Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for november 2017

Majanduskasv on endiselt väga kiire

By

Eesti SKP aastakasv aeglustus kolmandas kvartalis 4,2%ni ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kvartalikasv 0,3%ni. Kasvu aeglustumine võrreldes teise kvartaliga tulenes valdavalt energeetikasektorist ja tarbimismaksudest. Kuise statistika, näiteks tööstustoodangu mahuindeksi põhjal, oleks võinud oodata veel järsemat majanduskasvu aeglustumist. Arvestades aga, et Eesti majanduse potentsiaalne kasv on umbes 3%, on 4,2% majanduskasv endiselt kiire.

SKP kasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud. Neljanda kvartali alguses hindavad ettevõtted tööjõupuudust hoopis suuremaks ning koos sellega on tugevnenud palgasurve. Teenindussektori hinnangud tööjõupuudusele sarnanevad eelmise majandusbuumi tipptasemega (vt joonis).

Tööjõupuuduse üheks põhjuseks on ettevõtete vähene tootlikkuse kasv. Pärast 2009. aasta majanduskriisi on majanduskasv toetunud varasemast enam hõive suurenemisele ning vähem tootlikkusele. Sellist kasvu hakkab aga varem või hiljem piirama töötajate nappus. Välistööjõud saab pakkuda vaid ajutist leevendust, kuid kui tootlikkus ei kasva, on raske ka palku tõsta.

Sellises olukorras peab valitsus jälgima, et eelarvepoliitika ei suurendaks ülekuumenemise ohtu. Arvestades majanduse paranenud olukorda ja eurorahade laiemat kasutuselevõttu, võiks riigieelarve olla nominaalselt ülejäägis.

Kõige rohkem mõjutas majanduskasvu aeglustumist kolmandas kvartalis põlevkivisektor. Elektrienergia- ja õlitootmine on tänu paari aasta eest madalseisus olnud naftahinna tõusule taastunud ja andis märkimisväärse osa nii esimese kui ka teise kvartali majanduskasvust, kolmandas kvartalis selle teguri mõju aga taandus. Samuti pidurdas majanduskasvu aktsiisitõusu tõttu vähenenud tootemaksude panus majanduskasvu. Teises kvartalis paisutas tootemaksude panust majandusse aktsiisikaupade varumine enne maksutõusu.

Impordi ekspordist kiiremat kasvu tasub vaadata pigem soodsa arenguna. Ühest küljest on selle taga madala lisandväärtusega tööstusharude ekspordi vähenemine – need harud annavad küll suure osa tööstussektori käibest, kuid mõjutavad kasumeid ja palku vähem. Teisalt kiirendab impordikasvu investeeringute taastumine. Kuna investeeringud on üsna impordimahukad, suureneb investeeringute kasvades import kiiresti. Investeeringute kasv on aga vajalik tootlikkuse suurendamiseks ja majanduskasvu jätkumiseks.

Neljanda kvartali kohta teada olevad andmed näitavad, et mõnevõrra on aeglustumas seni majanduskasvu vedanud ehitussektori kasv. Töötlevas tööstuses seevastu püsivad ettevõtjate ootused toodangu kasvu suhtes kõrgel ning oktoobri tööstustoodangu andmed osutavad lausa töötleva tööstuse kasvu kiirenemisele. Samuti on suurenenud tööstusettevõtete ootused hinnatõstmise võimaluste suhtes. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 19. detsembril.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot

By

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4%ni (teises kvartalis 6,8%). Palgakasvu kiirenemise taga on palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, alates möödunud aasta keskpaigast kiirenenud tööjõu tootlikkuse kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel.

Kõige enam kiirenes palgakasv tööstussektoris: ehituses ja põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel. Nii nendel tegevusaladel kui ka töötlevas tööstuses, kus palgakasv veel hoogustunud pole, on tööjõunõudlus suurenenud ja tööandjad värbavad uusi töötajaid. Sellele osutab tööstussektori erinevate tegevusalade töötajate arvu hoogne kasv ning ka muud hõivenäitajad ja andmeallikad, näiteks hõiveootused konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi. Sobivaid töötajaid leida on praeguse palgataseme juures raske. Samuti on suurenenud nende ettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus takistab tootmise laiendamist.

Paraku ei kaasnenud hoogsama palgakasvuga kolmandas kvartalis sama suurt tootlikkuse kasvu kui aasta esimeses pooles. Ühelt poolt on see tingitud tööjõu tootlikkuse kasvu ajutiselt hoogustanud ühekordsete tegurite taandumisest. Näiteks energiasektori tootmismaht on taastunud ja edaspidi samas tempos ei suurene. Teisalt võib olla ammendumas ettevõtete võime olemasolevat tööjõudu tõhusamalt rakendada, sest viimaste aastate jooksul on tehtud varasemast vähem investeeringuid. Tootmise laiendamine nõuab lisatööjõudu, mis tööjõunappust arvestades tähendab survet palka tõsta.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Meeste ja naiste saia-leiva eelistused

By

Fazeri pagaritoodete tarbimise harjumusi vaadelnud uuring paljastas, et meeste ja naiste eelistused saia-leiva osas on väga erinevad.

Fazeri turundusjuhi Joosep Volkmanni sõnul on sugudevahelisi erimeelsusi märgata näiteks selles, milliseid võileivakatteid tarbijad eelistavad. Kui mehed soovivad lisada saiale-leivale liha, siis naiste lemmikud pärinevad tihti pigem kasvuhoonest.

„Keedu- ja suitsuvorst, erinevad singid ja peekon on meeste võileibadel palju sagedasemad katted kui naiste võileibadel. Naised tahavad pigem näha oma võileibadel kurki ja tomatit, aga ka salatilehti, avokaadot ja muna kasutavad naised meestest võileiva valmistamisel oluliselt rohkem,“ sõnas ta.

„Õnneks valitseb kõige populaarsema võileivakatte osas kodudes üksmeel – juust on vaieldamatu lemmik nii Eesti meeste kui ka naiste seas,“ lisas Fazeri esindaja.

Tema sõnul on meeste ja naiste arvamused erinevad ka näiteks selles küsimuses, milline saia- või leivatüüp on kõige maitsvam.

„Kui naistele meeldivad rohkem seemnete ja muude lisanditega tooted, siis mehed hindavad lihtsust. Näiteks pea pooled Eesti naistest söövad iga nädal mõnd lisanditega leiba, samas kui meeste seas on selliseid tarbijaid kolmandik. Valge saia puhul on jällegi vastupidi – alla kolmandiku naistest haarab vähemalt kord nädalas poes valge saia järele, kuid meeste puhul on see näitaja 43%,“ rääkis Fazeri turundusjuht Joosep Volkmann.

Tema sõnul ostab 55% meestest pagaritooteid lähtudes sellest, mida nad tavaliselt ostnud on, samas kui naised on palju suuremad eksperimenteerijad. „Naised vaatavad, milline toode oleks kõige tervislikum, proovivad uusi tooteid ja vahetavad lemmikuid oluliselt sagedamini,“ kinnitas Volkmann.

Uuringus küsiti tarbijatelt ka seda, millised omadused on nende silmis kvaliteetsel pagaritootel. Enam kui 40% naistest pidas kvaliteetse pagaritoote tunnuseks ka seda, kui toode sisaldab tervislikke komponente, vähe suhkrut, kui selles on erinevad lisandid nagu seemned ja köögiviljad ning kui see on pehme.

„Meeste silmis on ainsad märkimisväärsed kvaliteedinäitajad tootes sisalduvad tervislikud komponendid ja selle pehmus – ülejäänud omadusi peavad oluliseks näitajaks väga vähesed mehed,“ sõnas Volkmann.

Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis. Täna on grupi tooteportfellis maiustused, pagari- ja kondiitritooted, valmistoidud. Fazeri tooteid eksporditakse enam kui 40 riiki ja ettevõtte esindused asuvad kaheksas riigis. Ettevõtte kaubamärkidest on Eestis tuntumad Karl Fazer, Geisha, Kodusai, Fazeri Must leib, Fazer Finest, Dumle, Tutti Frutti, Marianne ja Fazer Desserts.

Foto ja allikas: fazer.ee

10-euroseid lennupileteid müünud Ryanair võlgneb reisijatele 53 miljoni euro väärtuses hüvitisi

By

Eelmise nädala musta reede ostlemispüha raames soetasid kümned tuhanded inimesed soodsaid lennupileteid. Kõige soodsamaga hinnaga lennupiletid paiskas müüki Ryanair, kes on viimaste kuude jooksul tühistanud rohkem kui 20 000 lendu.

Reisijate õiguste eest seisva kompensatsiooniettevõtte SKYCOPi juhi Marius Stonkuse sõnul on sajad tuhanded ärajäänud lendude tagajärjel kannatud reisijad siiani teadmatuses, mistõttu julgustab ta kõiki Ryanairi pileti ostnud reisijaid viima end kurssi oma õigustega.

„Lennuettevõte ignoreerib kogunevaid kaebuseid ja ELi seaduseid, mis kaitsevad kannatanud reisijate õiguseid – Ryanair peaks välja maksma 53 miljoni euro väärtuses hüvitisi. Ühendkuningriigi Tsiviillennundusamet (CAA) tegi lennuvedajale ettepaneku kohtuda, et tekkinud situatsioonis selgust saada, kuid Ryanair ei ole asutuse palvele vastanud,“ sõnas lennuhüvitisi välja võitleva ettevõtte esindaja.

SKYCOPi juhi sõnul ei olnud CAA kohtumisettepaneku põhjus pelgalt maksmata kompensatsioonid, vaid ka muud tarbijaõiguste rikkumised.

„Kannatanud reisijate sõnul teatas Ryanair lühisõnumiga, et täpsemat informatsiooni saavad nad oma isiklikule e-mailile saadetud kirjast, kuid reisijate kinnitusel ei ole nad seda saanud. Lisaks muutus lennuettevõttega ühendust võtmine praktiliselt võimatuks – kõnekeskus ja veebiteenindus suleti,“ selgitas Stonkus olukorda.

Lennukompensatsiooni ettevõtte SKYCOP juhi sõnul on vajadus kompensatsioonide väljanõudmisega tegelevate ettevõtete järele kasvanud, sest statistika järgi rahuldatakse kõigest 5% iseseisvalt esitatud pretensioonidest.

„Lennuvedajatel on kombeks rahatagastusprotsessi venitada või eriliste asjaolude tingimusele viidates vastutus enda õlult maha raputada. Ettevõtetel, kes esindavad vaidluses Ryanairiga tuhandete inimeste õigusi, on oluliselt suuremad šansid saada reisijaile õiglane hüvitis kui üksikisikul, kes suhtleb otse lennufirmaga,“ sõnas ta.

Rohkem kui miljoni euro väärtuses reisijate kaebuseid haldav ettevõte SKYCOP on pöördunud nii Iiri Tsiviillennundusameti kui sealsete tarbijakaitseametite poole, et nõuda sadade kannatanud inimeste päringutele vastamist.

„Oleme probleemi lahendamiseks valmis koondama sajad laekunud pretensioonid ning esitama grupihagi. Muidugi loodame, et seda ei ole tarvis teha, aga oleme selleks valmis,” kommenteeris Stonkus.

Allikas, foto ja lisainfo: skycop.com

Foto:

Kui paljusid elanikke mõjutab Haabersti ringristmiku ehitus?

By

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ristmikku, ligi 60 000 inimest. Iga päev läbib tööle jõudmiseks Haabersti ristmikku hinnanguliselt 21 000 inimest.

Haabersti ring on oluliseks sõlmpunktiks Tallinna liikluses. Sealt saab alguse Rannamõisa tee, mis on oluliseks tuiksooneks eeslinnastunud piirkondadele Tabasalu ja Vääna suunal. Seda läbib Paldiski maantee, mis ühendab Keilat ja Paldiskit Tallinnaga. Ka Õismäe elanikest suur osa läbib teel kesklinna seda ristmikku. Seega on Haabersti ringristimik sõlmpunktiks kogu Tallinna läänepoolsele tagamaale.

Kuna Haabersti ring on olnud liiklusõnnetusterohke liiklussõlm ning on tuntud suurte ummikute poolest tipptundidel, on selle renoveerimist oodatud aastaid. Tänavu mais algasid Haabersti ringristmiku ümberehitustööd, mis peaksid kestma 2018. aasta septembrini. Kui paljusid elanikke need ümberehitustööd mõjutavad? Analüüsis on arvesse võetud Tallinna töörände tagamaa need piirkonnad, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ringristmikku.

Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust Tallinna kesklinna jõudmiseks tuleb läbida Haabersti ristmik, elas 1. jaanuaril 2017. aastal ligi 60 000 inimest. Kõik nendest iga päev Tallinnasse ei tule. Hinnangu igapäevaselt Tallinnas tööl käivate elanike arvu kohta saab 2011. aasta rahvaloenduse töörände andmetele tuginedes. Nende põhjal käib antud piirkonnast Tallinnasse tööle ligi 19 000 inimest. Lisaks neile käivad Tallinnas lasteaias või koolis lapsed ja noored ning mittetöötavad elanikud, kes käivad pealinnas erinevaid teenuseid tarbimas. 2017. aastaks on see arv tõenäoliselt suurem, sest eeslinnastumisprotsess on jätkunud ja tagamaa ning linna äärealade rahvaarv suurenenud. Lisaks liigub hulk inimesi ka vastassuunas Tallinnast välja. Rahvaloenduse andmetel käis Tallinnast Harku valda tööle 1200, Keila linna 450 ja Keila valda 120 inimest. Tõenäoliselt läbib ka nendest suur osa Haabersti ringristmikku. Seega ligikaudu 21 000 inimest läbib teel tööle Haabersti ringristmikku.

Allikas ja foto: Statistikablogi

Facebook korraldas oma esimese ametliku ürituse Eestis

By

23. novembril toimus Tallinnas Facebooki esimene ametlik üritus Eestis, mille eesmärgiks oli jagada siinsetele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele inspiratsiooni ja tarkust, kuidas kasutada oma äri edendamiseks parimalt ära Facebooki 2,1 miljardi igakuise kasutaja ning kuni 800 miljoni Instagrami kasutaja olemasolu ja mõju.

Facebooki ‘Boost Your Business’ (BYB) üritus leidis aset Balti jaama ootepaviljoni uues ja inspireerivas keskkonnas. Sündmusest võttis osa ligi 170 kohalikku ettevõtjat, kes said kuulda võimalikest ärilistest eelistest, mida võivad Facebooki erinevad lahendused ja reklaamistrateegia võimalused neile pakkuda.

“Eestis on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted siinse majanduse selgrooks, juhtides seeläbi ka majanduskasvu ning luues juurde väärtuslikke töökohti. Soovime Facebookiga Eesti kohalikku äriringkonda veelgi inspireerida, tutvustades parimaid võimalikke viise Facebooki eri tööriistade kasutamiseks, et ettevõtted saaksid kasvada lihtsalt ja efektiivselt – seda olenemata nende suurusest, asukohast, konkreetsest valdkonnast või oskuste tasemest,“ kommenteeris Facebooki avalike teenuste juht siinses regioonis, Jakub Turowski, kes avas ka tänase ürituse.

BYB üritusest osavõtjatel oli võimalik kuulata inspireerivaid ettekandeid, saada osa kaasahaaravatest meistriklassidest ning osaleda individuaalsetel konsultatsioonidel Facebooki rahvusvaheliste esindajatega, mis kõik keskendusid ettevõtetega seotud eri tegevustele Facebooki ja Instagrami keskkondades. Seejuures oli kuulajate seas nii juba töötava meeskonnaga keskmise suurusega ettevõtteid kui ka väikeseid, ühe kuni paari inimese firmasid. Just viimased võivad saada Facebooki ja Instagrami pakutavatest kulutõhusatest turundusvõimalustest suurima kasu.

Ühtlasi oli ürituse üheks oluliseks osaks tempokas paneeldiskussioon, millest võtsid osa ka Eesti kohalikud ettevõtted: Jätsirull, Ampler Bikes ja Aurelia Ehted, kes jagasid osalejatele oma edulugusid, kuidas nemad tänu Facebookile kasvanud on.

Kokku kasutab Facebook Pages võimalust aktiivselt rohkem kui 70 miljonit väikest ettevõtet üle kogu maailma ning rohkem kui 15 miljonil on Instagramis äriprofiil.

Tallinna BYB üritus oli osa Facebooki ametlikust Euroopa Roadshow 2017 tuurist.

Foto: prstrategies.ee

4.99 on parem kui 5.00

By

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Igale sõnale ja igale teole eelneb otsus ning igale otsusele eelneb teabe töötlemine. Rangelt võttes võib otsustussüsteemi jagada kaheks: kaalutlevaks ja vaistlikuks. Esimese puhul käib otsustamine põhjalikult ja kaalutletult ning nõuab keskendumist ja vaimset pingutust. Teise süsteemi puhul toimub otsustamine kiirelt ja automaatselt, väga sageli mitteteadlikult, ning kasutatakse heuristikute ehk rusikareeglite abi.

Võib tunduda, et ratsionaalsed olendid peaksid otsuseid tegema üksnes kaalutleva süsteemi järgi, põhjalikult vaagides ja analüüsides – üheksa korda mõõtes ning üks kord lõigates. Ometi toob elu pidevalt olukordi, kus otsustada on vaja kiirelt, teavet otsust puudutavate asjaolude kohta napib või on otsus nii vähe tähtis, et sellega ei maksa liigselt pead vaevata. Kognitiivset ressurssi on vaja säästa hoopis olulisemateks toiminguteks. Seega, esmapilgul pigem irratsionaalsena tunduv lähenemine ja otsustusvaeva vähendamine võib osutuda hoopis optimaalseks lahenduseks. Ent kuigi rusikareegleid aluseks võttes võib vaikimisi eeldada, et need on õiged ja parimad variandid, ei pruugi nad tegelikult seda olla. Võib koguni juhtuda, et keegi teine proovib (enda kasuks ja meie kahjuks) meiega heuristikutele tuginedes manipuleerida.

Üks viise, kuidas säärast manipulatsiooni rakendatakse, on toodete või teenuste puhul täisarvulisest hinnast napilt madalamate hindade (nt 4.99, 4.95, 4.90) kasutamine. Ostuotsuseid tuleb teha sageli ja tihti võib juhtuda, et tarbijad ei pööra hinnale põhjalikku tähelepanu. Täisarvulisest hinnast napilt madalamate hindade kasutamine tugineb järgmistele alustele:

  • hindu loetakse vasakult paremale ehk heuristilist mõtlemist kasutavad tarbijad vaatavad hinda 59.99 kui 59 ja äärmisel juhul ka kui 50.3 Kõige olulisemat teavet annab hinna esimene number;
  • hindu kodeeritakse suurusjärkudena – kuigi 2.99 ja 3.00 vahel on tegemist kõigest ühesendise erinevusega, tajutakse suurusjärgu muutumist märkimisväärsena;
  • inimeste võime hindu meelde tuletada on piiratud;
  • mittetäisarvulistes hindades nähakse alandatud või suhteliselt madalamaid hindu ehk tõendit selle kohta, et hinnad on täpselt kalkuleeritud ja ausad, kuid ka vihjet halvale kvaliteedile;
  • arvatakse, et mittetäisarvulise hinna (eelkõige 9 ja 99-ga lõppevad) kasutamine võib mõjutada nõudlust pakkujale soodsalt.

Mittetäisarvuliste hindade levik Eestis

Millised on hinnalõpud Eestis? Kui lähtuda üksnes kulupõhise hinnakujunduse rakendamisest, peaks lõppkokkuvõttes hinna viimase numbri puhul iga numbri (0–9) esinemissagedus olema ligikaudu võrdne ehk 10%. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmeid toidukulutuste kohta uurides ja keskendudes toiduainetele, mis on suure tõenäosusega pakendatud (välja jäeti toidukaubad, mis tihtipeale on müügil kaalukaubana, nt puu- ja juurviljad, mitmesugused lihatooted), selgus, et tegelik olukord on teistsugune. Üle 40% registreeritud hindadest lõppes 9-ga ja pisut üle viiendiku 5-ga. Ülejäänud numbritega hinnalõppe oli märksa vähem. Aluseks on võetud eeldus, et hind on kujul X.XX ehk hinnalõpuna arvestatakse viimast sendikohta.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Lastega leibkonnad Euroopas

By

20. november on ÜRO lapse õiguste konventsiooni aastapäev, mida tähistatakse ülemaailmse laste päevana. Laste ja noorte kultuuriaasta raames ning ülemaailmse laste päeva eel annab Statistikaamet ülevaate, millistes leibkondades kasvavad Euroopa Liidu (EL-28) lapsed.

Viimastel aastakümnetel on vähenenud abiellumus, suurenenud lahutuste arv ja vabas kooselus elavate paaride osatähtsus. See kõik on avaldanud mõju ka laste elukorraldusele, sest lapsed kasvavad tänapäeval üles eripalgelisemates leibkondades kui kunagi varem. Traditsioonilise kahe abielus vanema ja nende lastega (lapsega) leibkonna kõrval on üha rohkem vabaabielus vanematega ja üksikvanemate leibkondi.

Lastega leibkonnad

Enamik Euroopa Liidu lastest (69%) kasvab abielus vanematega leibkonnas. Kõige suurem oli abielus vanematega leibkondades kasvavate laste osatähtsus Kreekas (90%) ja väiksem Prantsusmaal (52%). Eestis kasvas abielus vanematega leibkondades 54% lastest ja sellega olime Euroopa Liidus tagantpoolt kolmandal kohal. Eestiga sarnaselt oli abielus vanematega leibkondades kasvavate laste osatähtsus väike ka Lätis, kus see oli 56%. Soomes oli aga see näitaja sarnane Euroopa Liidu keskmisega (67%).

Vabaabielus vanematega leibkonnas kasvas Euroopa Liidus 13% lastest. Kõige suurem oli vabaabielus vanematega kasvavate laste osatähtsus Eestis, kus see oli 30% ehk enam kui kaks korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kõige väiksem oli vabaabileus vanematega laste osatähtsus aga Kreekas ja Maltal, kus neid oli natuke üle 1%. Soomes oli vabaabielus vanematega leibkondades elavate laste osatähtsus 19% ja Lätis 15%.

Üksikvanema leibkonnas kasvas Euroopa Liidus 17% lastest. Kõige enam ehk 28% kasvas üksikvanema leibkonnas lapsi Lätis, kõige vähem aga Kreekas, kus üksikvanema leibkonnas kasvas 8% lastest. Eestis oli üksikvanemaga leibkonnas kasvavate laste osatähtsus (15%) veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Soomes oli aga üksikvanema leibkonnas kasvavate laste osatähtsus veelgi väiksem (13%).

Vanematega ühes leibkonnas ei elanud veidi alla 1% Euroopa Liidu lastest. Kõige enam oli vanematest eraldi elavaid lapsi Rumeenias (4%), kõige vähem aga Iirimaal ja Luksemburgis (0,1%). Eestis oli vanematest eraldi elavate laste osatähtsus samaväärne Euroopa Liidu omaga. Läti oli ilma vanemateta elavate laste osatähtsuselt Euroopa Liidus viiendal kohal – Lätis ei elanud vanematega koos 2% lastest. Soomes oli vanematest eraldi elavate laste osatähtsus Euroopa Liidu väiksemaid.

Foto ja allikas. Statistikablogi

Helged ajad tööturul kestavad

By

  • Töötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
  • Töötuse määr kahanes 5,2%ni, kõige enam Ida-Virumaal
  • Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus.

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2017. aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2% ning töötuid oli pea kolmandiku võrra vähem. Tööealistest inimestest osales tööturul 72%, mis on sarnane eelmise aasta kolmanda kvartali näitajaga. Tööd ei olnud tööturul osalejatest tänavu 5,2%-l, mida on märksa vähem kui mullu kolmandas kvartalis, kui vähenes töökohtade arv põlevkivisektoris. Aastatagusega võrreldes ongi tööpuuduse määr kõige enam vähenenud Ida-Virumaal.

Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1%, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla. Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta. Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70%ni tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.

Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.

Foto ja allikas: Eesti Pank