• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for november 2011

Intervjuu Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjäärinõustaja pr. Julia Šarapova`ga

10/11/2011 By Veebikiri

 Mida kätkeb endas karjäärinõustamise mõiste?

Karjäärinõustamine on inimese aitamine endas selgusele jõuda. Selgusele selles, milline inimene on, mis talle sobib, mida ta ise soovib. Kõik vastused on inimese sees tegelikult olemas, karjäärinõustaja juhib nendele tähelepanu, aitab teha kokkuvõtteid ja järeldusi ning tutvustab erinevaid võimalusi. Karjäärinõustaja ei ole ekspert-diagnoosija, kes määrab ära, mida teha ja kuhu minna.

Karjäärinõustamine on üks karjääriteenuseid, mida lisaks nõustamisele on veel karjääriõpe (koolis toimuv karjääriplaneerimist toetav tegevus) ning karjääriinfo vahendamine.

Kuidas üldse sooritatakse karjäärivalik? Kuidas noor saab aru, et üks või teine elukutse on just tema jaoks?

Karjäärivalikuid tehakse väga erinevalt, tihtipeale mõjutavad neid juhused. Kuid kõige „õigema“ otsuse langetamiseks tuleks analüüsida iseennast, uurida haridus- ja tööturuvõimalusi, seada eesmärgid ning liikuda nende poole. Väga oluline on kuulata sellel teekonnal oma südamehäält.

Millest peaks alustama, et leida õige elukutse?

Eelkõige tuleb endaga sõbraks saada. Üritada mõista iseennast ning mõelda, millised on sinu huvid, oskused, võimed, iseloom, väärtused ja unistused. Paralleelselt tasub uurida, milliseid võimalusi pakub töömaailm – tore, kui huvipakkuvas valdkonnas ka töökohti jagub. Pole liigne uurida erinevaid tööturuprognoose – selles võib appi tulla karjääriinfo spetsialist – kuid esmatähtsaks pole mõtet neid siiski seada, sest kõige olulisem on inimese huvi valdkonna/eriala vastu. Õppimisvõimaluste uurimine annab vastuse küsimusele, kus vastava eriala spetsialiste koolitatakse, ning juhtnöörid lähituleviku planeerimiseks. Kõiki neid teemasid uurides tuleb avatud silmadega ringi vaadata, sest tänapäeval pakub maailm väga erinevaid ja vahvaid võimalusi. Kohtumised oma ala spetsialistidega, õppekäigud ettevõtetesse, töövarjupäev, praktika ja vabatahtlik tegevus on vaid osa tegevustest, mis aitavad teha õigeid valikuid.

Ja sealt edasi?

Ja edasi tuleb tegutseda. See vajab omajagu kindlameelsust, sihikindlust, pühendumist ja jõudu. Ja kui poole tee peal selgub, et valik polnud siiski see kõige õigem, ei tasu end heidutada lasta, vaid õppida olukorrast maksimumi ning seada uued eesmärgid. Eelnev kogemus tuleb nagunii varem või hiljem kasuks.

Mida tähendab mõiste horisontaalne karjäär?

Horisontaalne karjäär tähendab, et inimene otsib või võtab vastu uusi väljakutseid teistest valdkondadest, mis on tihtipeale eelneva tööga seotud, kuid vajavad juurde- või ümberõppimist. See on põnev – areneda kogu aeg ja saada pikkamööda professionaaliks mitmel alal.

Kas vastab tõele, et inimesed teevad lõpliku karjäärivaliku alles kolmekümnendates eluaastates?

Tõsi on see, et tänapäeval ei teegi inimesed lõplikke karjäärivalikuid. Üks ametikoht elab keskmiselt kolm-viis aastat ja öeldakse, et inimene samal ametikohal ei ole viie aasta pärast enam produktiivne. Seetõttu tuleb pidevalt ennast arendada, midagi juurde õppida ja edasi liikuda. Vertikaalselt, horisontaalselt, spiraalikujuliselt või teha hoopis kannapöördeid.

Kuidas Sa ise elukutse valisid?

Ütlen ausalt, minu esimene valik ei olnud väga kaalutletud, kuid lõppkokkuvõttes olen ma väga õnnelik selle üle, millega praegu tegelen. Minu tööalane elu on näide horisontaalsest karjäärist: õpetajast karjääriinfo spetsialistiks, sealt noorte karjäärinõustajaks. Igal uuel ametikohal tulid kasuks eelmises kohas saadud teadmised ja kogemused, kuid väga palju tuli ka juurde õppida.

Täiesti isiklik küsimus  – kuidas puhkad?

Mulle meeldib kahte liiki puhkus – aktiivne, mille käigus saan midagi uut proovida ja teada, ja täielik logelemine – lugedes või magades.

Mida sooviksid  veebikirja lugejale?

Soovin kõigile lugejatele tööd, mis pakub rahuldust. Soovin aktiivsust, et selline töö leida või praeguses uusi väljakutseid näha. Ja kindlasti positiivset ellusuhtumist, sest see on minu meelest üks õnne aluseid.

Rubriik:Persoon Sildid:Julia Šarapova

Juhtkiri. November 2011

10/11/2011 By Veebikiri

Me ei mäletaks, et oleksime kunagi varem koostanud sedavõrd elitaarse veebikirja. Tõsi, endeid oli. Kolumnist, ehk siis Ton Karlos isiklikult väitus kusagil eelmise kuu hakul, et ta on hingelt ja elulaadilt snoob. Milles muide, keegi kunagi kahelnud ei ole. Selles võtmes I Snoob`i lugeda tulekski.

Aga kuhu jääb elitarismus veebikirjas laiemalt? Jaa – palun. Olge head, avage näiteks jookide jaotus, või proovige saada selgust mõistes cussotto. Ka muusikvalik on mitte väga tavapärane. Loomulikult soovitame lugeda persoonilugu. Kas teie teate, millal teeb inimene lõpliku karjäärivaliku? Aga kõigest järjekorras, sel korral siis:

  • Intervjuu Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjäärinõustaja pr. Julia Šarapova`ga
  • Koolitus. Veebikirja koolituskalender
  • Äri. CNN
  • Rahandus. Majandususaldus Eestis langes, Euroopas tervikuna püsis eelmise kuu tasemel
  • Majandus. Ligi kolmveerand Euroopa lastest elab koos abielus vanematega
  • Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.12
  • Töö. EHRA loosimise tulemused
  • Teenindus. Klienditeenindus I
  • Ton Karlos. I Snoob
  • Toit. Cussotto
  • Jook. The Macallan
  • Muusika. Dante Bucci
  • Internet. Amazon.com
  • Pluss & Miinus

Rubriik:Et cetera Sildid:juhtkiri

Äri. CNN

10/11/2011 By Veebikiri

USA telekanalite ABC, NBC, ja CBS õhtused uudistesaated, mis sisaldasid palju pilti ja vähe infot olid seitsmekümnendateks aastasteks muutunud sisuliselt meelelahutuseks. Just siis sündiski mõte luua ainult uudiseid edasi andev kanal. Ka Robert (Ted) Turner III, kellele kuulus toona üks Atlanta telekanalitest, oli jõudnud samale järeldusele. Kuid erinevalt suurtest, näiteks Time või Washington Post Company, kes kartsid mahukaid investeeringuid lõi Ted Turner 1979 Cable News Networki (CNN).

Esimest korda läks CNN eetrisse 1980. aasta 2. juunil. Kasvamaks kiiresti palgati rohkem kui 100 ümbruskonna ajakirjandus- ja filmitudengit, kes läbisid kuuenädalased kiirkursused. Tulemuseks sai mobiilne ja nooruslik kanal, sest kus maailmanurgas iganes midagi juhtus, olid CNN tiimid kohal ja kandsid sündmused üle otsesaatena. Suurimaks kordaminekuks loetakse 1991. aasta Lahesõda, mil telekanal ei kutsunud vaatamata Ameerika valitsuse korraldusele, oma reportereid Bagdadist tagasi. Arvukad telejaamad kasutasid CNN_i pilti ja peareporter Peter Arnett sai üleilmselt kuulsaks.

1995. aastal müüs Ted Turner oma firma meediakontsernile Time Warner.

Rubriik:Majandus Sildid:CNN, Ted Turner

Rahandus. Majandususaldus Eestis langes, Euroopas tervikuna püsis eelmise kuu tasemel

10/11/2011 By Veebikiri


Euroopa Komisjoni poolt 27. oktoobril avaldatud andmetel oli Eesti majandususaldusindeks* oktoobris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 101.4 punkti ja see on 2,9 punkti halvem kui septembris. Oktoober oli seitsmes järjestikune kuu, mil majandususaldus kahanes. Kindlustunne langes viimase kuuga sesoonselt silutud andmete alusel nii tööstuses, teeninduses, ehitussektoris kui ka tarbijatel. Natuke parenes vaid kaubandussektori konjunktuur.
Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus püsis oktoobris enam-vähem septembri tasemel. Majandususaldusindeks oli septembris 93.9 ja oktoobris 93.8 (s.o 6.2 punkti alla ajaloolist keskmist). Halvenes töötussektori konjunktuur ja ka tarbijad muutusid ebakindlamaks.
Ka euroalal kokku majandususaldus kuuga oluliselt ei muutunud (majandususalduse indikaator oli septembris 95.0, oktoobris 94.8).

Oktoobris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel vaid kolmes Euroopa Liidu riigis: Saksamaal (104.1), Lätis (102.5) ja Eestis (101.4).
Vähim oli usaldust majanduse tuleviku suhtes Kreekas (67.5), Küprosel (75,4) ja Portugalis (77.7). Majandususaldus langes Soomes kuuga 1.1 punkti (indeks 95.4) ja Rootsis 2.8 punkti (indeks 100).

Allikas: ki.ee
Foto: flickr.com

Rubriik:Majandus

Majandus. Ligi kolmveerand Euroopa lastest elab koos abielus vanematega

10/11/2011 By Veebikiri

Eurostati teatel elas 2008. aastal keskmiselt 74% alla 18-aastastest koos abielus vanematega. Teistest riikidest madalamaks jäi see näitaja Eestis ja Rootsis, kus selliste laste osatähtsus oli 54%. Enim oli koos abielus vanematega elavaid alla 18-aastaseid Kreekas (92%).

Vabaabielus vanematega elab Euroopa Liidus 12% alla 18-aastastest lastest. Enim ehk üle viiendiku on sellises leibkonnas elavaid lapsi Rootsis, Eestis ja Prantsusmaal. Vähim Küprosel (1%) ja Kreekas (2%).

Ka üksikvanematega elavate laste puhul torkab Eesti teiste riikide hulgas silma. 2008. aastal elas üle viiendiku alla 18-aastastest üksikvanemaga Lätis, Iirimaal, Eestis ja Suurbritannias. Vähim oli selliseid lapsi Kreekas (5%) ja Rumeenias (6%). Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 14%.

Eesti leibkonnas on keskmiselt 2,3 liiget ja ta on veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2,5 liiget). Kõige väiksemad on leibkonnad Taanis ja kõige suuremad Bulgaarias. Bulgaarias on ka kõige suurem alla 18-aastaste laste osatähtsus (42%), kes elavad leibkonnas, kus elab koos kolm põlvkonda. Seega ei sõltu leibkonna keskmine suurus alati ainult laste arvust, vaid ka sellest, millised on riigi põlvkondade kooselamise tavad.

Artikkel jätkub siin…

Foto: flickr.com

 

Rubriik:Majandus Sildid:majandus

Turunduskommunikatsioon 2.12

10/11/2011 By Veebikiri

 Ükskõik kuidas, rääkides turundusest, ei saa me üle mõistest integreeritud turunduskommunikatsioon. Viimase all mõistekase protsessi, mille eesmärgiks on selge jajärjepideva positiivse kuvandi suunas mõjutada võimalikult paljusid toote/teenuse kohta käibivaid sõnumeid, kombineerides selleks erinevaid kommunikatsioonivorme
ja toetades kommunikatsiooni organisatsiooni struktuuri, tegevuste ja vahendite planeerimise kaudu. Nii ütlevad asjatundjad.

Kui vormeli sisu lahti mõtestama hakata, siis peaks alustama arvatavalt sellest, et tänapäeval on inimesel sadu kui mitte tuhandeid võimalusi infot hankida. Ning kui nelikümmend aastat tagasi tähendas massikommunikatsioon paari-kolme ajalehte, mõnda ajakirja ning tele- ja raadiokanalit siis tänasega võib reaalajas vestelda sõpradega maailma kuklapoolel.

Praktikas tähendab see üheltpoolt, et sihtrühmani on kordades kallim ja keerulisem jõuda. Teisalt toimib aga omamoodi paradoks – kuna infot valitakse selektiivselt on huvigruppide eelistustest lihtsam aru saada, märksõnadeks: hobid, hoiakud, eelistused, sealhulgas kindlate kaubamärkide usaldamine jne. Siit omakorda saab rääkida ostujõust ning kõige eelneva korrelatsioonist sotsiaaldemograafiliste näitajatega.

Eduka kommunikeerimise võtmeküsimus seisneb seega erinevate kommunikatsioonivahendite sünergias, mille taga seisab tervet ettevõtet hõlmav protsess, mille eesmärgiks on luua tihe ja kasumlik side klientidega.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:turunduskommunikatsioon, Valdo Vokksepp

Töö. EHRA pakkumine äriklientidele

10/11/2011 By Veebikiri

Käesolev kampaania on suunatud kõigile EHRA varasematele äriklientidele. Nimelt on November kuu, mil võiks hakata mõtlema organisatsiooni jätkusuutlikkuse parendamisele. Aastalõpu suurüritusteni on veel piisavalt aega, samas suvine kiire periood jäämas seljataha.

Seetõttu võimaldame kõigil, kel olemas EHRA ärikliendi konto, avaldada tasuta kaks praktikapakkumist kestvusega 30 päeva. Juhul kui Teil puudub kasutuskogemus ja Te kahtlete – soovitame vaid 10 eurose maksumusega iseteeninduslikku „Lühipaktett`i”. Lisainfo:..

Rubriik:Majandus, Töö Sildid:EHRA

Teenindus. Klienditeenindus I

10/11/2011 By Veebikiri


Üle ega ümber ei saa kultuuridega kaasnevast. Asjatundjate arvates eksisteerib kolm põhivoolu:

● multi-aktiivsed kultuurid (elavaloomulised, seltskondlikud, jutukad, meeldib klatšida, tegeletakse mitme tegevusega korraga – itaallased, hispaanlased, ladinlased, araablased);

● reaktiivsed kultuurid (vaoshoitud, oskavad kuulata, räägivad vähe, tagasihoidlikud, teevad plaane pikaks ajaks ette, introverdid – jaapanlased, soomlased);

● lineaar-aktiivsed kultuurid (planeeritakse samuti sündmusi pikaks ajaks ette, tegeldakse ühe plaaniga korraga, perfektsionistid ja täpsed, kalkuleerivad – sakslased, inglased).

Rubriik:Et cetera Sildid:klienditeenindus

Kolumn. Ton Karlos & I Snoob

10/11/2011 By Veebikiri


Ma nüüd ei tea, õigemini tean küll, kuidas alustada. Korralikult snoobil on vähemalt kaks tunnust. Kõige tähtsam – välimus. Kui ta on countrysnoob, siis sõltumata ilmast ja aastaajast kannab nahkpükse ja valget stetsonit. Püksid ragisevad külmaga ja tekitavad kubemes kummalisi assotsiatsioone, kuid see ei takista elamast elitaarset elu. Näiteks rockisnoobist me eriti rääkida ei saa. Tavaliselt on rokipeerud kõige harilikumad joodikud.

Teine ja veel tähtsam tegur – elustiil. Valged ja hästipoleeritud asjad töötavad korraliku snoobi kasuks. Kindlasti auto. Soovitavalt saunasuurune pargimaastur. Võlgadest me eriti ei räägi, küll aga aktsendist. Teate, korralik snoob käib kohalikke pärismaalasi mõtteteradega turgutamas nii kord aastas. Puhub müügist ja marketingist, vahel harvem ka kliendisuhetest ja eriti  juhtimisest – ühesõnaga naistest keda ise pole pannud, peaasi et pappi pritsitakse. Ja siis hüpetega tagasi sinna kus ei pea majanduseksperimente kartma. Kus on hea ja turvaline ja naabrid ei isatse naftahindade kasvuga ühes rütmis.

Las hambutud maakad katsetavad, kuidas elada seaduste järgi, mis kohalikul karjamaal ei toimi. Käskis keegi uskuda mingit suvalist hästilõhnavat tegelast?

Varsti tuleb snoob uuesti, I Snoob.

Rubriik:Et cetera Sildid:ISnoob, Kolumn, Ton Karlos

Toit. Cussotto

10/11/2011 By Veebikiri

Toimetusse jõudsid imelikud kuuldused. Käisime uurimas. Selgus tõsiasi, et noore ja hinnatud peakoka Silver Illak`u, kelle intervjuu ilmus ka suvehaku veebikirjas, on otsustanud kokakunsti reegleid uuendada. Tulemus?

Roog, mida võime päras degusteerimist julgelt soovitada pimesi praktiliselt kõigile, sest maitse on õrnalt vürtsikas, peenekoeline ja hõrk. Sisu aga toitev ja mehukas. Vorm? Üks pilt on küll 1000 sõna aga minge parem sööma ; )

Foto:  erakogu

Rubriik:Et cetera Sildid:cussotto, Silver Illak

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023