Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for november 2009

Intervjuu Rävala Citypub`i juhataja, hr. Tarmo Viidingu`ga

By

Tarmo ViidingEestis on tõenäoliselt tuhandeid pubisid. Mis Te arvate, miks on pubi kui söögikoha vorm eestlastele eriti hinge läinud?

Arvan, et taasiseseisvumisajal, mil pubid Eesti söögikultuuri tekkisid, pakkusid nad klientidele midagi uut, läänelikumat toitlustuskultuuri. Kuni selle ajani oli inimestel valida kolme kategooria vahel – söökla, kohvik või restoran. Kuid pubide “areng” Eestis on olnud stiihiline. Neid on seinast seina nii hinnaklassilt, interjöörilt, teenindustasemelt kui ka toitude kvaliteedilt. Väikese erandi moodustavad siin ehk rahvusköögiga söögikohad. Kui nõuka ajal olid söögikohad klassifitseeritud ja mingil määral seda kontrolliti, siis täna võid oma söögikohale panna suvalise nimetuse – pubi, restoran, lounge jne. Oluline on see, et tervisekaitse Sinu ettevõtmise kooskõlastab. Ju see “pubi”-tüüpi söögikoht jääb sinna söökla ja restorani vahele ja on kindlasti ka seetõttu keskmisele eestlasele kõige taskukohasem ja vastuvõtlikum.

Mille poolest erineb Citypub teistest pubidest?

citypubToon siin välja mõned märksõnad, mis on olnud Citypubi väikese edu aluseks:
• kiire ja viisakas teenindus
• suhteliselt kiiresti lauda jõudev maitsev toit
• paindlikkus (näiteks toitude serveerimisel arvestame kliendi erisoovidega)
• personaalne lähenemine, eelkõige püsiklientidele
• teenindaja ja koka vahetu suhtlemine kliendiga (lahtine köök)
• Erineb sellega, et kõik soojad road on Citypubis saadaval kahes eri suuruses – S ja XL

Omate üht suurimat siinmail leiduvat õlleklaaside kollektsiooni. Kui mitu klaasi on kogus kokku? Ja millest selline hobi alguse sai?

Kahjuks ei ole viimasel ajal täpselt üle lugenud, kuid erinevaid õlleklaase, -pokaale ja –kanne on kokku üle 400. Välja on pandud ca 350, sest riiulid Citypubi saalis on jäänud kitsaks ja kahjuks varsti ei mahu lattu ära ka kastid, kus ülejäänud klaasid peavad oma saatust ootama…

Hobi sai alguse 90.-ndate alguses, kui olin hotell “Olümpia” toitlustusjuht. Siis olid veel välja kujunemata alkoholi maaletoojad (firmad) ja esimesed välismaised veinid ja õlled toodi Eestisse ikka kohvriga. Esimesed partiid lääne õlut toodi “Olümpiasse” degusteerimiseks järgmiselt – kast õlut ja 6 logoga klaasi sinna juurde. Kuna restorani varustusosakond ja selle juhataja allusid mulle, siis oli mul ka õlledest ja klaasidest ülevaade olemas. Klaasid olid ilusad, erineva kujuga ja värviliste logodega. Palusin igast karbikesest ühe klaasi oma kabinetti, kus nad esialgu riiulis klaasi taga silmailuks seisid. Klaase kogunes minu kabinetti ca 20-30 tk, millest saigi alguse minu hobi. Vahepeal seisid klaasid kastidega keldris, et oodata oma uut aega. Aastal 2002, kui sündis Citypub, said nad tagasi oma koha riiulitel. Klaase on kogunenud üle maailma, kuid täpse päritoluriikide arvu jään võlgu.
Kui ma kellelegi räägin, et Austraaliast tõin ma kaasa 15 õlleklaasi, siis paneb see vestluskaaslase tavaliselt viisakalt muigama…

Olete toitlustusäris olnud tegev pikemat aega. Mis Te arvate, millistel tingimustel on alustaval ettevõtjal mõttekas rajada oma söögikoht?

citypub - meskondEnne suurt MASU aega pidi igal vähegi edukamal ärimehel olema oma restoran. Ja paljudel oli ka. Tänaseks päevaks on paljud neist kinni. Toitlustusäri on selline valdkond, kus pead ise selle sees olema 24/7. Kui muidugi see on Sinu kutsumus ja tunned selle vastu tõsist huvi. Kui oled väga edukas ja suudad kinni maksta manageri, kes Sinu äri eest vastutab ja sellega naha-ja-karvadega tegeleb, siis saab ka nii. Sel juhul võid oma restoranis olla külaline.

Isiklik küsimus – mis on see roog või road, millest Te ise enim lugu peate?

Mul on elus olnud õnn väga palju reisida ja alati olen ma tahtnud proovida midagi sellist, mis on just selle maa köögile omane. Arvan, et tänapäeval ei üllata kedagi, kui mainin, et Austraalias sõin känguruliha ja Tai Kuningriigis grillitud krokodilli. Samas ei ole ma väga originaalne ka Eesti köögi suhtes. Seapraad ja hapukapsad sobivad vist enamikele eestlasele. Ja seda eriti jõulude ajal.

Fotod: erakogu

Juhtkiri. November 2009

By

november
Kuidas iganes, teenindussfääri asjatundjatele on käesolev aasta olnud edukas. Ridamisi auhindu on noppinud, kui mitte öelda korjanud, baristad ja baarmanid. Rääkimata sommeljeedest. Hea aasta on olnud kelneritele. Küsime siinkohal – mis on selle põhjuseks? Ja vastame – kohe: eelnev majandustõus ja tõhusad toetajad. Küsimus on – kas teenindusala elukutsetel läheb sama hästi ka edaspidi. Ja vastame kohe: vaevalt. Majandustõus möödus enam kui 17 kuud tagasi ja see mida täna kogeme on kardetavasti pelk lainehari.

Nii saabki sedastada – selleks, et ühel või teisel kutsealal hästi läheks, peab lisaks stabiilsele majandusoludele tegutsema ka tugev kutseliit. Kes aga toetavad kutsliite, peale entusiastide ja üksikute äriettevõtete? Kas mõni riigi poolt rahastatav ametikool paneb õla alla? Võimalik aga vaadates teeninduserialade lõpetajate hõredaid ridasid – kahtlane.

Sel korral siis:

Persoon. Intervjuu Rävala Citypub`i juhataja, hr. Tarmo Viidingu`ga
Toode. Gurmeerestoran Korsaar: fantastiline aastalõpumenüü!
Toode. Loo ise oma minikampaania! Reklaami ennast läbi kolme erinäolise keskkonna!
Juhtkiri. November 2009
Majandus. Sony
Kolumn. Kolumnist Ton Karlos puhkab ja sel korral ei kirjuta midagi..
Toit. Mereannid safraniga
Kutse. Teeninduserialade hea aasta
Majutus. Hotellid loobuvad suuri kulutusi nõudvatest tärnidest
Sahinad
Innovatsioon. Kliendid ei oska hinnata asju, mida veel ei ole!
Ettevaatust, Volga! 12. osa
Muusika.PUŠKINI BALL

Foto: Flickr.com

Majandus. Sony

By

Sony
1958. aastal otsustas raadiofirma Tokyo Tsushin Kogyo Kabushiki Kaisha (Tokio Telekommunikatsiooni Arendamise Ühing) vallutada USA turu. Nimelt oli ettevõte lasknud välja esimese taskuformaadis taskuraadio. Selleks oli vaja leida aga sobiv ärinimi, sest Tokyo Tsushin Kogyo Kabushiki Kaisha ei oleks arusaadavalt olnud sobiv.

Ettevõtte, mis äsja oli üllatanud maailma magnetofoniga, nime muutmine on seotud paljude riskidega, ning juhtkond otsis uut, mida oleks kerge hääldada ja saaks meelde jätta kogu maailm. Insener ja ettevõtte kaasasutaja Akio Morita teadis hästiharitud inimesena, et inglise keele juured peituvad ladina keeles. Nii tulenebki nimi Sony sõnaperekonnast sonare („helisema, kõlama“) ja sonus („heli, hääl“) ning on suhteliselt sarnane inglise väljendile sonny („väike poeg“), mis loob assotsatsiooni noortega. Ühtlasi näitab nime valik firma auahnust – eesmärgid olid ei rohkem ega vähem kui globaalsed.

Märkima peab ka asjaolu, et Sony on olnud alati teerajaja, mitte jäljendaja. Edufaktoriks tuleb nimetada lähtumist kliendi huvidest, mis on seotud osava turundusstrateegiaga. Näiteks esimene kantav taskuraadio ei olnud algul sugugi nii väike nagu loodeti – nii õmmeldi aparaati messidel esitlevate töötajate jaoks eriti suurte taskutega särgid.

Sony toodete hulka kuulub ridamisi hitte – alates arvutite tarbeks loodud 3,5 tollise disketi kui ka näiteks 1979. turule toodud esimese kantava nn playeriga, mille nimeks on vastavalt tooteseeriale: Walkman, Discman või koguni Watchman. Rääkimata Playstationist ja Sony-Ericcsonist. Kuid kõigi suurte edusammude kõrval on ka suuri kotusi, näiteks vidoformaadi tööstusstandardiks kujunes samuti Jaapani firma IVC VHS formaat, jättes Sony poolt välja töötatud Betamax nimelise lahenduse teisejärgulisse rolli.

Ka ei ole majandussurutis elektroonika ja muusikatööstushiiglase vastu armuline olnud. Näiteks käesoleva aasta Jaanuaris teatas ettevõte viidates tarbijate madalale ostuhuvile, et firma puhaskasum kukkus 10,4 miljardi jeenini. Veel aastapäevad tagasi teeniti aga puhaskasumit 200,2 miljardit jeeni.
Tänapäev? Tänasele päevale on iseloomulik, et ¾ käibest tuleb väljastpoolt Jaapanit. Oma kaubamärgi muusikaprodutsendina hoolitseb Sony ka sisu eest. Nii omab suurfirma selliste tuntud muusikute, nagu Michael Jackson, Britney Spears kui Justin Timberlake muusikaõigusi.

Foto: Sony.net

Toit. Mereannid safraniga

By

mereannid

6 portsjonit, valmistamisaeg: 10 minutit
VAJA LÄHEB:
1 kg söödavaid rannakarpe
500 g keedetud krevette
500 g söödavaid molluske(ükskõik milliseid)
jahvatatud safran – 2 näpuotsatäit

Kastme jaoks:
1 munakollane
0,5 tl sinepit
1 sl sidrunimahla
200 ml oliiviõli
1 küüslauguküüs
jahvatatud safran – 4 näpuotsatäit

VALMISTAMINE: Pese rannakarbid, maitsesta safraniga ning kuumuta keskmisel tulel 5 minutit, kuni need avanevad. Tõsta tulelt ning jahuta.
Kaste: sega sinep, safran ja munakollane, lisa natuke soola, jäta 5 minutiks. Lisa aeg-ajalt segades oliiviõli. Lisa sidrunimahl ja läbi pressi surutud küüslauk. Serveeri kõik mereannid ja rannakarbid taldrikutesse, maitsesta soustiga.

Allikas: Feeling24.ee

Foto: Flickr.com

Kutse. Teeninduserialade hea aasta

By

ehra
Teenindusega seonduvates valdkondades on olnud käesolev aasta enam kui hea. Näiteks 24.10 pärjati Riias Vana Tallinn Grand Prix 2009 võistlustel Baltimaade parimaks sommeljeks Eesti esindaja Kristjan Peäske, kellele järgnes teine eestlane Kristjan Markii.

Sama hästi näib minevat ka baarmenitel. Esimesel “Nordic Cocktail competition”, mis toimus Soomes ja on mõeldud Põhjamaade baarmenitele, võitis I koha EBA liige Hirja Niit. Macaus toimunud “Asian cocktail chanpionship” võistlusel saavutas kadestamisväärse teise koha Kristo Tomingas. “BACARDI MARTINI CRAND PRIX 2009” võistlustel Itaalias võitis esimese koha Kelly Papp auväärse teise koha.

Ja alles me kirjutasime, et Marta Piigli pärjati kohvivalmistamise maailmameistriks…

Pöördudes tagasi kodukamarale, just äsja lõppesid Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu (EKEL) poolt läbiviidavad üleriigilised võistlused:

Aasta kelner 2009: Ave Toomjõe; Tallink Spa & Conference Hotel

2. koht: Tiiu Parm; Teie Kelner
3. koht: Aron Rahu; rest. Dominic
Parim eelkate: Tiiu Parm
Parim tee serveerija: Tiiu Parm
Parim veinivalaja: Aron Rahu
Parim flambeerija: Aron Rahu
Noor Teenindaja 2009: Juri Pütsepp; Haapsalu KHK

2. koht: Marit Sillat; Haapsalu KHK
3. koht: Meri-Kai Pihel; Haapsalu KHK
Parim eelkate: Marit Sillat; Haapsalu KHK
Parim tee serveerija: Siim Loog; Kuressaare Ametikool
Parim veinivalaja: Meri-Kai Pihel; Haapsalu KHK
Parim flambeerija: Rain Reitel; Rakvere Ametikool
Õnnitleme!

Foto: kelner.ee

Majutus. Hotellid loobuvad suuri kulutusi nõudvatest tärnidest

By

hotellRefereeritud 02.09.09 Ärilehest, otsetee artikli juurde:
http://www.arileht.ee/artikkel/476881

„Majanduskriisi ajal peavad ettevõtted pakkuma innovatiivseid lahendusi, kuid tärnide süsteem on paindumatu ja kulukas,” ütles Meritoni hotelligrupi müügidirektor Vitali Makejev. „Kui sa oled näiteks sidunud ennast nelja tärni nõuetega, siis pole nõudluse muutumisel võimalik paindlikult teisele hinnatasemele üle minna.”
Nimetatud arvamus seletab ka asjaolu, miks Meritoni uutele hotellidele Conference & Spa ning Old Town ei ole tärne taotletud. Teiseks teguriks tuleks lugeda ka faktorit, et nii mõnedki rahvusvahelised ettevõtted ei luba oma töötajatel komandeeringus viibides rohkemate tärnidega hotellides ööbida. Küll aga on nõus maksma võrdväärset arvet tärnideta hotelli eest. Küll hoiavad väikesed ja luksust hindavale kliendile orienteeritud Tallinna, nn boutique majutuskohad, tärnidest kinni. Taolist käitumist põhjendab Schlössle hotelligrupi juht Eestis Kay Peter Bischoff erinevustega suurte ja väikeste hotellide äriloogikas. Nii näiteks ei kasuta Tallinna üks esinduslikumaid hotelle Radisson SAS oma rahvusvahelises ketis üldse tärne. Seevastu Uniquestay hotelligrupi müügijuht Raul Leht on teisel seiskohal ja põhjendab oma arvamust asjaoluga, et tegemist on väikse hotelligrupiga, mis omakorda tähendab võimalust pakkuda igale sihtgrupile sobivat taset.

Hotellide hinnad Tallinnas on võrreldes kahe aasta taguse ajaga langenud ligi kaks korda ja turismihooaja lõppedes võib asjatundjate sõnul langeda kuni 35 euroni.

Foto: Flickr.com

Sahinad

By

whisper

Igasuguseid imelikke sahinaid liigub. Näiteks räägitakse miskist kaubanduse elavdamise süsteemist või programmist. See võibki nii olla. Aga võib ka mitte, näiteks stressi käsitlev e-koolitus vist jääbki sahinaks… Aga nagu ütleb Ostap Bender: “Ainult kassid sünnivad kiiresti!”

Ootame huviga.

Innovatsioon. Kliendid ei oska hinnata asju, mida veel ei ole

By

innovatsioonTootearenduse üheks suurimaks ohuks on liigne klientide kuulamine, tõdes Põlvamaal peetud tootearenduspäeval Target One konsultant Margus Žuravljov.

Uuringud näitavad, et vaid 20 % neist vastanuist, kes lubasid toodet kindlasti osta, seda ka tegelikult teevad. ”Asi ei ole selles, et kliendid teadlikult valetaksid. Nad lihtsalt ei ole väga head hindama asju, mida veel ei eksisteeri,” ütles ta.

Eesti organisatsioonides on peamiseks innovatsiooni põhjuseks efektiivsuse suurendamise ja parema teenuse pakkumise vajadus (mõlemad 28% vastanutest), selgus aasta laguses EBSi poolt läbi viidud innovatsiooniuuringust. Tulemused näitasid, et kõige enam oli tegeldud innovatsiooniga turunduse ja müügi valdkonnas (27%), järgnesid tooteinnovatsioonid (25%) ja seejärel protsessi innovatsioonid (22%).
„Innovatsioon oli edukam ettevõtetes, kus oli selge visioon ja strateegia, läbipaistvus ja avatus, kokkuhoidev töötajaskond ning juhid toetasid innovatsiooni ja väärtustasid töötajaid. Veel olid vajalikud salliv suhtumine riski, vigadesse ja ebaõnnestumistesse ja eri osakondade töötajatest koostatud meeskondade toetamine,” kommenteeris tulemusi uuringu läbiviija, EBS teadusprorektor Ruth Alas.

”Maailmapraktika näitab, et enamus uutest toodetest on “meil peab ka see olema” koopiad. Näiteks on Suurbritannias uute toodete osakaal, mida konkurendid juba pakuvad 82%. Nendest 78% ebaõnnestus juba esimese aasta jooksul, ” rääkis Margus Žuravljov. Ainult 2,2% Euroopas turule toodud uutest toodetest olid originaalsed ja erinevad (ebaõnnestumise protsent 43%). UK toiduainetööstuses suudab edukaks
saada 6% koos uue kaubamärgiga turule toodud tooteid, olemasoleva kaubamärgi laiendusena on toodete edukus 15% ehk üle kahe korra kõrgem.

Tarbijatele meedivad tuntud kaubamärgid ja nad suhtuvad oluliselt paindlikumalt vana brändi uutesse toodetesse kui tavaliselt prognoositakse, rääkis Žuravljov. Seega ei pea innovatsioon olema kosmoselaeva leiutamine, tihti piisab olemasoleva toote täiustamisest või uuel moel kasutamisest. Ta rõhutas, et just majanduslanguse ajal on õige aeg tootearendusega tegeleda. „Heal originaalsel ideel on pea poole suurem tõenäosus ellu jääda kui koopial,” julgustas ta uusi lahendusi otsima. Toodete arendamisel on võimalik kasutada mitmeid abistavaid meetodeid, kuid ära ei tasu unustada ka oma sisetunnet.

Tehnoloogiliste uuenduste puhul on siiski esmatähtis, et tarbijale suudetakse seeläbi lisaväärtust pakkuda. – lihtsasti avatav konvesrvipurk leiab suurema tõenäosusega tee matkaja toidukotti ning hõlpsasti avatav õllepudel tee tudengi kätte.

Turunduskonsultant Toomas Danneberg, kes rääkis tootearendusest eelkõige turundaja lähtekohtast, tunnistas aga, et vajalik on leida konkreetne turusegment, kellele toodet luua ning hiljem ka turundada. ’’Ei ole mõtet ühe tootega minna võitma kõikide südameid,” ütles ta.
Näiteid viimasel ajal turule toodud tooteinnovatsioonidest vaata uuendajate kohtumispaigas www.in.ee, kus eraldi rubriigis on välja toodud „Uus on IN” märgi vääriliseks tunnistatud tooted ja teenused. Rubriigis „Kuidas on tehtud innovatsiooni” on aga hulganisti näiteid edukatest tooteinnovatsioonidest. Loodame, et need inspireerivad teidki. Edukat ideedekogumist!
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

.

Eesti. Mis toimib huvitavat Eesti Vabaõhumuuseumis?

By

evm_logo

Hea Eesti Vabaõhumuuseumi sõber!

Sel nädalavahetusel (14.-15.11.09) saab muuseumi Härjapea talus näha ja õppida leivategu. Kes pühapäeval „õigel ajal“ jalutama juhtub, saab leiba ka maitsta!
21.nov kl 10-16 toimub meistrikursus „Eesti tool“ – tutvustame muuseumi kogudes olevad põnevaid vanu toole, räägime toolide kujunemisloost ja nendega seotud traditsioonidest ning punume takunöörist toolipõhja. Kursusele registreerumine: 6549 126 või kuiekool@evm.ee .
22.nov tasub taas koos perega tulla Härjapea tallu kadrimaske meisterdama.
27.nov kl 11st-16ni kutsume kõiki ajaloohuvilisi muuseumi teaduspäevale, kus meie teadurid tutvustavad 2009. aasta uurimis- ja välitööde tulemusi.
Ka kõikidel tööpäevadel olete oodatud lõunatama Kolu kõrtsi. Kella 12st-16ni pakume 60 krooni eest päevapraadi (või päevasupp + magustoit) koos mahlajoogi, tee või kohviga. – Selleks tuleb muuseumi kassast osta Kolu kõrtsi 60 kroonine pilet. Muuseumipiletit juurde ostma ei pea! Head, traditsioonilised eesti toidud; eriline ja loov õhustik; 10min autosõitu Tallinna kesklinnast; tasuta parkimine; wifi.

Täpsem info kõikide ürituste kohta www.evm.ee

Talvehooajal oleme avatud iga päev kella 10st-17ni. Lisaks muuseumi pargile on ekspositsiooni hoonetest avatud Härjapea talu, Kuie kool, Kolu kõrts ja kolmapäeviti ning nädalavahetustel Sepa talu (ürituste ajal teisedki talud). Kindlasti tasub külastada ka muuseumi kauplust, kui otsid toredat kingitust endale või sõbrale – hää hinnaga käsitööd saab osta kõikidel nädalapäevadel ka siis, kui pole mahti muuseumit külastada (e muuseumipiletit ostmata).

Talvehooaja piletihinnad: tavapilet 50 krooni, sooduspilet 25 krooni, perepilet 75 krooni. Pere aastapääse maksab 500 krooni ja ühe inimese aastapääse 350 krooni.

Rõõmsate kohtumisteni!

Piret Järvan

Eesti Vabaõhumuuseumi turundusdirektor

tel 6549 121; e-post: piret@evm.ee

Ettevaatust, Volga! 12. osa

By

Hirv1Kui rooli vahetamise projekt võttis aega pool aastat, siis portsu raamatute soetamine sai teoks juba kuulutusele järgneval päeval. Nagu varem olen kirjutanud, moodustavad minu jaoks remondiraamatud autoga ühtse terviku. Ja nii olengi neid otsinud antikvariaatidest ja ostnud Osta.ee oksjonilt. Üheks paremaks ülevaatlikuks materjaliks pean ma neid A3-formaadis plakatitega raamatuid, mille abil on hea autot remontida. Kuna sellest raamatust värvikoopia valmistamine oleks maksnud kogu müüki pandud kotitäie hinna, siis polnud raskusi otsuse langetamisel ja tuli võtta kogu pakutav kraam. Müüja töö tõi teda juhuslikult ka kohe minu kodukanti ja ühes teemajas sai sõbralikult kohtutud. Teatavad süümekad on seoses sellega, et mõni mees vajaks just neid ülejääke. Kuna minuga on juba otsitud kontakti, siis jõuavad ka need raamatud kunagi õigetesse kätesse. Pere käskis mul toaukse kinni hoida, et vanade raamatute kirbe lõhn nende hingamisteid ei rikuks.
Selline oli ühe Volga-lembese eesti mehe Vabariigi juubeli eelne päev.

Liivaprits
Selle märksõna all tahan panna kirja tegevused, mis on olnud seotud “uute”, s.t. tehase kruntvärviga keredetailide ettevalmistustega värvimiseks. Ammu on teada, et see varuosadele kantud värv tuleb enne kruntimist eemaldada. Värvi eemaldamiseks kasutasin juba tuttavat värvikeemiat. Kui nüüd vanapapide pööningutelt hangitud detailide puhastamine kruntvärvist möödus ootuspäraselt, siis sinna alla peitunud roostega jõudsin enda jaoks uue probleemi ette. Mõned detailid olid aastakümnete jooksul suutnud endale hankida sügavad roostepesad. Ei lamellkettaga lihvimine ega ka poorse puhastuskettaga lihvimine ei andnud soovitud tulemust, sest ikka jäivad metalli pinnale nähtavad mustad rauatagi täpid. Kui vana sõidukit remontides tunduvad metalli sisse jäävad roostepesad paratamatusena, siis uut detaili töödeldes tahaks teha nagu “üks kord ja kogu eluks”. Sellele probleemile lahenduse otsimine tõi mind paratamatult liivapritsini. Üllataval kombel polnud ma varem oma elus liivapritsi kasutanud. Mina olin kunagi õnnelik painduva võlliga käia omanik, kuhu panin paki terasharju rooste eemaldamiseks (kaasaegse nurklihvija eelkäija). Nüüd terasharjad enam soovitud tulemust ei andnud ja tuli otsida liivapritsi, millega pinnad üle tuisata.

Foto: erakogu