• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for mai 2011

Intervjuu Europassi Keskuse juhataja pr Margit Paakspuu`ga

10/05/2011 By Veebikiri

Europass? Kõlab nagu isikut tõendav dokument, kas see ongi nii?

Europassi dokumendid ei ole isikut tõendavad dokumendid. Arvatakse, et Euroopa Liidus kehtib ühine pass, kuid sellist dokumenti nagu Euroopa pass ei ole olemas. Siseministeeriumi kodulehelt võib lugeda, et Euroopa Liidu kodaniku passiks nimetatakse kõikide liikmesriikide reisidokumente, mille taotlemise aluseks on liikmesriigi kodakondsus. Europassi nimetuse alla kuuluvad viis dokumenti, mille eesmärk on muuta inimeste teadmised ja oskused paremini väljendatavaks ning teha need kõikjal Euroopas üheselt mõistetavamaks.

Mis dokumendid kuuluvad Europassi nimetuse alla?

Nendeks dokumentideks on Europassi CV, keelepass, kutsetunnistuse lisa, diplomilisa ja õpirände tunnistus.

Milleks on vaja ühtsel üle-euroopalist CV vormi ja  kuidas see praktikas töötab?

Europassi CV on välja töötatud selleks, et lihtsustada eelkõige teise riiki tööle kandideerimisega seotud ülesandeid. Igas riigis on erinevad CV koostamise põhimõtted, millega peab tööotsija arvestama. Europassi eesmärk on pakkuda tööotsijatele ja –pakkujatele üle-Euroopalist CV vormi.

Europassi CV on kasulik siis, kui tööle kandideerijad on erinevast rahvusest. Nii teab tööpakkuja, et ta saab ühes kindlas formaadis CV, mida tal on kergem läbi vaadata, ning tööotsija ei pea muretsema, kas CV vastab just selle riigi nõuetele. Europassi CV-d saab koostada  internetis 26 keeles. Selleks on loodud vastav süsteem, mida toetavad juhendid ja näited. Samas on Europassi CV-d võimalik kasutada ka siseriiklikul tööturul.


Võib öelda, et praktikas töötab Europassi CV päris hästi. Seda kinnitab kasutajate suur arv: alates 2005. aastast, mil Europass loodi, on koostatud üle 12 miljoni Europassi CV.

Mis seos on kutsetunnistusel ja kutsetunnistuse lisal?

Kutsetunnistus tõendab, et inimesel on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised. Kutsetunnistus on niiöelda töötaja kvaliteedimärk.

Kutsetunnistuse lisa kirjeldab, millised on kutsetunnistuse omaniku oskused, mille alusel tunnistus on väljastatud ja millistel töökohtadel on kutsetunnistuse omanikul võimalik töötada. Teisisõnu antakse lisateavet ametlikus dokumendis kirjapandule, tehes selle hõlpsamini mõistetavaks, eriti tööandjatele või institutsioonidele väljaspool seda riiki, kus antud dokument väljastati. Kutsetunnistuse lisa ei asenda aga kutsetunnistuse originaaldokumenti ega taga automaatselt tunnustust.

Kas Te ise kasutate  mõnda Europassi dokumenti?

Olen loomulikult koostanud omale Europassi CV ja keelepassi nii eesti kui ka inglise keeles ning ma vaatan neid aeg-ajalt üle ja täiendan. Kõrgkoolist sain diplomilisa. Kuna mul on aga töökoht olemas ja hetkel välismaale õppima ka ei plaani minna, siis on need dokumendid mul olemas enda tarbeks ja reaalselt neid ei ole kasutanud. Aga pikk elu on veel ees ja kunagi võib neid vaja minna. Igal juhul soovitan teistele ka, et alati tasub hoida alles ja koguda kokku kõik haridust ja töökogemust tõendavad dokumendid.

Soovitan ka uurida, millised võimalused on inimesel oma kutsealal kutsetunnistuse taotlemiseks. Kutsetunnistus aitab suurendada läbilöögivõimet tööjõuturul. Eesti kutsesüsteemist saab lähemalt lugeda Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee.

Kuidas olete seotud europassikeskusega?

Mina juhin Europassi Keskuse igapäevatööd ja tegelen Europassi dokumentide tutvustamisega.

Kuna oleme hea äraolemise ajakiri, siis küsiksime ka standardküsimuse – millist kööki (india, hiina, vene jne) eelistate : )

Mulle meeldib kõige rohkem hispaania köök. Hispaania on nii mitmekülgne maa ja see väljendub ka söögis. Teisel kohal on india köök.

Lisaks: Europassi Keskus

Rubriik:Persoon Sildid:CV, Europass, Kutsekoda, Margit Paakspuu

Juhtkiri. Mai 2011

10/05/2011 By Veebikiri

Usutavalt ei pea majandusliku aktsendiga hea äraolemise ajakiri lahkama Osama bin Ladeni (Usama ibn Ladini) saagat. Pigem pöörame juhtkirjas põgusat tähelepanu Keila hooldushaiglas toimuvale. Oleme seda kord varem teinud ja nendime nüüd, nagu ka aasta tagasi – haiglas või haigla juhiga toimuv on pinnavirvendus. Aur poti kohal. Pisiasi. Ei midagi erilist.

Jah, muidugi, kui teil on isiklik naftaväli, et te ei peaks muretsema näiteks töö, karjääri või äri pärast, siis on kõik hästi. Hästi on ka siis kui olete kunstneeru, -kopsu või -südame õnnelik omanik. Või valdate lihtsalt hästi elustamistehnikaid. Sest hädad algavad muust – pärast haiglaravi saadetakse meditsiinilist tähelepanu vajav inimene sinna kus ta abi ei saa. Halvemal juhul koju. Veel halvemal juhul aga nn hooldushaiglasse. Ühesõnaga – hirmus ei ole surm. Hirmus on suremine : (. Jätkates mõttekäiku – ei ole vist vaja olla eriline tuumateadlane, mõistmaks, mida tunnevad ja arvavad oma riigist kodanikud, kes on lähedaste hooldamisel taolise kadalipu läbi teinud.

Sel korral siis:

Juhtkiri. Aprill 2011
Koolitus. Veebikirja koolituskalender
Intervjuu Europassi Keskuse juhataja pr Margit Paakspuuga
Veebikiri Facebook`is
Majandus. Majanduskasv Eestis võib tulla graafiliselt lauge
Rahandus. Märten Ross: euroala hinnastabiilsus ongi Eesti erihuvi
Turunduskommunikatsioon 2.7
Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 18. osa
Turism. Parimaks taastatud ajalooliseks turismisihtkohaks valiti Vihula valla mõisad
Teenindus. Klienditeenindus C
Veebikiri külastab ja kiidab – restoran PLATZ
Kolumn. Ton Karlos ja Hommikune Uitaja
Toit. Pasta köögiviljahautisega
Jook. Kilbeggan
Klubi. Beach Club
Kombed. Kuidas vestlust alustada ja üleval hoida
Muusika. Katy Perry
Internet. Hand Facts
Pluss & Miinus

Rubriik:Et cetera Sildid:juhtkiri

Veebikiri Facebook`is

10/05/2011 By Veebikiri

Oleme täiesti olemas, kõik head lugejad oodatud lahkesti kogukonnaga liituma. 600 sõbra täitumisel läheb loosi ühe suurepärase  Tallinna kesklinna restorani kinkeakaart. Uuri järele ja soovita ka kolleegidele ning sõpradele….

Rubriik:Et cetera Sildid:Facebook, loosimine, veebikiri

Majanduskasv Eestis võib tulla graafiliselt lauge

10/05/2011 By Veebikiri

Majanduskasv on nii Eestis kui maailmas tervikuna peale kriisi taastunud. Eesti majandus on kasvanud kriisi järgselt peamiselt ekspordi toel. Ka tööturu olukord on paranenud, töökohti on viimasel ajal lisandunud peamiselt töötlevas tööstuses, kaubanduses ja ehituses. Seega nendes tegevusvaldkondades, kus kriisi ajal vähendati töökohti kõige rohkem.

Toodangumaht töötaja kohta on oluliselt Eestis kasvanud. Sellegi poolest jääb majandusemaht veel järgneval paaril aastal kriisieelsest tasemest allapoole, sest tööga hõivatute arvu kiiret vähenemist kriisiperioodil ei suuda tootlikuse kasv veel korvata. Eestis on samuti hulgaliselt kasutuseta seisvaid tootmisvahendeid ning kõrge tööpuudus, mille arvelt saab tootlikus tootmisressursiühiku kohta veel kasvada. Tootlikkuse tõusul põhinev majanduskasv võimaldab hinnasurvet ohjeldada, kui investeerimiskulude ja tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta jääb madalaks. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite hulk ja suur tööpuudus aitab hoida inflatsiooni lähiaastatel madala. Inflatsioon jääb seetõttu lähiaastatel vaoshoituks, kuigi maailmaturul kasvasid majandusaktiivsuse suurenedes kõikide peamiste toorainete hinnad. Nõudluse kasv mõjutas peamiselt toidutoorme, energiakandjate ja metallide hindu, ning turuootused ei toeta toormehindade alanemist. Majandusekasv lähiaegadel küll kiireneb, kuid seejärel hakkab aeglustuma. Tootlikkuse kasv kasvuallikana ammendub peagi ja edaspidi toetub majanduskasv investeeringutele ja uutele töökohtadele.

Uute töökohtade loomine põhineb kvalifitseeritud tööjõul, kus praegu valitseb töötajate oskuste ja tööandjate vajaduste mittevastavuse probleem. Ka praegune väliskaubanduse kasv on ajutine, kuna pärast kriisijärgset elavnemist maailmamajanduse kasvutempo aeglustub, sest kasvu mõjutavate lühiajaliste meetmete mõju jõuab lõpule. Ülemaailmse kriisi järelmõju mõjutab riikide kasvu väljavaadet, mis sõltub oluliselt paljudes riikides valitsussektori eelarve ja võlataseme kontrolli alla saamisest. Ka paljudes riikides eelarve poliitika karmistamine võib hoida lähiaastate kasvunäitajaid madalamal tasemel. Ka lähiaastate EURIBOR mis on Eesti jaoks laenuraha hind on kasvutrendis, mis aeglustab majanduskasvu. Uut negatiivset majanduskasvu võib pidada üldiselt ebatõenäoliseks, samuti ka uute mullide teket. Lähiaastate Eesti majanduskasv võib jääda vahemiku 3-5% aastas, mis on viimase kümnendi keskmisest oluliselt madalam.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:Koolitus, majandus

Rahandus. Märten Ross: euroala hinnastabiilsus ongi Eesti erihuvi

10/05/2011 By Veebikiri


03.05.11 Riigikogus esinenud Eesti Panga asepresident Märten Ross kinnitas, et Eesti ainus erihuvi euroala rahapoliitikas kaasarääkimisel saab olla eurosüsteemi hinnastabiilsus.

“Euroala rahapoliitika teostamisel ei ole mitmetimõistetavust, selle peaeesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsust määratletakse kui euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu alla 2%, kuid selle lähedal keskmisel perioodil. Ei ole ühegi liikmesriigi, sealhulgas Eesti rahvuslikes huvides, kui euroala keskpangad ehk eurosüsteem, ja see tähendab ka Eesti Pank, sellest üldeesmärgist kõrvale kalduks. See ongi meie peamine rahvuslik erihuvi,” ütles Märten Ross.

Ross kordas, et Euroopa Keskpanga nõukogu on oma rahapoliitika otsustes lähtunud just hinnastabiilsusest ning tõstis viimasel istungil aprilli alguses inflatsiooniriskide suurenemise tõttu rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. “Nii maailma kui ka euroala majandus taastub langusest oodatust kiiremini ja ilmutab järjest enam tugevnemise märke. Kasv on küll kriisieelsest nö tavatasemest aeglasem, kuid märksa kiirem kui näiteks aasta tagasi prognoositu. Samas ei taastu kõik riigid ühtlases tempos – osas euroala riikides valitseb võlakriis, mis ohustab majandusaktiivsuse tõusu. Vaatamata sellele on maailmamajanduse olukorra paranemine (ja nii mõnedki muud aspektid) märkimisväärselt tõstnud erinevate toormete hindu maailmaturgudel. Sellest ei ole puutumata jäänud ka euroala, kus inflatsioon kerkis viimaste andmete kohaselt aprillis juba koguni 2,8%ni.”

Asepresidendi sõnul on selge, et hinnasurve oht on pärast kriisi kasvanud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. “On väga oluline, et inflatsiooni hiljutine tõus ei tooks kaasa ulatuslikku inflatsioonisurvet keskmise aja jooksul. Seetõttu peavad eurosüsteemi keskpangad praegu pöörama suurt tähelepanu hinnastabiilsust ohustavate riskide ohjeldamisele. Peamiselt nende riskide vähendamiseks Euroopa Keskpanga nõukogu intressimäärasid tõstiski, kusjuures määrad on praegu piisavalt madalad, et toetada majanduse taastumist.”

Koos toormehindadega on väga kiiresti kasvanud ka Eesti inflatsioon, mis valmistab tõsist muret, märkis Ross. “Probleem ei seisne niivõrd prognoositust ja ka euroala keskmisest kiiremas inflatsioonitempos, vaid ohus, et see võib halvendada Eesti konkurentsivõimet pikemas plaanis.” Asepresidendi hinnangul leevendab mõnevõrra ohtu asjaolu, et toormehindade tõususurve ei ole seni hoogsalt üle kandunud muudesse hindadesse või ka palkadesse. “Riik saab teise ringi mõjude ärahoidmisele majanduspoliitikat kavandades kaasa aidata, sest see võib – nagu me möödunud langusest hästi mäletame – raskematel juhtudel kaasa tuua märksa rohkem halba, kui me karta oskame.”

Riigikogu täiskogu ees peetud kõnes käsitles Eesti Panga asepresident Märten Ross nelja teemat: rahapoliitika ja hinnastabiilsus euroalal; makromajanduslik stabiilsus Eestis; Euroopa eelarveraamistiku reform rahastabiilsuse aspektist, sealhulgas eurosüsteemi positsioon; finantsstabiilsus. Kõne on leitav Eesti Panga kodulehelt.

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, euroala rahapoliitika, Märten Ross

Turunduskommunikatsioon 2.7

10/05/2011 By Veebikiri

Kommunikatsioonivahendid muutuvad sõna otseses mõttes päeva-päevalt odavamaks ning võimsamaks. Kinnituseks, ilma sügavasse analüüsi langemata, võrrelge korraks, mida oskab Teie mobiiltelefon täna?  Ja mida oskas kolm aastat tagasi? Siinkohal võiks esitada ka empiirilise küsimuse  – kui palju maksis Teie telefon anno domini 2008 ning kui palju maksab täna?
Pisemaks, odavamaks, võimsamaks, suunda toetab tugevalt ka võimalus ennast ise lihtsalt ja suhteliselt odavaks nähtavaks teha (blogid, sotsiaalsed võrgustikud, listid, kodulehtede optimeerimine jne.). Kusjuures siin määrab sõnumi hinna, mitte niipalju vahendava meediaettevõtte hinnakiri, vaid oskus ja soov ennast ise väljendada. Teadmised, mis jäävad tooli seljatoe ja kuvari vahele. Nagu korduvalt öeldud – sihtrühma peab tundma. Sõnumid a la Sibula Lemps, võivad ühele kogukonnale mõjuda haaravalt ja siduvatena. Teisele – seevastu äärmiselt eemaletõukavatena. Sestap ei ole imestada, et ka paberisse on raiutud: „Teoreetikud on tõdenud, et ainsaks tõeliseks turunduseeliseks on kommunikatsioon, pakkuja ja kliendi suhtlus“ (Vihalem 2008: 194).

Tõsi, tõsi, tegemist teoreetilise ekstrapolarisatsiooniga. Lisaks kõigele on tähtis kasutatava kanali relevantsus. Siinkohal tuuakse tavaliselt näiteks kaks globaalset kanalit. Üks neist ikka ja jälle Google AdWords. Teisalt Facebooki tasulised lisad.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:Turundus, turunduskomminikatsioon, Valdo Vokksepp

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 18. osa

10/05/2011 By Veebikiri

Verbaalne kuulamine. Keskendu kesksele teemale, mitte üksikfaktidele. Kui mõttekäik jääb segaseks, siis küsi rääkijalt. Küsimine näitab samuti tähelepanu. Lisaks mõttekäigu kuulamisele püüa pidevalt mõista rääkija eesmärki (isiklik tunnustus, millegi toetamine, millegi eitamine, maandab pingeid, otsib tuge, selgitab mõtteid, paneb end proovile jne). Näiline ja tõeline eesmärk. Tõeline eesmärk võib olla väga varjatud.

Aktiivne kuulamine. Küsimine on parim viis näidata rääkijale, et sa kuulad. See mitte ainult ei anna talle võimalust arendada arutelu edasi, vaid võimaldab üle seletada juhtumit, kui kuulajale on see arusaamatuks jäänud. Kuulamisküsimused võimaldavad:
• näidata üles huvi ja julgustada Näiteks: Ja mis juhtus siis…?
• saada rohkem infot Näiteks: Kas te tooksite mõne näite?
• saada aimu intervjueeritava tunnetest Näiteks: Mis tunded teil see tekitas?
• näidata, et olete asja mõistnud Näiteks: Nii see tõesti paistab…

Küsi palju, see näitab kuulajale, et sa oled tema poolt vallutatud, temaga ühel lainel.
Reflektiivsed teated aitavad rääkijat interpreteerimisel, lasevad tal väljendada emotsionaalset pinget koos faktidega. Reflektiivseid ehk peegeldavaid teateid võib kasutada nii jutu sees kui kokkuvõtteks, selleks et selgitada, kas sa oled arusaanud faktidest ja kesksest ideest, teemast.

Seda saab teha järgmiste küsimustega:
• Nagu ma sellest aru saan…
• Niisiis te ütlesite…

Need küsimused on ka head suhtumise indikaatorid. Sellised küsimused on intervjeeritava toetamiseks, aga küsimused võivad olla ka väljakutseks. Agressiivsust tuleb vältida – see tõstab vastaja emotsionaalset pinget. Kui emotsioonid tõusevad, väljub kuulamine kontrolli alt.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: flisckr.com

Rubriik:Töö Sildid:aktiivne kuulamine, EHRA, personali valik, verbaalne kuulamine

Turism. Parimaks taastatud ajalooliseks turismisihtkohaks valiti Vihula valla mõisad

10/05/2011 By Veebikiri


EASi turismiarenduskeskuse poolt läbiviidaval Eesti avastamata aarete konkursil hinnati esikoha vääriliseks Vihula valla kolm kaunist mõisa – Palmse, Sagadi ja Vihula. Teine koht läks Hiiumaa tuletornidele ning kolmandaks tuli Olustvere mõis.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul võttis turismi- ja kultuuriväärtuste ekspertidest koosnev žürii sihtkohtade hindamisel aluseks mitmeid eri aspekte. „Parima taastatud ajaloolise turismisihtkoha valimisel pöörasime erilist tähelepanu piirkonna ja turismitoodete autentsusele, ühtlasi hindasime sihtkoha jätkusuutlikkust ja järjepidevust toodete ja teenuste arendamisel,” selgitas Tarmo Mutso. Ta lisas, et veel olid hindamisel olulisteks parameetriteks kliendile suunatus, toodete kvaliteet ning kogukonna kaasamine. “Hindamisel võtsime arvesse ka sihtkohtade avatust erinevatele koostöövormidele, kuna koostöö on turismiettevõtja edu võti, mis võimaldab läbi teadmiste ja kogemuste vahetamise tõsta toodete ning teenuste kvaliteeti,” ütles Mutso. Omamoodi võitjad on Mutso kinnitusel kõik osalejad, sest konkursi kaudu saadi väärtuslikku tagasisidet toodete ja teenuste kohta oma ala ekspertidelt.

Sagadi mõisa müügi- ja turundusjuhi Kadi Elmeste sõnul on konkursi võit Palmse, Sagadi ja Vihula mõisatele suureks tunnustuseks ühiselt tehtud pingutuste eest ning kindlasti motiveerib see mõisate vahelist koostööd veelgi enam tõhustama. “Konkursil osalemine andis meile veel ühe hea põhjuse uute turundustegevuste planeerimiseks ja koosööprojektide algatamiseks, et koguda suuremat tuntust just rahvusvahelistel turgudel, kuna paljude välisturistide jaoks oleme endiselt avastamata,” sõnas Elmeste. „Ka siseturisti jaoks on tänu viimastel aastatel Palmses, Sagadis ja Vihulas toimunud ehitus- ja rekonstrueerimistöödele ning jõudsale tootearendusele väga palju uut avastamisväärset,” märkis Elmeste.

Vihula mõisa tegevjuhi Tarmo Bachmanni sõnul on Lahemaa mõisate eeliseks lähedus, kõik kolm mõisa asuvad 15 kilomeetri raadiuses. “Lahemaal puhkamiseks soovitame kombineerida kõigi kolme mõisa külastust, sest iga mõis pakub ainulaadse elamuse. Sagadi on ideaalne looduspuhkuseks, Vihula mõis lõõgastumiseks ning Palmses saab nautida kultuurisündmusi,” selgitas Tarmo Bachmann.

Lahemaa mõisatel on ühine konto Facebookis, www.facebook.com/lahemaamanors, kust saab infot piirkonna puhkusevõimaluste kohta ning on võimalik jagada oma Lahemaa puhkusefotosid ja -muljeid. Kõigi fotode postitajate vahel loositakse mai lõpus välja luksuslik puhkusepakett.

„Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad” konkursile laekus ühtekokku 9 kandidaati, mille seast turismiekspertidest koosnev komisjon valis poolfinaali viis sihtkohta: Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornid (MTÜ Hiiumaa Turismiliit), Jaani kvartal (SA Tartumaa Turism), Vihula vald – kolm kaunist Lahemaa mõisa (MTÜ Lääne-Viru Turism), Mooste mõis (SA Põlvamaa Arenduskeskus) ning Olustvere mõis (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool).

EASi turismiarenduskeskuse poolt välja kuulutatud konkurss „Eestimaa avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad” on seotud Euroopa Komisjoni poolt viis aastat tagasi algatatud projektiga “European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN), millest Eesti võtab osa neljandat aastat. Eelmisel aastal pälvis võitjatiitli SA Võrtsjärv, 2009. aastal Soomaa Rahvuspark ning 2008. aastal Viljandi linn.

Konkurssi toetavad Euroopa Komisjon ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Foto:sagadi.ee

Rubriik:Et cetera Sildid:Plamse mõis, Sagadi mõis, Tarmo Bachmann, Tramo Mutso, vihula mõis

Teenindus. Klienditeenindus. B

10/05/2011 By Veebikiri

Sõna “teenindus” (ingl service) tuleb ladinakeelsetest sõnadest Servio, mis tähendab „kellegi teenistuses olla, alluda, olla teenindusvalmis“ ja Servo, mis tähendab ‘tähelepanemist, järgimist, silmas pidamist’.

Kusjuures mõisted teenused, teenindus ja teenindamine on kõigile üheltpoolt justnagu teatud-tuntud. Neid termineid kasutatakse igapäevaelus iseenesestmõistetavalt, enamasti süvenemata, millega sisuliselt tegemist. Mis tekitab täiendavat segadust on asjaolu, et maailmakeeles, inglise keeles, on sõnal service väga mitmeid erinevaid tähendusi.

Olukorra muudab keerukaks ka tõik, et ühiskonda, milles elame, nimetatakse teenindusühiskonnaks. See tähendab, et tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Nimetatud tegevusi võib leida alates kirjakandja ja lõpetades näiteks laohoidja tegemistes. Rääkimata tõelistest eesliini töötajatest (nii nimetatakse toitlustus- ja majutusäris töötajaid kes puutuvad klienteidega vahetult kokku) nagu ettekandja või vastuvõtuametnik. Mis tähendab, et termin teenindamine seostub personaalse lähenemisega igale konkreetsele kliendile ja teenindussituatsioonile.

Huvi korral – veebikirja teeninduskoolitused avanevad siit…

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Klienteenindus, Koolitus, teenindamine, teenindus

Veebikiri külastab ja kiidab – restoran PLATZ

10/05/2011 By Veebikiri


Olete tähele pannud, professionaalidega on hea asju ajada? Kui soovite väitele kinnitust – veebikiri soovitab: külastage PLATZ`i. Restorani, mis asub nii linnasüdames, kui vähegi võimalik, paiknedes sellegipoolest rahulikus ja meeldivas asupaigas. Kohas, kuhu saab nii auto, kui ka üllatus-üllatus – trammiga tulla. Loomulikult kuulub asja juurde suurepärane toit ja teenindus, rääkimata klaasiga veinide valikust, mis võtab ka paljunäinud veinigurmaani mõtlikuks. Hinnakujundus sõbralik.

Lisaks toimub sealkandis palju vahvaid üritusi, alustades naljaka laste võidusõiduga „Tour de Platz“, lõpetades toidunautlejate suvise tippsündmusega – Platsiõhtusöögiga.

Foto: platz.ee

Rubriik:Et cetera Sildid:Kõik on Platzis, Platsiõhtusöök, Platz

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023