Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Eurosüsteem avalikustab 20-eurose pangatähe kujunduse ning toetab sularahakäitluses kasutatavate seadmete tootjaid ja tarnijaid

By

Eurosüsteem avalikustab teise seeria 20-eurose pangatähe kujunduse 24. veebruaril 2015. Uuel pangatähel on tõhustatud turvaelemendid.

Eurosüsteem abistab tootjaid ja tarnijaid ka seekord sularahakäitluses kasutatavate seadmete ja autentimisseadmete kohandamisel.

Uus 20-eurone on teise seeria kolmas pangatäht, mis lastakse ringlusse pärast 5- ja 10-eurost pangatähte. Eurosüsteem – Euroopa Keskpank ja eurosüsteemi riikide keskpangad – avalikustab pangatähe kujunduse ja teeb teatavaks selle emiteerimiskuupäeva 24. veebruaril 2015. Pangatähtede teine seeria võetakse kasutusele, et veelgi parandada europangatähtede terviklikkust ja ennetada võltsijate järgmisi samme.

Et toetada sularahakäitluses kasutatavate seadmete tootjaid ja tarnijaid ning nende seadmete ja autentimisseadmete omanikke, võtab eurosüsteem mitmesuguseid meetmeid.

  • Uus pangatäht tehakse seadmete tootjatele ja tarnijatele euroala riikide keskpankades kättesaadavaks tunduvalt varem, kui see käibele lastakse, et nad saaksid oma seadmeid testida ja kohandada. Pärast pangatähe kujunduse avalikustamist saab uut 20-eurost testida ka väljaspool keskpankasid.
  • Eurosüsteem korraldab uue 20-eurose pangatähe emiteerimise ettevalmistuste käigus mitmeid temaatilisi ettevõtmisi. Esimene neist on asjaomastele organisatsioonidele mõeldud eurosüsteemi seminar, mis toimub 6. veebruaril 2015 Itaalia keskpangas Roomas.
  • Eurosüsteem pakub partneritele mitmesuguseid teavitusvahendeid ja -materjale, et aidata neil valmistuda uute pangatähtede kasutuselevõtuks.

Euroopa Keskpanga juhatuse liige Yves Mersch kinnitas, et EKP ja euroala riikide keskpangad soovivad ka seekord teha tihedat koostööd sularahakäitluses kasutatavate seadmete tootjate, tarnijate, käitajate ja omanikega, sest neil on vaja seadmed uue pangatähe aktsepteerimiseks enne selle kasutuselevõttu ette valmistada.

Allikas ja lisainfo: http://www.eestipank.ee/press/eurosusteem-avalikustab-20-eurose-pangatahe-kujunduse-ning-toetab-sularahakaitluses-kasutatavate-19122014?

Foto: freestockphotos.biz

 

 

Jõulukuu muudab elanike tarbimisharjumusi

By

Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.

Jõulukaupade eksport kahekordistus

Statistikaameti andmetel eksporditi ja imporditi 2013. aastal jõulukaupu
2,5 miljoni euro eest. Võrreldes 2012. aastaga suurenes jõulukaupade eksport kaks korda ja import 1,4 korda.

Jõulukaupu imporditi 23 riigist. Kõige rohkem toodi Eestisse jõulukaupu Hiinast ja Hollandist (vastavalt 42% ja 11% jõulukaupade impordist). Eesti eksportis jõulukaupu 35 riiki, kõige rohkem Saksamaale ja Venemaale (vastavalt 44% ja 20% jõulukaupade ekspordist).

Jõulupuid imporditi Eestisse 2013. aasta viimases kvartalis üle 100 000 euro eest ning peamiselt Taanist (97%). Samal ajal eksporditi jõulupuid üle 700 000 euro eest ning peamisteks sihtriikideks olid Taani ja Suurbritannia. Eesti turul müüdavad ilutulestikutooted on enamasti pärit Hiinast (96%). 2013. aastal imporditi pürotehnilisi tooteid üle 1,2 miljoni euro eest, mis oli 1,6 korda rohkem kui aasta varem.

Detsembris jätab elanik kauplustesse ligi 340 eurot

Detsembrit võib pidada jaekaupmeeste edukaimaks kuuks – jaemüük suureneb novembriga võrreldes püsivhindades keskmiselt viiendiku võrra. Selline tõus on tavapärane, kuna toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

2013. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes kaupu 446 miljoni euro eest, seega jäi kauplustesse elaniku kohta keskmiselt 338 eurot. See on ligi viiendiku rohkem kui novembris. Jaekaupmeeste jaemüügi kasvust suurima osa ehk 66% andsid suured toidukauplused (nn super- ja hüpermarketid), kus on ülekaalus toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük, kuid kus müüakse ka tööstuskaupu. Nendes kauplustes kasvas jaemüük novembriga võrreldes 27%, mis näitab, et jõulukingitusi ostetakse ka neist poodidest, kus sooritatakse oma igapäevased toiduostud. Populaarseks osutusid detsembris ka spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist. Neis kauplustes suurenes jaemüük novembriga võrreldes 38%, kogu jaemüügi kasvust andsid need poed ligi 17%.

Allikas: statistikaamet

Foto:  freestockphotos.biz/

 

 

Eesti Pank plaanib kehtestada eluasemelaenude andmise nõuded

By

Eesti Pank kavatseb kehtestada 2015. aasta alguses kommertspankadele  eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.

Esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.

Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.

Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on eluasemelaenude nõuded keskpanga ennetav samm, et ära hoida laenubuumi riski tulevikus. “Tegu on osaliselt õppetunniga eelmisest laenubuumist, kus sellised tööriistad oleks võinud laenukasvu hoogu pidurdada ja buumijärgset kriisi pehmendada.”

Eluasemelaenude nõuded kaitsevad Eesti finantssüsteemi riskide eest, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal liigselt riske võtta, ütles Hansson. “Laenubuumi kogemuse taustal võib öelda, et eluasemelaenude nõuded kaitsevad ka laenuvõtjat, sest hoiavad ülekuumenenud turul ära tehingud, mis majanduslanguse korral tähendaks probleeme laenumaksete tasumisel.”

Kommertspankade praegused sisereeglid eluasemelaenude väljastamisel suures osas  vastavad keskpanga plaanitavatele nõuetele ja enamus laene väljastatakse märksa konservatiivsematel tingimustel. Eesti Panga plaanitavad nõuded ei muuda seega eluasemelaenude andmise tingimusi praegusest karmimaks.

Eesti Pank plaanib kehtestada nõuded kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon.

Plaani kohaselt on kommertspankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude mahust. Erandid on mõeldud juhuks, kui laenuvõtjal on näiteks väga hea maksevõime või tagatis.

Eesti Pank plaanib jõustada eluasemelaenude nõuded 2015. aasta alguses. Keskpank tutvustab nõuete arvutamise tehnilisi detaile kommertspankadele selle aasta novembris.

 

Lisainfo….

Foto: Free Stock Photos.biz

 

 

 

 

 

IMFi aastakoosoleku peateemad olid majanduskasv ja riskid

By

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolekul arutleti sammude üle, mis aitaks toetada maailmamajanduse kasvu taastumist ja seista vastu suurenenud riskidele. Eesti jaoks on pikemas ettevaates oluline arvestada Venemaa aeglasema majanduskasvuga.

IMFi rahandus- ja finantskomitee arutelu keskendus oodatust kehvemale maailmamajanduse kasvule ning selle kiirendamise ja tugevdamise võimalustele. Kui kevadel hõlmasid soovitused eelkõige lühiajalist raha- ja eelarvepoliitilist tuge, siis nüüd kõlasid üha tugevamalt soovitused pikaajalise mõjuga majanduspoliitika kasutamiseks. Kasvu tugevdamiseks peaks kõigis riikides, sealhulgas euroalas, viima ellu struktuurireforme ning paljudes riikides suurendama ka taristuinvesteeringuid.

„Riigid, kes on viinud läbi olulisi reforme, on saanud sellest selget kasu. Nendeks on euroalas eelkõige sügavamas kriisis olnud riigid,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. „Struktuurireformid on eriti olulised praeguses olukorras, mil lühiajaliste rahapoliitiliste vahenditega on loodud soodsad tingimused majanduskasvu elavdamiseks. Vaid lühiajalistele stiimulitele lootma jäädes võivad aga hakata kuhjuma uued riskid, eelkõige finantssektoris.“

Riskide suurenemist tõdes ka IMFi rahandus- ja finantskomitee, kelle arvates tekitavad madalad intressimäärad väljakutseid ning riskivõtmine finantsturgudel on suurenenud. Euroala peamiste riskidena tõsteti esile pikaajalist aeglast majanduskasvu ja inflatsiooni ning geopoliitiliste pingete mõju.

Aastakoosoleku raames peetud kahepoolsetel kohtumistel oli Eesti jaoks oluline teema konflikt Venemaa ja Ukraina vahel. Ardo Hanssoni sõnul on konflikti mõju jäänud paljude riikide majandusele, sealhulgas Eestile, seni tagasihoidlikuks. Sellest hoolimata tuleb arvestada pikaajaliste tagajärgedega, sest Venemaa ja arenenud riikide vahelised majandussuhted endisel kujul tõenäoliselt ei taastu.

IMFi ja Maailmapanga liikmesriikide koosolek toimub kaks korda aastas. Sügisene aastakoosolek toimus sel korral 10.–12. oktoobril Washingtonis. Eestit esindasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller, rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ning keskpanga ja rahandusministeeriumi eksperdid.

Valmis Tööturu Ülevaade 2/2014

By

Eesti Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb Eesti tööjõu pakkumise, nõudluse ja hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud oluline tootmissisend, mistõttu tööjõu pakkumise või aktiivsuse muutus mõjutab otseselt potentsiaalset majanduskasvu. Teiseks võib tööturul toimuv avaldada suurt mõju inflatsioonile. Arvestades euroala hinnastabiilsusele orienteeritud rahapoliitikat ja Eesti majanduse avatust, saab majandus kohanduda muutustega eelkõige tootmissisendite hindade ja koguste kaudu. Seetõttu on oluline tööturu paindlikkus ja et palgakasv vastaks tootlikkuse omale ega põhjustaks tootmiskulude suurenemise tõttu liiga suurt inflatsiooni.

Tööturu Ülevaade avaneb siit…

 

Allikas: Eesti Pank

Foto: Free Stock Photoz.biz

Ettevõtete laenuaktiivsus on mõnevõrra suurenenud

By

Ettevõtete võlakohustuste maht oli 2014. aasta teise kvartali lõpus 3,3% suurem kui aasta eest. Nii kodumaalt kui ka välismaalt kaasatud võlakohustused kasvasid seejuures ligikaudu sama palju. Tähtajalises võrdluses suurenesid lühiajaliste laenudega võrreldes rohkem pikaajalised võlakohustused, mida kasutatakse eelkõige investeeringute finantseerimiseks. Ettevõtete võlakoormus SKP suhtes ei ole viimastel kvartalitel väga muutunud, kuna võlakohustuste ja nominaalse SKP kasv on olnud sarnane.

Ettevõtete omakapitali kasv on vähenenud kasumlikkuse tõttu aeglustunud. Ettevõtete finantsvõimendust iseloomustava võlakohustuste ja omakapitali suhtarvu kiire langus viimastel aastatel on seetõttu peatunud. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti ettevõtlussektori võlakoormus ja finantsvõimendus viimastel aastatel vähenenud suhteliselt palju ning mõlemad näitajad on Euroopa Liidu keskmisest väiksemad.

Majapidamiste finantsvarad ja sissetulekud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Kuigi aeglustunud majanduse ja sissetulekute kasvu tõttu on mõnevõrra aeglustunud ka majapidamiste finantsvarade kasv, püsis see endiselt üsna kiire – teise kvartali lõpus aastavõrdluses 7%. Majapidamiste hoiuste ja sularaha maht suurenes seejuures aastaga ligikaudu 8%. Majapidamiste võlakohustuste kasv on küll tasapisi kiirenenud, kuid püsib endiselt aeglane ja ulatus teise kvartali lõpus 1,5%ni.

Peamiselt tänu majapidamiste mõõdukale laenuaktiivsusele ja usinale säästude kogumisele oli Eesti majandus tervikuna 2014. aasta teises kvartalis netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.

Foto ja allikas: eesti pank

 

 

E-arve püsimaksena tehakse 97% endistest otsekorraldustest

By

Eestis tehti selle aasta kolmandas kvartalis päevas keskmiselt üks miljon riigisisest makset 410 miljoni euro väärtuses ehk varasemate kvartalitega võrreldes samas mahus. E-arve püsimakseid tehti samal ajal päevas keskmiselt 54 000 kogukäibega ligikaudu kaks miljonit eurot. E-arve püsimakse keskmine suurus oli 36,5 eurot. E-arve püsimaksed moodustasid kolmandas kvartalis riigisiseste maksete arvust 5,5% ja maksete käibest 0,5%. Enamik ehk 97% varem otsekorraldusena tehtud maksetest tehakse praegu e-arve püsimaksena ja üleminek uuendusele on olnud sujuv. E-arve püsimakse tekkis Eesti maksekeskkonda SEPA-le ülemineku tõttu eelmise aasta teisel poolel, kui pangad asendasid senise otsekorraldusteenuse uue e-arve püsimakse teenusega.

SEPA-le üleminek tõi kaasa teisigi muudatusi, mille juurutamine veel kestab. SEPA nõuetele üleminek viiakse lõpule 1. veebruariks 2015. Selle ajani on lubatud kontonumbrite sisestamine ja maksete esitamine vanal kujul, mil pangad aitavad eraisikute ja ettevõtete jaoks vajalikud teisendused ära teha.

Alates 1. veebruarist saavad nii ettevõtted kui ka eraisikud teha ülekandeid ainult rahvusvahelise kontonumbri IBANiga. Ettevõtted peavad seetõttu üle kontrollima, et nad kasutavad 20-kohalist IBANi nii arvetel, veebilehtedel kui ka teistel vormidel.

Ülekannet tehes on vaja jälgida väga täpselt sisestatavat kontonumbrit, kuna pankadevahelise makse algatamisel ei ole pangal võimalik kontrollida saaja kontonumbri ja nime vastavust. SEPA regulatsiooni tõttu algatatakse makse saaja unikaalse tunnuse (IBANi) alusel.

Ettevõtted peavad järgmise aasta veebruariks lõpetama süsteemide uuendamise, mis võimaldaks ülekandeid teha ainult uute makseformaatide järgi. Pärast seda ei pruugi pangad enam teisendusi pakkuda ja ilma uuendusteta peab raamatupidaja sisestama internetipangas kõik maksed ükshaaval. Täpsemat infot selle kohta saab oma kodupangast.

 

Foto ja allikas: Eesti Pank

 

 

Eesti Pank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi ja langetas järgmise aasta oma

By

Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1 protsendini, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5-protsendiline kasv on juunis prognoositust aeglasem.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise1 tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014–2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate majandusnäitajate kohta. Lisaks revideeritud SKP statistikale on arvesse võetud vahepeal laekunud statistikat Eesti tööturu, väliskaubanduse ja hindade kohta, samuti on kasutatud värskeimat väliskeskkonna arengu infot.

Statistika revisjoni käigus korrigeeris statistikaamet SKP taset varasemaga võrreldes keskmiselt 1,3% kõrgemaks2 ning aegrea kasvudünaamika muutus oluliselt. 2014. aasta esimese poole majanduskasvu hinnang tõusis 1,4%ni, kuna korrigeeritud andmete järgi SKP esimeses kvartalis ei vähenenud ning teise kvartali majanduskasv oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust kiirem. Teises kvartalis taandus oodatult veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus majanduskasvu ning energiatootmine läbis aasta alguse madalseisu, mille põhjustasid soe talv ning täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse avamine Soome suunal. Korrigeeritud andmete järgi kasvas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 0,3% (juuniprognoosi ajal näitas statistika SKP kahanemist 0,8%) ja teises kvartalis 2,4% (vt joonis 1).

Eesti Panga juunikuise makroprognoosi ülevaatus puudutab peamiselt SKP kasvu dünaamikat. Juuniprognoos käsitles 2014. aasta alguse majanduslangust ajutisena – sellele pidi järgnema kasvu kiirenemine. SKP statistika aastasisese kasvudünaamika muutumise tõttu on selle ja järgmise aasta SKP kasvuprognoosi profiil muutunud laugemaks: 2014. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,1%, mis on kiirem kui juunis prognoositud, ning 2015. aasta uus kasvuprognoos on selle arvelt aeglasem ehk 2,5%. 2016. aasta majanduskasvu väljavaade on sarnaselt juunis avaldatuga 3,6%.

2014. aasta esimesel poolel põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. See oli tingitud palgatulu kiirest kasvust ja tarbijahinna inflatsiooni aeglustumisest, mis aitas kaasa majapidamiste ostujõu suurenemisele. Suvekuude jaemüügi statistika viitab sellele, et eratarbimise kiire kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Uuendatud prognoosi kohaselt aeglustub eratatarbimise kasv palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.

Investeeringute kasv oli esimesel poolaastal aeglane, kuid ületas juuniprognoosi siiski mõnevõrra. Hoolimata avaliku sektori ühekordsete investeerimisprojektide lõppemisest on kapitali kogumahutus põhivarasse erasektori investeeringute toel kasvanud. Erasektori investeerimisaktiivsus suureneb arvatavasti ka edaspidi, sest tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses on jõudnud tasemele, mille puhul on senise tootmisstruktuuri juures toodangu kasvatamiseks vaja suuremat investeeringute mahtu. Ettevõtete kasumite arvelt toimunud palgakulude tõus on investeeringute rahastamise võimalusi ahendanud, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Revideeritud SKP andmete kohaselt suurenes investeeringute maht esimesel poolaastal seni arvatust enam, mistõttu on põhivarasse tehtava kapitalimahutuse prognoosi korrigeeritud selleks aastaks suuremaks ning järgnevaks aastaks väiksemaks. 2016. aasta prognoosi pole märkimisväärselt muudetud.

 

Foto ja alikas. Eesti Pank

 

Eesti majandus peab toime tulema väiksema hulga inimestega

By

Äriplaan 2015 konverentsil esinenud Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul hakkab järjest enam Eesti majanduse arengut mõjutama inimtegur, sest elanikkond ja sealhulgas ka tööealiste inimeste hulk hakkab langema.

Asepresident Kaasiku sõnul on tööpuudus viimastel aastatel märgatavalt vähenenud, kuid edasine alanemine on raskendatud. Põhjuseks on jätkuvalt stuktuurne tööpuudus, sest töösoovijate kvalifikatsioon ei sobi vabade ametikohtadega.

Kuna Eestis on töölesoovijaid, siis peaks nii valitsuse kui ka ettevõtjate huvides olema nende inimeste koolitamine ja tööleaitamine, märkis Kaasik. “Majandus peab toime tulema väiksema hulga inimestega, viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi üle 30 tuhande vähem tänasest. Madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub üldise palgataseme tõusu tingimustes kestma jäämine üha raskemaks. Seetõttu on järgmiste aastate majanduskasvu tagamisel kesksel kohal nii tööjõuressursi hulk, kui ka selle arendamine.”

Äriplaani konverentsil esinedes tõi Kaasik esile, et kuigi üleilmne majanduskliima on paranemas, on seda ohustavad riskid endiselt väga suured. “Eesti majanduskasvu puhul võib oodata, et see kiireneb aegamisi koos üleilmse majanduskliima paranemisega. Kasvu soodustavad välisnõudlus ja euroala keskpankade majanduskasvu toetav rahapoliitika, teisalt on Vene konflikti mõju meie piirkonnale suurem.”

Eesti Pank esitles teisipäeval tehniliselt uuendatud majandusprognoosi, milles keskpank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,1 protsendile ja langetas järgmise aasta kasvu 2,5 protsendini. Prognoosi muutus tulenes statistikaameti poolt oluliselt muudetud varasema majanduskasvu aegridadest.

Asepresidendi sõnul saavutab Eesti 2016. aastaks 3,6% suuruse kasvu, mis jääb Eestile pikemaajaliselt jõukohase 3,5-4 protsendi suuruse kasvu vahemikku. Peame harjuma, et Eestile jõukohane kasv on sel kümnendil oluliselt madalam kui kümme aastat tagasi, lisas Kaasik.

Keskpank prognoosib 2014. aasta inflatsiooniks 0,1 protsenti. “Hinnakasvu hoiab tagasi peamiselt odav energia, mis on vähendanud ka ettevõtete kulusid. Toiduainete hinnakasvu piiravad veel mõnda aega üleilmne hea saagikus ning sanktsioonide mõju.” Kaasiku sõnul kiireneb ettevaates inflatsioon nii energia odavnemise lõppemise kui ka importtoodete kiirema hinnakasvu tõttu.

Keskpanga asepresidendi Kaasiku sõnul annab riigi madal võlakoormus Eestile võimaluse kasutada puhvreid reformide läbiviimiseks tulevikus, kui vananev elanikkond ja tööealiste hulga vähenemine hakkab survestama sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi. “Samuti loob konservatiivne riigirahandus täiendavat kindlust, et riigi maksupoliitika on etteennustatav,” lausus Kaasik.

Allikas: eesti Pank

Foto: foter.com

Kümne Euroopa Liidus oldud aastaga on Eesti turism jõudsalt edenenud

By

Statistikaameti andmetel peatus aastail 2004–2013 Eesti majutusettevõtetes kokku 24 miljonit turisti. Neist kolmandik olid sise-, ülejäänud välisturistid. Euroopa Liiduga liitumisel, 2004. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid 1,9 miljonit sise- ja välisturisti, kümme aastat hiljem, 2013. aastal oli majutusteenuse kasutajaid ligi kolm miljonit.

Mõiste turism tuleneb ladinakeelesest sõnast tornare ja kreekakeelsest sõnast tornos ning tähendab ringi ning liikumist ümber keskpunkti või telje. Turistidki jõuavad enamasti reisi lõppedes selle alguspunkti tagasi. Reisimine on populaarne: Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel tehti
2004. aastal maailmas kokku 762 miljonit ööbimisega välisreisi, 2012. aastaks ületas niisuguste reiside arv esimest korda miljardi ning 2013. aastal tehti maailmas kokku 1,09 miljardit ööbimisega välisreisi. 1980. aastast alates tähistab kogu maailm 27. septembril rahvusvahelist turismipäeva. Ka Eesti turism annab üleilmsetesse numbritesse oma väikese osa: Eesti Panga andmetel külastas 2013. aastal Eestit üle 6 miljoni inimese, neist 2,9 miljonit jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks. Statistika näitab, et kaks kolmandikku Eestis käinud ja ööbinud turistidest kasutab majutusettevõtete teenuseid.

Siseturism sai hoo sisse sajandivahetusel

Siseturism hakkas Eestis kasvama juba 2000. aastast alates. Nõudlus majutusteenuste järele suurenes 2004. ja 2006. aastal eelmise aastaga võrreldes enam kui kolmandiku. 2006. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda Soome turistide arvu Eesti majutusettevõtetes. Sellest aastast alates on Eesti elanikud olnud majutusettevõtete kõige rohkearvulisemateks klientideks, moodustades üle kolmandiku kõigist majutatud turistidest.

2008. aastal toimus tagasiminek ning majutatud siseturistide arv aasta kokkuvõttes vähenes. 2009. aasta oli siseturismis kümnendi halvim – majutuskohtades ööbinud siseturistide arv vähenes ligi viiendiku võrra.
2010. aastal peatus siseturiste majutusettevõtetes taas rohkem ning nende arv jõudis 2006. aasta tasemele. Ka järgnevatel aastatel siseturism edenes. Majandusolukord paranes, elanike kulutused suurenesid, kasvasid ka väljaminekud majutusteenustele. 2013. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda miljoni piiri.

Välisturismi mõjutab maailmas toimuv

Välisturism on kümne aasta jooksul jõudsalt kasvanud, kuid on olnud ka tagasilööke. Euroopa Liiduga ühinemise aastal peatus Eesti majutusettevõtetes ligi kolmandiku võrra rohkem välisturiste kui aasta varem. Turistide arv kasvas ka 2005. aastal, kuid märksa tagasihoidlikumalt. Aastatel 2006–2007 majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv aga vähenes. 2007. aasta lõpus ühines Eesti Schengeni viisaruumiga ning Eesti-Soome piir muutus ööga maailma üheks kergemini ületatavaks piiriks. 2008. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes taas rohkem välisturiste kui aasta varem. Kõige enam suurenes Venemaa turistide arv (kasv sai tuge Eesti liitumisest Schengeni viisaruumiga). Soome turistide arv, mis suurenes Euroopa Liiduga liitumise aastal veerandi võrra ning oli järgnenud kolmel aastal langustrendis, suurenes taas 2008. aastal.

2009. aastal jõudis ülemaailmne majanduskriis täie jõuga ka Eestisse. Kriis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas ning mõjutas ka Eesti majutusettevõtete tegevust – turiste jäi neis vähemaks. Majutusettevõtete teenuseid kasutasid aastatagusest vähem enamiku riikide turistid. 10% või enamgi jäi majutatuid vähemaks mitmest olulisest turismi partnerriigist, nagu Rootsi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Suurbritannia. Saksamaa turiste peatus Eesti majutusettevõtetes 2009. aastal vähem kui 2004. aastal. Suurematest partnerriikidest olid erandiks vaid Soome ja Venemaa, kust saabus eelmise aastaga võrreldes rohkem turiste. 2009. aasta juulis toimunud laulu- ja tantsupidu ning USA poptähe kontsert augustis suurendasid kahel kuul välisturistide arvu Tallinnas.

Alates 2010. aastast hakkas välisturistide arv majutusettevõtetes taas suurenema. Eyjafjallajökulli vulkaani purse Islandil 2010. aasta kevadel halvas kogu Euroopa lennuliikluse, kuid Eesti majutusettevõtete tegevust see aasta kokkuvõttes oluliselt ei mõjutanud. Aastatel 2010 ja 2011 kasvas välisturistide arv üsna kiiresti, üle kümnendiku aastas. 2011. aastal võeti Eestis kasutusele euro ning Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. Tallinnas suurenes välisturistide arv 2011. aastal 17% ning seda vaatamata kõrgele võrdlusbaasile. Järgmistel aastatel suurenes Eestis majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv veelgi, kuid kahe varasema aastaga võrreldes aeglasemalt. 2013. aastal jõuti uue rekordini – Eesti majutusettevõtetes peatus 1,94 miljonit välisturisti.

Turismi peamised partnerriigid leiab naabrusest

Eesti majutusettevõtete peamisteks turismi partnerriikideks on meie lähinaabrid. Soome turiste peatub Eesti majutusettevõtetes kõige rohkem, kuid kümne aasta jooksul on nende osatähtsus klientide hulgas vähenenud. Kui
2004. aastal saabus 61% majutusettevõtete välisklientidest Soomest, siis
2012. aastal oli Soome turistide osatähtsus kõikide majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide seas rekordiliselt väike – 44%. 2013. aastal suurenes naaberriigi turistide osatähtsus Eesti majutusettevõtete klientide hulgas taas paari protsendipunkti võrra. 2004. aastal olid majutusettevõtetes Soome turistide järel rohkearvulisemateks klientideks Rootsi ja Saksamaa turistid. Rootsi turistide arv, mis suurenes hoogsalt esimestel Euroopa Liiduga liitumise järgsetel aastatel, on viimasel kolmel aastal vähenenud. Saksamaa turistide osatähtsus püsib 5–6% juures.

2009. aastal tõusis Soome järel teiseks Eesti majutusettevõtete peamiseks partnerriigiks Venemaa. Kui 2004. aastal oli vaid 4% majutusettevõtete välisturistidest klientidest Venemaalt, siis 2013. aastaks oli nende osatähtsus tõusnud 16%-ni. Venemaa turistide arvu ja osatähtsuse kasv on olnud pidev. Ainult 2007. aasta pronksiöö sündmused vähendasid Venemaa turistide arvu 2006. aastaga võrreldes 16% ning nende osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas kahanes ühe protsendipunkti võrra. 2013. aastal peatus majutusettevõtetes Venemaa turiste seitse korda enam kui kümme aastat tagasi.

Kolmandaks tähtsamaks turismi partnerriigiks on Eesti majutusettevõtetele Läti, kelle turiste oli 2013. aastal majutusettevõtetes ligi neli korda enam kui kümme aastat tagasi. Läti turistide osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas on suurenenud 3%-st 5%-ni ja püsinud sellel tasemel viimased viis aastat.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/