntuse tõstmiseks maailmas edaspidi rohkem Eestis toimuvaid kultuuri ja spordi tippsündmusi , samuti Eestist pärit rahvusvahelisi tähti, kelle sõnadel on fännide silmis kindlasti suurem kaal kui meie traditsioonilistes kampaaniates kasutatavatel sõnumitel. Siiski ei kao ka senine traditsiooniline lähenemine kusagile, sest see on hästi toiminud ning Eestit külastavate turistide hulk on aasta-aastalt järjest kasvanud, lihtsalt rõhuasetused muutuvad,” kinnitas Hirvoja. „Sel aastal loobume Londoni tavapärase lahendusega turismikampaaniast, selle asemel tahame viia Eesti koostöös Robbie Williamsiga 32 miljoni inimeseni üle maailma.”

Hirvoja sõnul on oluline märkida, et tuuri ainus kontsertsalvestus tehakse just Tallinna kontserdist, kuna algselt kavatses artisti tiim 2013. aasta salvestuse filmida kuulsal Wembley staadionil Londonis.

„Ma pole varem Eestis käinud ja ootan pikisilmi, et saaks Eesti iseseisvuse taastamise päeval oma kontserdi seal üles filmida,” ütles Robbie Williams oma pressiteates.

Koostöö suurimaks väärtuseks on võimalus reklaamida Eestit Robbie Williamsi sotsiaalmeediakanalites, kus näiteks ainuüksi Facebookis on Robbie Williamsil ametlikul fännilehel ligi neli miljonit jälgijat. Suur osa neist fännidest on pärit Eestile turismi mõistes olulistest riikidest nagu Suurbritannia, Saksamaa, Soome ja Läti. „Juba ainuüksi kontserdile endale on oodata mitukümmet tuhandet väliskülalist, kuid filmist loodame pikaajalist kasu – jõuab see ju miljonite televaatajateni üle maailma ning läheb üle maailma ka jaemüüki,” märkis Hirvoja, kelle sõnul on tegu kõigi aegade esimese korraga, kui maailmaklassi staari kontserdi ametlik salvestus Eestis tehakse ning ka ainukordne võimalus Eesti inimestele end maailma muusikaajalukku jäädvustada.

Facebookis toimuvas sotsiaalmeediakampaanias „Robbie Williams – Meet me in Tallinn” peavad fännid postitama kuni minutise videolõigu, kus nad selgitavad, mismoodi on Robbie Williamsi muusika nende elu mõjutanud. Neist 10 parima video autorit lennutataksegi Tallinna Robbie Williamsi kontserdile ning nad saavad kohtuda oma lemmikuga ja viiakse Eesti tuurile, kus nende tegevusi filmitakse Robbie Williamsi dokumentaalfilmi ja sotsiaalmeediakajastuste jaoks. Kontserdi otseülekandes, kontsertlindistuses ja DVD-l näeb ka kaadreid Tallinnast ja Eestimaast, sini-must-valgeid ja „Welcome to Estonia” logosid, mis jõuavad kampaania ja filmi vahendusel kokku vähemalt 32 miljoni vaatajani üle maailma.

Kampaania kuulutatakse välja Robbie Williamsi, visitestonia.com ja tourism.tallinn.ee kodulehtedel, Robbie Williamsi, Visit Estonia ja VisitTallinn Facebooki lehtedel, Robbie Williamsi kontol Twitteris ning otsepostitusena laulja e-listis. Kampaania eesmärk on tutvustada Robbie Williamsi sotsiaalmeediakanalites, kontserdi vaheklippides ning kontserdist valmival DVD-l Tallinna ja Eestit kui atraktiivset reisisihti, samuti saavutada visitestonia.com külastatavuse 25%-ne kasv kampaania perioodil. Videosid saab postitada 21. juulini ning 1. augustiks kuulutatakse välja kõik võitjad. Kampaaniast võivad osa võtta ka Eesti elanikud.

Robbie Williamsi kontsertturnee toimub 13 riigis, kokku annab ta 26 kontserti, mh Kopenhaagenis, Londonis, Münchenis, Amsterdamis.

Foto: wikipedia

Jõulud & statistika

By

Jõulud

Jõulu- ja uusaastakaupu eksporditi 2011. aasta detsembris Eestist 1,38 miljoni euro eest ja imporditi Eestisse 1,15 miljoni euro eest. Nende kaupade eksport suurenes eelneva aastaga võrreldes üle kahe korra. Kui varasematel aastatel ületas jõulukaupade import eksporti, siis 2011. aastal oli esmakordselt eksport suurem. Kolmveerand Eestisse sisseveetavast jõulu- ja uusaastakaubast on Hiina päritolu.

Eesti ekspordib jõulupuid peamiselt Taani

Eestist eksporditi 2011. aasta jõulupühadeks ligi 51 500 jõulupuud. Enim ehk 34 700 jõulupuud viidi Taani, järgnesid Suurbritannia ja Holland. Võrdlusena olgu toodud, et Põhjamaade seas oli Taani ise suurim jõulupuude eksportija (6,7 miljonit jõulupuud), Rootsi eksportis ligi 53 400 jõulupuud, Soome aga mitte ühtegi. Viimastel aastatel on Eestisse detsembris imporditud ligi 7000 jõulupuud.

Küünalde ekspordi kõrgaeg on aasta viimasel kolmel kuul

Eesti eksportis 2011. aastal 17 miljoni euro eest küünlaid, sellest pool veeti välja jõuluperioodil ehk oktoobrist detsembrini. Küünlaid eksporditi peamiselt Rootsi, Soome ja Norrasse. Eesti ekspordib oluliselt rohkem küünlaid kui impordib.

Mandariinid jõuavad Eestisse jõuluks

Detsembris imporditi Eestisse 3600 tonni mandariine ehk 2,7 kilogrammi elaniku kohta. Mandariinidel on elanike jõululaual kindel koht — detsembris imporditi 40% Eesti aastasest mandariinikogusest. Pooled sisseveetavatest mandariinidest olid Hispaania päritolu, järgnesid Maroko ja Itaalia.

Kauplustesse jääb ligi 300 eurot elaniku kohta

2011. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes 393 miljoni euro eest kaupa ehk 293 euro eest elaniku kohta. Kõige suurema kuise hüppe teeb jaemüük detsembris. Kui 2011. aastal oli jaekaubanduses keskmine kuine muutus 1,3%, siis detsembris võrreldes novembriga 21%. Ka eelnevatel aastatel suurenes detsembris jaemüük võrreldes novembriga ligi viiendiku.

Kõige rohkem kaupu müüakse toidukaupade kauplustes, mis annavad ligi pool kogu detsembri jaemüügist. Kõige rohkem kasvab müük just suurtes toidukauplustes — novembriga võrreldes neljandiku. See näitab, et Eesti elanikud ostavad kingitusi poodidest, kus sooritatakse oma igapäevaseid toiduostud. Internetist jõulukingitusi eriti ei osteta. 2011. aastal detsembris müüdi interneti ja posti teel 5,5 miljoni euro eest kaupu, mis moodustas veidi üle 1% kogu jaemüügist ning detsembri müük oli väiksem kui novembris.

Eesti majutusettevõtetes peatuvad peamiselt Soome ja Venemaa turistid

2011. aasta jõulukuul peatus Eesti majutusettevõtetes 125 000 välisturisti. Kõrghooajal juulis oli Eesti majutusettevõtetes 273 000 väliskülalist, mis on üle kahe korra rohkem kui detsembris. Detsembris olid pooled Eestit külastanud turistidest Soomest (64 000 turisti). Iga kolme Soomest tulnud turisti kohta majutati üks turist Venemaalt (kokku 24 000 Venemaa turisti).

Allikas:http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/14/statistiku-pilk-jouludele/

Foto: flickr.com

Baltikumi populaarseim turismimaa on Eesti

By

Euroopa Liidu majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistidest peatus 2011. aastal Balti riikides 0,7%. Turistid veetsid Balti riikide majutusettevõtetes 12 miljonit ööd ehk 0,5% Euroopa Liidu majutusettevõtetes ööbimistest. Eesti majutusettevõtete osaks Balti riikide majutusturul oli 46% majutusteenuseid kasutanud sise- ja välisturistidest ja 45% turistide ööbimistest. Üheks indikaatoriks, mis näitab turismi kui majandusharu olulisust riigis, on turismi intensiivsus — majutusettevõtetes ööbitud ööde arvu suhe riigi elanike arvu. Eurostati andmetel oli 2011. aastal turismi intensiivsus suurim Eestis (4,0), järgnesid Läti (1,5) ja Leedu (1,0), Euroopa Liidu keskmine oli ligi 5.

Eesti majutusettevõtete teenuseid kasutas 2011. aastal 2,7 miljonit sise- ja välisturisti, kes jäid majutusettevõtetesse kokku 5,4 miljoniks ööks. Lätis ja Leedus ei ületanud majutatud sise- ja välisturistide arv kahe miljoni piiri. Samuti jäid ööbimiste koguarvud mõlemas riigis väiksemaks kui Eestis. Välisturistide ööbimiste osatähtsus Eesti ja Läti majutusettevõtetes on olnud suhteliselt sarnane, moodustades 2011. aastal kummaski riigis 69% majutusettevõtetes ööbimiste üldarvust. Leedus ulatus näitaja 58%-ni ja oli viimase viie aasta kõrgeim.

Majutusettevõtete jaoks oli kõige keerulisem 2009. aasta kui majutatud turistide arv vähenes oluliselt. Järgnevad aastad on majutusettevõtetesse toonud taas rohkem turiste.

2011. aastal oli siseturistide osatähtsus Balti riikide majutusettevõtetes kokku 37% majutatud turistide üldarvust ning on aasta-aastalt vähenenud. Siseturismi jaoks oli parim 2007. aasta, kui Balti riikide majutusettevõtetes ööbis kokku 2,5 miljonit siseturisti — seda taset pole siiani ületatud. 2009. aasta madalseisust on kõik kolm riiki üle saanud ning majutusteenuseid kasutanud siseturistide arv on 2010. ja 2011. aastal taas suurenenud. Enim siseturiste ööbis Eesti majutusettevõtetes (41% Balti riikides majutatud siseturistide koguarvust), järgnes Leedu (vastavalt 35%). Läti elanikud kasutavad vähem võimalust nautida oma riigi majutusettevõtete teenuseid.

Foto ja algallikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/22/eesti-on-baltikumi-populaarseim-turismimaa/

Tunnitasu tõusis 2010. aastal vaid kõrgharidusega palgatöötajatel

By

2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.

Brutotunnitasu tõusis enim doktorikraadiga palgatöötajatel (12,6%), järgnesid rakendusliku ja akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajad (vastavalt 8,0%, 7,1%). Kõige enam langes brutotunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel — 3,8%.

Võrreldes 2010. aasta brutotunnitasusid 2005. aastaga, tõusis kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajate tunnitasu — 1,75 korda ning kõige vähem tõusis põhihariduseta palgatöötajate tunnitasu — 1,40 korda.

Palgatöötajaid oli 2008. aasta oktoobris 564 600. Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris oli palgatöötajaid 484 000. Kõigi haridustasemetega palgatöötajate arv langes, välja arvatud doktorikraadiga palgatöötajate oma. Küllaltki suur palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid.

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,6 protsendipunkti) ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,7 protsendipunkti).

2010. aasta uuringu ajal kehtis uus ametialade klassifikaator, mistõttu on ametialade brutotunnitasusid raske varasemate aastate uuringu tulemustega võrrelda. Küll on aga võimalik võrrelda tunnitasusid ja nende proportsioone ametialati ja ametiala pearühmiti.

Brutotunnitasud ametiala pearühma järgi

2010. aastal oli juhtide hulgas kõige kõrgem brutotunnitasu suurettevõtete tegevdirektoritel ja -juhatajatel (23,49 eurot) ja kõige madalam toitlustuse juhtidel (4,34 eurot).

Tippspetsialistidest oli kõige kõrgem tunnitasu kohtunikel (17,28 eurot) ja kõige madalam raamatukoguhoidjatel jms teabe tippspetsialistidel (3,87 eurot).

Tehnikute ja keskastme spetsialistidest oli kõige kõrgem brutotunnitasu laeva tekiohvitseridel ja lootsidel (13,81 eurot) ja kõige madalam religiooni valdkonna keskastme spetsialistidel (3,05 eurot).

Ametnike pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu reisikonsultantidel ja reisibüroo ametnikel (5,00 eurot) ja kõige madalam posti sorteerijatel ja kättetoimetajatel (2,88 eurot).

Teenindus- ja müügitöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu politseinikel (5,02 eurot) ja kõige madalam väikepoepidajatel (2,06 eurot).

Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu metsanduse jms oskustöötajatel (4,51 eurot) ja kõige madalam aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel (2,66 eurot).

Oskustöötajate ja käsitööliste pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu krohvijatel (6,56 eurot) ja kõige madalam rätsepatel, köösneritel ja kübarategijatel (2,35 eurot).

Seadme- ja masinaoperaatorite ja koostajate pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu kaevuritel ja karjääritöölistel, mäemasinate operaatoritel (8,92 eurot) ja kõige madalam pesumasinate operaatoritel (2,68 eurot).

Lihttöölistest oli kõige kõrgem brutotunnitasu teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölistel (4,50 eurot) ja ja kõige madalam pühkijatel jms lihttöölistel (2,14 eurot).

Kõige kõrgema ja kõige madalama brutotunnitasu suurim erinevus oli juhtide pearühmas, kus suurettevõtete tegevdirektorite ja -juhatajate tunnitasu oli 5,4 korda kõrgem kui toitlustuse juhtidel ning väikseim erinevus oli põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmas, kus metsanduse jms oskustöötajate tunnitasu oli 1,7 korda kõrgem kui aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel.

2010. aastal oli palgatöötajate hulgas osalise tööajaga töötajaid 15,5%. Nende tööajanormid nädalas olid väga erinevad — 1 tunnist kuni 38 tunnini nädalas. Brutotunnitasude puhul on ka nemad palgatöötajate hulka arvestatud. Brutotunnitasude põhjal on võimalik hinnata ka brutokuutöötasu, korrutades brutotunnitasu 168-ga (normaaltundide arv 2010. aasta oktoobris), eraldi arvutus tuleb teha õpetajate puhul, kelle normaaltundide arv oli 2010. aasta oktoobris 147 tundi.

Statistikaamet korraldab uuringut “Töötasu struktuur” 2005. aastast. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Uuringu andmestik kajastab oktoobrikuu töötasusid, palgatöötajate arvu ja struktuuri ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Avaldatud keskmised brutotunnitasud ei sisalda ebaregulaarseid preemiad ja lisatasusid.

Allikas ja foto: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/10/02/tunnitasu-tousis-2010-aastal-vaid-korgharidusega-palgatootajatel/

Välisturistide arv on Eestis kümnendiga kahekordistunud

By

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Eesti peamine turismipartnerriik on viimase kümnendi jooksul olnud Soome, kust saabub ligi pool majutatud välisturistidest. Tallinna ja Helsingi vaheline tihe laevaliiklus muudab Eestisse reisimise soomlaste jaoks lihtsaks. Eurostati andmetel toimub iga neljas Soome elaniku ööbimisega välisreis Eestisse.

Viimastel aastatel on Venemaa turistide arv jõudsalt kasvanud. Kui 2002. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 28 000 Venemaa turisti (3% kõigist välisturistidest), siis 2011. aastal 203 000 ja Venemaa turistide osatähtsus tõusis 11%-ni.

Kümne aastaga on Venemaa turistide arv kasvanud seitse ja Läti turistide arv kolm korda. Üle kahe korra Suurbritannia ja Saksamaa turistide arv. Ligikaudu poolteist korda on suurenenud Rootsi ja Soome turistide arv. Ka kaugemate välisriikide turistide huvi Eesti vastu on suurenenud, nende riikide turistide arv on kümnendiga suurenenud kolm korda. Keskmiselt peatub välisturist Eestis kaks ööd.

Viimase kümne aasta jooksul paistavad majutusstatistikas positiivselt silma 2004. ja 2011. aasta. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele euro ja Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn.

Üle kahe kolmandiku ööbimistest teevad välisturistid

Majutustegevuse oluline näitaja on välismaalaste osatähtsus turistide ja ööbimiste koguarvus. 2011. aastal moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust 69% ning selle näitajaga oli Eesti EL riikide hulgas kuuendal kohal. Eestit edestasid sellised tuntud turismi sihtkohad nagu Malta, Luksemburg, Küpros, Kreeka ja Austria. EL keskmiselt moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust veidi üle 40%.

Turismi olulisust riigi majandusele ja elukeskkonnale saab vaadelda turismi intensiivsuse suhtarvu abil, mida arvutatakse majutusettevõtetes peatunud turistide ja elanike arvu suhtena. Mida kõrgem on turismi intensiivsus, seda olulisem majandusharu on turism selles piirkonnas. Turismi intensiivsusel on positiivne mõju tööhõivele, samas võib kõrge intensiivsus olla häiriv kohalikele elanikele ja koormav keskkonnale, tekitades lärmi, ülerahvastatust, rajatiste ja looduse üleekspluateerimist.

Turismi intensiivsus erineb riigiti ja piirkonniti suurel määral. Eurostati andmetel oli 2011. aastal EL keskmine turismi intensiivsus ligi viis (s.o iga elaniku kohta on viis majutusasutuses ööbivat inimest). Eesti turismi intensiivsus oli neli ja sellega asetus Eesti EL riikide hulgas 16. kohale. Üle kümne oli turismi intensiivsus Maltal, Küprosel ja Austrias.

Enim välisturiste saabub Eestisse meritsi

Eestisse saab reisida mere-, õhu-, maantee- ja raudteetranspordiga. Meritsi on tihe reisilaevaliiklus Soome, Rootsi ja Venemaaga. Lennujaamadest saab lennata erinevatesse Euroopa lennujaamadesse, rahvusvaheline rongiühendus on Moskva ja Peterburiga, maanteid pidi paljude Euroopa linnadega.

Eesti sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja bussiettevõtted teenindasid 2011. aastal rahvusvahelistel vedudel ligi 12 miljonit sõitjat. Mainima peab, et see arv sisaldab saabuvaid ja väljuvaid reise, Eesti elanike ja välismaalaste sõite ning ühepäeva- ja ööbivaid külastajaid.

Kolm neljandikku rahvusvahelistel vedudel teenindatud sõitjatest veeti meritsi, 16% õhutranspordiga, 8% bussidega ja 1% raudteel. Kümne aastaga on lennureisijate arv kolmekordistunud, laeva- ja bussireisijate arv suurenenud poolteist korda ning rongireisijate arv vähenenud 22%.

Sadamate kaudu veeti 2011. aastal ligi 9 miljonit sõitjat. Polulaarseimad liinid olid Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm ning Stockholm-Tallinn-Peterburg.

Rahvusvahelistel lendudel teenindati 2011. aastal ligi 1,9 miljonit sõitjat. Tallinna lennujaamast sai lennata 38 sihtkohta. Kuus populaarseimat sihtkohta olid Helsingi, Riia, London, Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo, nende lendude reisijad moodustasid üle poole lennujaama regulaarlendude reisjate koguarvust.