Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

põllumajandus

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

By

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

Foto ja allikas: Statistikablogi

 

Eesti isevarustatus põhiliste toiduainetega

By

Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83% elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90% lihast. Isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.

Statistikaamet arvutab põllumajandussaaduste Eestis tarbitud koguseid, kasutades toodangu, ekspordi-impordi ja varude andmeid. Toodangu ja tarbimise suhtena saab leida ka põllumajandussaadustega isevarustatuse taseme.

Isevarustatuse tase on kõrgeim teravilja ja piimatoodete puhul

Liigi järgi oli 2014. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev – linnulihal 63% ja veiselihal 121%. See tähendab, et osa tarbitavast linnulihast impordime teistest riikidest, sest tarbimine on suurem kui kodumaine toodang, ning osa veiseliha ekspordime teistesse riikidesse, sest Eesti tarbimine on väiksem kui toodang. Sea-, lamba- ja kitseliha puhul on Eesti elanike tarbimine statistika kohaselt sama suur kui toodang ehk isevarustatuse tase on 100%. Munadega on Eesti isevarustatus 64%, joogipiimaga (sh petipiim) isevarustatus on 106%, võiga 161%, juustuga ja kohupiimaga 143%.

Teravilja puhul oli saagiaastal 2013/2014 Eesti isevarustatus 150%, sh nisul 192%, rukkil 92%, odral 149% ja kaeral 162%. Seega toodab Eesti nii piimatooteid kui ka teravilja rohkem kui elanikud tarbivad ja seda jätkub ka ekspordiks. Meega isevarustatus oli 84%.

Teistest saadustest madalam on isevarustatus värske köögiviljaga (60%) ning puuviljade ja marjadega (12%). Kuigi kliima seab omad piirangud, on siin põhjus ka madalates impordihindades, mis teevad Eesti tootjatel turul konkureerimise väga raskeks. Köögiviljast on söögipeedi ja kaalikaga isevarustatus 94%, porgandiga 91%, kapsaga 84%, kurgiga 74%, tomatiga 29% ja sibulaga 20%.

Marjadega isevarustatus on hea

Kui puuviljade ja marjadega isevarustatus kokku on väga madal, siis marjade puhul on see vähese impordi ja koduaedade suure toodangu tõttu päris kõrge. Seega tuleneb värske puuvilja ja marjade madal isevarustatuse tase importpuuviljade suurest kogusest. Imporditakse nii troopilisi puuvilju, mida kliima tõttu ei ole võimalik Eestis kasvatada, kui ka enamik Eestis söödavatest õuntest, ploomidest ja kirssidest.

Allikas ja foto: Statistikablogi