Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

SKP

Kiire hinnatõus on muutnud majanduse haavatavamaks

By

Eesti majanduse kogutoodang (SKP) vähenes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja teise kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeerituna 1,8%. See tähendab, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses. Kuigi inimeste säästud ja riigieelarve tugi on aidanud kriisi mõju oluliselt pehmendada, on tulevaste šokkide leevendamiseks sellevõrra puhvreid vähem.

Hoolimata hindade väga kiirest kasvust on majapidamised suutnud säästmise vähendamise arvelt siiani oma tavapärast tarbimist jätkata: kolmandas kvartalis vähenes eratarbimise reaalmaht vaid 0,4%. Samas tähendab säästude kasutuselevõtt seda, et võimalike tulevaste šokkide leevendamiseks enam nii palju võimalusi pole. Kuna majapidamiste puhvrid on vähenenud, on nõrgenenud ka nende võime majanduse negatiivset mõju pehmendada ja uute riskide teostudes on nende mõju majandusarengule palju suurem.

Viimaste kvartalite majanduslanguse taga on osaliselt kiire inflatsioon, mille peamiseks põhjuseks on toormete kallinemine rahvusvahelistel turgudel. Samuti mõjutavad ettevõtteid Ukraina sõja tõttu tekkinud muutused tarneahelates. Kuigi ettevõtete küsitluste põhjal ilmnesid viimase aasta jooksul majanduses teatavad ülekuumenemise märgid, on need nüüdseks taandunud. Seega on majanduslangus vähemalt osaliselt tingitud ka sisemistest teguritest ja kasvuvõime ammendumisest.

Tegevusalati oli majanduslanguse jagunemine ootamatu. Energeetikasektoris, mäetööstuses, metsanduses ja põllumajanduses toimus suur langus – neid sektoreid on aga turu olukorra muutus tugevalt soosinud. Samas kasvas lisandväärtus tööstuses ja ehituses, mille kohta on viimasel ajal tulnud peamiselt negatiivseid uudiseid. Sellised vastuolud peegeldavad ilmselt suurt suhteliste hindade muutust ja viitavad sellele, et tulevikus võime näha käesoleva aasta statistika osas märkimisväärseid revisjone.

Eesti Pank prognoosib Eestile selleks aastaks väikest majanduslangust. Järgmistes kvartalites võib langus aastavõrdluses süveneda, kuid järgmise aasta teises pooles võiks majandus taastuma hakata.

Foto: Fabian Blank on Unsplash

Naiste panus Eesti majandusse

By

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

2015. aastal oli Eesti tööealises rahvastikus (15–74-aastased) rohkem naisi kui mehi – 511 000 naist ja 473 000 meest. Vaatamata sellele, et naisi oli ligi 40 000 võrra rohkem, oli nende osalus tööjõus väiksem. Sellest tulenevalt on oluliselt väiksem ka naiste tööhõive. Seevastu naiste tööpuudus on aasta-aastalt olnud meestest väiksem. Alles 2015. aastal langes meeste tööpuudus naiste näitajaga samale tasemele. See on olukord, mida ei esinenud isegi viimase majandusbuumi ajal.

Millega tegelevad mitteaktiivsed naised, et neid meestest nii palju rohkem on? Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist. Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul. Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu. 2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrval 60 000 naist, mida on ligi 20 000 naist rohkem kui meest. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad mõne muu pereliikme eest. Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat. Huvitava asjaoluna tasub ära mainida ka, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.

Tegevusalati on naiste osatähtsus väga erinev

Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). Peaaegu üldse ei tööta naisi mäetööstuses ja veevarustuses.

2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim – tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised. Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni. Kõrge naiste osatähtsus on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osatähtsus on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.

Naiste panus sisemajanduse koguprodukti

Lisaks tööturu analüüsile võime proovida hinnata ka seda, kui suur on naiste panus Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP). Teisisõnu, kui suure osa igapäevasest majanduslikust heaolust naised toodavad. Et statistikast näeme, et erinevused sugude vahel ei piirdu vaid käesolevas artiklis mainituga, tuleks korrektse hinnangu tarvis võtta kogu majandus lahti küllaltki väikesteks kildudeks. Lihtsustatud kujul võime aga mingi aimduse saada, kui heidame pilgu sellele, kuidas jaotuvad naised rohkem ja vähem tootlikumate tegevusalade vahel. Siiski tuleb arvestada, et nii toimetades jätame arvestamata juba ainuüksi selle, et naised ja mehed on sageli hõivatud erinevates tootmisprotsessi etappides, millel on omakorda erinevad tootlikkused.

2014. aastal tuli Eesti majanduses kõrgeim lisandväärtus hõivatu kohta kinnisvaraalasest tegevusest, kus kõigist hõivatutest moodustasid naised 57%. Samuti moodustavad naised enamuse (67%) kõrge tootlikkusega finants- ja kindlustustegevusest. Paraku aga moodustab nende tegevusalade tööjõud vaid väikese osa tööturust – alla 4% kõigist töötavatest naistest. Üle 100 000 naistöötajaga avaliku sektori tegevusalad on seevastu ühed väiksemate tootlikkuse näitajatega valdkonnad. Sama kehtib majutuse ja toitlustuse kohta.

Siiski tasub meeles pidada, et SKP ei hõlma endas kõike, mis majanduses toimub. Suurim osa, mis sealt välja jääb, on kõik kodudes toimuvad tööd, mida inimesed omale teenusena sisse ei osta. Benjamin Bridgmani ja kolleegide poolt 2012. aastal avaldatud uurimuse järgi võiks tasustamata kodutööde SKP-sse kaasamine tõsta viimase nominaalset väärtust ligi veerandi võrra. Seega ei loo meile heaolu ainult töölkäivad naised, vaid ka need paarkümmend ametlikus sõnapruugis „mitteaktiivset naist“, kes veedavad suure osa oma ajast lähedaste eest hoolitsedes.

Allikas ja foto: statitsikablogi

Majanduskasv hakkab selle aasta jooksul kiirenema

By

Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanemine 2014. aasta alguses pole majapidamiste majanduslikku olukorda ega riigieelarvet seni veel märkimisväärselt halvasti mõjutanud. Tööturul on jätkunud jõuline palgatõus ning see on taganud maksutulude hea laekumise. Viimase aasta jooksul valdavalt tootmiskulude ja toodangu hinna kasvust veetud majanduse nominaalse mahu suurenemine pole sellises ulatuses enam võimalik. Eesti majandusarengu, riigi rahanduse hea seisu ning majapidamiste heaolu tõusu jätkumise eelduseks on majanduse reaalkasvu kiirenemine.

Majanduskasv hakkab kiirenema selle aasta vältel, jäädes esimese kvartali nõrkuse tõttu aasta kokkuvõttes 0,7% juurde ning kahel järgneval aastal kasvab majandus 3,5-4%. SKP vähenemist esimeses kvartalis põhjustasid üksikud tegevusalad, neist enim veondus ja laondus, energeetika ning ehitus. Kuna energiasektori toodang kahanes sooja talve ning imporditud energia osakaalu suurenemise tõttu, taandub selle tegevusala negatiivne panus juba teises kvartalis. Veonduse ja laonduse negatiivne panus majanduskasvu väheneb võrdlusbaasi muutumise tõttu samuti teises kvartalis, sest selle tegevusala lisandväärtuse langus sai alguse eelmisel aastal samal ajal. Nõudlus eksporditurgudel, mis on ettevõtete hinnangul tootmist seni enim piiranud, hakkab järk-järgult paranema. Kuna tootmisvõimsus on majanduses veel alarakendatud, on ettevõtetel võimalik suurenevaid tellimusi ka täita.

Majanduskasv euroalal tervikuna on taastunud oodatud tempos, kuid mitmel peamisel Eesti eksporditurul on kasv kiirenenud loodetust tagasihoidlikumalt. Üksikute turgude ootamatu areng seab ettevõtete jaoks olulisele kohale paindlikkuse nii toodete ja turgude mitmekesistamise kui ka olemasolevate turgude asendamise suhtes. Selle aasta alguses väliskeskkonda nõrgestanud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel kahandas ajutiselt ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet, kuid reaalne mõju majandusele on seni olnud väike. Olukorra pingestumise ja sanktsioonide kehtestamise korral võivad siiski ekspordivõimalused osutuda prognoositust kesisemaks nii vahetu kaubandusliku mõju tõttu Venemaa ja Ukrainaga kui ka teiste kaubanduspartnerite kaudu. Sel juhul lükkuks edasi ka Eesti majanduskasvu taastumine. Negatiivse stsenaariumi realiseerumise korral on Eesti majanduse vastupanuvõime parem kui eelmise kriisi ajal, sest majanduse laenukoormus on madalam ning võlgnevus välismaailma ees väiksem.

Kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleem ning sellest tulenev surve palkadele eelseisvatel aastatel ei leevene. Palgakasv siiski aeglustub, sest ettevõtete võimalused endises tempos palgakulusid suurendada on piiratumad. Palgakasvu kohanemisvajadusest annab märku konkurentsivõimet kaotavate ettevõtete osakaalu suurenemine, ettevõtete vähenenud kasumlikkus ning aeglane hinnakasv välisturgudel, mis piirab järjest enam palgakulude edasist ülekandmist hindadesse. Eelolevatel aastatel peab avalik sektor hoiduma palgakasvu vedamisest, sest see raskendaks palgakulude kasvu kohanemist erasektoris. Kui erasektoris palgakasv aeglustub, siis peab selleks olema valmis ka avalik sektor.

Prognoosi järgi langeb tööpuudus aeglaselt, sest töötute kvalifikatsioon ei vasta sageli ettevõtete nõutule. Struktuurse tööpuuduse probleemi lahendamine eeldab valitsuselt aktiivse tööturupoliitika jätkamist, mida toetaks ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika. Kahaneva ja vananeva rahvastiku tõttu on tarvis astuda veelgi jõudsamaid samme tööjõus osalemise suurendamiseks. Kuna valitsuse tegevuse mõju avaldub pikema aja jooksul, tuleb ettevõtetel paratamatult tööjõupuuduse leevendamiseks ka ise töötajate oskuste arendamisse panustada. Palgasurvetega toimetulek eeldab ettevõtetelt investeerimist eelkõige tootmise efektiivsemaks muutmisse. Eeldused investeeringute kasvu kiirenemiseks on soodsad, sest laenuintressid püsivad madalal tasemel ja pangalaenud on kergesti kättesaadavad.

Majapidamiste tarbimis- ja investeerimisotsuseid hakkab mõjutama sissetulekute kasvu aeglustumine ning reaalse ostujõu tõusu pidurdab järgmistel aastatel ka tarbijahindade inflatsiooni kiirenemine. 2014. aasta esimese poole väga aeglane inflatsioon hakkab järk-järgult kiirenema partnerriikide majandusolukorra paranemise tõttu, mis tõstab Eestisse imporditavate toodete hindu. Kodumaine hinnakasv püsib samuti mõõdukas, sealjuures tuleneb osa hinnakasvust aktsiiside tõstmisest. Inflatsioon kiireneb 2014. aasta 0,8%lt 2015. aastal 2,4%ni ning 2016. aastal 2,7%ni, edestades sellega euroala keskmist hinnakasvu. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on majanduse ja sissetulekute kiirem kasv.

Valitsemissektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuskoalitsiooni lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu, eelarve defitsiit hakkab tänu majandustsükli positiivsele mõjule vähenema 2016. aastal. Uue eelarvestrateegia järgi on riigi rahanduse eelseisvate aastate eesmärgid varasemast lõdvemad – nominaalse ülejäägi saavutamine on edasi lükatud ning majandustsükli mõjudest puhastatud struktuurset eelarve ülejääki on korrigeeritud madalamaks. Eesti Panga hinnangul pole struktuurne eelarve tasakaal praeguste eelduste kohaselt prognoosiperioodi jooksul siiski saavutatav, kuna maksutulude jõuline kasv on vastuolus näiliselt nõrga majanduskasvuga. Kuigi valitsemissektori rahanduse seis püsib prognoosi järgi üldjoontes tugev, peaks eelarve-eesmärgid olema seatud piisava varuga, et olukorra ettenägematu halvenemine ei tooks kaasa ootamatuid muudatusi maksupoliitikas. Eesti eelarvestrateegia peaks lähtuma sellest, et maksukeskkond oleks nii ettevõtete kui ka majapidamiste jaoks stabiilne ja usaldusväärne.

Majanduskasv põhinäitajate kaupa…

Foto: foter.com