• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for september 2013

Intervjuu teenindusjuhi, hr. Peeter Jalasto`ga

30/09/2013 By Veebikiri

Peeter Jalasto

Alustagem hoopis mujalt. Sind teatakse kui teenindusjuhti. Ka kui aktiivset sukeldujat. Aga seos muusikaga? Mis instrumenti Sa mängid?

Muusikaga olen seotud olnud juba lapsest saadik – erinevad poistekoorid nooremana, pärast häälemurret oma kooli segakooris. Viimased kuus aastat olen tegev olnud Tallinna Ülikooli meeskoori ridades. Mängin oma (ja vahel ka teiste) rõõmuks natuke kitarri, seda mingil hetkel ka ühe bändi koosseisus, kuid enam mitte.

Mis puutub eelmainitud sukeldumisse – kui palju on tegu spordi ja kui palju hobiga?

Sukeldumine ei ole kindlasti spordiala, vastupidi! Juba sukeldumise teooriat omandades räägitakse sulle, et vee all ei tohi rabeleda ega “sportima” hakata, seal käitud rahulikult ja aeglaselt. Tegemist on hobiga, kus sõna otseses mõttes saad kõik muu kaldale jätta ja laskuda täiesti omaette maailma. Hea koht, kus aeg maha võtta…

Mis viib inimese vee alla? Igavus? Huvi millegi uue ja huvitava järele? Midagi veel?

Minul alguses oli lihtsalt uudishimu, kuna parim sõber sellega tegeles, tahtsin ka järgi proovida. Ja sukeldumisega juba on kord see häda, et hakkab meeldima teine… Vaevalt, et keegi proovib sukeldumist ainult igavuse tõttu. Pigem ikka just see, et saad hoopis teise keskkonda ja absoluutselt erineva vaatenurga meid ümbritsevast.

Kõige ekstreemsem kogemus selles vallas?

Siiani kõige pingelisemaks momendiks sukeldudes oli minu teine avavee kursus, kus tegime ca 6m sügavusel harjutust, mille käigus pead regu (hingamisotsa) suust ära võtma ja selja taha minema viskama. Seejärel pead ühe teatud konkreetse liigutusega selle taas endale suhu tagasi saama, et saaks jälle hingata. Olgu mainitud, et vee all hinge kinni hoida ei tohiks, seega pead koguaeg hingama – kui mitte parasjagu sisse siis välja. Kuna istusin ebamugavas asendis kivi otsas, ei saanud seda vajalikku liigutust tarvilikult kiiresti positiivselt teostada ja välja hingates sai õhk kopsudest otsa. Instruktor märkas seda ja tuli juba oma õhku pakkuma, kuid vaatamata “vapruse värinale”, mis üle selja sel hetkel jooksis, suutsin säilitada kainet mõistust ja närvi, ning haarasin oma lisahingamisotsa. Taastasin hingamise ja sooritasin harjutuse kenasti ilma viperusteta ära. Korraks oli ebameeldiv tunne küll…

Muuhulgas, ka teeninduse ja teenindajate juhtimine ei ole kõige lihtsam tegevus. Millega teenindusjuht oma päeva täidab? Vaevalt, et tukastades restorani fuajee kõige tagumise palmi najal?

Ega tukastamiseks aega ei jää… Tööülesandeid on mitmeid ja erinevaid, vastavalt konkreetse restorani vajadustele ja võimalustele. Põhirõhk peaks olema siiski töötajate juhendamisel ja abistamisel. Oluline on minu arvates see, et ei tohi ennast mugavaks lasta minna ja loorberitele puhkama jääda. Tuleb ise ka ikka vahepeal saalis tööd teha ja ennast nii öelda vormis hoida. Nii saab tegelikult ka kõige paremini teisi juhendada ja õpetada, olles ise asjas sees, mitte kõrvalseisja.

Kuidas üldse saadakse teenindusjuhiks? Alustasid kelnerina?

Tõepoolest, ega keegi selleks ei sünni. Alustasin ise kunagi hommikusöögi teenindajana, ning olen sealt alates vaikselt ülespoole töötanud, jõudes tänaseks päevaks välja sinna, kus ma olen.
Teenindajal ja teenindajal on teadupäralt vahe. Kuidas tunda ära professionaal?

Minu jaoks on professionaalne teenindaja see, kes suudab kliente niiviisi teenindada, et lahkutakse restoranist või mis iganes muust teenindavast asutusest naerul sui ja rõõmsa meelega. Olgu selle põhjuseks siis täppi läinud veini- või toidusoovitus, parajal määral sõbralikkust või mõni asjakohane nali või lugu laua ääres. Eriti heaks pean teenindajaid, kes suudavad tusase tujuga saabunud kliendid “ümber pöörata” ja ka nemad panna lahkuma rõõmsa tujuga.
Lõpetuseks, mida sooviksid Veebikirja lugejale?

Soovitan kõigil lugejatel vähemalt korra veealust maailma uudistamas käia, see on midagi hoopis teistsugust. Samuti käige erinevates restoranides söömas ja tundke elust mõnu. Ärge kartke proovida roogasid, millest pole varem kuulnud või mida pole julgenud maitsta…

Foto:  Reet Sau

 

Rubriik:Persoon Sildid:kelner, Peeter Jalasto, teenindusjuht

Raimond Valgre muusika meenemünt jõuab müügile 7. oktoobril

26/09/2013 By Veebikiri

Eesti Pank emiteerib 7. oktoobril Raimond Valgre muusikale pühendatud hõbedast 7-eurose nominaalväärtusega meenemündi. Münti hinnaga 35 eurot on võimalik soetada Eesti Panga muuseumis või SEB kontorites üle Eesti 7. oktoobril alates kell 13.

Tänavu 7. oktoobril möödub 100 aastat Eesti helilooja ja muusiku Raimond Valgre sünnist. Valgre muusikale pühendatud meenemündil on kujutatud käsikirjaline fragment „Saaremaa valsi“ noodist, helilooja originaalallkiri ja nimiväärtus 7 eurot. Mündi aversil on kujutatud Eesti Vabariigi riigivapp ja aastaarv 2013.

Hõbedast (Ag 925) proof kvaliteediga meenemünt kaalub 28,28 grammi ja selle läbimõõt on 38,61 mm. Müntide tiraaž on 7500.

Meenemündi on kujundanud kunstnik Berbel Lätt. Mündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).

Valgre muusika meenemünti saab osta Eesti Panga muuseumis, e-poest http://www.post.ee/9508 või SEB kontorites üle Eesti, kontorite kohta saab täpsemat infot SEB klienditoe telefonil 665 5100.

Münte broneerida ei saa. Üks ostja võib osta kuni 20 münti.

Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11) on avatud teisipäevast reedeni kell 12-17 ja laupäeval kell 11-16. 7. oktoobril on Eesti Panga muuseum avatud kell 13-17.

Lisateave:
Eesti Panga muuseumi pood 668 0650
Eesti Panga infotelefon 668 0719

Rubriik:Majandus Sildid:Raimond Valgre

Eesti spordimaailma tunnustatud isikud kutsuvad loengusarjale TREENI TEADLIKULT

26/09/2013 By Veebikiri

Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port paneb inimestele südamele, et treeningkoormuse suurendamise juures on olulise teha seda terve mõistusega.

Sportivad sõbrad ja meedia räägivad aina enam traagilistest juhtumitest. Spordiüritustel osalejate arv teeb aina uusi rekordeid. Statistikaameti andmetel on neid orienteeruvalt 345 000 (allikas: Tervisesporti teeb iga kolmas inimene. http://statistikaamet.wordpress.com/tag/tervisesport/) ja kasvab. Seega positiivne tendents, aga kasvab inimeste arv, kellel on kõrgenenud riskid tervisele, enam peaks mõtlema vigastuste ennetamisele, tervise jälgimisele ja oma teadlikkuse tõstmisele.

Teine aspekt on noorsportlaste arvu vähenemine. „Lapsevanemad võiks mõelda, kuidas suunata oma võsukesed juba noorest peast tervislikult sportima, millisel viisil neid motiveerida nautima sportlikku eluviisi,“ kutsub loengutele üks lektoritest Jaak Mae.

Tippsportlased, treenerid, füsioterapeut, arst jt kutsuvad kuulama loenguid koondnimetusega TREENI TEADLIKULT, mis on enesetäiendamise võimalus tervislikuks sportimiseks sportivatele inimestele, juhendajale või lapsevanemale, kes peavad liikumist ja sportimist oma elu osaks ning soovivad lisateadmisi, kuidas seda paremini teha.

Loengutes pööratakse tähelepanu suvistelt vastupidavusaladelt üleminekut talvistele, suusahooaja ettevalmistusele, treeningute planeerimisele ning suuskade määrimisele.
Legendaare korvpallitreener Jaak Salumets jagab nõu nendele täiskasvanutele, kes sõprade/kolleegidega korvpallimängu harrastavad. Räägitakse vigastustest taastumisest, tervisekontrolli vajalikkusest ja geeniuuringutest. Eraldi teemadena lisaks suvespordialadelt talvistele minnes toitumisest ja tasakaalu hoidmisest töö, puhkuse ja treeningute vahel.

Lektoriteks on: Jaak Mae, Kristjan Port, Raul Olle, Are Mets, Kaarel Zilmer, Jaak Salumets, Tõnis Matsin jt.

Esimene loeng on juba järgmine nädal, 1.oktoobril ja jätkub teisipäeva õhtuti detsembrini.

Need toimuvad Tallinna Ülikooli Tondi 55 asuvas õppehoones.

Loengute aeg kell 18:00 kuni 19:30.

Loengute ajakava:

1. okt Kuidas panna laps sporti nautima? Suusatamise näitel (Jaak Mae, Riho Roosipõld)

8. okt Suvistelt vastupidavusaladelt üleminek talvistele aladele (Raul Olle, Indrek Rannama)

15. okt Kas talvituv sportlane peab sööma rohkem? (Kristjan Port)

22. okt Suusamaratonid – reaalsus ja sellega toimetulek (Kaarel Zilmer)

29. okt Veel pole hilja! Harrastussuusataja ettevalmistus talvisteks (Raul Olle)

30. okt Meeldetuletus – kuidas ise määrida suuski suusahooajal? (Are Mets)

5. nov Millega peab korvpallimängija arvestama!? (Jaak Salumets)

12. nov Füsioterapeudilt harrastussportlasele: vigastuste ennetamise, kiirem taastumine ja ravi võimalus (Liivia Raudsik)

19. nov Spordimeditsiiniline tervisekontroll: tervisesportlase vereanalüüs (dr Meeli Glükmann)

26. nov Tasakaalu hoidmine töö, treeningu ja puhkuse vahel (Kristjan Port)

03. dets Millise soodumuse annavad spordisaavutusteks minu geenid? (sünnipärased eeldused spordis, geeniuuringud ja treening) (Tõnis Matsin)

Osaleda võib ühes loengus, mitmes või kogu sarjas. Osalemise eeltingimuseks on eelnev registreerumine! Ühest loengust osavõtumaks on vaid 5 eurot. Registreeruda on võimalik: www.tlu.ee/tsi või e-posti teel: katrin.soidra-zujev@tlu.ee.


Loengusarjale on kaasa aidanud Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST, Eesti Korvpalliliit, Eesti Suusaliit. Kaasrahastus Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Foto: foter.com

 

Rubriik:Teated Sildid:TREENI TEADLIKULT

Loomemajandus kui oluline majandussektor Eestile

23/09/2013 By Veebikiri

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) esitlesid 23.09.13 Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse tulemusi. Uuring näitab sektori kiiret arengut, kuid toob probleemina välja loomeettevõtete väiksuse ja killustatuse, mis on takistuseks lisandväärtuse suurendamisele ja ekspordivõimekuse kasvule. Uuringut rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Loomemajandus on Eestis majandussektor, mis annab tööd ligi 30 000 inimesele ning mille kogutulu on üle 1 miljardi euro, moodustades ligi 3% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Viimase nelja aastaga on sektori ettevõtete arv kasvanud ligi 70% ja töötajate arv ligi 5%. Majanduskriisist tingituna vähenes sektori kogutulu 2011. aastaks enam kui 6%, mida aga pehmendasid oluliselt ettevõtete suurenenud koostöövalmidus ja avaliku sektori toetused. Uuring näitab ühe lähiaastate peamise eesmärgina teiste majandussektorite suuremat teadlikkust sellest, et loomingulised lahendused loovad konkurentsieelise ja võimaldavad teenida suuremat tulu.

Kultuuriminister Rein Langi hinnangul on tegemist olulise uuringuga nii kultuuri- kui ka ettevõtlusvaldkonnale: „Loomemajandus on rahvusvahelises plaanis üks kiiremini arenevaid majandusvaldkondi ning on rõõmustav, et Eestil on tänase seisuga olemas hea ülevaade sellest, millised on meie võimalused selles protsessis osaleda. Loomeettevõtete arv on ka majandussurutise perioodil suurenenud ning see näitab, et kultuurivaldkonnas on jätkuvalt palju ideid, mis mõjutavad positiivsetelt arenguid nii ettevõtluses kui ka tööhõives”.

EASi juhatuse esimees Taavi Laur rõhutas, et loomemajanduse konkurentsivõimelisus ja integreeritus teiste majandussektoritega peaks tulevikus oluliselt kasvama. „Algaval perioodil tahame saavutada, et suureneks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal nii eraldi loomeettevõtjate müügitulus kui ka nende kasvavas koostöös muude ettevõtlusvaldkondadega,” lisas Taavi Laur.

Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus annab ülevaate loomemajanduse sektori trendidest Eestis ja loomevaldkondade ülesehitusest, analüüsib loomeettevõtete majanduslike näitajate muutumist aastatel 2007-2011 ning käsitleb sektori olulisust tööhõives ja sotsiaalmajanduslikus arengus. Seekord valminud mahukas uuring tugineb 2011. aasta statistilistele andmetele. Varem on sarnane uuring koostatud 2009. ja 2005. aastal. Uuringu tellis EAS, selle viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut Marje Josingu juhtimisel ning seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Uuringus käsitleti selliseid loomemajanduse valdkondi nagu arhitektuur, film ja video, ringhääling, disain, etenduskunstid, meelelahutustarkvara, kirjastamine, kunst, muusika ja reklaam ning kultuuripärandi osadena muuseumid, raamatukogud ja käsitöö.

Uuringu tulem…

Allikas: EAS

Foto: foter.com

 

Rubriik:Majandus Sildid:loomemajandus, majandussektor

PokerStars Inc.

21/09/2013 By Veebikiri

Pokerstars.ee

Online pokkeri kogukond on viimaste aastate jooksul hüppeliselt suurenenud ja eriti helgelt särab üks täht. Online pokkeri suurim mängusait PokerStars on kiiresti kerkimas maailma suuremate ettevõtte hulka, omades juba 1,4 miljardi dollarilist käivet (kasum 500 miljonit). PokerStarsi emaettevõttes The Rational Groupis töötab juba üle 1 641 inimest üheksas riigis. Ettevõtte on omandanud juba ühe suurkonkurentidest Full Tilt Pokeri, toonud enda bärndi PokerStars alla suure osa pokkeri eliidist (Daniel Negreanu, Chris Moneymaker jpt) ja palganud reklaamisikuteks mitmed sporditähed (Rafa Nadali, Boris Beckeri jpt).

Ometi ei ole online pokker ainuke valdkond, kus PokerStars domineerib. Igaastaselt korraldab PokerStars rohkem kui 70 live pokkeri turniiri üle maailma. Eestis tuntuim, ka TV3-s ülekantav European Poker Tour on välja maksnud juba rohkem kui 500 000 000 eurot auhinnaraha, mis on kolm korda rohkem kui Wimbledon on välja maksnud viimase 10 aasta jooksul.

Valdkonna jaoks tõrva meepotti on lisamas küll valitsused, eelkõige Ühendriigid. 2011 aastal korraldas valitsus haarangu kolme riigi populaarsema online pokkeri ettevõtete PokerStarsi, Full Tilti ja Absolute Pokkeri kontoritesse. Sündmus mis sai pokkerimaailmas tuntuks kui “Black Friday” ehk must reede, mille käigus suleti ettevõtete 76 pangakontot neljateistkümnes riigis ja viis domeeninime.

Nüüdseks on aga ennetava tegevusena PokerStarsi lõpetanud juba 2005 aastal alustatud ettevõtte kolimisega madala maksukoormusega Mani saarele, mis on tuntud kui Iiri meres asuv offshore-piirkond. Saar, kuhu tänaseks päevaks oodatakse juba esimesi pokkeri turiste. Seega kõik märgid näitavad, et ülemaailmse 4 miljardilise online “pokkeri tööstusharu” lippulaev on uus tulija ülemaailmsete suurettevõtete eliidis.

Foto: pokerstars.ee

 

Rubriik:Majandus Sildid:Mani saar, Online pokker, PokerStars, PokerStars Inc

Kiodoski Restoraan

20/09/2013 By Veebikiri

Just, just:  Restoraan, mitte restoran või resto.  Arusaadavalt ei ole Veebikirja pädevuses või võimuses reastada Eesti Top-50 söögikohta. Küll soovime jagada põgusat ja igati tasemel kogemust. Kagu-Eesti ei hiilga teadupäralt nooblite söögikohtadega.

Sestap leiame, et tegemist igati tänuväärse ettevõtmisega, mille kohta asjaosalised ise ütlevad:„Räpina on läbi aegade olnud erinevaid kultuure ühendavaks piirialaks, kus kohtuvad lõuna-eesti, võru, setu, vene vanausuliste ja saksa mõjud. Kiudoski Restoraani menüü koostamisel olengi leidnud inspiratsiooni Räpina piirkonna kirevast ajaloost, kombineerides klassikalise Euroopa köögi meistrisaavutused kohalike eripäradega. Loomulikult kasutame toidu valmistamisel võimalikult palju kodumaised tooraineid, mille seas on teenitud aukohal värske Peipsi koha.“

Koduleht:
http://www.rapinahotell.ee/restoraan/

Foto: rapinahotell.ee

 

Rubriik:Veebikiri külastab ja kiidab Sildid:Kiodoski Restoraan, Räpina, rapinahotell.ee

Vahemerepärased juustu-peekoniampsud

20/09/2013 By Veebikiri

2 Mantinga lehttaignalehte (aga võib kasutada ka muud lehttainast muidugi; lihtsalt meie kaheliikmelisele perele on need lehed kõige mugavamad kasutada, saab jaokaupa välja võtta)
4tl toorjuustu
60-80g toorsuitsupeekonit
100g riivitud mozzarellat (mingi pitsariiv käib kah)
6 kirsstomatit
pitsaürte, basiilikulehti

võta lehttaignalehed vastavalt õpetusele sulama.
lõika toorsuitsupeekon ribadeks ja kuumuta pannil madalal kuumusel umbes 10 minutit, vahepeal segades. pane ahi sooja 190 kraadi peale.
lõika lehttaignalehed pooleks, et saad neli ruudukest ning aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. määri igale ruudukesele 1tl toorjuustu, juustule poeta peekonitükid. lõika kirsstomatid pooleks ja pane igale ruudukesele kolm tomatipoolikut. raputa üle pitsamaitseaine ning mozzarellaga ja poeta peale üks-kaks basiilikulehte.
aseta ahju ja küpseta ca 17 minutit. kui siis on taigen veel hele, tõsta temperatuuri kuni 210ni ja küpseta veel mõni minut.
serveerimisel lisa mõni värske basiilikuleht.

suupisteampse saab ka teha, siis tuleb lõigata pisemad ruudukesed (sellest Mantinga taignalehest nt 8tk) ja igale ruudule arvestada pool tomatit.
peekoni võib ära jätta või panna rohkem ja suurema tükina.
ja üldse võib seda oma tuju ja soovi järgi modifitseerida.

nämm!

Allikas: http://pilleriin.ee/2012/04/06/vahemereparased-juustu-peekoniampsud/

Foto: Enda Pärisma

 

Rubriik:Et cetera Sildid:juustu-peekoniampsud, toit

Kas Teie maksate jooraha?

20/09/2013 By Veebikiri

Seltskondlikud kombed eeldavad oskust jootraha pakkuda. Komme iseenesest on üksjagu väsitav, ent ei kao kuhugi ja seetõttu tuleks sellega leppida.  Restoranietiketi, sh jootraha andmise kunsti tundmine aitab kindlasti vältida piinlikke olukordi. Mõni aeg tagasi šokeeris keegi üleilmselt tuntud noor USA miljardär Itaalias mesinädalaid pidades restoranitöötajaid just asjaoluga, et ei jätnud teenindajale mitte  sentigi jootraha.

Põhjust, miks maailma suurima sotsiaalmeedia kanali omanik nii käitus,  võib otsida kas ebameeldivas teeninduses, sest sellisel juhul jootraha ei maksta. Vihjeks teenindajale, et midagi läks viltu ja ehk oleks hea ennast pisut täiendada. Teiseks põhjuseks võib osutuda asjaolu, et erinevatel rahvastel on jootraha andmise suhtes kindlad tavad ja hoiakud. Näiteks Skandinaaviamaades ei ole jootraha jätmine kombeks.

Eesti kipub olema kusagil kahe vahel: jootraha siiski makstakse. Aga mitte alati, ja kui, siis moodustab see arvest 2-10%. Kümme näibki olevat universaalne number, olles väljakujunenud tavaks Suur-Britannias ja Austrias. Tõsi, mõnikord kipub see number kasvama, näiteks 15-20 protsendi suurune jootraha on USA-s nii tavaline nähtus, et kogenud reisijad soovitavad lausa eraldi eelarve teha. Seevastu ülalmärgitud Itaalia restoranides Itaalias restoranides ei ole jootraha jätmine kohustuslik. Ka ei ole kommet maksta jootraha Hispaanias ning Portugalis.

Jootraha andmine  nõuab taktitunnet: viibides Prantsusmaal on soovitatav jätta raha märkamatult taldriku ääre alla. Mõnedes prantsuse söögikohtades on jootraha maksmine sootuks keelatud, vihje annab kiri sissepääsu juures: Pourboire interdit. Samavõrd ei oodata jootraha Indias – aga see võetakse tänulikult vastu. Märkima peab, et kui sealmail teenindajalt küsida, kui suur jootraha oleks sobilik, keelduvad nad viisakalt. Nimelt ei ole kohalikus kultuurikontekstis tavaks jootraha suurust arutada.

Jootraha ei maksta: Brasiilia, Costa Rica, Malaisia, Lõuna-Korea, Jaapan, Hiina, Araabia Ühendemiraadid, Fidzi ja Omaan.

Kokkuvõtteks – kui kahtelete, tehke enne sihtkohta jõudmist eeltööd. Kaui aga targad raamatud kipuvad ebalevaid vastuseid andma, nii nagu näiteks Eesti või Inda puhul – siis pigem ärge koonerdage! Kirjutamata reeglite kohaselt ootab teid järgmisel külastusel keskmisest tähelepanelikum teenindus.

Lisaks: Restoraniteenindaja teeninduskoolitus

Refereeritud allikas: Eesti Tarbijakaitse Liit, Jootraha: kellele, kus ja kuidas jagada?
Foto: Foter.com

 

 

Rubriik:Et cetera Sildid:jootraha, jootraha maksmine, restoranietikett, tip

Selgus Eesti parim džinnikokteilide valmistaja

19/09/2013 By Veebikiri

Möödunud nädala lõpus Radissoni Lounge 24-s toimunud Beefeater 24 džinnikokteilide võistluse võitis Gerda Viks, kes esindab Eestit novembris samanimelisel rahvusvahelisel võistlusel Londonis.

Eesti finaalis osales 10 võistlejat, kellel tuli 15 minuti jooksul valmistada kaks kokteili: klassikaline džinnikokteil kasutades Beefeater Dry’d ning selle moodne tõlgendus võistleja enda nägemuse järgi kasutades Beefeater 24 džinni. Seejärel tuli lühidalt tutvustada, miks osaleja valis just need kokteilid ja mis teda inspireeris.

Kokteilivõistluse Eesti finaali võitjaks osutus Gerda Viks Võru ööklubist Club Tartu, teine koht läks Tartusse Marko Hadele ning kolmanda koha sai Sigrid Sarv Club Bibabost.

Finaali võitnud Gerda Viks jäi žüriile silma oma üdini naiselike kokteilidega White Lady ja Pink 24 Lady. “White Lady esindab 1920ndate elegantsi, puhtust, ilu ja tugevat naiskarakterit. Sellisel ajastul baarileti taga kokteili teha oleks minu tõeline unistus,” kirjeldas üht oma võidukokteili Viks, kelle teine kokteil Pink 24 Lady oli interpreteering White Lady’ist. “Pink 24 Lady iseloomustab tänapäeva naist ja just seda, kuidas mina teda näen. Minu silmis on elegants muutunud rohkem julgeteks väljaütlemisteks ja edevuseks. Naised on ühiskonnas tugevamad kui kunagi varem ning seetõttu on minu uuenduslik versioon teravam, mida püüan edasi anda ürtide lisamisega,” lisas Viks.

Žüriiliikmete hinnangul oli Eesti finaali tase kõrge ning edu loodetakse ka rahvusvaheliselt võistluselt. “Võistlejad näitasid üles serveerimis- ja esitlusoksust ning loovust, mis kõik on rahvusvahelisel võistlusel määrava tähtsusega. Gerda puhul jäi lisaks maitsvatele kokteilidele silma kokteile kirjeldav huvitav lugu ja hästi läbimõeldud serveerimisstiil, mis tulevad rahvusvahelises finaalis Londonis kindlasti kasuks,” rääkis žürii esimees, Beefeateri tootejuht Sulev Kirst.

Radissoni Lounge 24-s toimunud Eesti eelvooru kohtunikeks olid lisaks Sulev Kirstule Sebastian Hamilton-Mudge (Beefeateri kaubamärgi suursaadik), Andrus Järve (EBA kohtunik ja asutajaliige), Ritta Roosaar (Olde Hansa hankejuht) ja Andrew Bardsley (Chivas Brothers piirkonnajuht – Skandinaavia ja Baltimaad).

Eesti finaali võitja Gerda Viks sõidab 5. novembril Londonisse Beefeater 24 džinnivõistluse rahvusvahelisse finaali, kus võistlevad baarmenid ja baaridaamid 26 riigist. Võistluse üldvõitja saab tiitli Beefeater 24 Global Bartender 2013 ning auhinnaks Jaapani reisi, mis sisaldab laialdast baaride külastust ja sealse kultuuriga tutvumist. Lisaks saab parim kokteilisegaja võidutrofee ning tema nimi kirjutatakse Beefeateri destilleerimiskoja autahvlile “Hall of Fame”.

Beefeater 24 Eesti finaal: https://www.dropbox.com/sh/ih32ixsn884apbq/cJBXbeoT-i?n=79875063

Fotod: Pernod Ricard Eesti

Allikas:  Eesti Baarmenite Assotsiatsioon

 

Rubriik:Teated Sildid:Beefeater

Valgus kõnnib Kadriorus 2013

13/09/2013 By Veebikiri

19. septembril süttivad taas rahulikus Kadrioru pargis tuhanded küünlad ja tõrvikud. Nüüdseks juba iga-aastase suursündmuse jooksul on võimalik näha erinevaid valguslahendusi, elavat tuld ja kõrgetasemelist kultuuriprogrammi.

Müstilise õhtuga alustame juba kell 17.00 Kadrioru kontserdiväljakul ning õhtu lõppeb kell 22.30 Pillapalu platsil. Pargiruumi on paigaldatud üle 5000 küünla ning tõrviku, samuti võib näha taas huvitavaid ning igal aastal erinevaid valguslahendusi.

Kell 17.00 annab õhtu alustuseks kontserdi Corelli kuninglik Barokkorkester Kadrioru kontserdiväljakul. Esitamisele tuleb ainulaadne, Kadrioru 295 juubeliaastaks loodud kava.

Juba poolteist tundi hiljem, kell 18.30, esinevad Hedvig Hanson ja Uku Suviste Kadrioru pargi Luigetiigil.

Kell 20.00 pakub Kadrioru Lilleaias, mis on suureks õhtuks värvimänguga lausa kumama pandud, muusikalist elamust ansambel Külalised.

Kell 21.00 võib näha Kadrioru kontserdiväljakul Iiri tantsutruppi Solas ning peale tantsushowd on võimalik ka ise veidike tantsu õppida.

Kell 22.00 on õhtu tippsündmuseks muusikaline etendus Barokist tänapäeva, koos üllatuste, valguse, muusika, liikumise ja ilutulestikuga.

Õhtune programm on kõigile tasuta ning lisainfot leiab:
www.kadriorupark.ee ja www.facebook.com/kadriorupark

Foto:   www.facebook.com/kadriorupark

Rubriik:Teated Sildid:Corelli kuninglik Barokkorkester, Hedvig Hanson, Uku Suviste

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023