Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for aprill 2012

Tööotsingukeskus EHRA

By

EHRA? EHRA ehk lühend täisnimest Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur. Vaatamata pikale ja keerukale nimele on tegemist lihtsa, kohati isegi liiga lihtsa veebirakendusega mille eesmärgiks on viia kokku toitlustus- ning majutusvaldkonna töötajad ja tööandjad.

Me ei ta miks kuid mingil seletamatul põhjusel oletatakse, nagu oleks toitlustamine midagi erakordselt lihtsat. Umbes nii lihtne, et eelnevat ettevalmistust ei olegi tarvis. Just sellel põhjusel lõpetavad kiiresti ja nukralt oma tegevuse restoranid, mille omanik on käivitanud heas usus, et piisab ainult pealehakkamisest. Sama põhimõte kehtib ka personali värbamisel toitlustus- ja majutusvallas. Ei ole tark levitada kuulutust tööpakkumisega pagarile keevitajate ja kraanajuhtide hulgas. Mõtet on seda teha sihituna otse sihtrühmale – ehk siis pagaritele. Seda EHRA teebki.

Mõnikord heidetakse ette – miks teie andmebaas on sedavõrd kitsas? EHRA tegevjuht on ühes varasemas intervjuus öelnud: „Meie eesmärgiks ei ole luua rahvastikuregistrit. Eesmärk on omada ülevaadet erialasel tööjõuturul toimuvast! Kes kahtleb võiks meelde jätta tuima fakti – aastas lõpetab õpingud koka erialal umbes 600 inimest. Küsimus seisneb selles, paljud neist jäävad elukutsele truuks?“

Järgneb…

Intervjuu Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja, pr. Margit Plakso`ga

By

Mis on Ravimiamet?
Ravimiamet on asutus, mis tegeleb ravimite, sealhulgas veterinaarravimid, järelvalvega. Hindame ravimite müügilubade taotlusi ja väljastame müügilubasid. Ravimiameti ülesandeks on teha ka otsuseid apteekidele, ravimite hulgimüüjatele ja tootjatele tegutsemislubade väljastamise kohta. Samuti korraldada kontrolli nende üle. Oluline tegutsemisvaldkond on Eestis toimuvate kliiniliste uuringute ning ravimireklaami järelevalve. Kogu selle töö eesmärgiks kaitsta inimeste ja loomade tervist. Ravimiamet kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse.

Kui tihti tavakodanik ja kui üldse, Ravimiametiga kokku puutub?
Kodanike otseseid kokkupuuteid Ravimiametiga on kaunis palju. Inimesed tunnevad tihtipeale huvi konkreetsete ravimite toimete ja kõrvaltoimete vastu. Küsitaks ravimitega reisimise kohta ja palju on päringuid internetist erinevate toodete tellimise kohta. Aga ka ilma otseste kokkupuudeteta on ikka kogu meie töö suunatud ravimikasutajate turvalisusele.

Päris selge on see, et ravimite turgu peab korrastama. Lisagem siia näitena äsja ÄP Kirjastuse poolt üllitatud „Korrumpeerunud meditsiin`i“, autoriks Hans Weiss. Siiski, kas Teile ei tundu, et kohati on tegemist ülereguleerimisega?
Ravimid on peaaegu ainsad tooted, mille puhul toimub turule lubamise eel põhjalik kontroll. Eesmärgiks on, et patsientide kasutuses oleksid ainult kvaliteetsed, toimivad ja eesmärgipärasel kasutamisel piisavalt ohutud ravimid. Kindlasti ei saa väita, et see on ülereguleerimine, kuna tegemist pole tavaliste kaupadega. Ravimite omadusi ei ole võimalik inimese elu ohtu seadmata võimalik kindaks teha muul moel, kui range kontrolliga enne müügiloa andmist. Oluline aspekt on ka ravimite ohutusandmete jälgimine ja hindamine siis, kui ravim on juba turule tulnud.

Näiteks Ravimiseaduse § 25 lõike 3 alusel on ravimite postimüük ja interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerposti teenusega keelatud. Miks on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega nii ranged piirangud interneti, telefoni jne. teel tellitavatele ravimitele?
Piirang on mõeldud inimeste tervise kaitseks. Üldiselt on teada, et internetipoodides liigub väga palju võltsitud ravimeid, mis paremal juhul ei sisalda toimeainet, halvemal juhul võivad aga sisaldada aineid, mida pole pakendile märgitud. Samuti pole infot, kuidas sellist kraami toodetakse, kuidas ja kus selliseid ravimid transporditakse ja säilitatakse. Säilitustingimuste rikkumine võib samuti põhjustada toimeaine sisalduse vähenemist või ohtlike lisandite tekkimist. Selliste ravimite tarbimine on kahtlemata tervisele ohtlik.

Kui meenutada kõiki postkasti saabuvaid mitmesuguste ravimite pakkumisi (nt potentsiravimid, elustiiliravimid vms), siis ilmselt mõistab igaüks, et kirja saajal ei ole kuidagi lihtne aru saada mis on õige ja mis on vale.

Teise näitena, EU seaduste kohaselt saab inimene euroalalt tellida oma tarbeks kolme kuu ravimeid ja loodustooteid. Muudes EU maades seda seadust aktsepteeritakse. Näiteks Lätti ja Soome saab ilma piiranguteta ravimeid ja loodustooteid EU alalt tellida. Miks Ravimiamet ei luba tellida Eesti apteekides müügil olevaid tooteid nagu näiteks Aspirin? Ometi on tegemist kontrollitud tootega.
Ei saa täpselt aru, millisele seadustele Te viitate. Hetkel on menetluses ravimiseaduse muudatus, mis võimaldab edaspidi internetiapteekide tegevust ja sealt ravimite tellimist. Loodustoodete tellimisele, kui need pole ravimid, piiranguid ei seata.

Kahe eelmise näite põhjal – kas Teile ei tundu, et inimesele tänavalt võib jääda väga petlik mulje, nagu oleksid eelmärgitud piirangud koostatud maaletoojate, mitte tarbijate huve silmas pidades?
Palun vaadake eelmiseid vastuseid.

Avalikkuses on olnud palju poleemikat seoses ravimite kõrgete hindadega. Osalt on see tingitud piirangutega toodetele, mida valmistatakse endistes nö idabloki maades. Kuidas ja mille põhjal moodustub nimekiri keelatud/lubatud toodetest?
Ravimit võib Eestis müüa, kui sellele on ravimi tootja või tema esindaja taotlenud ja saanud müügiloa, tõestades, et ravim on efektiivne, ohutu ning kvaliteetne. Nõuded on kõigile ühesugused, sõltumata ravimi päritolust. Paljud ravimid, mida Eestis müüakse, on toodetud nt Poolas, Lätis, Sloveenias, Tšehhis ehk siis endistes idabloki riikides. Lubatud ravimite kohta saab infot Ravimiameti kodulehel olevast ravimiregistrist.

Ravimiturg ei ole klassikaline vabaturg, siin toimivad regulatsioonid, mida muul juhul võiks pidada turutõrkeks. Oskate öelda, kuidas kujuneb Aspirini hind?
Ravimi tootja arvestab hinna kujundamisel tehtud kulutustega ravimi väljatöötamisele, lähteainetele, tootmisele jms. Riigi poolt on kehtestatud kindlad määrad sellele osale, mida võivad tootja hinnale lisada hulgimüüjad ning apteegid. Ravimihinnale lisandub ka käibemaks.

Ravimid ja reklaam. Millisel moel sätestab, kuidas ja millal ravimeid reklaamida tohib?
Ravimite reklaaminõuded on päris ranged. Keelatud on retseptiravimite reklaam üldsusele ning ka käsimüügiravimite reklaami puhul peab kinni pidama kindlatest reeglitest – üheselt peab olema arusaadav, et tegemist on ravimiga. Alati tuleb nimetada ravimi toimeaine, reklaamis võib kasutada ainult kinnitatud näidustusi. Täpsed reeglid on erinevates meediakanalites edastatavale reklaamile. Nt reklaami ei tohi edastada lastesaadete eel ja ajal.

Mida soovite veebikirja lugejatele?
Kaunist kevadet!

Foto: erakogu

KEVADMÄTAS 2012 Avinurme Elulaadikeskuses!

By

Kutsume kõiki ümberkaudseid peresid, aiandushuvilisi ja aiasaadustega kauplejaid sellel aastal juba teist korda toimuvale Kevadmättale pühapäeval, nelipühal ehk suvistepühal, 27. mail, Avinurme Elulaadikeskuse juurde, kiriku parki.

Kevad on käes ja on viimane aeg hakata tegema plaane eelseisvale aiandushooajale mõeldes. Aiandushuviliste jaoks on igaaastane küsimus, mida seekord mulda pista? Nii lastele rõõmuks kui kogu pere toidulauale mõeldes… Aednikele jälle tore võimalus oma südamega kasvatatud taimi tutvustada ja müüki tuua. Kõigile teistele võimalus oma aeda taimed–istikud muretseda ja rohevahetusel osaleda. Ootame väga nii kauplejaid kui laadalisi ka ümberkaudsetest valdadest ja maakondadest!

Programmis on:
11.00 Heategevuslik nelipüha kontsert – jumalateenistus. Esinevad: Üle-eestiline Suzuki laste viiuliorkester ja koguduse ansambel (vabaannetus, tulu läheb suvise koguduse lastelaagri toetuseks)
12.30 Kevadlaada ja rohevahetuse avamine. Esinevad lapsed: võistlustantsijad ja rahvatantsijad.
12.30 Munavärvimise näputuba (osalustasu – 0.50 EUR)
13.00 Fotokonkursi võitjate väljakuulutamine
13.30 Tordioksjon Kohupiimamätas 2012
14.00 Maitsetaimede koolitus ja ürdipeenra rajamine (eelregistreerimisega, osalustasu – 1 EUR)
14.00 Munakorvi meisterdamine (eelregistreerimisega, osalustasu – 3.60 EUR)
15.00 Avinurme Puhkpilliorkestri pargikontsert
16.15 Aiaekskursioon Avinurme koduaedades (eelregistreerimisega, osalustasu – 3.- EUR sisaldab bussitransporti)

Avatud on suvistepühahõnguline suvekohvik ning toimub õnneloos – iga loos võidab!

Ootame laadale väga ka lapsi, et ühiselt saabuvat lastekaitsepäeva tähistada. Teid on ootamas priipääse batuudile ja hobusega sõidule. Ka esinejateks on sellel aastal palju lapsi ja noori, alates üle-eestilisest Suzuki viiuliorkestrist ja lõpetades meie oma tublide laste ja noortega.

Tahame veelkord tänada kõiki eelmise aasta toetajaid ja loodame toreda koostöö jätkumist ka edaspidi.

Infoks ja registreerimiseks palume ühendust võtta Liiga – lii@elulaadikeskus.ee, 5341 2476.

Kevadmätta plaanidega aitab kursis olla ka elulaadikeskuse koduleht: www.elulaadikeskus.ee, kus kõik uuemad tegemised ja toimetused kirja saavad pandud ja lahti räägitud. Sinna tuleb info ka loodusfoto konkursi kohta, tasub jälgida kõigil fotograafiahuvilistel!

Ilusat ja toimekat kevadet soovides,
Kevadmätta korraldustoimkond

Esimeses kvartalis tehti Eestis 99,3% maksetest elektroonselt

By

Eesti maksekeskkond liigub järjekindlalt tõhusamate ja mugavamate makseviiside kasutamise poole.Eestis tehti 2012. aasta I kvartalis 99,3% kõikidest pankade vahendusel algatatud riigisisestest maksetest elektroonselt. Sularahata maksete hulk on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja nende osakaal on alates 2001. aastast olnud üle 90%. Seda on soodustanud hea ligipääs internetti ja pankade elektroonsete võimaluste arendamine.

Eraisikud algatasid I kvartalis 62% kõikidest riigisisestest maksetest (siin ja edaspidi ei kajastata kaardimakseid). Ülekannete tegemisel kasutati enim internetipanga maksekorraldusi (63%), millele järgnesid otse- (25%) ja püsikorraldused (9%). Viie aastaga on internetipanga ülekannete arv kasvanud ligi 50%, otsekorralduste arv kolmandiku võrra ja mobiilimaksete arv 18%. Tänu nutitelefonidele muutub järjest populaarsemaks internetipanga mobiilirakenduste kasutamine, mis toetab internetipanga maksekorralduste arvu edasist kasvu. Pangakontoris tehtavate eraisikute ülekannete (sularahamaksed ja paberil maksekorraldused) arv on 2007. aasta I kvartaliga võrreldes vähenenud vastavalt 22% ja 47%.

Tänu ID-kaardi ja mobiil-ID järjest suuremale kasutusele on maksete tegemine muutunud turvalisemaks.Paroolikaardi kui vähem turvalise makse kinnitamise viisi riskide vähendamiseks on pangad langetanud makselimiidi 200 euroni päevas.

TNS Emori teostatud Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt kasutatakse elektroonseid maksekanaleid peamiselt mugavusest ja harjumusest ning neid peetakse turvaliseks. Internetipanga maksete tähtsus on suurenenud pea kõigis sotsiaaldemograafilistes gruppides. Sularahas teevad makseid põhiliselt pensionärid ja madalama sissetulekuga perekonnad, maksekorraldust pangakontoris eelistavad kasutada madalama sissetulekuga pered.

TNS Emori uuringu kohaselt eelistavad Eesti leibkonnad jääda oma väljakujunenud makseharjumuste juurde, mistõttu ei ole sularahata maksete üldises struktuuris muutusi oodata. Küll võib Eesti Panga kogutavale statistikale tuginedes väita, et suure tõenäosusega kasvab internetipangas tehtavate maksete arv tulevikus veelgi. Sellele avaldab muu hulgas mõju järjest leviv nutitelefonide kasutus ja internetipanga mobiilirakenduste arendamine. Arvestades Euroopa Liidu eesmärki kahekordistada 2015. aastaks e-kaubanduse mahtu ja hõlbustada piiriüleste e-maksete tegemist, võib oodata internetimaksete osakaalu tõusu nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Allikas ja foto: Eest Pank

Teenindus. Klienditeenindus L

By

Kui kliendid nurisevad ja kaebavad

Konfliktid algavad enamasti pisiasjadest, uuringud näitavad, et lausa 80% juhtumitest saab alguse tühjast-tähjast. Klientide teadlikkus oma õigustest ja tihe konkurentnts toodete ning teenuste turul on suurendanud nõudlikust teeninduse suhtes. Kuigi need väikesed hõõrumised ei avaldu otseselt pingete ega kriitiliste situatsioonidena võivad nad hakata klienti sügaval tunnete tasandil mõjutama. Selle tulemusena võib pikaajalisest lojaalsest kliendist ilma jääda.

Samas aga lahendatud kaebus muudab kliendi lojaalsemaks. Palju halvem on kui klient ei väljenda pahameelt, vaid läheb hoopis konkurendi juurde. Kaebuse edukaks lahendamiseks peetakse olukorda, kus sellega tegeletakse vaid üks kord ja lahendus toob kasu mõlemale poolele. Nii kliendile kui ka ettevõttele. Põhjuseks asjaolu, et pikale veninud vaidlused, kirjavahetused kui ka ettevõte venitamine vastuse andmisel, ei anna erilisi tulemusi. Pigem viib taoline strateegia konflikti eskaleerumiseni, näiteks kliendikaebuse laekumiseni järgmistesse instantsidesse, näiteks tarbijakaitseametisse.

Ei tuleks unustada, et klient kes on pettunud teeb oma tutvusringkonnas negatiivset müügitööd. Kaebus on kui kingitus, sest klient on valmis loovutama oma väärtuslikku aega, et aidata teil parandada oma organisatsiooni. Töötajad peaksid olema teadlikud, et kaebused omavad tähtsust ja nende positiivne lahendamine on ettevõttele esmatähtis. Suurepärane kaebuste lahendamine ei ole kerge, tekitades mõnikord rohket stressi. Töötajaid kes tegelevad raskete klientidega tuleks toetada.

Tänapäeval on võimalik kaebust esitada isiklikult, interneti või telefoni teel, organisatsioonil peab olema võimalik neid kõiki tõhusalt käsitleda. Professionaalne teenindaja lahendab probleemi, ilma et klient peaks naasma, et kirjaliku pretensiooni kirjutada. Kaebuste lahendustel tuleks silmas pidada, et kaebus lahendataks nii, et võidaksid teenindusettevõte kui ka klient. Vajadusel tuleks kahju kompenseerida. Täna klienti, et ta andis teada et teil olevast probleemist. Näita häid kombeid, ütle et on kahju, et selline probleem on juhtunud. Pane ennast kaebaja olukorda, et paremini oma firmat näha ja mõista. Mõistmaks täielikult olukorda lase kliendil anda sulle kõik andmed. Vältige kliendile kingituse andmist selle asemel, et süüvida probleemi. See võib kaasa tuua rohkem sama kaebusi. Võimaluse korral lase kaebuse esitanud kliendile teatada, et ta on kaasa aidanud probleemi lahendamisel. Uue kliendi saamine maksab vähemalt viis korda rohkem kui hoida olemasolevat.

Veebikirja koolitused leiate siit…

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.16

By

Akadeemilist rada mööda minnes peaksime praegu jõudma isikliku müügi ja reklaamini, seejärel rääkima mõne sõna avalikust arvamusest. Et käesolevate kirjutiste sihtrühmaks ei ole eksamikomisjon vaid mikro- ja väikeettevõtjad, teen pigem vastupidi ja võtan praegusega teemaks just avalikussuhted.

Suhtekorraldusel on mitmeid ja mitmeid definitsioone. Tänasel päeval tähendab see omamoodi paradoksi, nimelt on nähtus sedavõrd keeruline ja interdistsiplinaarne, et väga selget määratlust ei olegi. Küll võime sedastada, et public relations tähistab tänapäeval kõiki mõjutamisvorme, millega tegelevad professionaalsed palgatud kommunikaatorid mõne kliendi huvides, eesmärgiga luua temast soodne pilt ja seista vastu võimalikele negatiivsetele arusaamadele.

Võrdluseks fenomen, mida on defineeritud kui identifitseeritud tellija poolt kinni makstud mitteisiklikku kommunikatsiooni läbi massimeedia, et veenda või mõjutada mingit auditooriumit. Ehk siis reklaam.

On ju väike vahe?


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
www.ehra.ee

Foto: flickr.com

Elektroonilise muusika komeet State of Zoe esitleb digitaalset EP-d

By

Elektroonilist pop-jazz muusikat viljeleval State of Zoe’l ilmub sel neljapäeval, 19.aprillil digitaalne debüüt-EP “Mind (Part I)”, mille esimene esitluskontsert leiab aset juba samal õhtul Tartus klubis Kink-Konk.

State of Zoe sai alguse 2010. aastal kui kohtusid elektroonilise muusika produtsent ja multi-instrumentalist Sander Mölder ning lauljatar Anneliis Kits, mille tagajärjel sündis samal aastal esimese Eesti USB-helikandijal väljastatud EP. Sander oli eelneval aastal ühtlasi ka ainus Baltimaadest päris muusik, kes pääses mainekale Red Bull Music Academyle ning soojendas räpi-legendi MF Doom. 2010.aasta sügisel sai duo võimaluse soojendada festivali Sügis Jazz raames USA klubimaastiku lipulaeva Tortured Soul, mille raames liitus State of Zoe (tol hetkel Under Constructioni nime kandnud) kollektiiviga veel teinegi andekas produtsent ja multi-instrumentalist Talis Paide. Ühtlasi tuntud ka kui DJ, kollektiivi Kosmosepealinn eestvedaja, produtsent ja helilooja Sofia Rubina esimesel albumil “My Sun” ning projekti “Dream of Tomorrow” algataja. Hiljuti täienesid ansambli read The Sun’i kauaaegse trummari Boris Hrebtukov’I aka Borka näol.

State of Zoe on kooslus, kus kohtuvad erinevad maailmad sulades ühtseks tervikuks- klassikaline ja fundamentaalne jazz põimub läbi eklektilise ja futuristliku elektroonilise helikeelega, hoides endas nii vana ja tuttavliku, sealjuures pidevalt uuenedes.

State of Zoe on andnud live-kontserte kõikjal üle Eesti, k.a festivalidel Jazzkaar 2011 ning Juu Jääb 2011, osalenud Tallinn Music Week’ i Jazz Showcasel, Tallinn Jazz Weekendil ning astunud muu hulgas ülesse ka Tallinn Fashion Week’i raames toimunud moe-suursündmusel “Kolmlõige” koos Liisi Eesmaa, Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre moeloominguga.

State of Zoe esimese EP ilmumisele ning digitaalsetele lahendustele on oma õla alla pannud Interaktiivmeedia agentuur ADM, kes on varasematel aastatel toetanud nii Ajavarese helikandjat, kui ka Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu albumi “Kooskõla” (Eesti Muusikaauhindadel Aasta Jazz-albumi tiitel) sünnile.

Digitaalne “Mind (Part I)” EP on kättesaadav ja kuulatav State of Zoe Soundcloud’ i ja Bandcamp’I lehel, lähipäevadel ka iTunesis, Spotifs jne.

Neljapäeval, 19.aprillil kell 22.00 saab State of Zoe värsket “Mind (Part I)” EP loomingut kuulata Tartus klubis Kink Konk, kus astub soojendajana ülesse ka selleaastasel Tallinn Music Week’il laineid löönud melanhoolse disko kollektiiv Zebra Island.

Lisainfo:
www.stateofzoe.com

www.facebook.com/stateofzoe

www.soundcloud.com/stateofzoe

www.stateofzoe.bandcamp.com

Foto: © Kristina Õllek

Väikese ja keskmise suurusega ettevõttetes on hõivatud 79% erasektori töötajatest

By

Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), ehk ettevõtted, kus töötajate arv jääb vahemikku 0-249. Nende arv oli Statistikaameti andmetel 2010. aastal pisut üle saja tuhande, sh nii äriühingud kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Majanduslikult aktiivsete VKEde arv jääb aastate lõikes keskmiselt 70% juurde.

VKEdest kõige enam on mikroettevõtteid (kuni 9 töötajat), nende osakaal on viimastel aastatel kasvanud ja ulatus 2010. aastal 93,2%ni, väikeste ettevõtete (10-49 töötajat) arv on kahanenud ning nende osakaal on 5,5%, keskmise suurusega ettevõtteid (50-249 töötajat) oli vaid 1,1%.Kokku on VKEdes hõivatud 79% erasektori töötajatest. Üle poole (52%) VKEdest paikneb Põhja–Eestis. LõunaEestis asub 22%, Lääne-Eestis 12%, Kesk-Eestis 8% ja Kirde-Eestis 6% VKEdest. Kohalikul kapitalil põhinevaid ettevõtteid oli 92% ning 6% kuulus välismaa eraõiguslikule isikule. Teenustesektoris tegutseb 70% kõigist VKEdest.

VKEde poolt loodud lisandväärtus moodustas 2010. aastal kõigi ettevõtete lisandväärtusest 76%. Tootlikkus on VKEdes keskmiselt mõnevõrra madalam kui suurettevõtetes, kus tööviljakus hõivatu kohta oli 23,8 tuhat eurot.VKEdes varieerus see näitaja 14,6 tuhandest eurost mikroettevõtetes kuni 23,6 tuhande euroni keskmistes ettevõtetes.VKEde eksport moodustas 76% kõigi ettevõtete ekspordist. Ettevõtjate ootused tuleviku müügitulu osas on võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra positiivsemad. Kasumlikkus on siiski vähenenud, 69% VKEdest teenisid 2010. aastal puhaskasumit.

Üldise nõrgenenud finantskeskkonna taustal on järjest enam neid ettevõtjaid, kes vajaks ettevõtte äritegevuse arendamiseks lisarahastamist. Võrreldes varasemaga on kasutatud lisafinantseerimist palju aktiivsemalt, kui varasematel aastatel vajas lisarahastust ligikaudu 1/3 VKEdest, siis 2011. aastal oli see vajadus ligi 2/3 ettevõtetest. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted kasutavad peamiselt finantssektori teenuseid – liisingut ja pangalaene. Senisest rohkem on aga kasvanud laenuvõtmine perekonnalt ja sõpradelt, seda kasutavad lisarahastuse allikana peamiselt mikroettevõtted ja FIEd. Ettevõtted soetavad pangalaenu eest esmajoones põhivara. Eelmiste uuringutega võrreldes on kasvanud nende hulk, kes katavad pangalaenude abil oma tegevuskulusid, neid on VKEdest ligikaudu veerand. See käitumine võib olla seotud majanduskriisi järgse turu likviidsusprobleemidega ning pikas plaanis nõrgestab see märgatavalt ettevõtete jätkusuutlikkust.

Ettevõtjad loodavad järjest enam riiklikele toetustele, 42% ettevõtetest plaanivad järgneva 24 kuu jooksul saada riigilt toetust. Pakutavate riiklike ettevõtluse toetusmeetmetega on ettevõtjad üldiselt kursis, aastast aastasse onmuutumatult valitsenud trend, et toetustest on teadlikumad töötleva tööstuse ja majutus- teenustega seotud tegevusalade esindajad ja pigem keskmise suurusega ettevõtted. Ettevõtjate seast, kes teavad toetusmeetmeid hästi, oli ligi pool toetusmeetmetega rahul, samas oli 38% ka neid ettevõtjaid, kes ei olnud toetusmeetmetega rahul. Riigi poolt pakutavate e-teenustega on ettevõtjad rahul, neist 69% leidis, et ei ole riigi pakutavate eteenuste kasutamisega probleeme olnud. Raskusi on tekkinud üksnes 22% ettevõtjatest, kellest valdav osa on mikroettevõtted või väikesed ettevõtted.

Artikkel refereeritud siit…

Täismahus uuring avaneb lingilt…

Kujutis: praxis.ee, kujutisel: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv aastatel 2005–2010