• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Facebook:

Eesti

Mida toob endaga kaasa euro kasutuselevõtt Eestis?

10/02/2010 By Veebikiri

Euro kasutuselevõtt Eestis on oluline rahandus- ja majanduspoliitiline, strateegiline küsimus, mis puudutab meid kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna. Rahamaailmas on kaks kõige olulisemat asja: usaldusväärsus ja stabiilsus. Olulisemad aspektid euro kasutusele võtmisega, on seotud just Eesti krooni ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja stabiilsusega. Eestiga seotud riskidega ning rahaturul võetavate riskitasudega, ehk teiste sõnadega raha hinnaga Eesti jaoks. Just see mõjutab siinse majanduskeskkonna atraktiivsust, investeeringute mahtu, töökohtade arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet.

Suurim muutuja laenuintressides ja investeeringutelt nõutavates tulunormides on tasu riski eest. Enamik tarbimist baseerub ikkagi laenurahal ja töökohad sõltuvad investeeringutest. Kõrgemate riskide korral on laenuraha hind kallim, st. laenuintress kõrgem. Omafinantseeringu määr kõrgem ja laenuraha seega raskemini kättesaadav ja raskemini ka teenindatav. Eesti krooni kasutusega seotud riskid tulenevad Eesti krooni kasutusala suurusest ja mahust võrreldes euro kasutusalaga. Euro kasutusala on kordades suurem, kasutusel olevate eurode hulk arusaadavatel põhjustel samuti. Seega on euro valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv, seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, millega kaasneb Eesti krooni teistesse valuutadesse vahetuskursi risk, mis tõstab tehingute turuhindasid. Eestis toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime on madalam kui liidame Eesti krooni konverteerimise kulud teistesse valuutadesse. Eestis euro kasutusele võtmine lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise ja suurendab hinnastabiilsust Eestis ja suurendab Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust tervikuna.

Kõrgemate hindade tõttu väheneb Eesti krooni kasutusalas toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime. Seeläbi kaotame ekspordi võimes, mis on riigi rikastumise aluseks, kaotame põhjuses siin toota ja teenuseid pakkuda. Järelikult ka töökohtade arvus ning investeeringute mahus Eestisse. Laenude ja investeeringutega on seotud eluasemed, sõiduvahendid, tootmisvahendid, tehnoloogiad, töökohad, jms. Ühesõnaga kõik see mis aitab kvaliteetset töö- ja eraelu elada ning korraldada. Laenudelt ja investeeringutelt võetavad riskitasud mõjutavad meie elu kallidust ja elu kvaliteeti. Euro kasutuselevõtt elavdab Eesti majandust, muudab Eesti majandust stabiilsemaks ja seetõttu ka odavamaks, konkurentsivõimelisemaks.

Teisalt peab teadvustama, et euro kasutuselevõtt ei välista Eestis majanduslikke probleeme, või nende tekkimise võimalust. Sellekohase näitena võib tuua praeguses eurokasutusalas riikide Kreeka (riigieelarve puudujääk neli korda lubatust suurem) ja Hispaania (nõrk pangandussektor, suur tööpuudus), Portugali majanduse hetkeolukorra. Euro kasutuselevõtmisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud, eriti puudutab see Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja võimet iseseisvalt atraktiivseks muutmist, näitena võib tuua praeguse ettevõtjate ja investorite jaoks atraktiivse Eesti maksusüsteemi (nt. proportsionaalne tulumaks, reinvesteeritud kasumi maksudest vabastus jne.). Tõenäoliselt ei õnnestu Eestil soodsat maksukeskkonda euro kasutusele võttes enam endisena säilitada, vähemalt mitte eurokasutusala poolse toeta. Ka iseseisvat rahandus- ja majanduspoliitikat on peale euro kasutuselevõttu järjest keerukam teostada. Seda näiteks olukorras kus vajame võib-olla hoopis teistsugust majandus- ja rahanduspoliitikat kui Prantsusmaa või Saksamaa. Me saame küll õiguse kaasa rääkida raha- ja majanduspoliitiliste otsuste kujundamise ja langetamise protsessis, kuid tõenäoliselt jäävad nendes küsimustes domineerima suurriikide huvid. Euro kasutuselevõtuga kaotame seetõttu osast konkurentsieelisest. Konkurentsieelisest, mis baseerub eristumisalusel ja võimest eristumisalust iseseisvalt luua. Loobume euro kasutuselevõtuga vabatahtlikult ka teatud osast kontrollist rahandus- ja majanduspoliitiliste protsesside üle ja võimest siin tekkivaid probleeme iseseisvalt lahendada. Pärast euro kasutusele võtmist, seda umbes aasta jooksul, võivad hinnad ülespoole liikuda u. 20%, seda põhiliselt kaupmeeste kalduvuse tõttu Eesti krooni hindade eurodesse ümberarvestamisel, hinnad ümardada ülesse poole. Peale seda muutuvad igapäevased arveldusprotsessid, käibel oleva euro konverteerimine teistesse valuutadesse, arvepidamine, hinnavõrdluste teostamine jms. lihtsamini teostatavamaks ning seega ka odavamaks.

Tänase seisuga on Eesti täitnud peaaegu kõik Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2011, kaasaarvatud inflatsiooni kriteeriumi alates novembrist 2009, kuid probleeme on veel riigieelarve puudujäägiga, mida tuleb hoida madalamal kui 3% SKP-st. Suure tõenäosusega täidetakse ka see kriteerium, arvestades praeguse valitsuse pingutusi Maastrichti kriteeriumi täitmise nimel. Üldisemalt on eurole üleminek osapoolte (riikide) vaheline vastastikune poliitiline otsus, mis ei sõltu ka ainult Eesti otsusest eurole üleminekuks ja selle valmidusest Maastrichti kriteeriumide järgi. Euroalasse vastuvõtmise lõpliku otsuse teevad siiski euroala riikide rahandusministrid. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul avaldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank hinnangud Eesti eurovalmidusele tõenäoliselt 2010 aasta maikuus, ning euroala rahandusministrite otsus selle kohta võib tulla 2010 aasta varasuvel. Kokkuvõtteks pean ütlema, et euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks, mis vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige
http://koolitus.veebikiri.ee

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti, Euro

Majutus. Leedu hotellikett siseneb Eesti turule

09/12/2009 By Veebikiri

europa group hotels

Refereeritud 10.11.09 Päevalehest, otsetee artikli juurde:
http://www.arileht.ee/artikkel/482284

„Hotelliketi laiendamine naaberriikidesse on meie jaoks olnud alati üks põhieesmärkidest. Kuna meie tegevus on Läti ja Leedu turgudel olnud seniajani edukas, oleme võtnud eesmärgiks avada hotell ka Tallinnas, et pakkuda oma klientidele majutusvõimalust kõikides Balti riikides,“ ütles Europa Group Hotelsi peadirektor Romualdas Barauskas ettevõtte teates.

Laienemisplaanide tõttu otsib Europa Group Hotels, mille 2008 aasta käive oli 10,1 milj. eurot, kinnisvara valdkonnas partnereid. Samas kinnitas Romualdas Barauskas, et ettevõtte põhieesmärk ei ole kinnisvara
Europa Group Hotels omab tänaseks 10 hotelli Leedus ning Lätis. Kaubamärke, mida ettevõte haldab, on kolm: Europa Stay, Europa Royale ja Europa City.

Foto: Groupeuropa.com

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti, Europa City, Europa Royale, Europa Stay, hotell, restoran

Intervjuu Tallinna Giidide Ühingu asutajaliikme, pr. Piret Kirme`ga

10/10/2009 By Veebikiri

Piret KirmeEesti on pisike maa. Kas (kuidas?) suuriikidest pärinevad turistid eristavad meid muudest, näiteks balti- või põhjamaadest?

Kruiisilaevadega põhiliselt Tallinna ja pealinna ümbrust külastavad turistid on väga erinevate teadmiste tasemega. Tavaline, keskmine Ameerika, Austraalia, Mehhiko turist ei ole suurt midagi kuulnud peale selle, et Eesti oli NSVL-i osa. Olengi giidina võtnud endale miinimumülesandeks teha sellistele turistidele selgeks, et me ei ole venelased, me ei räägi vene keelt , et sõna “vene(lane)” ei tähenda eestlaste kõnepruugis mõnikord, mitte niivõrd rahvust, kui viletsat ja oskamatut inimest või tegutsemist. Muud ajaloo seosed jäävad juba fantastika valda. Üks ameeriklanna kirjutas kaebuse, et giid räägib liiga keerulist juttu (too complicated) kui too seletas Tallinna jagunemist kaheks: all-linnaks ja Toompeaks. Need turistid ,kes tellivad temaatilisi ekskursioone, näiteks” Shadowes of Soviet time“. “Soviet Life” ja muud sellist, on lähiajalooga paremini kursis. Ainult need, kellel on olnud isiklikke kokkupuuteid eestlastega, teavad midagi täpsemalt. See, et keeleliselt ja ajalooliselt oleme Läti ja eriti Leeduga täiesti erinevad, on üllatuseks. Lõpeb ekskursioon ikka tavaliselt nii, et turist tuleb kallistab sind ja tänab ekskursiooni eest sõnadega: “You have very beautiful country, your Denmark here!“. Mis puutub nüüd venelaste ja venestamise probleemidesse siis on seda mõttetu selgitada marsruudi puhul “Lesure Tallinn” või “Easy Tallinn” sest nende ekskursioonide käigus viiakse turistid Toompeale Aleksander Nevski kiriku ette ja kogu lugu. Muidugi avaldab see “tordikene” turisti lihtsale meelele muljet rohkem kui päris Toompea loss. Ka minu poeg arvas nelja aastaselt, loss Toompeal on ikka see vene kirik.

Palju on räägitud korraliku konverentsikeskuse puudumisest. Kas on veel analoogseid takistusi turismi arengule?

Paljas keskus ei taga veel konverentsituristide tulva. Miks Helsingi on saavutanud sellise kõrge koha konverentse korraldatavate linnade hulgas?  Sest kõik on paigas. Turvaline ühiskond, aus ja teenindusvalmis rahvas. Oleme unustanud, et soomlased võtsid kunagi tunnuslauseks: “Palvelu pelaa!”. Teiseks puudub meil ühine kontseptsioon, mis riik me siis oleme. Neti-, spa-, või borduriik?

Pole meil ühtset arusaamist ka rahvustoidust, see peaks ikka söödav olema ja isuäratav välja nägema. Kaerakile ei ole söödav ja kama eri variantide kohta olen kuulnud turiste ütlevat:” looks like chiken shit” hiljem küll lisati “tastes OK“. Aga ega seda üle ühe teelusikatäie ei söödud. Käib ka ülepakkumine internetiga. Olen kuulnud prantslasi ütlevat, kui neile näidati, kus WIFI ala on, et meil pakutase kõigepealt külalistele klaas veini. Eestis aga internetti. Nii, et arenguruumi on küll ja veel. Ei hakka hinnatasemest rääkimagi. Kui Helsingi Spades on päeva ajal kolme tunni pilet 10 eur-i, siis sama taset Eestis ei oskagi pakkuda. jne.

Kui palju reisib eestlane ise?

Eestlane reisib minumeelest palju. Eks ole selles süüdi ka 50 nõukogude aastat kui välisreisid olid äärmiselt piiratud. Ei saa muidugi olla nõus noore müügijuhiga ühest reisikorraldusfirmast, kes oli veendunud, et puhkuse reisid Eestis on kestnud alles 4-5, maksimaalselt 6 aastat! Enne seda ta ju ei töötanud turismis ja loomulikult ei saanud siis ka midagi toimuda. Küsisin selle noore daami käest, et millega tegelesid siis Estravel ja Baltic Tours, millised mõlemad on turul juba 21 aastat? Minu meelest ei ole üheski teises riigis olemas sellist asja nagu “REISILAEN”, st. kokkulepet panga ja reisibüroo vahel, et inimene jumala pärast saaks oma reisinälja kustutatud, kuigi me teame, reisimine ei kuulu inimeste esmavajaduste hulka. Ja teisest küljest,vaadake Albioni reiside hindu. Eestlane reisib palju ja kallilt.

Aga Teie ise?

Mina olen saanud päris palju reisida põhiliselt oma töö iseloomu tõttu nii, et 38 -st maast, mida olen külastanud, on 10 sellised, kuhu olen mina, Piret, ise läinud omal soovil ja tahtel. Käesoleval ajal sooviksin kindlasti rohkem reisida aga eelarvelistel kaalutlustel ei ole see võimalik.

Mis on Teie eelistatud sihtkoht?

Kui perega ja puhas puhkus – siis meeldib Türgi. Ma armastan Euroopat, lemmiklinnad on London ja Firenze.

Mida sooviksite veebikirja lugejale MASU aastal?

Olge rahulikud, KÕIK LÄHEB MÖÖDA! Ja ükskord me reisime niikuinii!

Foto: erakogu

Rubriik:Persoon Sildid:Eesti, Piret Kirme, Tallinn, turism

Majutusettevõtetes ööbis juulis vähem turiste kui aasta tagasi

10/10/2009 By Veebikiri

turistRefereeritud 10.09.09 Ärilehest, otsetee artikli juurde: http://www.arileht.ee/artikkel/477590

Turismi haripunktis juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli üheksa protsenti vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Majutusettevõtete teenuseid kasutas juulis 100 000 siseturisti ja 217 000 välisturisti, kusjuures majutusettevõtetes peatus 22 protsenti vähem siseturiste ja kaks protsenti vähem välisturiste kui eelmise aasta samal ajal. Langus on märgatav, sest juuli algul toimus ridamisi kultuurisündmusi, näiteks laulu- ja tantsupidu, mis tõi pealinna külastajaid nii riigist seest kui raja tagant. Võrreldes juuniga saabus juulis enim turiste – Soomest, Saksamaalt, Rootsist, Venemaalt ja Lätist. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 24 000 võrra enam kui juunis.

Juulis 2009 oli külastajatele avatud 975 majutusettevõtet 19 600 toa ja 44 500 voodikohaga, sealhulgas täidetud oli üle poole tubadest. Rääkides hinnast peab tuleb märkida, et ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 435 krooni ehk kuus protsenti vähem kui eelmise aasta juulis. Kallim kõigist oli ööbimine Tallinnas, keskmise hinnaga 499 krooni, mis on võrreldes 2008. aasta juuniga odavam 60 krooni.

Foto: Flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Eesti, hotell, majutus, restoran

Intervjuu restorani MEKK peakoka Rene Uusmehega

10/08/2009 By Veebikiri

rene-uusmeesMEKK, mida see lühend endas täpsemalt kätkeb?

MEKK – see on Moodne Eesti Köögikunst. Mõtestamaks Eesti kööki, saame õige suuna, taibates, et eestlane on sinna koondanud parima kõigilt neilt rahvastelt, kellega on sajandite vältel koos elanud. Tulemuseks on MEKK oma parimal kujul. Tulvil kontraste, kuid olemuselt rahulik ja harmooniline – just nagu eestlane isegi.

Millest sündis kontseptsioon?

Viimased 10-15 aastat oleme palju huvi ja avastamisrõõmu kogenud erinevate maade köökide ja nende kultuuri tundma õppides, praktiseerides võõrsil töötades ja oma ala professionaalidega suheldes. Viimastel aastatel on tähelepanu ja kokandushuvi suundunud juurte juurde tagasi. Kui palume eestlasel iseloomustada oma rahvusköögi eripärasid, tulevad paratamatult teemaks kama, kaerakile ja hapukapsas. Mõeldes aga süviti, on hea meel tõdeda, et meil on palju muudki, mille üle võime uhkust tunda. Pealinna restoraniturult leiame mitmeid väga heal tasemel maailmaköökide esindajaid. Eesti kööki pakuvad vaid üksikud ja seda pigem toreda ja hea aegadetaguse tooniga. Moodne Eesti Köögikunst ja selle avastamine ning arendamine on väljakutseks kõigile MEKK hingekandjatele ehk kogu meeskonnale. Ka mujal maailmas on väga levinud ja au sees pakkuda just oma maa spetsialiteediga kööki, tunda selle üle uhkust oma külaliste ees.

Mida peaks märkima ära tehnoloogilistest erisustest?

Toitu valmistades on minu jaoks alati aukohal kulinaaria põhiväärtused. Nii ongi moodsa eesti köögikunsti aluseks meile ja meie kultuurile juba läbi aegade tuntud klassikalised toiduvalmistamise meetodid, mida vääristatakse tänapäevase tehnika ning professionaalsete oskustega (moorimine, suitsutamine jne.). Kõik moodsas eesti köögikunstis kasutatavad toorained on väga värsked ja võimalikult suur osa neist on eestimaised ning pärit mahepõllumajandusest.
Meie restoranides kasutatakse toorainena valdavalt fileed. MEKK-i arendades ja vanu retsepte uurides-katsetades, olen teadlikult kasutanud menüüs ka kooti, kõhuäärt jms. Hõrku liha ja maitset on võimalik välja tuua ka fileed kasutamata. Moodsa serveerimisviisiga paneme „I-le täpi“.
Väga oluline ja ilmselgelt liialt vähe tähelepanu on saanud eesti leib. Leiva küpsetamise meetodid ja retseptid on pärandatud meile põlvede viisi ning minu südameasjaks on MEKK-is pakkuda just seda kõige ehedamat iseküpsetatud leiba.Õige nüansi lisab soolahelvestega taluvõi, mis koos musta leivaga annavad silmad ette nii mõnelegi mujal maailmas laialt levinud paladele.

mekk-_

Moodne versus modernne?

MEKK on just moodne eesti köögikunst kuna moodsaks peame täna suunaks ja hästi vastuvõetavaks olevat, mis ei välista ka „vana ja hea“ taaskord kasutusele võtmist. Modernne võib olla vahel arusaamatu, jahmatavalt uuenduslik ja paljudele mõistmatu.

Kuidas kliendid uuendused vastu võtsid?

Meie külalised ja emotsioonid ning tagasiside on täna kindlasti põhilisteks motivaatoriteks kogu meeskonnale. Alustades, rahulikku ja tagasihoidlikult viisakat joont hoides, oleme saanud uskumatult palju toredaid ideid ja näinud siirast rõõmu oma külaliste silmis. Kindlasti ei saa ma öelda, et uuendused on sisse viidud ja töö on tehtud. Pigem vastupidi, oleme alles avastamas, mida meie rahvusköögil on pakkuda ja loodan, et kolleegid, kes „eesti oma köögi asja ajavad“, on sellel teel pigem partnerid kui konkurendid.

Kui tihti võib peakokka kohata restorani saalis?

Kui olen tööl, siis võimalikult palju ka saalis külaliste juures. Ja kuna MEKK on mulle väga südamelähedane ja kokandusvaldkond nii töö kui hobi, veedan päris suure osa oma ajast siin.

Peakoka laud, see tähendab…

Meie külalised otsivad vaheldust ja saame seda pakkuda viisil, korraldades peakoka lauas õhtusööke. Lihtsalt öeldes saavad inimesed tulla mulle MEKK-i külla.
Peakoka lauas süüakse enamasti toitu, mida teistele ei serveerita. Missugust nimelt, selle lepime eelnevalt kokku. Laua otsas seinal on teleriekraan, mille kaudu saab piilukaamera ülevaate köögis toimuvast. Kõikide roogade serveerimisel olen pidevalt protsessi juures ja räägin nii nende saamisloost kui nüanssidest, mis on huvipakkuvad. Kui mujal maailmas on selline formaat küllaltki levinud, siis Eestis oleme üks esimesi, kes peakoka lauda praktiseerivad.

Kes on Teile eeskujuks, õpetajaks?

Need kaks mõistet tõstaksin eraldi. Õpetajateks pean inimesi (peakokad, hotellide juhid, kolleegid), kelle kõrval on olnud võimalus aastate jooksul areneda, õppida. Kindlasti õpin ka nüüd, kuid esimesed sammud kokandusvaldkonnas tehtud ning minu ametialase käekirja ja kujunemise protsessid on jõudnud sinnamaani, kus suuri pöördepunkte vast enam ei tule.
Eeskujuks pean inimesi, kellest ja kelle tegemistest väga lugu pean ja end kursis hoian. Neid on nii eestist kui mujalt- oma ala professionaalid, kelle sõnadel on ka teod taga ja pidev suhtlemine ning koostöö nendega on vaieldamatult olulise tähtsusega.

Küsimus joogikaardi suhtes – Eesti ei ole teadupärast veinimaa, kuidas olete lahendanud olukorra?

Leiame täna, et kindlasti ei maksa kunstlikult luua MEKK-i veinikaart, mis koosneks enamjaolt kohalikest jookidest. Vein ja toit käivad käsikäes ja meie veinikaart pigem traditsiooniline.

mekk

MEKK-i veinieksperdid ja baarmenid lähtuvad moodsa eesti köögikultuuri ideoloogiast ning soovime, et nende töö tulemuseks ontulevikus terve MAJA – moodsa aja joogiaabits, mis hõlmab nii rahvuslikku – Vana Tallinna kokteili, Põltsamaa veine, Eesti vahuveini-kurgimahla tervitusjooki – kui ka suurepäraseid rahvusvahelisi jooke.

Oma osa terviku moodustamises annab majavein. Meie majaveini pakkuv ENATE veinimaja lähtub restoraniga sarnastest väärtustest. Nende veinikeldrid on alati olnud seotud Hispaania põlise kultuuri, selle üllatavate nüansside ja põnevate aktsentidega. Nii MEKK-i kui ENATE peamine eesmärk on saada parim tulemus, kasutades parimat, mida kohalik pinnas pakub, austades ajast aega edasi antud tavasid ja kombineerides neid kõrgtehnoloogia saavutustega.

Fotod: Mekk.ee

Restoran Mekk
Suur-Karja 17/19
10148 Tallinn
info@mekk.ee
Tel: 680 6688
Kohtade reserveerimine…

Rubriik:Persoon Sildid:Eesti, MEKK, peakokk, restoran

August 2009

10/08/2009 By Veebikiri

augist 2009Traditsiooniliselt on August rahulik kuu. Puhkused ei ole veel lõppenud. Ja kui ongi, ei tähenda see midagi suurt. Vastused kirjadele viibivad, telefonid kipuvad olema tummad. Suvi…Kohaliku kliima eripärast tingituna, võetakse just nüüd seda viimast. Sest teada on: kohe-kohe hakkab midagi, mida naljahambad nimetavad viletsaks suusailmaks. Põhjanaabrid aga kaamoseks.

Ah, ja, veebikiri alustab sügisseminaride sarjaga. Soovitame soojalt!

Sel korral:
Persoon. Intervjuu restorani Mekk peakoka Rene Uusmehega;
Majandus. Coca Cola Company;
Koolitus. Veebikirja sügisseminarid;
Kolumn. Ton Karlos autoritaarsest juhtimisest;
Eesti. Setomaa;
Toit. Banana split;
Jook. Veel kolm suvist kokteili;
Teenindus. Kolmas järjestikune Wine Spectator auhind hotellile Kolm Õde;
Innovatsioon. Kuidas traditsioonid saavad olla inovaatilised;
Pisut etiketist. Joogiklaasid;
Muusika. Madonna.

Mõnusat lugemist : )

Rubriik:Et cetera Sildid:Eesti, päike, suvi

Eesti. Setomaa

10/08/2009 By Veebikiri

setu-solgLõuna Eestis asuv Setomaa on võrreldes teiste eesti piirkondadega erinev nii oma keele, kultuuri kui usutavade poolest. Setomaa on kuulunud õigeusu kiriku valdustesse alates ristiusustamisest, enne seda olid setod nagu teised läänemeresoome hõimud paganausulised. Ringi sõites mööda Setomaad võib näha külades väikesi puust ehitisi, milles sees on pühaserätte, pühapilte, lilli ja küünlaid, neid kabeleid kutsutakse tsässonaks. Nimi on pärit venekeelsest sõnast „tsäs“- tund, see tähendas , et palvemajas peeti tunnipalvusi.

Vaatamisväärsed on traditsioonilised seto külad. Kinnised sumbkülad kus põhiliseks tunnuseks on suletud sisehoov. Seto talu on kõrgete väravate, hoonete ja vahetaradega suletud hoov kust naabrimehe õuele ei näe. Ehituslikult hästi läbimõeldud asusid hooned teineteise lähedal ning hoovi pääses läbi jalgvärava. Setomaal on külasid kus inimasustuse jälgi on leitud muinasaja lõpust ja keskajast. Üks selliseid külasid on Lossina. Külas on pidevalt elatud 5300 aastat alates. Ainus küla Setomaal kus tänaseni elavad vanausulised ehk staroverid on Beresje. Tüüpilise kalapüügiga tegelev küla oli esmakordselt mainitud 1582. aastal.

Sõites Setomaale on mitmeid võimalusi kuidas oma aega veeta, külastades vaatamisväärsusi, ravides ennast sanatooriumis ravimudaga, nautida imeilusat loodust või külastada seto tähtsamaid sündmusi. Üks huvitavam sündmus kus on võimalik seto kultuurist osa saada, leiab aset 1. augustil mil toimuvad XVI Seto Kuningriik Luhamaal Määsi mäel. Seto Kuningriigi päeval valitakse parim sõnaline, selgitatakse kes on parim pillimees, vägimees, kandlemängija, kasatski ja karguse tansijad. Valitakse parimad sõira, leiva, piiraku, veini, õlle ja hansa valmistajad ning parimad käsitööd. Näha saab seto sõjaväe paraadi. Sel päeval valitakse aastaks uus sootska, kuninga asemiku maapeal. Päeva lõpetab kirmask mis on külapidu. Eesti vaste kirmaskile on simman.

Foto: Flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Eesti, kultuur, Setomaa

Innovatsioon. Eesti Läänemeremaade innovatiivsemate sekka!

10/06/2009 By Veebikiri

Innovatsioon on tõusnud riiklikult tähtsaks küsimuseks – just seda näitas 21. mail Riigikogu, kus  arutluse all oli “Innovatsioon majandusarengu vedurina”. Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis Eesti ettevõtete väljakutsetest, millest lühiajalised on likviidsuse säilitamine, kulude optimeerimine ning ligipääs kapitalile ja pikaajalised – keskendumine keerukamatele toodetele ja teenustele nõudlikemate turgude jaoks, teadmiste ja oskuste baasi loomine muudatusteks, rahvusvahelistumine ja eksportimine ning kokkuvõttes kõrgem tootlikkus.

Foto: Valitsus.ee

Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.”Tulevikus peame tõstma Eesti atraktiivsust kõrget lisandväärtust tootvate teadmusel põhinevate välisinvesteeringute jaoks. Lisaks toimivale toetavale keskkonnale vajame samuti konkreetseid müügiargumente, kuna oleme globaalses konkurentsis parimate töökohtade nimel,” rääkis  Parts.

Tema sõnul on Eesti maailma kontekstis vaid üks piirkond suurlinnas. Edukas olemiseks peame tugevdama koostööd Läänemere regioonis eesmärgiga muuta antud regioon rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks tõmbekeskuseks, mis paistaks globaalselt silma kui innovaatiline, kõrge teadus‐ja arendusregioon, mida iseloomustab riikidevaheline spetsiifilist kompetentsi koondav ühine ülikool ning atraktiivne ärikeskkond, mis soodustab efektiivset piirülest koostööd ning edukat teadmistesiiret.
Läänemereregioonile ühise  identiteedi loomiseks ja nende riikide ühiseks turustamiseks tuleb üha enam tegeleda sellega, kuidas omavahel ressursse efektiivsemalt jagada, fokuseerida ühistele prioriteetsetele valdkondadele ning investeeringuid ka vastavalt sellele sihipärasemalt suunata. ”Seega, ühelt poolt on meil antud regiooni riikidelt palju õppida, teiselt poolt on aga läbi koostöö antud riikide vahel.

Läänemereregiooni strateegia raames suurepärased võimalused luua globaalselt konkurentsivõimeline makroregioon ning selle baasil tulevikus nii investeeringuid kui ka kvaliteetset kompetentsi ligi meelitada ning jõulisemalt toodete ja tehnoloogiate arendamises maailmastaabis kaasa rääkida,”  kutsus Parts üles veelgi tihedamale koostööle.
Riigi eesmärgiks lähiaastatel saab majandus ja –kommunikatsiooniministri kinnitusel olema praeguse innovatsiooni toetamise süsteemi tulemuslikkuse tõstmine ning veel eksisteerivate hallide alade kõrvaldamine. ”Eesti peab figureerima koos meie lähinaabritega Soome ja Rootsiga maailma innovatiivseimate riikide seas, ” rõhutas Parts.
Oma panuse riigi innovaatilisuse kasvule saab anda igaüks. Kõik ideed on teretulnud aadressile www.in.ee. Samas saab leida ka endale elluviimiseks sobivaid ideid.


Rubriik:Majandus Sildid:Eesti, Innovatsioon, Juhan Parts, kommunikatsioon, läänemeremaad, majandus

  • « Go to Previous Page
  • Go to page 1
  • Interim pages omitted …
  • Go to page 3
  • Go to page 4
  • Go to page 5

Primary Sidebar

RSS

Liitu lugejatega!

Soovite, et Teie e-postkasti jõuaks TASUTA värske Veebikiri? Olete õiges kohas :)

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Viimane postitus Tiugust
  • August
  • …
  • Soojus
  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Slängis: juhuks kui tramm juhtme kokku ajab
  • Killuke ajalugu: Windows on the World
  • Gloria, tänaseks ööklubi
  • Millistel ametikohtadel töötavad Eesti noored?

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

Tellimine

Facebook:

Copyright © 2023