Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for detsember 2010

Intervjuu luuletaja hr. Jüri Kolk`iga

By

Päris esimese küsimusena – miks Sa kirjutad luulet?

Vist seepärast, et mul on selleks anne. Anne sõnu seada ja õnneks, vähemalt ise usun seda, reeglina ka mingi mõte nende osavalt seatud sõnade taga.

Tavaliselt arvatakse, et poeet on selline õrnahingeline. Lilled. Liblikad. Valendav aas. Kuidas kattub vaimutöö brutaalse spordialaga, mille oled valinud?

Küsimuse taustaks on, et ma tegelesin MMA, sportliku vabavõitlusega. Arvatavasti tegelen kunagi jälle, praegu segab väike vigastus. Üldfüüsilise treeninguga tegelen edasi. Ala kohta saab täpsemat infot kodulehelt www.mma.ee

Ma ei ütleks, et MMA on väga brutaalne, seestpoolt nii ei paista. Võistlusmatšid on (võivad olla) küll väga karmid, aga ega kõik alaga tegelejad ei võistle. Muidugi, kes võistlevad, need saavad kätte täiskomplekti ja, loomulikult, mida pühendunumalt treenid, seda võimsam on sõit.

Päris kindlasti on vabavõitlejate hulgas väga õrna hingega mehi ja naisi, ega ma ennastki mingiks tümikaks pea. Isiklike tuttavate põhjal otsustades ma ei ütleks, et luuletajad on õrnema hingega, isegi need kes liblikatest kirjutavad. Küsimus, miks ühest saab luuletaja ja teisest vabavõitleja, on pigem inimese valikutes kuidas käituda, mitte selles mida või kui teravalt ta tunneb.

Barbar Conan`i trükk hakkab läbi saama. Mis saab edasi? Kas uustrükk? Elektroonilised kanalid? Järg?

Ei ole üldse kindel, et esimene trükk õnnestub läbi müüa. Kui ka õnnestub, kordustrükiks põhjust ilmselgelt siiski ei ole. Elektroonilised kanalid on juba praegu valla – kel on huvi, peab küsima ja saadan talle prii pdfi. Edaspidise kohta ma ei ole suuri plaane teinud, luuletusi koguneb tasapisi juurde, küllap on mingil hetkel uue raamatu maht olemas. On paar ideed, mis tuleks proosaraamatuteks kirjutada, aga ma ei julge lubada, et see õnnestub. Teen igatahes katset.

Luule teadupäralt ei toida, millega tegeled, et pere eelarve tasakaalus hoida?

Tööl käin. Luulega olen teeninud kokku vast paartuhat krooni. Noh, see on nagu on, luule ei peagi toitma.

Hariduselt oled?

Tudeerisin kolm aastat Tartus filoloogiat, aga kool jäi lõpetamata. Töötanud olen pigem logistika- ostu- ja teistes reaalmaailma valdkondades.

Kuidas puhkad?

Vedelen niisama või teen midagi eelmisest tegevusest erinevat. Tööpäevast puhkan trennis, trennist tulles kirjutan luuletuse, söön korralikult, mängin tütardega, tolknen internetis (natuke liiga palju) ja teen mingeid koduseid toimetusi. Katsun korralikult magada. Loomulikult ei jõua seda kõike iga päev, aga põhimõte vastab tõele.

Mida soovid veebikirja lugejale algavaks aastaks?

Soovin, et tähtede poole püüeldes ei ununeks euromünti üles korjata ja vastupidi.

Mul on üks toiduteemaline vemmalvärss:

muru joob vihma
lehm lahmab muru
laia lõuaga lahmab

mina söön lehma
lehm see on kuss
mind närib kahtluseuss

Soovin, et veebikirja lugejad suudaks toitumisahelas kahtluseussist kõrgemale tõusta.

Juhtkiri. Detsember 2010

By

Nimme koostasime teistmoodi numbri. Jõulude nimeline kaubanduspüha algab kohe, sestap jätsime pieteeditundest ära turunduskommunikatsiooni käsitleva kirjutise. Detsembri persooniks on aga vaimuinimene, poeet Jüri Kolk. Lisaks sättisime muusikaosasse üsna pea Tallinnas ülesastuva Bobby McFerrin`i. Kui kontserdile ei ole mahti sattuda, siis Ave Maria naljaka ja virtuoosse töötluse võiks lihtsalt vahelduse mõttes ära kuulata.

Küll jäid kindlalt paika majandus- ja rahandusalased kirjutised. Lisaks tutvustame sisekoolituste sarja, mis loodud heade koostööpartneritega ühistöös.Kindlat on alles ka reisikirjutiste rubriik, kus päikeselist Türgit tutvustab reisihuviline psühholoog Anneli Salk.

Mis veel? Õige, küll, retseptide alt ei leia te sealiha ja hapukapsaid, vaid Esimese Vabariigi aegse lambaprae ja magustoidu retsepti. Kolumnist Ton Karlos, murrab pead sõnamängu kümmmeeest üle ja jõuab talle ainuomase jaburuseni. Muideks, avasime uue rubriigi „Pluss ja Miinus“. Don’t Worry Be Happy!

Sel korral siis:

Juhtkiri. Detsember 2010

Persoon. Intervjuu luuletaja Jüri Kolk`iga

Äri. Facebook.

Koolitus. Edu Võti

Majandus. Toiduainete mõju hinnatõusule leeveneb

Rahandus. Esimese päevaga müüsid pangad ligi 65 000 Eesti euromüntide stardikomplekti

Turism. Türgi

Kolumn. Ton Karlos & Kümmemeest

Toit. Lambapraad. Õunakook daani moodi

Jook. Jim Beam

Pluss & Miinus

Muusika. Bobby MacFerrin

Foto: Flickr.com

Äri. Facebook

By

Facebook, The Face Book, sotsiaalne võrgustik, mis käivitati tagasihoidliku tudengi Mark Zuckerberg`i poolt Veebruaris 2004. Milles seisneb taoliste võrgustike edu, võib arvata mitmeti. Levinumaks arvamuseks, suhteliselt kergesti mõisteatav väide, mille kohaselt inimesed lihtsalt kardavad digitaalses maailmas üksi olla. Kui, siis miks käib Orkut alla? Ja miks Netlog ei olegi jalgu alla saanud? Nii võiks pigem sedastada, et Facebooki näol on tegemist hästi planeeritud ja teostatud ärimudeliga, mis pakub klientidele seda, mida viimased vajavad. Näiteks mänge, oma kuubikus istumisest tüdinud kontorirahvale. Ja võimalust reklaamiks äriklientuurile. Veebikiri on katsetanud ja tõdeb, et reklaami loomine, esitlemine ja tasumine selle eest on lihtne, loogiline ja hästi läbimõeldud. Teisiti sõnastatuna – professionaalne. Aga siiski, kuidas siis juhtus nii, et käesoleva (2010) aasta Juuliks oli Facebookil kogunenud 500 miljonit aktiivset kasutajat? Mis on Facebook`is nii erilist?

Ei midagi. Kui vastata lühidalt. Konto loomine? Elementaarne, nii on ju ka teistel. Muud moodi nagu ei saakski.. Kommuni loomine – olema seegi. Eraldi konto oma kaubamärgile või ärile? Ahaa, siin on  midagi – juba täna leiab Eestist firmasid, millel oma kodulehte ei olegi. Kuid on edukas ja kasvav kommuun Facebookis. Lihtne ja elementaarne – sihtrühmani jõudmiseks ei pea mängima vene ruletti meediaplaani kokkupanekul. Kui toode ei müü, saab kampaania ümber mängida loetud tundide jooksul. Küll fännid ütlevad. Proovige sama teha näiteks koostöös mõne lokaalraadiojaamaga.

Kuid igal medalil on ka teine pool. Sinu sait on sinu oma. Sinu kogukond  sotsiaalvõrgustiks on ka Sinu oma. Teoreetiliselt. Kuid alati võib omanik, näiteks Facebook Inc. selle kinni panna. Teoreetiliselt. Lisaks – kasutades otsimootoreid, viib esimene otsing tihtipeale esmalt Facebooki konto juurde ja seejärel alles päris  lehele. See tendents on sedapalju tugev, et arvatavalt saab olema aja küsimus, mil Google otsingus tuleb esmalt Postimehe kogukond Facebook`is ja seejärel postimees.ee ise. Antud arvamus on muidugi spekulatsioon, kuid eraisiku leiab tänasega juba pigem FB-st kui tööandja veebilehelt. Tehke proovi : )

Kas sotsiaalvõrgustik ennast loojatele ka ära tasub? Kindlasti ja enam kui sajaprotsendiliselt. Facebookil on 1700 töötajat, 12 lokaalset esindust üle maailma. Looja Mark Zukkenberg omab Facebook`ist 24%. Muide – veebikirja kogukonnaga olete julgesti oodatud liituma siin..

Foto: wikipedia

Majandus. Toiduainete mõju hinnatõusule leeveneb

By

Statistikaameti andmetel tõusis ostukorvi maksumus novembris tarbijahinnaindeksi järgi 0,3 protsenti, olles 5,3 protsenti kõrgem kui aasta tagasi.

Tänavu on hinnatõusu põhjustanud eelkõige administratiivsed maksumuudatused ja toiduained. Toidutoorme hindade heitlikkus maailmaturul jätkub ning novembris panustasid Eesti inflatsiooni märkimisväärselt teraviljatoodete hinnad. Praegune toormehindade tase ei õigusta, miks osa toidukaupade tarbijahinnad peaksid olema kõrgemad võrreldes 2008. aastaga. Seega võib toiduainete hinnatõususurve Eestis leeveneda.

Koos hindade tõusuga maailmaturul ning ekspordimahu suurenemisega kasvas sisekaubanduse majandusnäitajate andmetel 2010. aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes ka kaubanduslik marginaal. See võimendas toidutoorme kallinemise ülekandumist tarbijahindadesse. Kui mullu kolmandas kvartalis oli toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi keskmine kaubanduslik marginaal 14 protsenti, siis nüüd oli see 2 protsendipunkti võrra kõrgem. Kõrgem juurdehindlus aitas tõsta kasumit, mis kujunes kolmandas kvartalis hulgimüüjate jaoks üheks suuremaks läbi aegade. Toiduainete kiirem inflatsioon on ajutine. Tuginedes aastate 2006-2008 kogemusele, ei saa välistada, et toidutoorme hinnatõusust ajendatud Eesti tarbijahindade väga järsule kallinemisele järgneb nende odavnemine.

Jättes toiduained ja energia kõrvale, on inflatsioon ülejäänud osas ostukorvist vaoshoitud, aastatagusega võrreldes 0,9 protsenti. Tööturg on aasta alguse madalseisust küll pisut kosunud ning üldine majandusaktiivsus tõusnud, kuid see ei võimalda hindade kergekäelist tõstmist.

Foto:Wikpedia

Rahandus. Esimese päevaga müüsid pangad ligi 65 000 Eesti euromüntide stardikomplekti

By

Kommertspangad müüsid 01.12.10 kella 16 seisuga, ehk esimesel müügipäeval suurusjärgus 65 000 Eesti euromüntide stardikomplekti.

Kõiki käibeletulevaid Eesti euromünte sisaldavaid stardikomplekte müüvad kommertspangad ja Eesti Posti kontorid. Eesti Posti esimese päeva müüginumbrid selguvad neljapäeva hommikuks.

Keskpank laseb müüki 600 000 euromüntide stardikomplekti arvestusega, et jaguks üks komplekt iga majapidamise kohta. Ligi 450 000 komplekti on pangakontorites ja Eesti Posti kontorites müügis 1. detsembrist, ülejäänud osa jõuab müüki detsembri keskpaigast. Kui esimeste päevade ostuhuvi osutub väga suureks, siis on keskpank valmis juurde tellima stardikomplekte detsembri tarvis.

Stardikomplektid on mõeldud Eesti elanikele uute euromüntidega tutvumiseks ja samuti selleks, et oleks võimalik juba 1. jaanuarist sooritada oste euro sularahaga. Alates 1. jaanuarist saab Eesti euromünte rahavahetuse käigus pangakontoritest või vahetusrahana ostu sooritades. Seetõttu kaotab stardikomplekt uuest aastast oma algse eesmärgi kui Eesti euromüntidega tutvumisvahend.

Nii stardikomplektid kui ka detsembris toimuv euro pangatähtede vahetus on ette nähtud füüsilistele isikutele.
Euromüntide stardikomplekt maksab 200 krooni ja korraga saavad elanikud osta kuni viis komplekti.
Stardikomplektis on 42 euromünti koguväärtusega 12,79 eurot. Komplekti on lisatud turvažetoon, et kinnitada stardikomplekti autentsust. Stardikomplektid tootis Eesti Pangale Soome Rahapaja Oy. Stardikomplektide valmimist kaasrahastab Euroopa Komisjon.Stardikomplektides sisalduvad Eesti euromündid hakkavad seadusliku maksevahendina kehtima 2011. aasta 1. jaanuarist, mil eurost saab Eesti ametlik maksevahend.

Euromüntide stardikomplektis on järgmised euromündid: seitse 1-sendist, kuus 2-, 5-, 10- ja 20-sendist, viis 50-sendist ning neli 1-eurost ja kaks 2-eurost.
Lisainfo: http://www.eestipank.ee/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2010/_12/pt1201b?ok=1

Turundus. Toimus konverents pärimuskultuuri turismitoote disainimisest

By

Turismiasjalised Eestist ja välismaal kogunesid 9.-10.12.2010 Tallinnasse konverentsile „Turism, haridus ja pärimuskultuur: ühendussilla loomine“. Konverents otsis koostöös välisekspertidega võimalusi, kuidas sihtkohale unikaalse ehk kultuuriressursile tuginevat toodet kavandada, arendada ja turundada.

Välisettekanded tulid Suurbritanniast, Rootsist, Lätist ja Soomest. Konverentsil esinesid ka turismiõppijad üle Eesti, kes pakkusid oma ettekannetes välja uudseid ja atraktiivseid sõnumeid kasutades Eesti pärimuskultuuri ainest.

Turismihariduse ja –ettevõtjate vahelise koostöö ja kohtumiste edendamine on konverentsi põhikorraldaja, Eesti Turismihariduse Liidu, üheks eesmärgiks.

Konverentsi läbiviimist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013.“

Konverentsi ettekandeid videosalvestusena näeb järgmisest nädalast alates aadressil: http://www.turismihariduskonverents.eu

Korraldusmeeskonna nimel,

Sirje Rekkor

Eesti Turismihariduse Liidu esinaine

Foto: turismihariduskonverents.eu, Fotol: Mare Mätas (Sa Kihnu Kultuuriruum), Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), Margus Timmo (Setomaa Valdade Liit), Ene Ojaveski (Eesti Sommeljeede Erakool), Piret Leskova (MTÜ Mulgimaa Arenduskoda).

Turism. Türgi

By


Kingituseks Türgi reis!

Inimene on kõvem kui kivi ja õrnem kui roos.
(Türgi vanasõna SPA -s)

Vahel juhtuvad imed! Ühel sombusel argipäeva  hommikul helistas mulle moosine meeshääl ja õnnitles mind reisivõidu puhul Türki. Ütlesin talle, et ta eksis numbriga ning lõpetasin kõne. See mees aga oli visa ning lõpuks helistas mehe sekretär ning selgitas, et ma olen Türgi kultuuripäevade peavõitja ning selleks on nädalane reis Türki kahele viie tärni hotelli, kõik hinnas. Olin nagu puuga pähe saanud! Tõesti, olin Türgi kultuuripäevade raames hotell Tallinnas türgi kööki maitsmas käinud ning tütar oli seal mingi testi Türgi ajaloo kohta täitnud ning minu kontaktandmed jätnud. Nii meil siis avaneski ootamatult võimalus Türki sõita.

Kuna reis oli Türgi saatkonna poolt organiseeritud siis see kujunes luksuslikuks. Hotell Maksim Resort asus Kemeris, mere kaldal. Hotellis oli suur SPA kompleks, kus sai oma tervist türgi saunas kõbida, massaaziga keha ja mürridega meeli turgutada. Õhtuti olid hotellis kultuuriprogrammid – sufide tantsud, nabatantsijad ning rahvatantsijad. Hotellis oli elu nii mõnus, et ega me suurt midagi muud ette ei võtnud. Türgi köök on suurepärane, nautisime häid rahvuslike toite ning jalutasime rannas.

Türgi  vaatamisväärsustest  – külastasime eksootilist Pamukalet, Stalagmiitide kanjoneid, mis on kaetud mineraalainete kihiga ning seetõttu lumivalged. Mäe seest immitses vett  voolates treppidena asetsevatest basseinidest alla. Sinna juurde olid rajatud väikesed rooma termid, kuhu sai mõõduka tasu eest ujuma minna. Pamukale lähistel  asusid Hierapolise varemed amfiteatri ja surnute linnaga, mis on asutatud  2 saj. enne Kristust. Varemed olid nagu varemed ikka!  Reisipaketi juurde kuulus ka kohustuslik hõbedaturu külastamine.

Tallinna jõudes helistas mulle seesama  moosine meeshääl ning ütles, et loodab väga, et mulle reis meeldis.

Tõesti, oli suurepärane puhkus ning ma  TÄNAN Türgi saatkonda selle reisi eest!
Anneli Salk,
reisihuviline psühholoogiline nõustaja
www.celestis.ee

Fotod: Erakogu

Kolumn. Ton Karlos & kümmmeest

By

Noo, on alles sõnaleid – kümmemeest. Aga, teisti eriti ei saa, ümbritsev keskkond muutub ja pulbitseb niivõrd intensiivselt, et tasakaalus püsimine nõuabki kümne mehe tarmu. Võtame triviaalse näite. Toidupood. Olgu super- või muidumarket. Ning poe sees on vorst. Nimeliselt. Ja lugematu arv muid asju. Keskmine poekülastaja väikese kirjaga tekste eriti lugeda ei viitsi. Õigusega, niikuinii on kiire, pealegi on kõik külastajad näost kunstvalguse tõttu rohelised. Tuttavaid teretama ei kipu, mink naiste näol kobrutab luminifoorses valguses nagu rooste muldavanal autol. Nii, et asjad korvi ja seni kuni õhku jätkub, tšäuhh, kassasse. Õhku, küsite? Jah, muidugi õhku, see on ju vana müügitrikk, tõstes temperatuuri kraadi või paari võrra, ei jää klient müügisaali molutama. Vaid võtab kõik tarvilise ja tormab ummisjalu minema. Nii jääbki kirjadega vorsti sildil pikem tutvus tegemata – kuigi peaks. Sest vorst ei ole tihtipeale vorst, vaid lihatoode. Täpsemalt lihamaitseline taimetoit, sest kondijahu, pinutäis e-aineid ja sojapulber, muud tulemust elementaarloogika ei anna. Kui kahtlete, tehke lihtne loomkatse. Kassiga. Kui felis catus, kaslaste sugukonda kuuluv, väike lihatoiduline imetaja, nii-öelda vorsti sööb, on kõik ok. Kui kaslaste hulgas esinev ainuke koduloom ei suvatse, siis Sina ei pea mitte surrogaati sööma! Ühtlasi tuleks mõni keemik permanentsele viineridieedile panna. Profülaktika mõttes, kui teed, reo, siis ka vastuta!

Näited lõputult. Lihtsaim, mida siia kolumni lisada, oleks kohe algav valimiskaruselli. No, et valid TV-st tuntud peajalgse bimbo, saad aga keskealise leemendava paksmao!? Sestap peabki olema eriti ettevaatlik värviliste ja vilkuvate piltide suhtes. Kuidas teisiti seletada fenomeni, et lausprole valib lausliberaale? Ja et palju muidu arukad poliitikud läksid marru Ühtse Eesti kevadise etenduse peale? Tunnused ju samad: hümn, vapp, kogukond, ühistegevused. Aga uued näod. Võtab põlve nõrgaks, äkki ei saagi enam majoneesitšekke sulaks vahetada? Äh?

foto: erakogu
Ton Karlos,
laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Akrobaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.

Toit. Lambapraad. Õunapuder daani moodi

By

Lambapraad

Lamba kintsutükk hõõrutakse soolaga sisse, asetatakse pannile ja pannakse kuuma ahju. Pannile pannakse veidi keeva vett, millega praadi kastetakse. Ümber prae asetatakse kooritud kartulid ja kaalika viilud. On kints lahja, võib lisada paar supilusikatäit võid (panna prae peale). Praadimine kestab kolm tundi. Soovitakse praele anda pikantne maitse, tuleb kintsu enne ahju panemist piklike sibulatükkidega ja vähese pekiga pikkida.

Õunapuder daani moodi

Kooritud ja südametest vabastatud hapukad õunad peavad vähese vee ja paraja suhkruga hauduma nõrgal tulel paar-kolm tundi. Tihti segada, et ei kõrbeks põhja. Lõpuks lisatakse veidi võid. Puder pannakse klaasidesse, mille põhja on laotatud mandli- või pähklitükke suhkruga, ja asetatakse jääle. Serveeritakse väljakummutatult, juurde antakse vahukoort või vanillikastet.

Allikas: PEREKONNA LEKSIKON. Eesti Kirjastus-Ühisus. 1936
Foto: flickr.com