Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for juuni 2012

Intervjuu naiskodukaitse Jõgeva ringkonna vabatahtliku instruktori Mariana Maasik`uga

By

Inimene tänavalt ei tee reeglina vahet andragoogil ja pedagoogil. Et siis, mis muudab täiskasvanute õpetamise sedavõrd eriliseks?

Andragoogi ja pedagoogi vahe? Andragoog on täiskasvanute koolitajana rohkem suunaja rollis, pedagoog aga vastutaja rollis õppeprotsessis. Andragoogilisest mudelist lähtuvalt on täiskasvanud õppija ennastjuhtiv õppija, kes vastutab iseenda tegevuste ja otsuste eest. Oluline erinevus andragoogikas on see, et täiskasvanul inimesel on kogemused, mis on oluliseks ressursiks kui kasutada aktiivõppemeetodeid- nagu näiteks rühmatöö, juhtumiõpe, situatsiooniõpe, rollimäng vms.

Kui pedagoogilises mudelis õpilane õpib välisest õpimotivatsioonist, sest vanemad või õpetaja sunnib, siis andragoogilisest mudelist lähtuvalt täiskasvanu õpib sisemisest õpimotivatsioonist, kuna ta tahab õppida, või tal on vajadus seda teha. Täiskasvanud õppijad on orienteeritud probleemi lahendamistele.

Kas võiks lihtsustatult öelda, et täiskasvanu ootab koolituselt koheseid tulemusi?

Mõnikord see on tõesti nii, kuid enamasti lähtudes oma eelnevast kogemusest olen ma kindel, et ei oodata kohest kasu. Mõnikord võib tulemus avalduda nädala, kuu või isegi aasta pärast. Samuti olen veendunud, et kes isiklikkust huvist on õppima tulnud, see saab alati koolitustelt midagi uut, isegi siis kui tegemist on juba erialaspetsialistiga.

Naiskodukaitse instruktor, mida see tähendab?

Naiskodukaitse instruktor on Kaitseliidu maleva juures töötav palgaline, kes sisulistes tööülesannetes ja suuniste andmistel allub Naiskodukaitse esinaisele ja töökorralduslikes ülesannetes Kaitseliidu maleva pealikule. Naiskodukaitse esinaine on pr Airi Neve.

Naiskodukaitse instruktor tegeleb ringkonna töö korraldamisega, sh planeerimisega, värbamistegevuse, asjaajamise ja väljaõpe korraldamisega. Lisaks palgalisele instruktorile on olemas ka vabatahtlikud instruktorid. Erinevus nende kahe vahel seisneb selles, et esimene saab oma tööülesannete täitmise eest töötasu ja tegeleb rohkem asjaajamise korraldamisega, teine töötab välisest motivatsioonist, st kogemuse-, vilumuse-, enesetäiendamise vms eesmärgil. Mina kuulun nii esimeste kui teiste sekka, kuigi hetkel olen asendamasKaitseliidu Koolis Naiskodukaitse kursuste koolitusspetsialisti ja tegutsen Jõgeva malevas hetkel vabatahtliku instruktorina.

Enamus meie läbiviidavast väljaõppest toimub nädalavahetustel. Naiskodukaitse väljaõpe koosneb baasväljaõppest, eriala- ja juhtide väljaõppest. Baasväljaõpe toimub neljal nädalavahetusel ja õpetatakse organisatsiooniõpetust, esmaabi, toitlustamist ja sõduriõpet. Seejärel valitakse omale meeldivaim eriala. Naiskodukaitse erialad on: avalikud suhted, meditsiin, toitlustamine, side- ja staap, kultuur, sport, formeerimine ja noortejuhid.

Loodan, et eelnimetatu purustab müüdi, et Naiskodukaitses tehakse ainult süüa või lastakse püssi. Kõik meie liikmed leiavad eneseteostuseks oma väljundi.

Miks Kaitseliit?

Põhiline erinevus teistest koolitusega tegelevatest asutusest on organisatsiooni suurus ja eripära. Kaitseliit pakub kõigile oma liikmetele eneseteostamisevõimalusi. Meie organisatsioonis on nii palju võimalusi koolitajana tegutsemiseks – maleva tasandil, on võimalik koolitada nii Kaitseliidus, Naiskodukaitses kui ka Noorte Kotkaste või Kodutütarde liinis. Meil on ka oma kool – Kaitseliidu Kool, kus saab õppida ja õpetada sõjaväelise-, inimressursi arendamise õppesuunas või Kaitseliidu Kooli egiidi alustel kursustel. Ma usun, et kõik meie organisatsiooni liikmed, kes soovivad saada head rakenduspedagoogilist õpet saavad seda  nii KL Kooli kui ka malevate ja ringkondade kaudu.

Isiklik küsimus – miks Sa koolitad?

Ühelt poolt ilmselt sellepärast, et mulle meeldib õpetada ja õppida ka. Läbi õpetamise olen ma kohtunud sadade uute inimestega (varsti saab vast juba esimene tuhat täis), kellel on palju põnevaid kogemusi, mida jagada.

Teiselt poolt sellepärast, et juba omandatut mitte lasta ununeda ning panna ennast ikka uuesti ja uuesti proovile. Usun, et õppides ja õpetades Kaitseliidu Koolis või mujal organisatsiooni sees kasutades rakenduspedagoogilist lähenemist (õppimine läbi üksteise kogemuste analüüsimiste teel ja vastustuse võtmine iseenda õppimise eest) arenevad mõlemad nii õppur kui ka instruktor. Minu töös  on ette tulnud olukordi, kus õppuril on mitmeid kordi enam kogemusi õpetatavalt alalt kui minul ja see teeb õpetamise minu jaoks põnevaks, kuna saan ka mina targemaks.

Muide, loed distsipliine, mis seonduvad avaliku esinemise ja välitoitlustamisega? Aga Sul on põhjalikud teadmised pagar-kondiitri erialalt. Kas veebikiri võib küsida retseptisoovitust?

Soovitaksin šokolaadi- tšillikooki, mida ma ise olen kasutanudja teistele ka õpetanud.

Lõpetuseks, kuidas puhkad?

Enamasti võtan ma oma tööd kui hobi, mulle meeldib puhata töötades. Igasse mu suvisesse puhkuse aega mahub üks kindel üritus – see on Kaitseliidu Jõgeva maleva kodutütarde ja noorte kotkaste suvelaager. Selles laagris osalemine teeb minu jaoks oluliseks teadmine, et panustades tänastesse noorliikmetesse kasvatame organisatsiooni jaoks vajalike oskuste ja teadmistega liikmeid.  Kui aga mõnda pikka ja väsitavat üritust vajan „hingetõmbe aega“, siis mulle meeldib lihtsalt kõndida, teha süüa, lugeda, külalisi vastu võtta. Mulle meeldib ka väga teatris käia.

Lisaks meeldib mulle ennast proovile panna meie mõistes sõjalis-sportlikel võistlustel, kus mõnikord läheb hästi, mõnikord kehvemini.

Foto: erakogu

Restoranide Festivali 2012 korraldab Vabalaud.ee

By

Eesti esimene restoranisoovitusi jagav portaal Vabalaud.ee on korraldamas oma esimest suurüritust. Nimelt toimub 14.−16.06.2012 Rotermanni väljaku keskplatsil järjekordne Restoranide Festival, mille läbiviijaks Vabalaud.ee ongi.

Vabalaud.ee tegevjuhi Kristel Nõmmiku sõnul on Restoranide Festivali näol tegemist märgilise üritusega suvises Tallinnas. Nõmmik sõnab, et Euroopa tuntuim analoogne toidufestival (Copenhagen Cooking) toimub Kopenhaagenis, mis kord aastas toob kokku suuri ja väikseid toiduhuvilisi. Ühtlasi räägib ta, et  festivali korraldamine on Vabalaud.ee jaoks oluline samm arengus edasi. Ei juhtu just tihti kui valdavalt internetis tegutsev ettevõte korraldab suurürituse. Samuti ütleb Kristel Nõmmik, et Vabalaud.ee areng on olnud kiire ja dünaamiline, huvitava faktina lisab ta, et Eesti 50-nest parimast restoranist leiab Vabalaud.ee nimistust koguni 16 söögikohta. Siinkohal sedastab Nõmmik, et  esmakordselt oma tegevusaja jooksul jagab Vabalaud ka auhindu, seda koguni kahes kategoorias:

  • enim reserveeritud restoran
  • Vabalaud.ee klientide lemmik.

Vabalaud.ee tegevjuht lisab samuti, et väga oluliseks peetakse huviväärse tegevuse pakkumist lastele. Seetõttu saab teoks ka laste kokavõistlus, mille teemaks on “Minu elu parim võileib”. Võistlus toimub laupäeval, 16. juunil kell 15.00. Vabalaud.ee on restoranisoovitusi pakkuv veebikeskkond, mis avati 12.12.2011. Tänaseks on läbi Vabalaud.ee süsteemi reserveeritud 2700 restoranikohta.

Antanas Guoga – Leedu talent, kes naases sünnikoju

By

Antanas Guoga

Kaunases sündinud ja 11-aastaselt Austraaliasse kolinud Antanas Guoga (tuntud nime järgi Tony G) on üks karismaatilisemaid mängijaid pokerimaailmas. Tänaseks 40-aastane Tony G naases kodumaale loetud aastad tagasi. Tema tegemised seonduvad Leeduga aga järjest enam. Tony G ei ole aga lihtsalt tavaline pokkerimängija. Ta ei ole ka lihtsalt kuulus pokkerimängija. Ta on ettevõtja, kes teeb tööd millegi suurema nimel ja seda siin Baltimaades.

Tony G pokkerikarjääri karjääri eelne elu oli täis reisimist ja katsetamist. Alates kasiino diileri ametist kuni börsimaaklerina töötamiseni. Pokkerit on ta aga mänginud alates 18-ndast eluaastast, mis ei piirdunud lihtsalt mängimisega. Juba 2002. aastal alustas Tony G, nüüdseks ühe suurema pokkeriuudiste portaaliga maailmas, nimega PokerNews.com. Portaal, mis on rahvusvahelise haardega ja omab ka eesti keelset lehekülge, olles oluline valdkonnd tegija Eesti pokkerivaldkonnas.

Tony G on pokkerit propageerinud ka Eestis. Aastal 2012 mängis ta Eestis Martin Müürsepaga kahest võistlusest koosneva turniiri. Esimene osa oli kolmpunktivisete võistlus ja selle järel vastasseis pokkerilauas. Väidetavalt sõlmiti ka omavaheline kokkulepe, et kui üks peaks kaotama mõlemad mängud, siis jookseb ta aluspükstes üle Vabaduse väljaku. Pokker ei ole aga tema ainukene kirg. Selleks on ka leedulasele tüüpiliselt korvpall ja spordiennustused. Kirg, millest on ta loonud endale ettevõtte nimega TonyBet. Ettevõte, mis pakub võimalust spordipanustamiseks ja pokkeri mängimiseks. Mitmeid Eesti spordimeeskondasid toetav (FC Levadia, BC Kalev Cramo jpt) TonyBet paneb rõhku lisaks mängukogemusele ka klientide turvalisusele ja ausa mängu propageerimisele.

Tema peamine teenus on avatud kaartidega TonyBet Hiina pokkeri mäng, mis pärineb Soomes, sai populaarseks Venemaa läbi ja Tony G plaanib selle mängu populaarsuse viia uutesse kõrgustesse läbi oma Leedu ettevõtte. Korvpallist ei soovi ta mitte ainult isiklikku kasu lõigata, vaid annab ka omalt poolt tagasi. Aastal 2012 oli ta Olümpiamängudel Leedu korvpallimeeskonna mänedžer ja on tänase päevani üks peamiseid Leedu Korvpalli Liidu sponsoreid. Oma pokkerist teenitud suuremad võidusummad jätab ta aga tihtipeale heategevusele. 2006 võitis ta Aasia pokkeriturniiril 457 700 dollarit ja annetas poole sellest Aasua ja Austraalia heategevusorganisatsioonidele.

Antanas Guoga on seotud veelgi teiste erinevate Leedu projektidega. Ta on loonud kohaliku puhkeasutuse TonyResort, asutanud Leedu pokkeriföderatsiooni ja on endiselt Leedu Korvpalli Liidu asepresident. Tony G panus Leedu ettevõtlusmaastikule ei ole jäänud tunnustamata. 2012 valiti ta Leedu parimaks ärimeheks (Lithuanian Business Lighthouse Award). Oma kodumaa tegemistega loodab ta olla järjest enam seotud. Tema hetke kõige enam tähelepanu nõudvamaks ettevõtmiseks on aga Euroopa Parlamenti kandideerimine.

Foto: tonygpoker.com

 

Ton Karlos. Elu nagu lill

By

Noh,  kui väga nihu läheb ja mõnele ürgkoledale literaadile satute – siis õnne asukohta teile ilmselt ei öelda. Küll võite teada saada milline lill õnn olla võiks. Näiteks roos on roos on roos.

Tõsisemalt – õnne valem ei pidevat mitte keemias või kujundites olema. Vaid teekonnas. Saavutamises. Kättevõitmises. Mäletate lapsena – mänguasi mille vanematelt välja nuiasite ei ole üldse nii lahe kui see, mis veikleb kättesaamatus kauguses/kõrguses mänguasjapoe riiulil? Pealegi pidavat õnn pöörduma. Olema hellik, heitlik ja tujukas nagu kaunis naine. Fortuuna, niisiis.

Siinkohal toome ka kõnekaid ja kujundlikke näiteid:

Kaks röövlit peatavad tühjal tänaval mööduja. Teatavad:
“Rahakott! Ja kähku!”
Kõnetatu tõmbab seepeale välja ilmatu püstoli ja käsutab omakorda:
“Asfaldile! Kõhuli! Ja ujuma!”
Röövlid heidavadki kõhuli ja hakkavadki ujuma.

Tüki aja pärast ägiseb üks vastsetest tervisesportlastest teisele:
“Elu sees põle sellist asja näind, et asfaldi peal ujutakse, vee.”
“Lõuad kinni!” röögatab püstoliomanik.
“Muidu hakkate vettehüppeid tegema!”

Foto:  erakogu

Ainult lilledest

By

Lõikelilli imporditakse Eestisse enim märtsis ja juunis. Juunis suurendab lillede sissevedu koolilõpetamiste aeg, märtsis naistepäev. Populaarseim importlill on roos. 

Lõikelillede impordi kõrgaeg oli 2007. aastal, kui Statistikaameti andmetelimporditi Eestisse üle 20 miljoni lõikelille. Majandussurutis vähendas märgatavalt ka lõikelillede sissevedu ning 2009. ja 2010. aastal imporditi kummalgi aastal ligi 14 miljonit lõikelille, 2011. aastal vaid 12 miljonit. Seega on viimastel aastatel lõikelillede sissevedu vähenenud.

Ka lillemood muutub

Selle sajandi alguses imporditi Eestisse kõige rohkem nelke, alates 2004. aastast aga roose. Kui 2001. aastal moodustasid nelgid 45% lõikelillede impordist, siis 2011. aastal vaid 12%. 2011. aastal moodustasid roosid kõikidest imporditavatest lõikelilledest juba 69%.

Koolilõpetajatele kingitakse roose

Kui vaadata lõikelillede importi kuude kaupa, siis kõrgaeg on juuni. 2011. aastal imporditi juunis 1,3 miljonit roosi, mis oli 23% rohkem kui märtsis. See näitab selgelt, et lõpupidude ajal kingitakse juba rohkem lilli kui märtsis naistepäeva ajal.

Roose tuuakse Euroopast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast  

Meie kaubanduses müügil olevad lõikelilled on pärit väga erinevatest piirkondadest. Roosid on peamiselt pärit Euroopa Liidust, Ecuadorist ja Keeniast. Üle 70% nelkidest on pärit Kolumbiast. Orhideed on enamasti kasvatatud Tais, krüsanteemid ja gladioolid aga Euroopa Liidus.

Eesti lillekasvatus 

Eestis katmikalal kasvatatavate lillede ja ehistaimede pind on selle sajandi algusega võrreldes kahanenud. Kui 2003. aastal oli lillekasvatuses katmikala pindala 12,3 hektarit, siis 2010. aastal vaid 9,5 hektarit. Katmikalal kasvatatakse nii lõikelilli, suvelilli kui ka toalilli.

Peamised Eestis kasvatatavad lõikelilled on roos, tulp, nartsiss, liilia ja krüsanteem. Kodumaise aastaringse lillekasvatuse hääbumise peamisteks põhjusteks on kõrged majanduskulud ja sissetoodud lõikelillede odav hind.

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/06/12/koige-rohkem-loikelilli-kingitakse-juunis/

Foto: flickr.com

Algas konkurss parima mahetootja ja –toote leidmiseks

By

Alates tänasest saab esitada kandidaate 2012. aasta parima mahetoote ning parima mahetootja konkursile. Konkursside „Parim mahetootja 2012“ ja „Parim mahetoode 2012“ eesmärk on tunnustada parimaid toojaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

„Juba kolmandat korda otsime parimat mahetootjat ja –toodet,“ ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Mahetoodete nõudlus kasvab: iga aastaga tõuseb tarbijate huvi mahetoodete vastu ning müüginumbrid suurenevad. Turule oodatakse huvitavaid ja maitsvaid toiduaineid just kodumaistelt ettevõtetelt.“

Konkursile „Parim mahetootja 2012“ saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 25. juuni.

Konkursile „Parim mahetoode 2012“ saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 24. august.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused leiab www.maheklubi.ee. Ankeedid palume saata aadressile mahepm[A] gmail.com

Parima tooja ja toote valivad välja erialaspetsialistidest koosnevad 7-liikmelised žüriid. Võitjad kuulutatakse välja 16. septembril Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi Leivapäeval, mille raames toimub ka mahetoodete laat ja külastajate lemmikmahetoote valimine.

2011. aastal pälvis parima mahetootja tiitli Jaan ja Anne Kiideri Riido talu Saaremaalt. Parimaks mahetooteks tunnistati FIE Katrin Seppa-Silmere kamaga šokolaadikreem, mis kannab kaubamärki Karli ja Linda maiustused. 

Konkursse korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehakse koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga.

Foto: maheklubi.ee

06.06.2012 asus keskpanga presidendina tööle Ardo Hansson

By

Ardo Hansson

06.06.2012  asus keskpanga presidendina tööle Ardo Hansson. Tema ametiaeg on ühekordne ja kestab seitse aastat.

“Viimased seitse aastat on minu jaoks olnud väga huvitavad ja sisukad, sest keskpanga tegevusvaldkond on lai. Mitmed igapäevased teenused, mida kasutavad Eesti inimesed, eeldavad keskpanga laitmatut toimimist, näiteks arveldused ja sularaharinglus. Esmalt ütlen aitäh panga töötajatele, kes töötavad keskpanga ladusa toimimise ja samuti Eesti usaldusväärsuse  nimel rahvusvahelisel tasandil,” ütles Andres Lipstok.

“Ja minu teine suur aitäh on mõeldud kõigile neile Eesti Panga partnereile, kellega mul on au olnud koos töötada seitsme aasta vältel ja ajada üht Eesti asja. Näiteks kinnitas euro kasutuselevõtu suurprojekt, et eestlased suudavad panna avaliku ja erasektori tööle ühtse meeskonnana. Seda polegi nii vähe, meil tasub olla uhke oma riigi üle,” lausus Lipstok.

Kuigi võlakriis on Lipstoki sõnul pannud euroala keskpangad surve alla, on eurosüsteem ära hoidnud kommertspankadevahelise usaldamatuse mõju ülekandumise ettevõtete rahastamisele ja töökohtade loomisele. “Kasvab surve, et euroala riikide valitsused viiksid ellu vajalikud reformid ja taastaksid usalduse riigirahanduse vastu,” ütles Andres Lipstok.

“Eesti Panga presidendi ametikoht on praegu mõjukam kui kunagi varem. Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osaleb Ardo otsustes, mis mõjutavad inflatsiooni euroalal, kus elab enam kui 330 miljonit inimest. On ju sümboolse tähendusega seegi, et minu viimane tööpäev on just Frankfurdis, kus langetan koos teiste keskpankade presidentidega euroala intressiotsuse. Usun, et Ardo haridus ja töökogemus on teda selleks nõudlikuks tööks väga hästi ette valmistanud,” märkis Andres Lipstok.

“Annan panga juhtimise Ardole üle rahuliku südamega. Eesti pangandussektor on tugev, me ei pea maksumaksjatena andma oma raha pankade päästmiseks, meie inimestel ja ettevõtjatel on olemas sularaha ja maksed liiguvad pankade vahel kiiremini kui mujal Euroopas. Eesti Pank täidab oma ülesandeid ladusalt ja soovin sama nõudliku joone jätkumist ka tulevikuks,” ütles Andres Lipstok.

Andres Lipstoki sõnul kasutab ta esimest korda mitme aasta jooksul suvekuid puhkamiseks ning langetab seejärel otsused selle kohta, milliste väljakutsetega ta tulevikus tegelema hakkab.

Andres Lipstok oli enne Eesti Panga presidendiks saamist Riigikogu liige (1995-2005) ja 2005. aastal Riigikogu esimene aseesimees. Ta oli Eesti rahandusminister aastail 1994-1996, rahandusministri asetäitja aastal 1989 ja majandusminister aastail 1995-1996. Aastail 1989-1994 oli Lipstok Lääne maavanem, aastail 1980-1989 töötas ta Haapsalu rajooni rahandusosakonnas ja plaanikomisjonis. Andres Lipstok on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal.

Ardo Hanssoni eelmine töökoht oli Maailmapanga Hiina esinduses, kus ta juhtis majanduspoliitika osakonna tööd alates 2008. aastast. Lisaks Hiinale on Hansson töötanud ka Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992. Hansson oli ka Eesti rahareformi komitee liige. Varem on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid ja tal on Harvardi ülikooli doktorikraad majandusteaduses.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 21. veebruaril alla otsusele nimetada Ardo Hansson Eesti Panga presidendiks, lähtudes keskpanga nõukogu 1. veebruari ettepanekust.

Põhiseaduse kohaselt nimetab Eesti Panga presidendi ametisse Vabariigi President keskpanga nõukogu ettepanekul. Ettepaneku tegemiseks on vaja vähemalt viie nõukogu liikme poolthäält. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Foto ja allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2012/_06/pt0606.html

Kes töötab õhtuti ja nädalavahetustel?

By

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Õhtul (st kella 18 ja 22 vahel) töötas vähemalt pooltel tööpäevadel 21% ning öösel (st kella 22 ja 6 vahel) 9% töötajatest. Õhtuti ja öösiti töötamisel on mitu põhjust, näiteks töö õhtuses või öises vahetuses; mõnele ametile iseloomulik õhtune tööaeg (näiteks teatritöötajad, muusikud); pikale venivad tööpäevad, kus osa tööajast nihkub õhtusse ja öösse, aga paindliku tööaja puhul ka töötaja enda valik teha tööd just sellisel ajal. Ka nädalavahetustel töötamise põhjused on laias laastus samad. Vähemalt pooltel laupäevadel tegi tööd 23% ning vähemalt pooltel pühapäevadel 17% töötajatest.

Õhtul on ametis rohkem naised, öösel mehed

Õhtust ja öist tööaega vaadates selgub, et kui kella 18 ja 19 vahel on tööl võrdselt ligi viiendik nais- ja meestöötajatest (arvestatud ei ole nädalavahetusi), siis kella 19 ja 22 vahel on naisi tööl isegi pisut enam kui mehi ja seda suuresti teenindavate ametialade tõttu (näiteks supermarketites töötavad enamasti naised). Kell 22 on aga enamikul naistel tööpäev lõppenud ning sellest ajast kuni hommikul kella viieni domineerivad rohkem meestetööd. Kella 5 ja 6 vahel sooline tasakaal taastub, selles ajavahemikus on veel või juba ametis 4% nii nais- kui ka meestöötajatest ning tunni võrra hiljem juba iga kümnes töötegija.

Mittetavapärane tööaeg saab sagedamini osaks tööturu riskirühmadele

Kuigi osa inimesi eelistab ise töötada väljaspool tavapärast tööaega ehk õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel, töötavad nendel aegadel sagedamini siiski tööturul vähem hinnatud rühmadesse kuulujad (nt tööelu alles alustavad noored, madala haridusega või kehva eesti keele oskusega töötajad).

Õhtuti ja öösiti töötavad eestlastest mõnevõrra sagedamini mitte-eestlased (vähemalt pooltel tööpäevadel töötas õhtusel ajal viiendik eestlastest ja veerand mitte-eestlastest, öösiti töötas vaadeldud nelja nädala kestel vähemalt mõnikord 17% eesti ning veerand muust rahvusest töötajatest).

Mittetavapärasel ja enamiku poolt vähem hinnatud tööajal teevad sagedamini tööd madalama haridustasemega töötajad — nii õhtuti, öösiti, kui ka nädalavahetustel töötavad vähem haridust saanud tunduvalt sagedamini kui kõrgemalt haritud töötajad.

Mõnevõrra mõjutab seda pilti ka noorte, alles haridust omandavate töötajate töögraafik. Nemad töötavad sageli väljaspool tavapärast aega, et tööd õpingutega sobitada. Alla 25-aastastest töötajatest töötasid nelja nädala jooksul vähemalt mõnikord õhtusel ajal pooled ning ka öisel ajal tervelt veerand. Vähemalt pooltel laupäevadel töötas selle vanuserühma töötajatest ligi kolmandik ning vähemalt pooltel pühapäevadel ligi veerand. Mõlemad näitajad ületavad vanemate vanuserühmade omi.

Õhtused ja öised ametid

Õhtusel ja öisel ajal töötamine on selgelt seotud ka mitme kindla ametialaga. Vähemalt pooltel tööpäevadel töötab õhtusel ajal 45% teenindus- ja müügitöötajatest, 38% põllumajanduses ja metsanduses töötajatest ning 27% seadme- ja masinaoperaatoritest (siia rühma kuuluvad paljud tööstuse ametikohad, kuid ka sõidukijuhid) ning lihttöölistest (näiteks koristajad). Ka öine tööaeg on levinum samadel ametialadel (v.a põllumajandus ja metsandus) ning ka näiteks postitöötajate ja administraatorite hulgas.

Allikas ja foto: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/06/08/kolmandik-tootajatest-teeb-sageli-tood-ka-ohtuti-oositi-voi-nadalavahetusel/

Töötatud aja ja palga suhe on parim finants- ja kindlustustegevuses

By

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringus vaadeldi muuhulgas töötajate reaalset nädala töötundide mahtu. Täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust tegevusala keskmise brutokuupalgaga kõrvutades selgub, et kõige soodsam reaalse tööaja ja palga suhe on finantsvahenduse ja kindlustuse tegevusalal, kus nädalas töötati keskmiselt 37,4 tundi ning tegevusala keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal 1319 eurot.

Soodne palga ja tööaja suhe oli ka info ja side tegevusalal, kus tööaeg oli küll pikem (nädalas keskmiselt 41,2 tundi), kuid ka palk teiste tegevusaladega võrreldes üks kõrgemaid. Palga ja tööaja suhe oli keskmisest parem ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning avalikus halduses.

Kõige kehvem on palga ja tööaja pikkuse suhe majutuses ja toitlustuses, aga samuti muude teenindavate tegevuste alal (siia kuuluvad nt kodumasinate parandus, iluteenindus), kinnisvara tegevusalal ning põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses. Põhjused on erinevad — kui põllumajanduses ja metsanduses ning majutuses ja toitlustuses mängivad rolli väga pikad töönädalad, siis muude teenindavate tegevuste ja kinnisvara tegevusalal oli töönädal suhteliselt lühike, ent ka keskmine palk madal.

Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Tööaja analüüs põhineb uuringus kasutatud nädalapäevikutel, kus inimestel paluti nädal aega iga päev märkida kellaajaliselt oma reaalsed töötunnid. Nädala töötunnid võisid tavapärasest täistööaja mahust (40 tundi) väiksemaks jääda näiteks ettevõttes ajutiselt piiratud tööaja, puhkuse, haiguspäevade jms tõttu.

Allikas ja põhjalikum lisainfo: http://www.stat.ee/57655

Foto: flicr.com