Euro kasutuselevõtt Eestis on oluline rahandus- ja majanduspoliitiline, strateegiline küsimus, mis puudutab meid kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna. Rahamaailmas on kaks kõige olulisemat asja: usaldusväärsus ja stabiilsus. Olulisemad aspektid euro kasutusele võtmisega, on seotud just Eesti krooni ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja stabiilsusega. Eestiga seotud riskidega ning rahaturul võetavate riskitasudega, ehk teiste sõnadega raha hinnaga Eesti jaoks. Just see mõjutab siinse majanduskeskkonna atraktiivsust, investeeringute mahtu, töökohtade arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet.
Suurim muutuja laenuintressides ja investeeringutelt nõutavates tulunormides on tasu riski eest. Enamik tarbimist baseerub ikkagi laenurahal ja töökohad sõltuvad investeeringutest. Kõrgemate riskide korral on laenuraha hind kallim, st. laenuintress kõrgem. Omafinantseeringu määr kõrgem ja laenuraha seega raskemini kättesaadav ja raskemini ka teenindatav. Eesti krooni kasutusega seotud riskid tulenevad Eesti krooni kasutusala suurusest ja mahust võrreldes euro kasutusalaga. Euro kasutusala on kordades suurem, kasutusel olevate eurode hulk arusaadavatel põhjustel samuti. Seega on euro valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv, seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, millega kaasneb Eesti krooni teistesse valuutadesse vahetuskursi risk, mis tõstab tehingute turuhindasid. Eestis toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime on madalam kui liidame Eesti krooni konverteerimise kulud teistesse valuutadesse. Eestis euro kasutusele võtmine lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise ja suurendab hinnastabiilsust Eestis ja suurendab Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust tervikuna.
Kõrgemate hindade tõttu väheneb Eesti krooni kasutusalas toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime. Seeläbi kaotame ekspordi võimes, mis on riigi rikastumise aluseks, kaotame põhjuses siin toota ja teenuseid pakkuda. Järelikult ka töökohtade arvus ning investeeringute mahus Eestisse. Laenude ja investeeringutega on seotud eluasemed, sõiduvahendid, tootmisvahendid, tehnoloogiad, töökohad, jms. Ühesõnaga kõik see mis aitab kvaliteetset töö- ja eraelu elada ning korraldada. Laenudelt ja investeeringutelt võetavad riskitasud mõjutavad meie elu kallidust ja elu kvaliteeti. Euro kasutuselevõtt elavdab Eesti majandust, muudab Eesti majandust stabiilsemaks ja seetõttu ka odavamaks, konkurentsivõimelisemaks.
Teisalt peab teadvustama, et euro kasutuselevõtt ei välista Eestis majanduslikke probleeme, või nende tekkimise võimalust. Sellekohase näitena võib tuua praeguses eurokasutusalas riikide Kreeka (riigieelarve puudujääk neli korda lubatust suurem) ja Hispaania (nõrk pangandussektor, suur tööpuudus), Portugali majanduse hetkeolukorra. Euro kasutuselevõtmisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud, eriti puudutab see Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja võimet iseseisvalt atraktiivseks muutmist, näitena võib tuua praeguse ettevõtjate ja investorite jaoks atraktiivse Eesti maksusüsteemi (nt. proportsionaalne tulumaks, reinvesteeritud kasumi maksudest vabastus jne.). Tõenäoliselt ei õnnestu Eestil soodsat maksukeskkonda euro kasutusele võttes enam endisena säilitada, vähemalt mitte eurokasutusala poolse toeta. Ka iseseisvat rahandus- ja majanduspoliitikat on peale euro kasutuselevõttu järjest keerukam teostada. Seda näiteks olukorras kus vajame võib-olla hoopis teistsugust majandus- ja rahanduspoliitikat kui Prantsusmaa või Saksamaa. Me saame küll õiguse kaasa rääkida raha- ja majanduspoliitiliste otsuste kujundamise ja langetamise protsessis, kuid tõenäoliselt jäävad nendes küsimustes domineerima suurriikide huvid. Euro kasutuselevõtuga kaotame seetõttu osast konkurentsieelisest. Konkurentsieelisest, mis baseerub eristumisalusel ja võimest eristumisalust iseseisvalt luua. Loobume euro kasutuselevõtuga vabatahtlikult ka teatud osast kontrollist rahandus- ja majanduspoliitiliste protsesside üle ja võimest siin tekkivaid probleeme iseseisvalt lahendada. Pärast euro kasutusele võtmist, seda umbes aasta jooksul, võivad hinnad ülespoole liikuda u. 20%, seda põhiliselt kaupmeeste kalduvuse tõttu Eesti krooni hindade eurodesse ümberarvestamisel, hinnad ümardada ülesse poole. Peale seda muutuvad igapäevased arveldusprotsessid, käibel oleva euro konverteerimine teistesse valuutadesse, arvepidamine, hinnavõrdluste teostamine jms. lihtsamini teostatavamaks ning seega ka odavamaks.
Tänase seisuga on Eesti täitnud peaaegu kõik Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2011, kaasaarvatud inflatsiooni kriteeriumi alates novembrist 2009, kuid probleeme on veel riigieelarve puudujäägiga, mida tuleb hoida madalamal kui 3% SKP-st. Suure tõenäosusega täidetakse ka see kriteerium, arvestades praeguse valitsuse pingutusi Maastrichti kriteeriumi täitmise nimel. Üldisemalt on eurole üleminek osapoolte (riikide) vaheline vastastikune poliitiline otsus, mis ei sõltu ka ainult Eesti otsusest eurole üleminekuks ja selle valmidusest Maastrichti kriteeriumide järgi. Euroalasse vastuvõtmise lõpliku otsuse teevad siiski euroala riikide rahandusministrid. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul avaldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank hinnangud Eesti eurovalmidusele tõenäoliselt 2010 aasta maikuus, ning euroala rahandusministrite otsus selle kohta võib tulla 2010 aasta varasuvel. Kokkuvõtteks pean ütlema, et euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks, mis vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks.
Valdo Künnapas
Loyal Partner OÜ
tegevjuht/juhatuse liige
http://koolitus.veebikiri.ee
Eesti on pisike maa. Kas (kuidas?) suuriikidest pärinevad turistid eristavad meid muudest, näiteks balti- või põhjamaadest?
Refereeritud 10.09.09 Ärilehest, otsetee artikli juurde: http://www.arileht.ee/artikkel/477590
MEKK, mida see lühend endas täpsemalt kätkeb?
Traditsiooniliselt on August rahulik kuu. Puhkused ei ole veel lõppenud. Ja kui ongi, ei tähenda see midagi suurt. Vastused kirjadele viibivad, telefonid kipuvad olema tummad. Suvi…Kohaliku kliima eripärast tingituna, võetakse just nüüd seda viimast. Sest teada on: kohe-kohe hakkab midagi, mida naljahambad nimetavad viletsaks suusailmaks. Põhjanaabrid aga kaamoseks.
Lõuna Eestis asuv Setomaa on võrreldes teiste eesti piirkondadega erinev nii oma keele, kultuuri kui usutavade poolest. Setomaa on kuulunud õigeusu kiriku valdustesse alates ristiusustamisest, enne seda olid setod nagu teised läänemeresoome hõimud paganausulised. Ringi sõites mööda Setomaad võib näha külades väikesi puust ehitisi, milles sees on pühaserätte, pühapilte, lilli ja küünlaid, neid kabeleid kutsutakse tsässonaks. Nimi on pärit venekeelsest sõnast „tsäs“- tund, see tähendas , et palvemajas peeti tunnipalvusi.