Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for jaanuar 2011

Persoon. Intervjuu psühholoogilise nõustaja, pr. Anneli Salk`iga

By


Kirjutistes nimetate ennast reisihuviliseks psühholoogiliseks nõustajaks. Sestap küsiksin esmalt, mis motiveerib Teid reisima?

Mind inspireerivad erinevad kultuuriruumid ning kuidas inimesed lähtuvalt sellest mõtlevad ja oma elu elavad. Igal maal  on oma eripära ja kordumatu ilu. Samuti on reisil olles võimalik oma elu ja tegemisi eemalt vaadata ning suuremat selgust saada.

Kõige eksootilisem reisisiht siiani?

Minu jaoks on Ladakh kõige eksootilisem koht olnud. Tänu kõrgmägedele on selle maa ja inimeste kultuuri omapära säilinud. Ladakhi rahval on palju müütilisi uskumusi ning omapäraseid vaateid elule, mis mõjutavad nende igapäevaseid toiminguid.

Mis on need kolm asja, mida kindlasti tegema peab enne rajataha minekut?

Sõltub inimesest, mida peetakse enne raja taha minekut oluliseks. Mina olen vaadanud, et rahaasjad on korras, samuti reisi dokumendid, piletid ja kindlustused. Pikemate reiside puhul tuleb ka aega planeerida ja  tööasjad korraldada.

Enne pikemat ja seiklusrohket reisi on hea olla teadlik oma:

  1. tervisest
  2. ajast
  3. rahast

Kuidas koguneb mõnus reisiseltskond?

Tänu sarnastele huvidele koguneb mõnus reisiseltskond.

Samas, reisimine on teie hobi. Olete hariduselt psühholoogiline nõustaja. Miks valisite selle  eriala?

Mind huvitab inimeste mõttemaailm ning kuidas see mõjutab inimeste elukäigu kujunemist. Inimestes on palju inspireerivat – hele pool ja tume pool ning tants selle kahe poole vahel. Usun, et tänu psühholoogia alastele teadmistele on võimalik paremini mõista seda, mis inimeste elus toimub. Samuti on võimalik tänu mõttemaailma avardamisele olla teadlikum oma valikutest ning oma elukäiku juhtida.

Koolitate?

Jah, üle kümne aasta viin läbi psühholoogia alaseid koolitusi. Põhiteemadeks on tööstress, kriisiga toimetulek, meeskonnatöö ja klienditeenindus. Täiendkoolitused annavad hea võimaluse inimestele  elukestvaks arenguks, sest  elus on palju muutusi ja väljakutseid. Koolitustel saab uusi teadmisi ning on võimalus sama valdkonna inimestega mõtteid vahetada.

Foto:erakogu

Juhtkiri. Jaanuar 2011

By


Ajatu küsimus – mida toob algav aasta? Ehkki vastus oleks jõukohane pigem hiromandile, kui majandusliku aktsendiga hea äraolemise ajakirjale – arvame, et tööturu strukturaalne muutus, millele viitas aastalõpukõnes ka Vabariigi President, süveneb. Kinnituseks Töötukassa 16.12.10 tööpakkumised, mille kohaselt kõige enam vajatakse Eestis klienditeenindajaid, puhastusteenindajaid, aianduse lihttöölisi jne. Mõtlemapanev, mis?

Selkorral siis – nagu lubatud, intervjuu pr. Anneli Salk`ga. Lisaks veebikirja koolituskalender. Ühtlasi leidsime võrguavarustest laheda toidublogi ja toome sealt Teieni asjakohase supi suitsulihast. Joogivalikust pehmemaitselise Kanada viski tutvustus. Kolumn? Oh, ja kolumnist Ton Karlos vaatab ülevalt alla kollaborantidele.

Samuti leiab algava aasta veebikirjast ridamisi sotsiaalmajanduslikke kirjutisi. Olgu selleks siis teade, mille kohaselt Eesti Pank lõpetas Talibori ja Talibidi ning krooni päevakursside noteerimise. Või Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangu, mille kohaselt kriisijärgne majanduse tõus on jätkusuutlik. Samuti personalijuhtimist ja turunduskommunikatsiooni käsitlevad artiklitesarjad.

Muusikat ja kutset käsitlevat eraldi rubriiki jaanuarinumbris ei olegi. Kajastame viidates sihtasutusele Innove, uudist, mille kohaselt Elleri-kool tõi lavale Mozarti koomilise ooperi.
Mis veel? Ja, ja, rubriik „Pluss ja Miinus“ sai hoo sisse!

Head lugemist!

Äri. Crocs Inc.

By

2002. aastal USAs Colorado osariigis asutud Crocs Inc. esmaseks ideeks oli toota uut tüüpi jalanõusid purjetajatele. Küll aga said valminud toote omadused nii erilised, et jalatseid hakati kasutama ka teistes valdkondades. Ettevõte ise sai aga oma nime esimese Crocsi mudeli Cayman’i pisut krokodilli nina meenutav välimuse tõttu.

Kummalise kujuga ja küllaltki kalli toote eduloos, mängib kindlasti rolli ka hästi läbimõeldud lansseerimiskampaania ja ka üleilmselt tuntud kuulsuste kaasamine sinna. Nii ongi oma imago ühel või teisel viisil sidunud nende mugavate ja mitte kõige kaunimate jalatsitega näiteks Helen Hunt, Paris Hilton, Teri Hatcher ja Jack Nicholson. Ja mitte ainult, fännide hulka kuuluvad ka Matt Damon, Heidi Klum, kusjuures nimistu ei ole sugugi lõplik. Küll võiks kaastaud tähtede kohta võiks öelda, et nimistu laiapõhjaline ja ei eelista liialt ühtegi vanuse või soorühma, olles seeläbi ideaalne multifunktsionaalse tootekuvandi loomisel.

Edulugu jätkus hoogsalt aastal 2007. mil ettevõtte käive küündis 847,4 miljoni USA dollarini. Crocs Inc. Crocs`i tootvate tehaste arv kasvas kokku neljateistkümneni – asukohaga USAs, Kanadas, Hiinas, Itaalias, Rumeenias, Bosnias, Ukrainas, Brasilias, Mehhikos ja Vietnamis. Ühtlasi võib majandusbuumi tipul ettevõetud laienemisi vaadelda ka kui languse algust. Just siin võiks küsida, kas laienemise ajal mõeldi ikka tõsiselt plagiaadiohule. Edu põhines ju tootel, mida eriti tihti ei osteta ja mille müügi tõusud ja mõõnad sõltuvad moevoolude ettearvamatutel kõikumistel.

Kvaliteet ja uudsus ei tähendanud paraku jätkusuutlikkust ning nii teatas firma aastal 2008 148 miljoni dollari suurusest kahjumist, mis teeb 1,79 dollarit aktsia kohta, kusjuures vaid aasta varem aastal teeniti kasumit 56,5 miljonit dollarit.

Tõsi, tänaseks on langus läbitud ja tee ollakse uuele tõusule, taustaks kurikuulus tõsiasi, et headel aegadel kvaliteeti hindavad tarbijad ostavad kitsastel aegadel hinda …

Foto: wikipedia.com

Majandus. Konjunktuuriinstituudi eksperdid: kriisijärgne majanduse tõus on jätkusuutlik

By


05.01.11 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) pressikonverentsil tõdeti, et Eesti majandusolukord jätkab paranemist ning kriisijärgset majanduse tõusu võib pidada jätkusuutlikuks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on kõige tähtsam jätkuv ettevõtluse hoogustamine. „Tuleb jätkuvalt tõsta konkurentsivõimet ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning mõistagi on endiselt oluline ekspordi igakülgne soodustamine“, ütles minister. Samuti tõi ta välja vajaduse veel sel aastal alandada tööjõu makse. „Selle kaudu tõstame me ettevõtete konkurentsivõimet, jätame inimestele rohkem raha ning elavdame seeläbi tarbimist“, ütles Parts.

EKI juhtivteadur Leev Kuum kinnitas, et Eesti majanduse kriisijärgset tõusu võib 2010. aasta neljanda kvartali statistiliste näitajate põhjal pidada juba jätkusuutlikuks. EKI ekspertidepaneeli üldhinnang majandusele on kerkinud kolmandat kvartalit järjest ja ulatub 4,3 punktile, kuid pole siiski veel rahuldav. Olukorda pidas heaks 6% ja halvaks 22% ekspertidest.

Ometi peab aastatagusega võrreldes olukorda paremaks 89% küsitletut ekspertidest. Eeloleva poole aasta arenguväljavaadete suhtes on positiivselt meelestatud 67 % ning keegi küsitletutest ei usu, et 6 kuu pärast võiks olukord olla halvem kui praegu.

Samuti ollakse suhteliselt kindlad väliskaubanduse positiivsetes arengutes ning 72% ekspertidest ootab ekspordi kasvu jätkumist hoolimata asjaolust, et kriisieelsed tasemed on juba saavutatud. Võibki öelda, et paremini läheb ekspordile orienteeritud ettevõtetel, kuna suurimate ekspordipartnerite majandused on hästi taastunud ning meie tööjõu palkade elastsus on suurendanud Eesti konkurentsivõimet. Ometi võib lähitulevikus ekspordiväljavaateid mõnevõrra halvendada Soome ja Rootsi stiimulpakettide lõppemine, mis seni on ergutanud nõudlust ka meie kaupadele.

Eratarbimises on hakanud olukord paranema ning enam kui pooled küsitletud ekspertidest hindab olukorda vähemalt rahuldavaks.

Negatiivsemalt ollakse meelestatud investeeringute osas. Investeeringute olukorda pidas halvaks 61% ekspertidest. Investeeringute kasvu piirab ettevõtete madal kasumlikkus ja sealt tulenev kapitali puudus. Ometi plaanib 2011. aastal oma investeeringute mahtu suurendada 34% töötlevatööstuse ettevõtetest.

Suurimateks probleemideks Eesti majanduse arengul peetakse suurt tööpuudust, nõudluse vähesest ning vähest rahvusvahelist konkurentsivõimet. Võib väita, et hõive taastumine toimub aeglaselt, kuna kriisiajal rakendatud optimeerimise tulemusel suudetakse väiksema töötajate hulgaga toota rohkem.

Nii kaubanduses kui teeninduses oodatakse olukorra halvenemist järgmisel kolmel kuul, kuid see on peamiselt tingitud sesoonsusest. Viimasel kolmel kuul teatasid enam kui pooled kauplused müügimahtude kasvust.

Tarbijabaromeeter detsembris langes ning põhjuseks oli peamiselt elukalliduse tõus. EKI toidukorv kallines aastaga 13,8%

Iga kvartali alguses toimub Eesti Konjunktuuriinstituudi pressikonverents, kus tutvustatakse ülevaadet Eesti majanduse viimaste kuude arengutest ja prognoosi järgnevateks kuudeks. EKI missiooniks on oma uuringutega kaasa aidata Eesti majanduse arengule. Instituut kogub, töötleb ja analüüsib majandusinformatsiooni nii, et selle põhjal saab teha kvaliteetseid makro- ja mikromajanduslikke otsuseid.

Allikas: http://www.mkm.ee/konjunktuuriinstituudi-eksperdid-kriisijargne-majanduse-tous-on-jatkusuutlik/
Foto: flickr.com

Rahandus. Eesti Pank lõpetas Talibori ja Talibidi ning krooni päevakursside noteerimise

By


Seoses euro kasutuselevõtuga 1. jaanuarist 2011 lõpetas Eesti Pank pankadevahelise rahaturu laenu- ja hoiuseintresside Talibori ja Talibidi avaldamise alates 30. detsembrist. Kuivõrd Talibori ja Talibidi fikseeritakse ülejärgmise pangapäeva tehinguteks (T+2), siis nende viimane fikseerimise päev oli 29. detsembril.
Euribori fikseeringud leiab veebiaadressilt www.euribor.org.

1. jaanuarist 2011 lõpetas Eesti Pank ka päevakursside fikseerimise. Euro vahetuskursse (euro foreign exchange reference rates) fikseerib Euroopa Keskpank ja tema kodulehelt on võimalik maha laadida ka värskeimad euro vahetuskursid. Täpsema info euro vahetuskursside kohta leiab siit.
Ajaloolised Talibori-andmed asuvad endiselt veebiaadressil www.eestipank.info/dynamic/itp5/itp_report.jsp?reference=572&className=EPSTAT5&lang=et&show=table ning Eesti krooni päevakursid aadressil www.eestipank.info/dynamic/erp/erp_et.jsp.

Allikas: Eesti Pank
Foto: flickr.com

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.3

By

Koostades või juhtides turunduskommunikatiivseid sõnumeid, ei tohiks jätta märkamata fenomeni, mida tuntakse isetekkelise info nime all. Taolise, küllaltki väheütleva ja leebe nime all peitub protsesside jada, mida on keeruline või halvemal juhul võimatu ohjata.

Isetekkelist infot genereerivad reeglina üksikisikud, harvemal juhul (meedia)organisatsioonid, tekkepõhjuseks kokkupuude kaubamärgi või kaubamärkidega. Huvitavaks näiteks siinkohal kütusefirma, mis on üheaegselt tegev kahel suunal – kütuse ja kiirtoitude jaemüük. Kriitikute sõnul on tegemist pehmelt öeldes kummastava äriga, mille hinnakujundus muutub väidetavalt, sõltumata laoseisust, tõusvas suunas ja reaalajas koos Rotterdami sadama väljamüügihindadega. Kuidas iganes, isetekkelise info puhul tasub lisaks traditsioonilistele allikatele tähele panna asjaolu, et tihtipeale kannavad sõnumit ettevõtte käekäigu, kliendisõbralikkuse, jätkusuutlikkuse jne. kohta eeskätt selle sama firma töötajad. Nii näiteks võib töövõtja poolt peetav ajaveeb osutuda tõeliseks peavaluks selle firma personali- ja turundusosakonnale. Ja vastupidi – fännide kogukond, mõnes sotsiaalvõrgustikus – luua vägagi positiivse kuvandi. Näitena, Robert Kiyosaki, hinnatud raamatu „Rich Dad Poor Dad“ autori, kogukonda Facebook`is kuulub nende ridade kirjutamise ajal tühised 202 043 inimest. Mil moel see raamatu müügiedule kaasa aitab, võib kujutleda.

Kuidas juhtida isetekkelist informatsiooni? Lihtsustatud vastus on üks ja ainuke – isetekkinud teabevoogu loetakse osaks integreeritud turunduskommunikatsioonist, mis eeldab kommunikatsiooni kui protsessi juhtimist. Ehk siis – allikaid peab teadma ja nendega tuleb teha järjepidevat tööd: kogukond mõnes sotsiaalvõrgustikus on tore asi küll aga ilma sisulise dialoogita on ta ärilisest aspektist kasutu, halvemal juhul, metsistununa, aga suisa kahjulik.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 14. osa

By

Kriitilis-hinnaguline küsimus

Selline juhtivate küsimuste variant toetub minimaalselt vihjatud sarkasmile:

“Loomulikult ei suuda sa uskuda, et … või mis?”
“Sa ei arva ju tegelikult, et … või mis?”
“Loomulikult ei soovita sa …”
“Sa ei arva ju päriselt, et … või mis?”
“Kas sa tõesti arvad…”

Kriitilis-hinnanguline juhtiv küsimus on emotsionaalselt sarnane otsekohesele algusele, aga emotsioon on märksa rõhutatum, irriteerivam. Küsimuse sisu äge eitamine viitab aga ebaintelligentsusele ja mõistmatusele. Kui paljud vastajad võtavad seesuguseid soovitusi kergelt ega tee neist välja?

Paljulaidetud kriitilis-hinnanguline juhtiv küsimus võib tekitada süütus vastajas ootamatu hingesegaduse. Selletõttu kasutagegi selliseid küsimusi siis, kui tahate vastajat tema mõõtmiseks rööpast välja ajada. NB! Mõnikord nimetatakse kõike eelpoolräägitut surveküsitluseks või surveintervjuuks.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: flickr.com

Ton Karlos ja Kole Kollaborant

By

Hrmmmmm, igavesti lahedaid ütlusi leiab, kui vähe ringi vaadata. Näiteks: „In God We Trust, All Others Pay Cash“, või siis: „Siin autos ei kinnitata turvavöid, vaid surrakse nagu mees!“, ehk: „Ära käi mu järel, olen isegi eksinud!“. Nimistusse võiks kindlasti lisada ka nõukaaegse võllanalja redisest, keda parteisse vastu võetud, sest vaatamata punasele välimusele olla redis seest valge, mis valge. Lisaks kannab viimase aja folkloor laiadesse massidesse naljakat lugu, mille kohaselt See Kelle Nime Nimetada Ei Tohi, sõidab linnas autoga ja peatudes punase fooritule all, otsustab: „Lindistavad!“.

Mida iganes, isiklikuks ja absoluutseks lemmikuks olid, on, ja jäävad ühe targa mehe sõnad: „Kaitsku Jumal mind salalike sõprade eest, avalike vaenlastega saan ma ise hakkama!“. Kusjuures mõtet võib laiendada kuhu iganes – keelekandjatest kubisevasse suvalisse organisatsiooni või siis globaalsele tasandile. Muide, imelik aeg, kus elame. Isegi vaesed on paksud ja maailma totramat ametit – spiooni oma – heroiseeritakse kõlavalt. Osundagem siinkohal näituseks härraste von Stirlitz`i ja James Bondi ettevõtmisi suurel ekraanil.

Lihtne see ei ole, sest öördajaid ja kaasajooksikuid ei armast keegi. Pealegi, kui keelekandjaga on suhteliselt kerge – lõusta sondeerimiseks leiab ikka põhjuse – miks nad muidu Džeimsi nii kangesti peksta ihkavad? Siis kaasajooksikutega läheb keerulisemaks. No mida Sa teed Koleda Kollaborandiga? Muidugi, kõik sõltub temperamendist, näiteks, väidetavalt Prantsuse Vabariigi justiitsministri ettekande andmetel hukati 1944 aastal 10519 kollaboranti, neist ilma kohtuta 8348. Lihtsamal juhul aeti paljaks pea.

Mõtteid, härrased?

Toit. Suitsulihasupp

By


Toitev ja maitsev supp. Võib lisada ka porgandit. Retsept:

* 300g suitsuliha või sinki
* 2 suurt sibulat
* 3 küünt küüslauku
* 4-5 väiksemat varajast kartulit
* 4spl riisi
* 3spl tomatipastat
* 1 lihapuljongikuubik
* 2-3tl majoraani
* soola
* pipart
* serveerimiseks rohelist sibulat
* tunde järgi vett

Liha ja sibul lõigata ribadeks ning pruunistada potis veidi aega koos riisiga. Lisada tükeldatud küüslauk, tomatipasta ja kuumutada veidi, kallata peale vesi. Kartulid pesta ja lõigata koos koorega sektoriteks ning lisada supile koos puljongikuubiku ja majoraaniga. Lasta pehmeks keeda, maitsestada soola ja pipraga ning serveerida rohelise sibulaga.

Lisaks, siit leiate asjakohase e-koolituse: Kuidas katta ja serveerida?

Retsept ja foto: http://kokkamine.wordpress.com/2010/07/28/suitsulihasupp/

Jook. Canadian Club

By


Enam kui 150 aastat tagasi töötas Hiram Walker välja uue viskisegamismeetodi. Esmalt segatakse kokku põhi ning sellest laagerdub mitmeviljaviski. Canadian Clubi on toodetud sel viisil aastast 1858. Valmistamisel kasutatakse parimaid viljasorte: tugeva ja erilise maiguga rukist, neutraalse maitse ja lõhnaga maisi, mis mahendab rukki kareduse ja teeb joogi magusamaks ning rukki- ja odralinnaseid, mis annavad maheda maitse ja aitavad käärimisprotsessi kiirendada. Canadian Club ei ole tavaline viski.

Maitstes pange tähele joogi ebatavalist puhtust ja mahedat maitset. Canadian Club´i on hea nautida puhtalt, allikaveega või jääga. Samaväärselt võib tema õrna maitset segada gingerale või soodaveega, või kasutada klassikaliste kokteilide, näiteks Manhattani, põhikomponendina.

Kangus: 40%
Vanus: 6 aastat
Laagerdumine: Põletatud bourboni vaadid
Pakendid: 100 cl
Värv: Hele
Lõhn: Kompleksne, kerge
Maitse: Mahe
Järelmaitse: Mahe, pisut maisi meenutav, täiuslik.

Link:
E-koolitus – “Joogid, mida peab teadma!”

Sisekoolitus: „Täienduskoolitus teenindajatele“
http://koolitus.veebikiri.ee/sisekoolitus-taienduskoolitus-teenindajale/

Foto: erakogu