Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Eesti eksport Venemaale on 2014. aasta esimesel poolaastal vähenenud

By

Statistikaameti 2013. ja 2014. aasta I poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra. Peamiselt on ekspordi vähenemist mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete ning elusloomade ja loomsete toodete väljaveo vähenemine.

Eesti eksportis 2013. aasta I poolaastal Venemaale kaupu 655,7 miljoni ning 2014. aasta I poolaastal 614,4 miljoni euro eest, mis mõlemal juhul moodustas 10% kogu Eesti kaupade ekspordist. 2013. aasta teisel poolel eksport Venemaale kasvas ja oli 748,4 miljonit eurot, moodustades 12% kogu Eesti ekspordist.

2014. aasta I poolaastat 2013. aasta sama ajaga võrreldes saab öelda, et Eesti ekspordi vähenemist Venemaale on kõige rohkem mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete (sh orgaaniline keemia, värvained, fotokemikaalid) eksport, mis vähenes üle 20 miljoni euro. Ekspordi langusele on avaldanud suurt mõju põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubajaotise puhul elusloomade ja loomsete toodete (sh elusloomad, liha, kala, piim ja piimatooted) väljaveo vähenemine, mis on kahanenud üle 12 miljoni euro.

Mida Venemaale eksporditakse?

Nii 2013. kui ka 2014. aastal moodustasid Venemaale eksporditud kaupadest peaaegu poole mehaanilised masinad ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. 2013. aasta I poolaastal eksporditi mehaaniliste masinate kaubagruppi kuuluvaid tooteid Venemaale 168 miljoni euro eest, milles Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli vaid 6%. 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid kaupu 12 miljoni euro väärtuses rohkem ning Eesti päritolu toodete hulk suurenes aastataguse sama ajaga võrreldes kaks korda. Selles kaubagrupis on Eesti päritolu toodete hulk küll väike, kuid 2014. aasta I poolaastal eksportis neid üle 280 Eesti ettevõtte (41% kogu selle grupi eksportijatest).

Põllumajandussaadusi ja toidukaupu viidi 2013. aasta I poolaastal Venemaale 99,3 miljoni euro eest, kusjuures Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 43%. 2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi neid kaupu Eestist Venemaale
102 miljoni euro eest, kuid Eesti päritolu tooteid oli mullusest 1,4 korda vähem. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes juba 2013. aasta II poolaastal, mil 140,1 miljoni euro väärtuses eksporditud põllumajandussaadustest ja toidukaupadest oli vaid 31% Eesti päritolu.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti mõjutab kõige rohkem valmistoidukaupade; karastusjookide; alkohoolsete jookide ja äädika ning tubaka kaubajaotis. Suurima osatähtsusega selles kaubajaotises on jookide, alkoholi ja äädika kaubagrupil. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on alkohoolsete jookide eksport Venemaale kasvanud 2014. aasta l poolaastal
1,3 korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi alkohoolseid jooke Venemaale
55,5 miljoni euro eest. Selles kaubagrupis on Eesti päritoluga tooteid keskmiselt 2%.

Venemaa sanktsioonid

Venemaa keelustas elusloomade ekspordi 2012. märtsist. Kalatoodetele kehtestas Venemaa osalised sanktsioonid juba 2013. aasta II poolaastal ning osale tootjatele uuesti koos piimale ja piimatoodetele kehtestatud sanktsioonidega 2014. aasta jaanuari algusest. Sealiha eksporti hakkas Venemaa piirama 2014. aasta jaanuari lõpust. Kõik need piirangud on avaldanud mõju ekspordile.

Kalatooteid (elus, jahutatud, külmutatud, kuivatud, soolatud, külm- või kuumsuitsukala) eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
10,2 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 88%. Piirangute tulemusena vähenes eksport 2013. aasta II poolaastal kaks korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi kalatooteid 9 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 87%. Võrreldes mulluse sama perioodiga, vähenes tänavu
I poolaastal kala eksport Venemaale 1,1 miljoni euro võrra.

Piima ja piimatooteid eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
20,4 miljoni euro eest, millest Eesti päritolu tooted moodustasid 99%. Nii
2013. aasta II poolaastal kui ka 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid tooteid 14,9 miljoni euro eest ja Eesti päritolu toodete osatähtsus oli alla 90%. Sanktsioonide mõjul on piima ja piimatoodete eksport vähenenud 1,4 korda, võrreldes 2013. aasta I poolaastaga, oluliselt on seda mõjutanud juustu ekspordi vähenemine 13 miljoni euro võrra.

Liha ja lihatooteid, sealhulgas vorsti ja neist tehtud konserve, eksporditi
2013. aasta esimesel kuuel kuul Eestist Venemaale 2,3 miljoni euro eest, 99% kaubast oli Eesti päritolu. 2013. aasta II poolaastal kasvas nende toodete eksport 1,3 korda. Seakatku hirmust tulenevate sanktsioonide tulemusena lõppes 2014. aasta alguses sealiha väljavedu ning liha ja lihatoodete eksport vähenes 2013. aasta I poolaastaga võrreldes 3,8 korda.

Köögivilju, söödavaid juurvilju, mugul- ning puuvilju ja pähkleid on Eestist Venemaale eksporditud üsna vähe. 2013. aasta I poolaastal eksporditi neid Venemaale kokku 341 000 euro eest, kusjuures Eesti päritolu kauba osatähtsus oli 71%. Eelmise aasta II poolaastal vähenes väljavedu 3,4 korda ja peamiselt eksporditi teiste riikide päritolu kaupa ehk tegemist oli re-ekspordiga.
2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi vastavat kaupa Venemaale 237 000 euro eest ning vaid 1% sellest oli Eesti päritolu.

Mitmesuguseid toiduvalmistisi eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale
5,6 miljoni euro eest, Eesti päritolu kaubad moodustasid sellest 31%. Mullu
II poolaastal kasvas eksport 0,3 miljoni euro võrra ja ka Eesti päritolu toodete osatähtsus suurenes kahe protsendipunkti võrra. 2014. aasta I poolaastal on toiduvalmististe eksport Venemaale kasvanud 1,2 korda, kuid vähenenud on Eesti päritolu toodete osatähtsus, mis kahanes 25%-ni võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.

Millist mõju avaldab augusti alguses Venemaa kehtestatud embargo põllumajandustoodete ekspordile, saame teada 10. oktoobril 2014, kui Statistikaamet avaldab väliskaubandusstatistika augustikuu kohta.

Foto ja allikas: Statistikaamet

Leedu ühineb euroalaga ja ühtse järelevalvemehhanismiga 1. jaanuaril 2015

By

  • Lõplikult kindlaksmääratud vahetuskurss 1 EUR = 3,45280 LTL
  • EKP alustab Leedu pankade järelevalvet 2015. aastal
  • Leedu pangad kuuluvad põhjalikule hindamisele

Täna kiitis ELi Nõukogu ametlikult heaks Leedu ühinemise euroalaga 1. jaanuaril 2015. Leedu liti vahetuskurss on 1 EUR = 3,45280 LTL (vastab Leedu liti praegu kehtivale keskkursile vahetuskursimehhanismis ERM2). Euroopa Keskpank (EKP) ja Leedu keskpank leppisid kokku, et jälgivad välisvaluutaturul Leedu liti arengut euro suhtes kuni 1. jaanuarini 2015.

Kuna Leedu ühineb ka ühtse järelevalvemehhanismiga, lähevad Leedu suurimad pangad 2015. aasta jaanuaris EKP otsese järelevalve alla. Leedu keskpanga taotlusel on Leedu koos 18 euroala riigiga alates 2014. aasta jaanuarist osalenud pankade bilansside põhjalikus hindamises. See avaldab mõju Leedu kolme suurema krediidiasutuse (SEB bankas, Swedbank ja DNB bankas) varade seisukorrale.

Põhjaliku hindamise käigus kontrollitakse üksikasjalikult suurimate krediidiasutuste bilansse ja vastupanuvõimet, enne kui EKP asub täitma oma järelevalveülesandeid. Leedu pankade tulemused avalikustatakse koos ülejäänud pankade tulemustega 2014. aasta oktoobris.
Taustteave:

Leedu liti arengut jälgitakse kokkuleppe kohaselt ERM2 kontekstis. Osalemine vahetuskursimehhanismis ERM2 ja kinnipidamine normaalsetest kõikumispiiridest vähemalt kahe aasta jooksul on üks lähenemiskriteeriumitest, mis peab olema euroalaga ühinemiseks eelnevalt täidetud.
Leedu liti vahetuskurss on kindlaks määratud muudatusega määrusesse (EÜ) nr 2866/98, mis jõustub 1. jaanuaril 2015.

 

Ettevõtjatel on vähem kui kuu aega valmistuda uue 10-eurose kasutuselevõtuks

By

23. septembril hakkab Eesti Pank – nagu ka teised euroala keskpangad – laskma ringlusse uue kujunduse ja turvaelementidega 10-euroseid pangatähti. Ettevõtjad peavad tagama, et uute 10-euroste sujuvaks kasutuselevõtuks ollakse tehniliselt valmis.

Rahakäitlusseadmete ja autentimisvahendite ajakohastamiseks peavad ettevõtjad ühendust võtma seadmete tarnijatega. Seadme puudumise või rikke korral ei tohi uue 10-eurose vastuvõtmisest keelduda, kuna rahatähe ehtsust saab tuvastada nelja turvaelemendi abil: Europe portreed kujutav vesimärk ja hologrammriba, smaragdroheline number ja reljeefsed jooned rahatähe servadel.

Uute rahatähtede turvaelementide tundmaõppimiseks korraldab Eesti Pank sularahakäitlejatele septembris tasuta koolitusi, mis toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Seminaridele on oodatud kõik ettevõtjad, kes puutuvad oma igapäevatöös tihedalt sularahaga kokku. Seminaride ajakava ja registreerumisinfo leiab panga veebilehelt http://www.eestipank.ee/sularaha/uusi-europangatahti-tutvustav-loengusari.

Esimese seeria 5- ja 10-eurosed pangatähed kehtivad maksevahendina edasi ja neid saab keskpangas tähtajatult vahetada. Küll aga kõrvaldatakse neid järk-järgult ringlusest ja lõpuks kaotavad need kehtivuse maksevahendina. Sellest teavitatakse inimesi aegsasti ette.

Turvaelemente aitavad tundma õppida põhjalikud interaktiivsed materjalid veebilehel www.uus-euro.eu.

Allikas: Eesti Pank

Foto: uus-euro.eu

 

 

Eestis tehti 2014. aasta teises kvartalis kuus keskmiselt 30 miljonit riigisisest makset

By

Maksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4%, käive aga vähenes 12%. Maksete käive ei kasvanud suurel määral ühegi makseviisi lõikes, küll aga vähenes eelmise aastaga võrreldes oluliselt telepanga maksekorralduste ja paberil maksekorralduste käive. Nende kahe makseviisi kasutamine on olnud langustrendis juba aastaid, kuid veebruaris jõustunud SEPA tingimused põhjustasid hiljutise järsu vähenemise. Maksete arvuline jaotus on viimase nelja aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilne: üle 60% riigisisestest maksetest tehakse pangakaardiga, internetipangas algatatud maksete osakaal püsib 20% juures. Samas suurem osa maksete käibest liigub internetipanga kaudu – 2014. aasta teises kvartalis tehti koguni 75% maksetest internetis, eelmise aasta samal perioodil oli internetipanga maksete osakaal maksete käibes 10% väiksem.

Riigisisesed pankadevahelised maksed liiguvad 2014. aasta veebruarist EBA Clearingu hallatava üleeuroopalise süsteemi STEP2 kaudu. STEP2 vahendusel tehakse riigisisestest maksekorraldustest viiendik. STEP2 kaudu tehtavad maksed moodustavad käibest 26%. Kuni veebruarini oli riigisisesteks pankadevahelisteks makseteks kasutusel Eesti Panga hallatav jaemaksesüsteem ESTA, mille puhul liikusid maksed pankade vahel kümme korda päevas. STEP2s liigub raha pankade vahel viis korda päevas, mistõttu võib raha ühest pangast teise jõuda kolme kuni viie tunniga. Kui makse peab kohale jõudma samal päeval, on sõltuvalt pangast vaja see sisestada hiljemalt kella 15 ja 16.30 vahel. 80% riigisisestest maksekorraldustest arveldatakse pangasisestena ning enamasti toimub see kohe ja ööpäevaringselt.

Piiriüleseid makseid tehti 2014. aasta teises kvartalis kuus keskmiselt 1,7 miljonit ning nende kogukäive oli ligi 6 miljardit eurot. Maksete arv oli peaaegu sama kui eelmise aasta samal perioodil, käive aga 16% suurem.

Piiriülestest maksetest liigub STEP2 süsteemi kaudu kümnendik, käibest moodustavad need maksed viiendiku. Kõige rohkem tehakse STEP2s piiriüleseid makseid Soome, Saksamaale ja Lätti (vastavalt 17%, 16% ja 10% kõikide piiriüleste maksete käibest). Ka laekumisi tuli selle süsteemi kaudu enim just nendest riikidest.

30. juuni seisuga on pangad välja andnud 1,8 miljonit pangakaarti, millest 1,5 miljonit on aktiivses kasutuses. Kui veel mõned aastad tagasi kasutati pangakaarti pigem sularaha väljavõtmiseks kui müügikohas ostude eest tasumiseks, siis nüüd on olukord vastupidine. Ühes kuus makstakse kaardiga keskmiselt 340 miljoni euro eest, ent sularaha võetakse pangaautomaadist välja keskmiselt 316 miljonit eurot kuus. Teises kvartalis maksti  pangaautomaadi abil oma kontole sularaha kokku keskmiselt 144 miljonit eurot kuus, mida on 17% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Selle kasvu üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et kontoris tehtavad sularahaarveldused (sh kontole raha kandmine ja sealt välja võtmine) on läinud kallimaks ning seetõttu kasutavad inimesed rohkem sularahaautomaate. Kaardimakse keskmine suurus on juba üle viie aasta püsinud umbes 17 euro juures. Sularaha võetakse  pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 93 eurot ning automaadi abil pannakse kontole korraga keskmiselt 364 eurot ning need summad on ligi kümnendiku võrra suuremad kui aasta tagasi.

Allikas ja foto: Eesti Pank

 

Alates augustist hakkavad pankadele kehtima karmimad kapitalinõuded

By

Bank vault

1. augustil jõustub kommertspankadele Eesti Panga kehtestatud täiendav 2 protsendi suurune süsteemse riski puhvri nõue. Sellega tõuseb Eesti pankade esimese taseme põhivahendite nõue 9 protsendini.

Eesti Panga hinnangul on süsteemse riski puhver vajalik selleks, et maandada panganduses väikese ja avatud majanduse eripärast tingitud riske. Süsteemse riski puhvri kehtestamine ei tähenda Eestis tegutsevatele pankadele olulisi muudatusi, sest nende kapitalitase ületab kehtima hakkavat nõuet.

Alates 2014. aasta algusest on Euroopa Liidus kehtinud pankadele ühtne kapitalinõue, kuid lisaks sellele võivad liikmesriigid kehtestada täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid. Aastatel 1997–2013 kehtis Eestis 2 protsenti kõrgem kapitali miinimumnõue. Eesti Panga hinnangul on Eestis vaja jätkata kõrgema nõudega, sest panganduse süsteemne risk ei ole vähenenud.

Kui Eesti majanduse olukord välismõjude tõttu ootamatult halveneb, võib see väga kiiresti viia laenumakseprobleemideni erasektoris. See omakorda võib halvendada pankade finantsseisu. Eesti majanduse teeb muutlikumaks nii keskmisest kõrgem investeeringute tase kui ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete tagasihoidlikud säästud, mis on Euroopa keskmisest väiksemad. Ohtlik on ka panganduse suur kontsentreeritus, kuna märkimisväärset osa pangandusest ohustavad valdavalt samadest riikidest ja majandussektoritest lähtuvad riskid.

Lisaks süsteemse riski puhvrile peavad Eestis tegutsevad pangad hoidma 2,5 protsendi ulatuses kapitali säilitamise puhvrit. Kui pank ei täida kapitalipuhvrite nõuet, piiratakse maksta dividende ja juhtkonna boonuseid.

Eesti Pank analüüsib pangandussektori kapitalipuhvrite vajadust vähemalt kaks korda aastas Finantsstabiilsuse Ülevaates, mis avaldatakse aprillis ja oktoobris.

Foto: foter.com

 

Majanduskasv hakkab selle aasta jooksul kiirenema

By

Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanemine 2014. aasta alguses pole majapidamiste majanduslikku olukorda ega riigieelarvet seni veel märkimisväärselt halvasti mõjutanud. Tööturul on jätkunud jõuline palgatõus ning see on taganud maksutulude hea laekumise. Viimase aasta jooksul valdavalt tootmiskulude ja toodangu hinna kasvust veetud majanduse nominaalse mahu suurenemine pole sellises ulatuses enam võimalik. Eesti majandusarengu, riigi rahanduse hea seisu ning majapidamiste heaolu tõusu jätkumise eelduseks on majanduse reaalkasvu kiirenemine.

Majanduskasv hakkab kiirenema selle aasta vältel, jäädes esimese kvartali nõrkuse tõttu aasta kokkuvõttes 0,7% juurde ning kahel järgneval aastal kasvab majandus 3,5-4%. SKP vähenemist esimeses kvartalis põhjustasid üksikud tegevusalad, neist enim veondus ja laondus, energeetika ning ehitus. Kuna energiasektori toodang kahanes sooja talve ning imporditud energia osakaalu suurenemise tõttu, taandub selle tegevusala negatiivne panus juba teises kvartalis. Veonduse ja laonduse negatiivne panus majanduskasvu väheneb võrdlusbaasi muutumise tõttu samuti teises kvartalis, sest selle tegevusala lisandväärtuse langus sai alguse eelmisel aastal samal ajal. Nõudlus eksporditurgudel, mis on ettevõtete hinnangul tootmist seni enim piiranud, hakkab järk-järgult paranema. Kuna tootmisvõimsus on majanduses veel alarakendatud, on ettevõtetel võimalik suurenevaid tellimusi ka täita.

Majanduskasv euroalal tervikuna on taastunud oodatud tempos, kuid mitmel peamisel Eesti eksporditurul on kasv kiirenenud loodetust tagasihoidlikumalt. Üksikute turgude ootamatu areng seab ettevõtete jaoks olulisele kohale paindlikkuse nii toodete ja turgude mitmekesistamise kui ka olemasolevate turgude asendamise suhtes. Selle aasta alguses väliskeskkonda nõrgestanud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel kahandas ajutiselt ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet, kuid reaalne mõju majandusele on seni olnud väike. Olukorra pingestumise ja sanktsioonide kehtestamise korral võivad siiski ekspordivõimalused osutuda prognoositust kesisemaks nii vahetu kaubandusliku mõju tõttu Venemaa ja Ukrainaga kui ka teiste kaubanduspartnerite kaudu. Sel juhul lükkuks edasi ka Eesti majanduskasvu taastumine. Negatiivse stsenaariumi realiseerumise korral on Eesti majanduse vastupanuvõime parem kui eelmise kriisi ajal, sest majanduse laenukoormus on madalam ning võlgnevus välismaailma ees väiksem.

Kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleem ning sellest tulenev surve palkadele eelseisvatel aastatel ei leevene. Palgakasv siiski aeglustub, sest ettevõtete võimalused endises tempos palgakulusid suurendada on piiratumad. Palgakasvu kohanemisvajadusest annab märku konkurentsivõimet kaotavate ettevõtete osakaalu suurenemine, ettevõtete vähenenud kasumlikkus ning aeglane hinnakasv välisturgudel, mis piirab järjest enam palgakulude edasist ülekandmist hindadesse. Eelolevatel aastatel peab avalik sektor hoiduma palgakasvu vedamisest, sest see raskendaks palgakulude kasvu kohanemist erasektoris. Kui erasektoris palgakasv aeglustub, siis peab selleks olema valmis ka avalik sektor.

Prognoosi järgi langeb tööpuudus aeglaselt, sest töötute kvalifikatsioon ei vasta sageli ettevõtete nõutule. Struktuurse tööpuuduse probleemi lahendamine eeldab valitsuselt aktiivse tööturupoliitika jätkamist, mida toetaks ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika. Kahaneva ja vananeva rahvastiku tõttu on tarvis astuda veelgi jõudsamaid samme tööjõus osalemise suurendamiseks. Kuna valitsuse tegevuse mõju avaldub pikema aja jooksul, tuleb ettevõtetel paratamatult tööjõupuuduse leevendamiseks ka ise töötajate oskuste arendamisse panustada. Palgasurvetega toimetulek eeldab ettevõtetelt investeerimist eelkõige tootmise efektiivsemaks muutmisse. Eeldused investeeringute kasvu kiirenemiseks on soodsad, sest laenuintressid püsivad madalal tasemel ja pangalaenud on kergesti kättesaadavad.

Majapidamiste tarbimis- ja investeerimisotsuseid hakkab mõjutama sissetulekute kasvu aeglustumine ning reaalse ostujõu tõusu pidurdab järgmistel aastatel ka tarbijahindade inflatsiooni kiirenemine. 2014. aasta esimese poole väga aeglane inflatsioon hakkab järk-järgult kiirenema partnerriikide majandusolukorra paranemise tõttu, mis tõstab Eestisse imporditavate toodete hindu. Kodumaine hinnakasv püsib samuti mõõdukas, sealjuures tuleneb osa hinnakasvust aktsiiside tõstmisest. Inflatsioon kiireneb 2014. aasta 0,8%lt 2015. aastal 2,4%ni ning 2016. aastal 2,7%ni, edestades sellega euroala keskmist hinnakasvu. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on majanduse ja sissetulekute kiirem kasv.

Valitsemissektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuskoalitsiooni lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu, eelarve defitsiit hakkab tänu majandustsükli positiivsele mõjule vähenema 2016. aastal. Uue eelarvestrateegia järgi on riigi rahanduse eelseisvate aastate eesmärgid varasemast lõdvemad – nominaalse ülejäägi saavutamine on edasi lükatud ning majandustsükli mõjudest puhastatud struktuurset eelarve ülejääki on korrigeeritud madalamaks. Eesti Panga hinnangul pole struktuurne eelarve tasakaal praeguste eelduste kohaselt prognoosiperioodi jooksul siiski saavutatav, kuna maksutulude jõuline kasv on vastuolus näiliselt nõrga majanduskasvuga. Kuigi valitsemissektori rahanduse seis püsib prognoosi järgi üldjoontes tugev, peaks eelarve-eesmärgid olema seatud piisava varuga, et olukorra ettenägematu halvenemine ei tooks kaasa ootamatuid muudatusi maksupoliitikas. Eesti eelarvestrateegia peaks lähtuma sellest, et maksukeskkond oleks nii ettevõtete kui ka majapidamiste jaoks stabiilne ja usaldusväärne.

Majanduskasv põhinäitajate kaupa…

Foto: foter.com

 

Miina Härma meenemünti saab esmaspäevast osta postkontoritest

By

Eesti Pank emiteerib 16. juunil Miina Härma loomingule pühendatud hõbedast 10-eurose nimiväärtusega meenemündi. Münti hinnaga 35 eurot on võimalik soetada Eesti Panga muuseumis, Omniva e-poes ja 11 postkontoris üle Eesti.

Eesti Panga muuseumis saab esmaspäeval münte osta kell 12-17. Meenemünte müüvad ka 11 postkontorit üle Eesti: Tallinnas (Narva mnt, Viru tn ja Lossi plats), Tartus (kesklinna ja Edeni kontorid), Narvas (Astri), Pärnus (Hommiku tn), Viljandis (Tallinna tn), Kuressaares, Haapsalus ja Valgas.

Tänavu 9. veebruaril möödus 150 aastat Eesti helilooja, koorijuhi ja organisti Miina Härma sünnist. Olles kirjutanud üle 200 laulu, millest enamik on koorilaulud, on Härma andud suure panuse Eesti laulupidude repertuaari. Nii jääb Miina Härma loomingule pühendatud hõbemünt meenutama ka tänavuaastast XXVI laulu- ja XIX tantsupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“.

Miina Härma loomingule pühendatud meenemündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp ja aastaarv 2014. Mündi reversil on muusikaõpetaja, dirigendi ja helilooja sümbolina helihargist resoneeriva puhta tooni võnked, pühendustekst „Miina Härma 150“ ja nimiväärtus 10 eurot. Meenemündi kujundas Jaano Ester.

Hõbedast (Ag 925) proof kvaliteediga meenemünt kaalub 28,28 grammi ja selle läbimõõt on 38,61 mm. Müntide tiraaž on 7500.Mündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).

Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11) on avatud esmaspäeval, 16. juunil kell 12-17 ning tavapärastel aegadel teisipäevast reedeni kell 12-17 ja laupäeval kell 11-16. Täpsem info postkontorite lahtiolekuaegade kohta on veebilehel www.omniva.ee. Münte broneerida ei saa.

Foto ja allikas: Eesti Pank

 

Pangad teenisid 2014. aasta esimeses kvartalis 79 miljonit eurot puhaskasumit

By

Uusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis 35% suuremas mahus kui aasta tagasi. Uute laenulepingute arv suurenes samal ajal märksa vähem (14%). Laenukäive suurenes seega osaliselt kinnisvara hindade kasvu hoogustumise tõttu. Kuigi eluasemelaenuportfell on koos turu elavnemisega suurenenud, on varasemate laenude tagasimaksete tõttu jäänud kasv siiski suhteliselt väikeseks. Märtsi lõpus oli eluasemelaenuportfell aastataguse ajaga võrreldes 1,5% suurem ning moodustas 5,9 miljardit eurot.

Ettevõtted võtsid esimeses kvartalis uusi laene 1% rohkem kui aasta tagasi. Tööstus- ja põllumajandussektori ettevõtted said esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes laenu ligi viiendiku võrra rohkem. Lisaks sellele on viimaste kuude jooksul kasvanud mõnevõrra hoogsamalt kinnisvarasektorisse väljastatud laenude maht. Veonduse ja kaubanduse tegevusala ettevõtete esimese kvartali laenukäive oli aga mullusest väiksem. Ehkki laenu- ja liisinguportfelli maht on mõnes sektoris pikaajaliste investeerimislaenude toel suurenenud, ei ole ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht viimase 6 kuu jooksul muutunud, püsides 7,6 miljardi euro tasemel.

Eesti majapidamiste ja ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus ettevõtete laenumahu väiksema kasvu tõttu 0,6%le. Laenude ja liisingute kogumaht kasvas märtsi jooksul 26 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.

Laenuintressimäärad jäid märtsis eelneva kuu tasemele. Märtsis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli vastavalt 2,6% ja 3,2%. Tänu stabiilsele marginaalile ja EURIBORile on intressimäärad püsinud sarnasel tasemel rohkem kui aasta.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis jäi märtsis 1,9% tasemele. Eesti majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ei ole toonud kaasa probleemsete laenude suurenemist. Viivislaenude mahu vähenemine on siiski pidurdunud: nende maht on püsinud alates 2013. aasta novembrist üsna muutumatuna 250 miljoni euro juures.

Majapidamiste hoiuste kasv on tänu sissetulekute suurenemisele püsinud tempokas. Majapidamiste hoiuste aastakasv kiirenes märtsis ligi 8%le. Ettevõtete hoiused märtsis aga vähenesid, mistõttu kahanes hoiuste kogumaht kuu jooksul 112 miljoni euro võrra 9,2 miljardi euroni.

Pangad teenisid esimeses kvartalis 79 miljonit eurot puhaskasumit. Võrreldes aastataguse ajaga oli puhaskasum 2% väiksem ning varade tootlus alanes 1,7%lt 1,6%le. Kasumlikkus kahanes peamiselt kauplemisportfellilt saadud väiksema tulu ning finantsvarade turuväärtuse muutusest tekkinud kahjumi tõttu. Pankade kasumi peamine komponent – puhas intressitulu – suurenes aastaga ligi 8% eelkõige madala ressursihinna tõttu. Kasumlikkust toetas ka see, et varasemad laenuallahindlused võeti taas tuluna arvele, mis moodustas 7% kvartali puhaskasumist.

Allikas. Eesti Pank

Foto: Foter.com

 

Ringlusse on saabumas uue kujunduse ja turvaelementidega 10-eurosed rahatähed

By

Selle aasta 23. septembril hakkavad euroala keskpangad ja sealhulgas Eesti Pank ringlusse laskma uue kujunduse ja turvaelementidega 10-euroseid rahatähti. Uute 10-euroste sujuvaks kasutuselevõtuks on oluline, et ettevõtjad uuendaksid aegsasti rahakäitlusseadmeid.

Rahakäitlusseadmete ja autentimisvahendite tehniline valmisolek tagab selle, et käibele tulevate uute rahatähtedega maksmine läheb sujuvalt. Kõik kaupmehed peavad käibivat raha vastu võtma ja ebapiisav tehniline ettevalmistus või rahatuvastusseadme puudumine ei ole põhjus uute 10-euroste vastuvõtmisest keeldumiseks.

Rahatuvastusseadme puudumise või selle rikke korral saab uute rahatähtede ehtsust tuvastada ka nelja lihtsalt kontrollitava turvaelemendi abil: Europe portreed kujutav vesimärk ja hologrammriba, smaragdroheline number ja reljeefsed jooned rahatähe servadel. Turvaelementide kontrollimiseks tuleb rahatähte vaadata vastu valgust, kallutada enda ees edasi-tagasi ja kompida selle pinda.

Kaupmehed saavad rahakäitlusseadmete ettevalmistamiseks abi seadmete tarnijatelt. Seadmetega vajalike katsetuste läbiviimiseks uute 10-eurostega tuleb tarnijatel ühendust võtta Eesti Pangaga.

Euroopa Keskpanga veebilehel on avaldatud seadmete nimekiri, mis suudavad tuvastada uut 5-eurost, ning seda nimekirja täiendatakse 10-eurost tuvastavate seadmete loeteluga (http://www.ecb.europa.eu/euro/cashprof/cashhand/devices/html/results.et.html).

Uue 10-eurose rahatähega põhjalikumaks tutvumiseks korraldab Eesti Pank enne 10-eurose käibeletulekut sularahakäitlejate koolitusi Tallinnas, Tartus ja mujal Eestis.Täpsema info koolituste kohta avaldame veebilehel ja teavitame erinevaid sihtrühmi e-kirja teel. Huvi korral võib Eesti Pangaga ühendust võtta.

Lisaks sellele saadab Euroopa Keskpank juunis kõikidele sularahakäitlejatele üle Eesti uut 10-eurost tutvustava trükise. Trükised on saadaval pdf-formaadis tutvumiseks ja printimiseks ka Eesti Panga veebilehel (http://www.eestipank.ee/sularaha/trukised).

Pilte ja videosid uue 10-eurose kohta leiab uus-euro.eu veebilehelt.

Allikas: Eesti Pank

Foto: uus-euro.eu

Eesti tööjõuturg pärast Euroopa Liiduga ühinemist

By

2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel hakkas Eestis 20–64-aastaste seas tööga hõivatute osatähtsus 2004. aastast tõusma ja jõudis 2008. aastal 77%-ni. Järgnenud ülemaailmne majanduskriis tõi kaasa töökohtade vähenemise. Töötuse määr oli Eestis suurim 2010. aastal (16,7%) ning alates 2010. aasta teisest poolest hakkas tööhõive tasapisi taastuma, praeguseks (2014. aasta) on taastumistempo jäänud väga aeglaseks. Euroopa Liidus oli 20–64-aastaste tööhõive määr samuti kõige kõrgem 2008. aastal (70,3%) ja järgnevatel aastatel pole selle tasemeni jõudnud.

Euroopa Liidu 2020. aasta majanduskasvu strateegia on seadnud eesmärgiks tõsta 20–64-aastaste seas tööga hõivatute osatähtsuse 75%-ni (2013. aastal oli see 68,5%) ning vähendada viimastel aastatel esile kerkinud suurt noorte (15–24-aastased) töötuse probleemi.

2008. aastal alanud majanduskriis on rohkem mõju avaldanud just noortele. Euroopa Liidus on 2009. aasta algusest lõhe noorte ja kogu 20–64-aastase elanikkonna töötuse vahel suurenenud, 2012. aasta lõpus oli noorte töötuse määr 2,6 korda kõrgem. Samas tuleb arvestada, et noorte töötuse määr näitab nende 15–24-aastaste töötust, kes on tööturule juba sisenenud (töötavad või otsivad tööd), mitte kogu 15–24-aastaste vanuserühma töötust, sest paljud noored on majanduslikult mitteaktiivsed, st nad alles õpivad ja pole tööelu alustanud. Näiteks oli Eestis 2013. aastal noorte töötuse määr ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes (25–64-aastased) 2,4 korda kõrgem (18,7%), ent kõikidest Eesti noortest oli töötuid 7,4%.

2013. aasta IV kvartalis oli EL-s noorte töötuse määr 23,1%. Rohkem kui üks viiest majanduslikult aktiivsest noorest eurooplasest ei leia tööd, Kreekas ja Hispaanias oli juba tööelu alustanud noorest töötu iga teine. Noorte töötuse kasv põhjustab noorte õpingute pikenemise ja kauem tööjõuturult eemal püsimise. Samuti kui noored ei leia kodumaal tööd, põhjustab see omakorda väljarände. EL on vastu võtnud noortele töö garanteerimise skeemi (Youth Guarantee scheme), mille eesmärgiks on kindlustada, et kõikidele alla 25-aastaste pakutakse tööd, jätkuvaid õpinguid või koolitust nelja kuu jooksul pärast hariduse omandamist.

Samuti varieerub märkimisväärselt liikmesriikide vahel keskmine tööjõukulu tunnis, jäädes vahemikku 3,7 ja 40,1 eurot (EL keskmine oli 2013. aastal 23,7 eurot). Eurostati hinnangu kohaselt olid 2013. aastal tööjõukulud tunnis kõige kõrgemad Rootsis, Taanis ja Belgias (vastavalt 40,1; 38,4 ja 38 eurot), samas kui Eestis oli vastav näitaja 9, Kreekas 14,9 ja Hispaanias 21,1 eurot.

Kuigi Balti riikides olid tööjõukulu tunnis EL madalamate seas, siis tööjõukulu tunnis muutus oli 2013. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõige kõrgem just Eestis (7,2%), Lätis (5,9%), Leedus (5,7%), Bulgaarias (4,3%) ja Poolas (3,9%), mis näitab palkade kiiret kasvu Balti riikides.

Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 2012. aastal 16,4%, Eestis oli sooline palgalõhe liikmesriikide seas kõige suurem (30%), suurim palgalõhe oli finants ja kindlustuse tegevusalal (44,9%). Suur naiste ja meeste palkade erinevus tuleneb naiste suurest osatähtsusest madalapalgalistel töökohtadel (2010. aastal töötas Eestis madalalt tasustatud ametikohal 30,1% naisi ja 15,5% mehi), seega palgalõhet tuleks analüüsida ametialade kaupa.

Soolise palgalõhe vähendamiseks on Euroopa Komisjon vastu võtnud laia valiku meetmeid palkade läbipaistvuse tagamiseks (suurettevõtete palgaauditid, ettevõtjate korrapärane aruandlus, kollektiivläbirääkimised jne), millest liikmesriigid peaksid rakendama vähemalt ühte nendest meetmetest. Samuti on seatud eesmärgiks suurendada naiste arvu ettevõtete juhatustes ning tõsta naiste tööhõivemäärt.

Kuidas Eestil on 10 aasta jooksul EL tööjõuturul läinud?

Euroopa Liiduga liitumise algusaastatel õitses tänu kinnisvarabuumile ehitussektor, 20–64-aastaste tööga hõivatute arv kasvas 2008. aastaks 623 000-ni ja selle vanuserühma töötuse määr vähenes 2007. aastal 4,4%-ni. 2008. aastal hakkas tööpuudus majanduslangusest ja ehitussektori taandarengust tingituna kasvama ja oli 2010. aastal 16,7%. Alates 2010. aasta teisest poolest on tööturg väga kiiresti taastunud, kuid aasta-aastalt on kasvutempo jäänud aeglasemaks.

Vanuserühmiti on töötute osatähtsus kõige suurem 15–24-aastaste seas
(2013. aastal 18,7%). Kui Euroopa Liidus keskmiselt on noorte tööpuudus kasvanud (rohkem kui üks viiest majanduslikult aktiivsest noorest eurooplasest ei leia tööd), siis Eestis on noorte töötus viimastel aastal vähenenud. Noorte töötuse määr Eestis oli kõige kõrgem 2010. aastal (32,9%), 2013. aastaks on see kahanenud 18,7%-ni. Aastal 2014 tõdeme, et kõige suurem majandusarengut takistav tegur on kvalifitseeritud tööjõu puudus, suureneb nõudlus tööjõu järele IT- ja teenindavas sektoris.

Palkade kasv püsis tõusvas joones kuni 2008. aastani, kui keskmine brutokuupalk oli 819 eurot ning 2009. aastal langes 781 euroni. Kriisieelne tase ületati 2011. aastal ning 2013. aasta IV kvartaliks kasvas keskmine brutopalk 986 euroni.

2013. aastal oli Eestis suurim tööjõukulude tõus tunnis Euroopa Liidus. Samas kui Eestis on tunnipalkade kasv olnud kiire, siis meeste ja naiste palgalõhe on püsinud suurimana Euroopa Liidus. Sooline palgalõhe tuleneb naiste suuremast osatähtsusest madalamalt tasustatud ametikohtadel.

Foto ja allikas: Statistikaamet