Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for märts 2018

Lennukompensatsioonifirma Skycop võitles mullu oma klientidele välja üle 3 miljoni euro

By

2017. aasta mais tegevust alustanud lennukompensatsioonifirma Skycop nõudis möödunud aasta jooksul lennufirmadelt välja üle kolme miljoni euro hüvitisi oma klientidele, kes on pidanud kannatama hilinenud, tühistatud või üle broneeritud lendude tõttu.

Ettevõtte juhi Marius Stonkuse sõnul on ettevõtte meeskond alates tegevuse alustamisest 2017. aasta mais kümnekordistunud. „Skycopi eksperdid tegelevad hetkel 30 korda suurema hulga kompensatsiooninõuetega kui esimestel kuudel ning töös olevate juhtumite arv kahekordistub pea iga kuu,“ märkis ta.

Tema sõnul plaanib ettevõte 2018. aastal suurejoonelist laiendust, mille käigus 200-liikmeliseks kasvav ekspertide meeskond teenindab aasta jooksul ühtekokku 300 000 inimest. Kui esimestel kuudel moodustasid Skycopi klientidest valdava enamuse Eesti, Läti ja Leedu kliendid, siis täna laekub nõudeavaldusi kõikjalt Euroopast. Uuel aastal on plaanis hakata pakkuma teenindust erinevates Euroopa riikides ja seda sealsete inimeste emakeeles.

„Meie ekspertide laialdane lennundusvaldkonna kogemus ning ülemaailmse õigusbüroode võrgustiku Globalawga sõlmitud strateegiline partnerlusleping võimaldavad meil muuta hilinenud, ära jäänud või ülebroneeritud lendude eest kompensatsiooni nõudmise protsessi veelgi lihtsamaks,“ sõnas Skycopi esindaja.

Tema sõnul eristub Skycop teistest turul tegutsevatest ettevõttest selle poolest, et ettevõte mitte ainult ei võida oma klientidele raha, vaid töötab ka selle nimel, et lennundusturg muutuks reisijate suhtes õiglasemaks.

„Tegeleme jätkuvalt ebamääraste kompensatsiooniperioodidega ning lennumeeskondade streikidega, mis täna välistavad hüvitise maksmise lennureisijatele. Meie pingutused on juba vilja kandmas ning loodetavasti muutub lennuhüvitiste saamine alanud aastal reisijatele märkimisväärselt mugavamaks,“ ütles Stonkus.

Skycop tegutseb 2004. aastal allkirjastatud lennureisijate õiguste määruse EC 261 põhjal, mis tagab reisijale tühistatud, hilinenud või üle broneeritud reisi korral kuni 600-eurose hüvitise. Ettevõtte hinnangul võlgnevad lennufirmad 2017. aastal aset leidnud määruse rikkumiste tõttu lennureisijatele ühtekokku 3,2 miljardit eurot. Arvestades, et reisitõrgete korral võib hüvitisi nõuda kuni kuus aastat, võivad lennufirmad võlgneda reisijatele tervelt 5-7 miljardit eurot.

„Eurobaromeetri andmetel küsib vaid kaks viiest lennutõrgete tõttu kannatanud reisijast lennufirmalt infot kompensatsiooniõiguse kohta. Lennufirmad teevad olukorra veelgi keerulisemaks – vaid 5% lennufirmadele esitatud kompensatsiooninõuetest saab õiglase lahenduse. Lõhe seaduse ja selle elluviimise vahel on ilmselge ja me näeme, et meie tööpõld on veel väga lai – teeme kõik endast oleneva, et Euroopa lennureisijate teadlikkus kasvaks,“ sõnas Skycopi juht.

Foto: Skycop.com

Eelmine aasta oli majanduses kriisijärgse aja edukaim

By

2017. aasta oli Eesti majanduse jaoks edukas. Varasematel aastatel kiratsenud kasv kiirenes pea viie protsendini, mis on kriisijärgse aja üks kiiremaid. Kasv kiirenes tänu eksporditurgude märgatavale elavnemisele ning seal hoogustunud hinnatõusule. Majandust kannustas ka Eesti elanike sissetulekute kiire kasv, mis kajastus majapidamiste tarbimises. Suurem nõudlus ja kõrgem hinnatase nii sise- kui ka välisturul võimaldasid ettevõtetel kasvatada nii käivet kui üle mitme aasta ka kasumeid. Viimaste kuude tööstustoodangu ja ettevõtete küsitluste andmete põhjal on majanduse kiire kasv jätkunud ka selle aasta alguses.

Et rikkamatele riikidele järele jõuda, on vaja senisest rohkem investeeringuid. Peale aastatepikkust vähenemist suurenesid eelmisel aastal põhivara soetamiseks tehtavad kulutused nii ettevõtte- kui ka valitsemissektoris. Kui valitsemissektori investeeringute kasv oli suures osas seotud struktuurifondide tõhusama kasutamisega, siis ettevõtteid pani investeerima soodsam seis välisturgudel ning soov tootmisvõimsust suurendada, et saada osa nõudluse kasvust. Samas paigutasid Eesti ettevõtted investeeringutesse – ehk tulevasse majanduskasvu – lisandväärtusest siiski väiksema osa kui ülejäänud euroala riikide ettevõtted keskmiselt. Seega pole praegune investeerimisaktiivsus veel piisav, et Eesti tulutase rikkamatele riikidele järele jõuaks.

Tööturg on ülekuumenemise äärel, sest ettevõtted on endiselt eelistanud investeeringute asemel suurendada pigem töötajate hulka. Väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu suurenemine, süvenev tööjõupuudus ja kiire tööjõukulude kasv on märgid sellest, et eelmise aasta jõudsa kasvu taga on peamiselt lühiajaline nõudluse kasv, mitte ettevõtete tootmisvõimekuse ja tööjõu tootlikkuse suurenemine. Tootlikkusest aga sõltub ekspordiedukus ja konkurentsivõime ning majanduse üldine areng.

Seni puuduvad selged märgid, et ekspordi konkurentsivõime oleks palga- ja tootmiskulude kasvu tõttu halvenenud. Väljaveetavate kaupade ja teenuste turuosa eelmisel aastal isegi suurenes veidi ja hindu suudeti tõsta konkurentidest enam, mis on ka üks põhjustest, miks kaubandusbilansi ülejääk eelmisel aastal suurenes. Konkurentsivõime langust ei ilmne ka eksportööride küsitlusandmetest. Ent arvestades Eesti eksporttoodangu väikest osakaalu välisturgudel, on võimalik, et ekspordiedu taga oli eelmisel aastal peamiselt soodne väliskeskkond ja probleemid ilmnevad alles siis, kui partnerriikide nõudluse kasv aeglustub.

Edukas majandusaasta kajastus ka riigirahanduses. Käibe- ja tööjõumakse laekus eelarvesse plaanitust rohkem, kuid eelarve oli aasta kokkuvõttes puudujäägis ning puudujääk kujunes prognoositust suuremakski. Tulusid ületav kulutuste maht tähendab, et lisaks erasektorile panustas ka riik omalt poolt majanduskasvu kiirenemisse. Kuigi puudujääk polnud suur, aidanuks ülejäägis eelarve majandustsükli võimendamise asemel seda tasandada. Prognoosid näitavad, et majanduskasv lähiaastatel aeglustub, kuid majanduse maht ületab suure nõudluse tõttu endiselt oma jätkusuutlikku taset. Seetõttu oleks otstarbekas lähiajaks planeerida eelarve ülejääki, et kaugemas tulevikus oleks võimalik vajaduse korral majandust toetada, rikkumata seejuures kehtivaid eelarvereegleid.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/

Premia müüs mullu 11 miljonit liitrit jäätist

By

Vaatamata 2017. aasta jahedale suvele kasvatas Premia Tallinna Külmhoone AS  jäätisemüüki Eestis 16,5% võrra. Ettevõtte konsolideeritud käive oli 48,6 miljonit eurot ja puhaskasum 3,6 miljonit eurot.

Premia juhatuse esimehe Aivar Ausi sõnul on ettevõte suutnud viimastel aastatel vaatamata jahedatele suvedele oma tulemusi jätkuvalt parandada. “Tänu pühendunud meeskonnale tootsime ja turustasime mullu 5440 tonni ehk ligi 11 miljonit liitrit jäätist. Üle kahe kolmandiku sellest, ehk 3100 tonni müüsime Eestis, ja ülejäänu oma peamistel eksportturgudel Lätis, Leedus ja Soomes,“ kommenteeris ta.

Ausi sõnul on Premia saavutanud viimase kümne aasta kõrgeima turuosa tulemuse – Nielseni andmetel ületas see 2017. aastal 40% künnise, mis kindlustab veelgi Premia positsiooni jäätiseturu liidrina.

„Oleme saavutanud taseme, kus tänast turuosa kasvatada on äärmiselt keeruline, mistõttu on meie peamine eesmärk kätte võidetud turuosa säilitada. Samas on meil algavaks hooajaks piisavalt ambitsioonikad plaanid, mis ei välista, et suudame oma positsiooni veelgi suurendada,“ sõnas Aus.

Tema sõnul aitas heade tulemuste saavutamisele kaasa ka põhjalikult läbimõeldud tooteportfell. „Premia viimaste aastate kogemus näitab, et liiga suur brändide valik poelettidel ajab tarbija segadusse ning mitmed head tooted jäävad jäätiste virvarris sootuks tähelepanuta. Seetõttu oleme keskendunud kõige armastatumatele brändidele, mis on ennast turul tõestanud ja mida ka tulevikus edasi arendame,“ rääkis Premia juhatuse esimees.

Premia tooteportfelli vundamendiks on Eriti Rammus tootesari, mis on oma 11,6% turuosaga ka kogu Eesti jäätiseturu populaarseim kaubamärk. Eriti Rammusale järgnevad 10,6% turuosaga Premia brändi kandev tootesari ning 6,7% turuosaga Väikse Tomi jäätised.

Premia Tallinna Külmhoone on Eesti jäätiseturu liider. 2017. aasta seisuga on Premia turuosa Eesti jäätiseturul 40,5%. Ettevõtte kõige populaarsemad tooted on Premia premium tootesari, Eriti Rammus koorejäätised, Väikse Tomi pulgajäätised ja 1980. aasta olümpiamängude auks loodud Regatt jäätis. Premia Tallinna Külmhoone AS kuulub rahvusvahelisel kapitalil põhinevasse Food Union gruppi.

Foto: premia.ee

Skycop: Lufthansa võlgneb lennureisijatele kuni 60% oma kasumist

By

Lennureisijate õiguste eest võitleva ettevõtte Skycop arvutuste kohaselt peaks äsja 2,97 miljardi suurusest aastakasumist teatanud Lufthansa maksma lennureisijatele reisitõrgete eest hüvitisi koguni 60% ulatuses oma kasumist.

Skycopi juhi Marius Stonkuse sõnul teatas Lufthansa, et 2017. aasta kujunes ettevõtte läbi ajaloo üheks edukaimaks aastaks, kuid ettevõte on pälvinud samal ajal ka väga palju kriitikat lennureisijate õiguste rikkumise eest.

„Soovime pöörata Lufthansa tähelepanu ligi 30 miljonile reisijale, kes jõudsid 2017. aastal Lufthansa reisitõrgete tõttu oma sihtkohta hilinemisega ning ootavad jätkuvalt kuni 600-eurost kompensatsiooni. Lufthansa võlg lennureisijatele hilinenud, ära jäänud ja ülebroneeritud lendude eest võib küündida koguni 1,8 miljardi euroni,“ sõnas Stonkus.

Skycopi kinnitusel keeldub Saksa lennufirma kompensatsioonide maksmisest enam kui 24% nõuete puhul ning kuulub sellega Euroopa Liidu kõige vähem koostööaltimate lennufirmade hulka.

“Lufthansa soovimatus maksta petetud reisijatele kompensatsioone on lennureisijate õigusi kaitsvate ettevõtete seas laialdaselt tuntud – meie kogemuste põhjal võtavad Lufthansa suhtes käivitatud kompensatsioonimenetlused aega üle kolme kuu, mis on märkimisväärselt rohkem kui teiste lennufirmade puhul,“ kinnitas Skycopi esindaja.

Tema sõnul on Euroopa suurimate lennufirmade hulka kuuluv 128 000 töötajaga ettevõtte kurikuulus ka pidevate streikide poolest – viimase kolme aasta jooksul on ettevõtte töötajad streikinud koguni 14 korral. Kuigi lennufirma meeskonna streigid kuuluvad küll jätkuvalt erakorraliste asjaolude alla, mis ei võimalda lennureisijatel saada reisitõrke kompensatsiooni, näitab see Stonkuse sõnul selgelt ettevõtte suhtumist oma reisijatesse.

„Lufthansa peab hakkama näitama üles suuremat vastutustunnet nii oma töötajate kui ka reisijate suhtes. Mullu septembris aset leidnud streik tõi kaasa reisitõrked 400 000 lennureisijale, kes oleks ühtekokku pidanud saama ligi 240 miljoni euro ulatuses kompensatsioone. Selliste juhtumite tõttu oleme algatanud ka petitsiooni, millega teeme ettepaneku muuta lennufirmad vastutavaks streikide poolt tekitatud reisitõrgete eest,“ ütles Stonkus.

Tema sõnul on petitsiooni eesmärk lisada lennufirma meeskondade streik reisitõrke asjaolude hulka, mis võimaldab lennureisijatel saada kuni 600-eurost kompensatsiooni lendude hilinemise, ära jäämise või ülebroneerimise korral.

„Tuleb tõdeda, et lennureisijad ei tea jätkuvalt oma õigusi ning lepivad reisitõrgete korral väikeste kingituste või allahindlusega tulevastelt lennupiletitelt. Eurobaromeetri andmetel teab vaid 40% eurooplastest, et neil on õigus esitada reisitõrke korral nõue lennuhüvitise saamiseks,“ nentis Skycopi juht.

Foto: https://www.skycop.com/

Eestlased elavad üha sagedamini üksikult

By

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Üheks leibkonnaks loetakse ühisel aadressil elavad isikuid, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja toit). 1934. aastal oli Eestis kokku ligi 346 000 leibkonda, nende hulgas oli üksikult elavaid 22%. Aastal 2011 oli leibkondade arv ligi 600 000, nende hulgas oli üksi elavaid 40%. Keskmine leibkonna suurus oli 1934. aastal ligi neli inimest ja kõige rohkem inimesi elas neljaliikmelistes leibkondades (20%). 2011. aastal oli keskmine leibkonna suurus veidi üle kahe inimese ja kõige rohkem inimesi elas kaheliikmelistes leibkondades (27%). Seega on 80 aasta jooksul peale üksikult elavate inimeste hulga suurenemise vähenenud ka leibkondade suurus.

Paratamatult tekib küsimus, kes on need üksikud, kes moodustavad märkimisväärse osa rahvastikust. Kui vaadata üksinda elavaid inimesi soo ja vanuserühma järgi, siis ilmneb, et üksikult elavate inimeste hulk on suurenenud kõigis vanuserühmades. Siiski torkab silma just suurem üksi elavate inimeste osatähtsus vähemalt 65-aastaste naiste seas. Nimelt oli 2011. aastal üksi elavaid naisi enam kui neli korda meestest rohkem. Et naiste oodatav eluiga on meeste omast ligi kümme aastat pikem, siis võivadki naised sagedamini jääda vanaduspõlves üksikuks.

Leibkondade koosseis

Kui vaadata leibkondi koosseisu järgi, siis ilmnes, et 1934. aastal oli kõige enam täisleibkondi, kus abielupooled elasid koos (68%). Abielul põhinevate leibkondade osatähtsus oli suurim ka aastal 2011 – 53%. 2011. aastal loendati eraldi ka vabaabielul põhinevaid leibkondi ja neid oli 24%. Peale paarisuhtel põhinevate leibkondade eristati mõlemal perioodil ka üksikvanema leibkondi. 1934. aastal nimetati neid „üksiku abielupoole leibkondadeks“ ja neid oli 13%. Üksiku abielupoole leibkondades oli naine leibkonnapea 76% juhtudest ehk abielu lõppedes jäid lapsed enamasti naisega. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli üksikvanema leibkondade osatähtsus 23%. Nii nagu 80 aastat tagasi oli ka aastal 2011 lastega üksikvanemate seas endiselt enam just naisi (91%). Seega on mõnevõrra vähenenud abielul põhinevate leibkondade osatähtsus. Rohkem on aga üksikvanemate leibkondi ja nende hulgas just üksinda last kasvatavaid emasid.

Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2018/03/13/ev100-eestimaalased-elavad-uha-sagedamini-uksikult/

Kus müüakse parimaid mängukonsoole?

By

Mängukonsoolid kui interaktiivne meelelahutus on mõeldud videomängude mängimiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Vabal ajal mängude mängimine on üks parimaid viise ajaviiteks üksi või kogu perega.
Lisaks mängimisele võimaldavad konsoolid ka palju enamat. Netflixi vahendusel saab mängukonsooliga nautida enda lemmikfilme ja -sarju ning kuulata muusikat. Lisaks asendab konsool sinu kodust digiboksi ning aitab ühendada kõik multimeedia seadmed. Selleks ei ole vaja teha muud, kui seadistada televiisoripult konsoolile. Sellist suurepärast võimalust pakub näiteks Microsoft Xbox One mängukonsool.

Millised on parimad mängukonsoolid ja tarvikud?

Näiteks kaasaskantava konsooliga on mugav mängida kõikjal – kodus, ühistranspordis, kohvikus … Seda on lihtne kaasa võtta kasvõi sõbra juurde, et koos lõbusalt aega veeta.
Mängukonsooliga mängides on koosveedetud aeg tore ja mis peamine, tasuta Playroom pakub mänge nii suurtele kui ka väikestele mänguhuvilistele. Istu kosmoselaeva kokpitti ja lenda lõputute tähtede vahel – konsoolidega saab mängida videomänge igale maitsele ja eale.

Sony PlayStation 4 versus Xbox One

Milline mängukonsool võiks olla kõige sobilikum just sulle? Toome sinuni kaks väga head konsooli, mis pakuvad midagi täiesti uut ja hämmastavat.
Sony PlayStation 4 (PS4) ja Microsoft Xbox One konsoolid pakuvad suurepärast virtuaalreaalsust ning aktiivsematele trenni tegemise võimalust tantsumängude abil. Lisaks pakub Xbox One alternatiivi edastada mänge ükskõik millisele Windows 10 seadmele, et mängida oleks võimalik ka siis, kui konsool on parajasti hõivatud.

Xbox One

Foto: 1a.ee

Soovid kogeda midagi täiesti uut?

Mis on see, mis teeb Sony PlayStation 4 ja Microsoft Xbox One mängukonsoolid ja tarvikud nii eriliseks?
Sony PlayStation 4 pakub ainulaadset võimalust siseneda PlayStation VR-i vahendusel virtuaalreaalsusesse. Et kogeda seda täiesti uut ja uskumatut võimalust, on vaja soetada lisatarvik, milleks on virtuaalreaalsuskomplekt.
Virtuaalreaalsusprillide vahendusel saab vaadata filme ja teha midagi täiesti pöörast – siseneda ise filmimaailma. PS 4 pakub sul võimalust osaleda Batmani maailmas („Batman Arkham VR“) ja unustamatut kogemust võidusõiduauto roolis („Gran Turismo Sport“).

Tee trenni kodust lahkumata

Microsoft Xbox One konsooliga saab teha trenni kodust lahkumata. Jah, mängude abil on täiesti võimalik teha toonust tõstvat trenni kodustes tingimustes. Sellisteks mängudeks on näiteks:

  • „Shape UP“;
  • „Just Dance“ jt.

Microsoft Xbox One ja selle täiendatud versioon S

Lisaks kõigele võimaldab Xbox One’i uuendatud versioon luua enda koju tõeline meediakeskus. Selleks on vaja lisaks konsoolile soetada Xbox One ametlik meediapult ja häälkäskluste teenust pakkuv Kinect kaamera. Xbox One S’l on olemas kõik vajalik – Netflix ja võimalus vaadata telekanaleid konsooli kaudu. S-versioon sisaldab Blu-ray mahamängimise tuge, toetades ka 4K Blu-ray filme ja telesaateid.

Tasub teada, et konsooliga saab filme vaadata ka ilma, et sa peaksid end Netflixiga siduma, sest Xbox One konsool võimaldab sisestada filmi plaadi või USB-pulga pealt. Mis peamine, mõlemad mängukonsoolid asendavad tavalist DVD- ja Blu-ray mängijat ning annavad seejuures juurde palju uusi ja huvitavaid lahendusi.

Mängides ei hakka sul kunagi igav…

Mängides mängukonsooliga ei hakka sul kunagi igav ja mis peamine, see kaasahaarav ja põnev ajaveetmise viis sobib kõikidele sinu pereliikmetele.
Nii Sony PlayStation 4 kui ka Microsoft Xbox One pakuvad tänu virtuaalreaalsustoele tasuta Playroom’i, mis koosneb kogu perele mõeldud minimängudest nagu näiteks:

  • „Lego Marvel Super Heroes“;
  • „Skylanders Swap Force“;
  • „Knack“;
  • „LEGO Dimensions“ ja teised lõbusad koguperemängud.

Populaarsemad mängud

Populaarsed mängud, mis sobivad mängimiseks nii PlayStation 4 kui ka Xbox One’ga on näiteks:

  • „Grand Theft Auto 5“;
  • „Call of Duty: WWII“;
  • „Just Dance 2017“;
  • „Fifa 18“.

Kui sa oled autohuviline ja sulle meeldivad adrenaliinirohked olukorrad, võidusõit ja kasvõi langevarjuhüpped, siis mäng „Grand Theft Auto 5“ on mõeldud just sulle. See põnev mäng sobib vanusele 18+.

Mäng „Call of Duty:WWII“ on tõenäoliselt üks parimaid sõjamänge üleüldse. See mäng pakub võimalust osaleda ühes maailma ajaloo kõige dramaatilisemas sõjategevuses – II maailmasõjas, kus kõik on kogunenud võitlema vabaduse eest. Mäng sobib vanusele 18+

PlayStation 4

Foto: 1a.ee

Muusika- ja rütmimäng „Just Dance 2017“ on sobilik igas eas lastele ja täiskasvanutele. See lõbus tantsumäng paneb kogu pere teleka ees lustlikult tantsima. Mäng on kaasahaarav ja innustab liikuma ka kõige nooremaid ja vanemaid pereliikmeid.

Jalgpallimäng „Fifa 18“ sobib mängimiseks igas vanuses spordihuvilistele. Mängus osalevad parimad jalgpallurid, kaasa arvatud Cristiano Ronaldo, kes liiguvad täpselt nii nagu seda päris väljakul. „Fifa 18“ pakub tõeliselt ehedat mängutunnetust parimate jalgpalluritega.

Populaarsed PlayStation 4 ja Xbox One mängukonsoolid ja tarvikud leiad hõlpsalt suurimast veebikaubamajast 1a.ee.

Päisefoto: Pixabay.com

Kas otsid uusi kõrvaklappe, vajad mikrofoni või arvutikõlareid? Vaata 1a.ee!

By


Kõrvaklapid, mikrofonid ja arvutikõlarid on tehnikavidinad, mis aitavad aega võimalikult kasulikult ja samal ajal muidugi ka nauditavalt veeta. Muusika loob meeleolu ja mõjutab meid rohkem kui võiks arvata. Vaatame lähemalt, millised tooted on praegu populaarsed.

Millised kõrvaklapid valida?

Soovid olla omaette, eemal tühjadest askeldustest ja mürast? Kõrvaklapid on head abimehed, mille abil saad vajaliku privaatsuse ja kõrvalviibijaid häirimata võimaluse nautida hetke.

Nautimiseks pead aga esmalt kõrvaklapid välja valima. Mõtle, mis otstarbeks sa neid vajad, sest kasutusvaldkondi on mitmeid: muusika kuulamine, arvutimängude mängimine, sportimine, reisimine, müra summutamine, telefoni kasutamine jne. Kui prioriteedid on paigas, siis arutle, kas vajad:

  • nööpkõrvaklappe;
  • kõrvasiseseid ehk in-ear klappe;
  • kõrvapealseid kõrvaklappe;
  • kõrva peale toetuvaid klappe;
  • mänguri kõrvaklappe.

Võttes aluseks erinevaid stiile, liike, hinnanguid ja eelistusi, on meie valikus kõrvaklapid igale maitsele.

Nööpkõrvaklapid on kõige populaarsemad, sest nad on lihtsad ja kõigile väga taskukohase hinnaga. Kasutajate seas palju ostetud ja häid hinnanguid saanud klapid on saadaval erinevatelt tootjatelt nagu näiteks Esperanza, Philips, Acme, Vakoss, Samsung, Sony. Vali vaid välja!

Parema helikvaliteedi, kõrvas püsimise ja hügieenilisusega on kompaktsed in-ear ehk kõrvasisesed klapid, mis on telefoniga ühendades ideaalsed sportimiseks. Paremate hinnangutega popimad tegijad Samsung EHS64AVFWE, Blow Bluetooth 4.1, SONY XB50AP, Media-Tech 3Motion Bluetooth, Qoltec Bluetooth, Sennheiseri CX 300 ja mitmed teised.

Kõrvapealsetest klappidest arvutimänguritele parimaks valikuks on Saksamaa tootjalt Roccat suisa kaks head klappide versiooni – Roccat Khan Pro ja Roccat Cross.
Kerged, mugavad, maskuliinsed ja asjalikud klapid Roccat Khan Pro sobivad ka muusika nautimiseks, sest on varustatud kvaliteetse stereoheliga. Suhteliselt tagasihoidlik suurus ei tõmba liigset tähelepanu, kui neid kanda ka tänaval.

Foto: 1a.ee

Samas märkamatum mikrofon ja põhimõtteliselt sarnane helikvaliteet on Roccat Crossil ja need sobivad tänaval muusika kuulamiseks veel paremini. Roccat Crossi klapid pakuvad suhteliselt minimaalse hinnaga head helikvaliteeti. Klappide kaablivahetusega saab kiirelt ümber häälestuda mängulainele.
Endiselt on arvutimängude harrastajatele väärilisteks lahingukaaslasteks ka Sennheiseri Game One ja Game Zero.

Melomaanide soovi muusikast püüda helikvaliteedi kõrgemat taset, viib ellu Bang & Olufsen BeoPlay H4. Kõrvapealsed klapid edastavad kvaliteetselt muusika kõiki nüansse. Heli väärtus jääb samaks isegi siis, kui kasutada klappe juhtmevabalt. Aku eluiga on muljetavaldav – 19 tundi ühe laadimise kohta. Lisaks heale helile on klapid vastupidavad, mugavad ja välimuselt stiilsed.

Juhtmevabade kõrvaklappide kasutajate lemmik nii ostunumbrite kui heade kvaliteedipunktide poolest on Beats Solo3. Kallim hinnalipik pole müügiedu takistuseks, sest juhtmevabad klapid on oma hinda väärt. Luksuslik ja rikkalik värvivalik, hea helikvaliteet ning võimas aku, mille kasutusaeg üle 40 tunni, on kokku moodustanud suurepärased rahvalemmikud.

Juhtmega klappidest väärivad esiletoomist mõistliku hinnaga ja tagasihoidliku disainiga Audio-Technica ATH-M20x klapid. Eriti võimsalt lasevad need klapid kõlada bassihelidel.

Diskoritele on Beats PRO teinud klapid, mis edastavad ehtsa salvestuskvaliteedi. Rahvahulkade hullutamiseks ja parima peo saamiseks tasub need soetada.

Sobivad mikrofonid tagavad edu

Ka mikrofonid on kaup, mida turul jätkub, kuid kõik helide salvestajad ning edastajad peaksid enne kaaluma, kas soovitakse internetis sõpradega suhelda, laval laulda, muusikat salvestada, kõnedele vastata vms. Olemas on kolme tüüpi mikrofonid:

  • dünaamilised mikrofonid
  • kondensaatormikrofonid
  • ribamikrofonid.

Neist kaks esimest on kodus salvestamisel populaarsemad.

Kondensaatormikrofone saab kasutada akustilise kitarri, akustiliste instrumentide, trummide ja laulu salvestamiseks. Meeldetuletuseks – kondensaatori imepisikesed membraanid võivad kahju saada äärmuslikes helikeskkondades, mida tekitavad valjud trummid või bassheli.
Audio-Technica AT2020 – see kondensaatoriga mikrofon on stuudiosalvestuseks hea valik. See on üks parimatest pakkumistest eriti algajale salvestajale, sest suhteliselt hea hinnaga mikrofoni abil saab väga kvaliteetse helisalvestuse. Musitseeri lauldes ja pilli mängides, mikker summutab kõrvalised helid ja su soovitud tulemus jääb kenasti kostma.
Dünaamilised mikrofonid sobivad suurepäraselt räppmuusikutele ja rokkaritele. Parimad tulemused avalduvad trummide, elektri- ja basskitarride ning rajude vokaalide salvestamisel. Samson R10S sobib kodustuudiosse ja karaoke laulmiseks.

Foto: 1a.ee

Sandberg Studio Pro on kena välimuse ja veel parema kõlaga mikrofon, mis sobib suurepäraselt podcasting’u ja videokommentaaride salvestamiseks.

Lauaarvutite mikrofonide kuningas ja number üks müügihitt on Trust Mico USB.

Kondensaatormikrofone saab kasutada akustilise kitarri, akustiliste instrumentide, trummide ja laulu salvestamiseks. Meeldetuletuseks – kondensaatori imepisikesed membraanid võivad kahju saada äärmuslikes helikeskkondades, mida tekitavad valjud trummid või bassheli.

Audio-Technica AT2020 – see kondensaatoriga mikrofon on stuudiosalvestuseks hea valik. See on üks parimatest pakkumistest eriti algajale salvestajale, sest suhteliselt hea hinnaga mikrofoni abil saab väga kvaliteetse helisalvestuse. Musitseeri lauldes ja pilli mängides, mikker summutab kõrvalised helid ja su soovitud tulemus jääb kenasti kostma.

Dünaamilised mikrofonid sobivad suurepäraselt räppmuusikutele ja rokkaritele. Parimad tulemused avalduvad trummide, elektri- ja basskitarride ning rajude vokaalide salvestamisel. Samson R10S sobib kodustuudiosse ja karaoke laulmiseks.

Sandberg Studio Pro on kena välimuse ja veel parema kõlaga mikrofon, mis sobib suurepäraselt podcasting’u ja videokommentaaride salvestamiseks.

Lauaarvutite mikrofonide kuningas ja number üks müügihitt on Trust Mico USB.

Trendikad arvutikõlarid nii tuppa kui õue

Vahel on hea mõnuleda sõna otseses mõttes muusikat täis toas. Või pakkuda konkurentsi väljast tulevatele loodus- ning linnahäältele. Arvutikõlarid ja nende suur valik erinevate parameetrite ja kirjeldustega võtab silme ees kirjuks.

 

Foto: 1a.ee

Soovitame soojalt praktilist, funktsionaalset ja taskukohast Logitech Z906 5.1, mille helikvaliteet on omasuguste seas parim. Näiteks kontrollkonsoolilt saab viiele satelliitkõlarile valida erineva helitugevuse. Kõlareid saab kasutada arvutite, telerite, konsoolide ja paljude teiste seadmetega.

Maheda heli, Bluetooth-funktisooni ja retrohõngulise puidust viimistlusega arvutikõlari Edifier Studio R1700BT 2.0 juhtmevaba komplekt on kasutuses ja kiidetud nii kodu- kui välismaal.

JBL Xtreme kaasaskantav kõlar ihkab õue, selle varustuses on pritsmekindel kate, kummijalad, vastupidav aku ja kanderihm.

Elus on mängulust oluline, võta siis rahulikult ja rõõmsalt, süvene veidi ja leiadki enda jaoks parimad kõrvaklapid, mikrofonid ja arvutikõlarid! Parimad hinnad leiad 1a.ee veebipoest.

Päisefoto: Shutterstock

Esimesed tänavused parimad toiduained on valitud

By

Eesti Parim Toiduaine 2018 konkursi hindamiskomisjon valis kahe hindamispäeva jooksul välja üksteist toodet, mis kannavad edaspidi pakendil oma kategooria parima toote hõbemärki.

Eesti Parim Lihatoode 2018 hõbemärk omistati Maks & Mooritsa Ratatouille’ täidisega lihapihvidele Atria Eestilt. „Ratatouille on Prantsuse köögi tõeline superstaar ning Atria on pannud selle eestimaalastele harjumuspärase sea- ja veisehakklihast lihapihvi täidiseks,“ rääkis konkurssi korraldava Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Eesti Parim Kalatoode 2018 on Külmsuitsu klaarsäga viilud õlis, mille mahe maitse ja luuvaba liha teevad sellest tootest suurepärase võileivakatte ja külma eelroa. „Selle meie turul veel suhteliselt tundmatu kalaliigiga saab kalaga sõbrunema ka pere kõige väiksemad toidukriitikud, kes kala suhtes sageli pigem skeptilised,“ kinnitas Potisepp.

Salvestile omistati sel aastal aga kaks hõbemärki – Eesti Parim Toit Lastele 2018 Põnni Ökoloogilise puuviljasmuuti 6+ eest ja Eesti Parim Köögiviljatoode 2018 Smushie mango-apelsini-datli supersmuutile. Mõlemad tooted on valmistatud rangelt kontrollitud puhtast ökoloogilisest püreest ning neisse pole lisatud kübetki suhkrut – kogu magus maitse pärineb viljadelt.

Eesti Parim Magustoit 2018 hõbemärgi pälvis Premia Tallinna Külmhoone Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul turule toodud lipuvärvides koorejäätis. „Hindamiskomisjonile avaldas muljet see, et üllatava sini-must-valge värvilahenduse taga olid niivõrd traditsioonilised maitsed – assai-marja ekstraktiga mustikajäätis, naturaalse taimse puusöega toonitud šokolaadijäätis ja eestimaalaste lemmik, vanillimaitseline koorejäätis,“ selgitas Potisepp.

Tänavune hindamiskomisjon otsustas anda välja ka hõbemärgi Eesti Parim Kuivsnäkk 2018, mille pälvisid Balsnacki Ossi sinepimaitselised seakamarakrõpsud.

Eesti Parim Valmistoit 2018 tiitli pälvis Kulinaaria OÜ Selveri Köögi kikerherne-suvikõrvitsasalat, kus põhikomponentidele lisavad värskust porgand, tomat, sojauba ja spinat ning kaunistusena krõmpsuvad kõrvitsaseemned. „Hästi on läbi mõeldud ka salati pakendikontseptsioon – selle komponendid on värskuse säilitamiseks läbi segamata ning salati õlikaste on pakendatud eraldi topsi, millest tarbija saab salatile lisada just endale sobivas koguses kastet,“ sõnas Sirje Potisepp.

Eesti Parim Kaste 2018 hõbemärgi pälvis Valio Eesti Alma Kreeka DIP! kaste küüslaugu ja oliiviõliga, mis on inspireeritud traditsioonilisest kreeka kastmest skordaliast. „Erinevalt tavalistest hapukoore baasil valmistatud dipikastmetest on Alma Kreeka DIP! valmistatud kohupiimakreemist, mistõttu on dipikaste valgurikkam ja madalama rasvasisaldusega, ning sellel on paksem kreemine tekstuur, tänu millele püsib kaste suupistel ega tilgu,“ sõnas Sirje Potisepp.

Eesti Parim Piimatoode 2018 on Farmi AB joogiskyr – naturaalne maitsestamata clean label jook, milles lisaks kõrgele valgusisaldusele annavad tervisele tuge ka kõhusõbralikud atsidofiil- ja bifiidobakterid.

Eesti Parim Pagaritoode 2018 hõbemärgi pälvis Eesti Pagari Peedi-porgandi-pastinaagi-pihlaka Pehmik täistera palaleivake. „Hindamiskomisjonile avaldas muljet see, et Pehmik on tervislik ja maitsev ning vaatamata suurele 30% köögiviljasisaldusele siiski kvaliteetsele pagaritootele omaselt pehme, õhuline ja mahlakas,“ rääkis Potisepp.

Eesti Parim Kondiitritoode 2018 tiitli vääriliseks tunnistati Gustavi Lavendli Crème Brûlee tort Matthias Cafelt. „Tordi biskviit on immutatud lavendliõite veega ning biskviidi vahel on marjatarretis ja pähklipralinee. Kreemina on kasutatud Prosecco-toorjuustukreemi ja tort on kaetud lavendli peegelgrasuuriga. Lavendliõisi on kasutatud makroonide kõrval ka tordi kaunistusena,“ kirjeldas Sirje Potisepp uhket võidutorti.

Kõigi hõbemärgi pälvinud toodete vahel valib hindamiskomisjon 11. aprillil välja ühe toote, millele omistatakse 25. aprillil toimuval auhinnatseremoonial Eesti Parim Toiduaine 2018 kuldmärk.

Foto: www.toiduliit.ee

Hea ekspordiaasta: 2017

By

2017. aasta oli Eesti majandusele edukas. Majandus kasvas viimaste aastate selgelt kiireimas tempos. Kasvu hoogustasid nii ekspordile keskendunud tööstussektor kui ka sisenõudlust teenindavad majandusharud. Ekspordi reaalkasv jäi küll 2016. aasta näitajale alla, kuid see oli tingitud vaid ühe tööstusharu ekspordi vähenemisest. Investeeringud hakkasid lõpuks ometi kasvama ja seda nii ettevõtlus- kui ka valitsemissektoris. Vaid majapidamiste investeeringud jäid aasta varasemaga võrreldes samaks. Sellest tulenevalt suurenes jooksevkonto ülejääk 734 miljoni euroni ehk 3,2%ni SKPst. Õhutranspordi reisijateveo ja IKT teenuste ekspordi kasv suurendas teenuste ekspordi-impordi ülejääki ligi viiendiku võrra. Lisaks kaupade ja teenuste konto ülejäägi suurenemisele kasvatas jooksevkonto ülejääki ka välismaalt laekunud trahviraha. Investeerimistulu väljavool jäi aasta varasemaga võrreldes enam-vähem samale tasemele, mis näitab, et väliskapitalil põhinevate ettevõtete kasumid aastaga ei kasvanud.

Otseinvesteeringuid tehti Eestisse taas rohkem kui Eestist välismaale. Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti 2017. aastal ligikaudu miljardi euro eest, mida on viimase nelja-viie aasta näitajatega võrreldes ligikaudu kaks korda rohkem. Samal ajal aga vähendati varasemaid omakapitaliinvesteeringuid enam-vähem samas mahus, mis tähendab, et kokkuvõttes n-ö uut raha riiki sisse ei voolanud. Mittefinantsettevõtete varem Eestis teenitud tulu taasinvesteerimise tõttu ületas otseinvesteeringukohustuste sissevool siiski väljavoolu, olles aasta varasemaga võrreldes samal tasemel.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid eelmisel aastal kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Mõnda aega püsinud jooksevkonto ülejääk on tekitanud Eesti majanduses vaba raha, mida paigutatakse järjest enam välismaale. Seega on Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja -kohustuste vahe liikunud järjekindlalt tasakaalu suunas. 2017. aastal oli see ligikaudu –30% SKPst.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Wikipedia

Tortillapitsa, tšillipajaga

By

Foto, allikas ja palju huvitavaid retsepte: pilleriin.ee

novot, eelmisel nädalal sõbranna juures proovisime vähe teistmoodi tšillirooga, täpsemalt seda siin. nojah, ma unustasin kabatšoki maha ja suvaline tomatikonserv oli ja roheliseks oli hiinakapsas ja natuke oli alustuseks suitsupeekonit pannil ja no ega me neid koguseid väga täpselt ei arvestanud ka. nagu tavaliselt.
igatahes kui ma palusin, et laps annaks ideid, mida õhtul süüa teha, ning sealt jooksis läbi nii pitsa kui tšillipada.. tuli ühel hetkel mõte, et noh, vaatame.

vaatasimegi.
tegime mingi tšilli-hakkliha-aedviljamögina pannil valmis. muidugi lisasin tšillikastmes ube ja konservmaisi ka, mida eespool lingitud retseptis ei olnud. ja suvikõrvitsast sain lõpuks lahti.
ladusime hautise tortilladele, riivjuust peale ja mõneks minutiks ahju.
jube hea ja jube toitev sai.
ah retsepti? ma ei tea, kõike just nii, nagu omale hea tundub ja siis mingit burrito või taco maitseainet ja natuke tšillit ja soola ja nii ongi.

Foto ja allkas: http://pilleriin.ee/2016/10/07/tortillapitsa-tsillipajaga/