Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti

Eesti inimesed elavad vanemaks kui kunagi varem

By

Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat, mis on poole aasta võrra pikem kui aasta varem. Naiste oodatav eluiga on meeste omast 9 aastat ja 11 kuud pikem. 

Jätkuv surmade vähenemine on tõstnud oodatavat eluiga sünnimomendil. 2011. aastal suri 546 inimest vähem kui aasta varem. Naiste ja meeste osatähtsus surmade arvu vähenemises oli enam-vähem võrdne, mistõttu on ka sünnimomendil oodatava eluea pikenemine nii naistel kui ka meestel sarnane — 7 kuud. 2011. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe püsis varasema aastaga võrreldes muutumatuna. Viimastel aastatel vähenenud õnnetussurmade arv 2011. aastal kasvas ning peamine langus surmades tuli vereringeelundite haigustesse suremise vähenemisest. 

Eestlaste oodatav eluiga sünnimomendil pikenes 4 kuu võrra ja oli 77,4 aastat ning mitte-eestlastel 12 kuu võrra ja oli 74,7 aastat. Kui sünnimomendil on kahe rahvusgrupi elada jäävate aastate vahe 2 aastat ja 8 kuud, hakkab vanuse kasvades vahe vähenema. Nii on 65–69-aastastel eestastel oodatav eluiga 18 aastat ja mitte-eestlastel vaid 5 kuud lühem. Keskmiselt oli 2011. aastal
65-aastasel mehel ja naisel elada jäänud veel vastavalt 14,5 ja 19,3 aastat.

Foto ja algallikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/09/14/eesti-inimesed-elavad-vanemaks-kui-kunagi-varem/

2011. aastal moodustas re-eksport Eesti koguekspordist 22%

By

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Statistikaameti andmetel oli 2011. ja 2010. aastal Eestist eksporditavate kaupade müük välisturgudele märkimisväärne, suurenedes kummalgi aastal üle kolmandiku (2010. aastal 35% ja 2011. aastal 37%). Eesti kaubaeksport moodustas 2011. aastal juba 75% Eesti sisemajanduse koguproduktist (näiteks Soomes oli sama näitaja 30% ja Rootsis 35%), mis on aastate võrdluses siiani kõrgeim. See näitab Eesti majanduse suurt sõltuvust ekspordist ning samuti seda, et Eesti eksporti ning seega ka majandust mõjutab ekspordi sihtriikide majanduse olukord. Mis on aga sellise ekspordi kiire suurenemise taga?

2011. aastal moodustas re-eksport Eesti koguekspordist 22% 

Kui Eesti kogueksport kasvas 2011. aastal 37%, siis re-ekspordi kasv oli 57% (1,66 miljardist eurost 2010. aastal 2,61 miljardi euroni 2011. aastal). Re-ekspordi kiirem kasv võrreldes koguekspordiga näitab, et Eesti ekspordis on suurenenud re-ekspordi osatähtsus. Näiteks Eestisse saabuvad traktorid Inglismaalt, mis vaheladudes ladustatakse ning eksporditakse ostja leidmise korral Venemaale. Sellist tüüpi kaubavahetus sisaldub nii Eesti ekspordi- kui ka impordimahus. Kui 2001. aastal oli selliste toodete osatähtsus vaid 5% Eesti koguekspordist, siis 2011. aastal juba 22% (2009. ja 2010. aastal 19%).

2011. aastal moodustas allhange 13% Eesti koguekspordist

Ka allhanke eksport on kasvanud kiiremini kui Eesti kogueksport. Allhanke eksport suurenes 2011. aastal 48% (1,07 miljardist eurost 2010. aastal 1,58 miljardi euroni 2011. aastal).

Kui 2011. aastal moodustasid kaubad, mis toodi Eestisse vaid allhankeks, 13% Eesti koguekspordist, siis 2001. aastal oli niisuguseid kaupu aga koguni 37%. See näitab, et Eestis on allhankena tehtud kaupade osatähtsus ekspordis viimasel kümnendil vähenenud.

Allhanke korras teevad ettevõtted selliseid töid nagu kütuste töötlemine (oktaanarvu suurendamine), kiirabiautode komplekteerimine meditsiiniaparatuuriga vms. Allhanke puhul võib tütarettevõte osutada tegelikult vaid teatud teenust oma emaettevõttele. Samas kajastub Eesti ekspordi-impordimahus ka nende kaupade väärtus, mis teenuse osutamiseks Eestisse tuuakse ja pärast riigist välja viiakse.

Foto: Statistikaamet
Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/07/11/kolmandik-eestist-eksporditavatest-kaupadest-on-vooramaist-paritolu/

Tööotsingukeskus EHRA

By

EHRA? EHRA ehk lühend täisnimest Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur. Vaatamata pikale ja keerukale nimele on tegemist lihtsa, kohati isegi liiga lihtsa veebirakendusega mille eesmärgiks on viia kokku toitlustus- ning majutusvaldkonna töötajad ja tööandjad.

Me ei ta miks kuid mingil seletamatul põhjusel oletatakse, nagu oleks toitlustamine midagi erakordselt lihtsat. Umbes nii lihtne, et eelnevat ettevalmistust ei olegi tarvis. Just sellel põhjusel lõpetavad kiiresti ja nukralt oma tegevuse restoranid, mille omanik on käivitanud heas usus, et piisab ainult pealehakkamisest. Sama põhimõte kehtib ka personali värbamisel toitlustus- ja majutusvallas. Ei ole tark levitada kuulutust tööpakkumisega pagarile keevitajate ja kraanajuhtide hulgas. Mõtet on seda teha sihituna otse sihtrühmale – ehk siis pagaritele. Seda EHRA teebki.

Mõnikord heidetakse ette – miks teie andmebaas on sedavõrd kitsas? EHRA tegevjuht on ühes varasemas intervjuus öelnud: „Meie eesmärgiks ei ole luua rahvastikuregistrit. Eesmärk on omada ülevaadet erialasel tööjõuturul toimuvast! Kes kahtleb võiks meelde jätta tuima fakti – aastas lõpetab õpingud koka erialal umbes 600 inimest. Küsimus seisneb selles, paljud neist jäävad elukutsele truuks?“

Järgneb…

Esimeses kvartalis tehti Eestis 99,3% maksetest elektroonselt

By

Eesti maksekeskkond liigub järjekindlalt tõhusamate ja mugavamate makseviiside kasutamise poole.Eestis tehti 2012. aasta I kvartalis 99,3% kõikidest pankade vahendusel algatatud riigisisestest maksetest elektroonselt. Sularahata maksete hulk on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja nende osakaal on alates 2001. aastast olnud üle 90%. Seda on soodustanud hea ligipääs internetti ja pankade elektroonsete võimaluste arendamine.

Eraisikud algatasid I kvartalis 62% kõikidest riigisisestest maksetest (siin ja edaspidi ei kajastata kaardimakseid). Ülekannete tegemisel kasutati enim internetipanga maksekorraldusi (63%), millele järgnesid otse- (25%) ja püsikorraldused (9%). Viie aastaga on internetipanga ülekannete arv kasvanud ligi 50%, otsekorralduste arv kolmandiku võrra ja mobiilimaksete arv 18%. Tänu nutitelefonidele muutub järjest populaarsemaks internetipanga mobiilirakenduste kasutamine, mis toetab internetipanga maksekorralduste arvu edasist kasvu. Pangakontoris tehtavate eraisikute ülekannete (sularahamaksed ja paberil maksekorraldused) arv on 2007. aasta I kvartaliga võrreldes vähenenud vastavalt 22% ja 47%.

Tänu ID-kaardi ja mobiil-ID järjest suuremale kasutusele on maksete tegemine muutunud turvalisemaks.Paroolikaardi kui vähem turvalise makse kinnitamise viisi riskide vähendamiseks on pangad langetanud makselimiidi 200 euroni päevas.

TNS Emori teostatud Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt kasutatakse elektroonseid maksekanaleid peamiselt mugavusest ja harjumusest ning neid peetakse turvaliseks. Internetipanga maksete tähtsus on suurenenud pea kõigis sotsiaaldemograafilistes gruppides. Sularahas teevad makseid põhiliselt pensionärid ja madalama sissetulekuga perekonnad, maksekorraldust pangakontoris eelistavad kasutada madalama sissetulekuga pered.

TNS Emori uuringu kohaselt eelistavad Eesti leibkonnad jääda oma väljakujunenud makseharjumuste juurde, mistõttu ei ole sularahata maksete üldises struktuuris muutusi oodata. Küll võib Eesti Panga kogutavale statistikale tuginedes väita, et suure tõenäosusega kasvab internetipangas tehtavate maksete arv tulevikus veelgi. Sellele avaldab muu hulgas mõju järjest leviv nutitelefonide kasutus ja internetipanga mobiilirakenduste arendamine. Arvestades Euroopa Liidu eesmärki kahekordistada 2015. aastaks e-kaubanduse mahtu ja hõlbustada piiriüleste e-maksete tegemist, võib oodata internetimaksete osakaalu tõusu nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Allikas ja foto: Eest Pank

Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad

By

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com

 

Majandus. Põhilised rahvastikutrendid 2010

By

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010.

2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa.

Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704. 2010. aastal vahetas Eesti sees elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad endiselt enim elanikke suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamised sihtpunktid on Tallinn, regioonikeskus või maakonnakeskus. Pealinnast ja regiooni- või maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisrände puhul suurenes 2010. aastal nii sisse- kui ka väljaränne – Eestisse immigreerus 2810 ja Eestist emigreerus 5294 inimest. Väljarände suurenemise üks põhjuseid oli kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne.

Allikas:  http://statistikaamet.wordpress.com/2011/07/29/pohilised-rahvastikutrendid-2010/

Turism. Eestit külastanud turistide arv püstitas rekordi

By

Tänavu esimese viie kuuga püstitas välisturistide ja ööbimiste arv Eestis uue rekordi seniste aastate sama ajaperioodi võrdluses, tuues majutusettevõtetesse 491 000 välisturisti. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kasv 61 000 ehk 14%, mis ületab ka kriisieelset aega. Sealhulgas püstitas Venemaa turistide arv – 54 211 – kõigi aegade rekordi, tuues tänavu Eestisse 48% rohkem külastajaid kui aasta tagasi sama ajaga.
Suurim oli turistide arv jaanuaris, millele aitas kaasa ka iluuisutamise EMi toimumine Tallinnas ning Vene turistide aastavahetusreisid.
Venemaa turistide ööbimised kasvasid märkimisväärselt nii spaades ja sanatooriumides kui ka muudes majutusettevõtetes. „Venemaa turistide arvu kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal era- ja avaliku sektori poolt, Eesti kui aastavahetuse sihtkoha populaarsuse jätkuvat kasvu, tax-free ostude piirmäära alandamist alates 2010. aasta algusest, mitmeid uusi transpordiühendusi Peterburist, aga ka mitmeid I kvartalis toimunud sündmusi,” selgitas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Esimesel viiel kuul veetsid välisturistid Eestis kokku 1,03 miljonit ööd, mis ületab mullust sama perioodi näitajat 18%-ga. Pikenesid nii puhkuse-, töö- kui ka muudel eesmärkidel tehtud reisid, eeskätt aga puhkusereisid.

Ööbimiste arvu kasvu taga on peamiselt Soome ja Venemaa turistid. Valdavalt lisandus soomlastel ööbimisi Tallinnas, kus nende arv ületas tunduvalt kõigi aegade rekordilise taseme. Venemaa turistid ööbisid samuti peamiselt Tallinnas, kuid ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal ja Võrumaal näitasid Vene turistide ööbimised tõusu enam kui kaks korda.
Suurem osa teisigi Eesti peamisi sihtturge näitas esimesel viiel kuul kasvu, kuigi absoluutarvud on nende puhul Soome ja Venemaaga võrreldes oluliselt väiksemad.
Kuigi viie esimese kuu kokkuvõttes kasvas sise- ja välisturistide poolt Eestis veedetud ööde arv kokku 12%, kasvasid ettevõtete sissetulekud vaid 2,6%. Statistikaameti poolt arvutatav ööpäeva keskmine maksumus langes jätkuvalt, mis viitab sellele, et nõudluse kasv, s.h veidi pikenenud viibimise kestus saavutati odavamate pakkumistega.

Allikas: EAS
foto. flickr.com

Eesti. Loksa Linna Päev

By

20. augustil tähistab Loksa linn Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva, Loksa esmamainimise ja Loksale linnaõiguste andmise aastapäeva Loksa linnaplatsil traditsioonilise Loksa Linna Päevaga.

Seekord tähistatakse Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 19. aastapäeva, Loksa esmamainimise 381. aastapäeva ning Loksa linnaõiguste andmise 17. aastapäeva terve päeva kestva kõiki linlasi ja linna külalisi kaasakutsuva programmiga. Tegevusi toimub linnas varahommikust alates kuni hiliste õhtutundideni.

Kell 09.00 avab Loksa linnapea Loksa Linna Päeva, heisates linnaplatsil linna lipu. Samal ajal avab uksed käsitöö ja looduslaat, kus saab uudistada ja ka laadamänge mängida kuni kella 17.00. Hommikul kell 10.00 avatakse Loksa Kultuurikeskuses käsitöö-ja fotonäitus, kus on üles seatud MTÜ Rannamännid käsitöö vaibad ning Anna Grigorjeva linna- ning loodusfotode näitus. Kell 11.30 on Loksa Maarja kirikus pidulik jumalateenistus, kus saab teha annetusi uue tornikella toetuseks.

Pärast lõunat algab Loksa Linna Päeva aktiivsem pool kui tehakse algust spordi- ja meelelahutusprogrammiga. Lastejooks toimub ümber linnasüdame ning suuremad (kolmes vanuseastmes). jooksevad ümber Loksa linna – distants 7 kilomeetrit. Kepikõndijad asuvad jõudu katsuma samuti 7 kilomeetrisel distantsil. Läbi päeva käivad Linnaplatsil teatevõistlused ja lastemängud ning kohal on Marek Kalmus koos Bonsuna Teamiga, kes viivad läbi rammumänge ja annavad tarka nõu uudishimulikele. Parimatele on varuks üllatused. Kuni õhtutundideni on linnaplatsil laste käsutuses batuut, kus kõik väiksemad saavad mõnusalt suvepäeval aega veeta. Kell 13.00 esitleb Kultuurikeskuses MTÜ Vana-Loksa Selts raamatut „Sinust ja Sinule, Loksa” ja Loksa Vene Gümnaasiumi direktor Galina Nikitina kolmes keeles välja antud mahuka pildimaterjaliga varustatud raamatut Loksast.

Kell 16.00 algab Loksa linnaplatsile püstitatud suurel laval mahukas ning põnev kultuuriprogramm, mille juhatavad sisse Loksa linna lauljad, tantsijad ja pillimehed ning külalisesinejad Rae vallast – meesansambel Kuldne Õhtupäike.

Kell 17.45 võtab sõna Loksa linnapea Värner Lootsmann ning avab sellega ka suure pidupäeva õhtuse osa. Linnapea annab üle konkursi „Kaunis kodu“ võitjate mastivimplid. Kell 18.00 lükkab peo käima ansambel Karavan ja Karl Madis. Kell 19.30 võtab lava üle kontsertuur „Seitse Häält“, kus astuvad üles Birgit Õigemeel, Uku Suviste ja Noorkuu. Tegemist on kontserttuuri ainsa TASUTA! kontserdiga Eestimaal.

Kell 21.15 annab laval demonstratsioonesinemise Marek Kalmus.

Kell 21.30 algab Loksa Linna Päeva noorteprogramm, mille avaartistiks on DJ Erkki Sarapuu. Kell 22.30 võtavad puldi üle DNS project (Armada) ja Beat Service (Armada). Südaööl jääb Loksa Linna Päeva ja pidu lõpetama Hollandist pärit välisesineja DJ NENES. Pidu lõppeb kell 02.00.

Laupäeval, 21. augustil kell 12.00 antakse Loksa kivi juures start traditsioonilisele JALGRATTAMATKALE marsruudil LOKSA – TAMMISPEA – KÄSMU JÄRV – KÄSMU – VIHASOO – KASISPEA – LOKSA

Loksa Linna Päeva sündmused on kõigile tasuta ning lisainfot päeva ja kava kohta leiab Loksa linna kodulehelt www.loksa.ee ning Loksa Kultuurikeskuse leheküljelt http://www.loksakultuur.ee.

Loksa linn ootab Sind!

Majutus. Hotellikett „Choice” laieneb Eesti ja Baltimaade turul

By

Rootsi-Läti ühisettevõtte Choice Hotels Baltics, mis omab hotelli nii Tallinnas kui Riias, teatab, et plaanib järgneva kolme aasta jooksul avada oma kaubamärgi all veel üheksa hotelli Eestis, Lätis ja Leedus.

„Oleme kindlad, et keerulistel aegadel tuleb tegutseda ning leida uusi viise ettevõtte arenguks,“ ütles Choice Hotels Scandinavia tegevdirektor ja kontserni juht Torgeir Silseth. „Vaatamata majanduskriisile on Baltimaad endiselt huvipakkuvaks reisisihiks nii lähinaabrite kui ka äripartneritena, mistõttu näeme siin ka enda jaoks olulist turgu,“ sõnas Silseth.

AS Choice Hotels Scandinavia koostöös Riia hotelli Clarion Collection Hotel Valdemarsiga on loonud ühisettevõtte OÜ Choice Hotels Baltics. Riias asuva Clarion Collection Hotel Valdemars hotelli juhib rootsi-läti päritolu perekond Čakste, kes liitusid hotelliketiga Choice aastal 2009. Choice Hotels Baltics tegevusstrateegia on sõlmida lepinguid juba tegutsevate hotellidega, mille alusel need liituvad Choice ketiga.

„Lähtuvalt oma kogemusest tean, et on palju hotelliomanike, kes tunnevad end kriisitingimustes mahajäetuna ja üksikuna ning sooviksid hea meelega kasutada võimalust ühineda mõne tugeva hotelliketiga,“ mainib ettevõtte tegevdirektor Baltimaades Karl Mikael Čakste. „Aastane koostöö Choice’ga näitab, et võrreldes eelnevate aastatega on tublisti suurendanud meie hotelli klientide arv ja tulu,” lisab Čakste.

Käesoleva hetke keeruline majandusolukord annab Choice’le suurepärased võimalused investeerimiseks ning soodsate koostöölepingute sõlmimiseks nii hotelliomanike kui muude tegevusalade esindajate ja pankadega. Silsteth on veendunud, et oma investeeringutega saab Choice hotellikett aidata nii Eesti, Läti kui Leedu hotelle kriisist väljumisel.

Choice loeb kõiki Balti riike oma kohaliku turu osaks, kuna sinna reisivad regulaarselt paljud hotelliketi kliendid. Ettevõte soovib pakkuda neile võimalust viibida Choice esindatud hotellides ka Balti riikides. Käesoleva hetkel on Choice Hotels Baltic alustanud läbirääkimisi juba mitmete kohalike hotellide esindajatega.

AS Choice Hotels Scandinavia on suurim Skandinaavia hotelliket, kus töötab kokku üle 9000 inimese. Kontsernil on rohkem kui 170 hotelli Skandinaavias ja Baltimaades, kuhu kuuluvad sellised kaubamärgid nagu Comfort, Quality, Quality Resort, Clarion Collection ja Clarion. Rohkem informatsiooni Choice Hotels Scandinavia kohta leiate kodulehe aadressilt www.choice.se.

Foto: choise.se

Majandus. Moody’s tõstis Eesti riigireitingu väljavaadet

By


Kolmapäeval, 31. märtsil tõstis reitinguagentuur Moody’s Eesti riigireitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks, agentuur kinnitas reitingu tasemel A1.

“Moody’se otsus on viide sellele, et Eesti finants- ja majandusolukord on muutunud paremaks võrreldes aastataguse ajaga,” ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross.

Reitinguagentuuri hinnangul näitavad riigi majandus ja finantssektor märke järkjärgulisest taastumisest. Oma osa selles mängivad valitsuse eelmise aasta tugevad sammud eelarve tasakaalustamisel, mis on andnud kaude ka täiendava kindluse eurole ülemineku tagamiseks.

Asepresident Ross juhtis tähelepanu agentuuri märkusele, et Eesti peab jätkuvalt tegelema majanduse konkurentsivõime küsimusega. “Kuigi on märke sellest, et majanduse kohanemine on kandmas vilja, tuleb jätkata arutelusid struktuursete reformide ja eelarveküsimuste üle. Diskussioonide jätkuks peaksid olema otsused,” mainis Ross.

Teisipäeval pani reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu vaatluse alla, võimalusega seda tõsta.

Viimati tegi Moody’s reitinguotsuse Eesti suhtes mullu aprillis, kui kinnitas riigireitingu tasemel A1 ja jättis väljavaate negatiivseks.

Moody’se A1 riigireiting on püsinud alates 2002. novembrist.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745, 5275 055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee

Foto: Flickr.com