Majanduskasv on nii Eestis kui maailmas tervikuna peale kriisi taastunud. Eesti majandus on kasvanud kriisi järgselt peamiselt ekspordi toel. Ka tööturu olukord on paranenud, töökohti on viimasel ajal lisandunud peamiselt töötlevas tööstuses, kaubanduses ja ehituses. Seega nendes tegevusvaldkondades, kus kriisi ajal vähendati töökohti kõige rohkem.
Toodangumaht töötaja kohta on oluliselt Eestis kasvanud. Sellegi poolest jääb majandusemaht veel järgneval paaril aastal kriisieelsest tasemest allapoole, sest tööga hõivatute arvu kiiret vähenemist kriisiperioodil ei suuda tootlikuse kasv veel korvata. Eestis on samuti hulgaliselt kasutuseta seisvaid tootmisvahendeid ning kõrge tööpuudus, mille arvelt saab tootlikus tootmisressursiühiku kohta veel kasvada. Tootlikkuse tõusul põhinev majanduskasv võimaldab hinnasurvet ohjeldada, kui investeerimiskulude ja tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta jääb madalaks. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite hulk ja suur tööpuudus aitab hoida inflatsiooni lähiaastatel madala. Inflatsioon jääb seetõttu lähiaastatel vaoshoituks, kuigi maailmaturul kasvasid majandusaktiivsuse suurenedes kõikide peamiste toorainete hinnad. Nõudluse kasv mõjutas peamiselt toidutoorme, energiakandjate ja metallide hindu, ning turuootused ei toeta toormehindade alanemist. Majandusekasv lähiaegadel küll kiireneb, kuid seejärel hakkab aeglustuma. Tootlikkuse kasv kasvuallikana ammendub peagi ja edaspidi toetub majanduskasv investeeringutele ja uutele töökohtadele.
Uute töökohtade loomine põhineb kvalifitseeritud tööjõul, kus praegu valitseb töötajate oskuste ja tööandjate vajaduste mittevastavuse probleem. Ka praegune väliskaubanduse kasv on ajutine, kuna pärast kriisijärgset elavnemist maailmamajanduse kasvutempo aeglustub, sest kasvu mõjutavate lühiajaliste meetmete mõju jõuab lõpule. Ülemaailmse kriisi järelmõju mõjutab riikide kasvu väljavaadet, mis sõltub oluliselt paljudes riikides valitsussektori eelarve ja võlataseme kontrolli alla saamisest. Ka paljudes riikides eelarve poliitika karmistamine võib hoida lähiaastate kasvunäitajaid madalamal tasemel. Ka lähiaastate EURIBOR mis on Eesti jaoks laenuraha hind on kasvutrendis, mis aeglustab majanduskasvu. Uut negatiivset majanduskasvu võib pidada üldiselt ebatõenäoliseks, samuti ka uute mullide teket. Lähiaastate Eesti majanduskasv võib jääda vahemiku 3-5% aastas, mis on viimase kümnendi keskmisest oluliselt madalam.
Valdo Künnapas
Loyal Partner OÜ
tegevjuht/juhatuse liige
Foto: Flickr.com