Kolumn. Ton Karlos & kümmmeest

Noo, on alles sõnaleid – kümmemeest. Aga, teisti eriti ei saa, ümbritsev keskkond muutub ja pulbitseb niivõrd intensiivselt, et tasakaalus püsimine nõuabki kümne mehe tarmu. Võtame triviaalse näite. Toidupood. Olgu super- või muidumarket. Ning poe sees on vorst. Nimeliselt. Ja lugematu arv muid asju. Keskmine poekülastaja väikese kirjaga tekste eriti lugeda ei viitsi. Õigusega, niikuinii on kiire, pealegi on kõik külastajad näost kunstvalguse tõttu rohelised. Tuttavaid teretama ei kipu, mink naiste näol kobrutab luminifoorses valguses nagu rooste muldavanal autol. Nii, et asjad korvi ja seni kuni õhku jätkub, tšäuhh, kassasse. Õhku, küsite? Jah, muidugi õhku, see on ju vana müügitrikk, tõstes temperatuuri kraadi või paari võrra, ei jää klient müügisaali molutama. Vaid võtab kõik tarvilise ja tormab ummisjalu minema. Nii jääbki kirjadega vorsti sildil pikem tutvus tegemata – kuigi peaks. Sest vorst ei ole tihtipeale vorst, vaid lihatoode. Täpsemalt lihamaitseline taimetoit, sest kondijahu, pinutäis e-aineid ja sojapulber, muud tulemust elementaarloogika ei anna. Kui kahtlete, tehke lihtne loomkatse. Kassiga. Kui felis catus, kaslaste sugukonda kuuluv, väike lihatoiduline imetaja, nii-öelda vorsti sööb, on kõik ok. Kui kaslaste hulgas esinev ainuke koduloom ei suvatse, siis Sina ei pea mitte surrogaati sööma! Ühtlasi tuleks mõni keemik permanentsele viineridieedile panna. Profülaktika mõttes, kui teed, reo, siis ka vastuta!

Näited lõputult. Lihtsaim, mida siia kolumni lisada, oleks kohe algav valimiskaruselli. No, et valid TV-st tuntud peajalgse bimbo, saad aga keskealise leemendava paksmao!? Sestap peabki olema eriti ettevaatlik värviliste ja vilkuvate piltide suhtes. Kuidas teisiti seletada fenomeni, et lausprole valib lausliberaale? Ja et palju muidu arukad poliitikud läksid marru Ühtse Eesti kevadise etenduse peale? Tunnused ju samad: hümn, vapp, kogukond, ühistegevused. Aga uued näod. Võtab põlve nõrgaks, äkki ei saagi enam majoneesitšekke sulaks vahetada? Äh?