Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for detsember 2008

Intervjuu mobiilireklaami- ning turunduse evangelisti Andrew Grill`ga

By

Intervjuu ilmub koostöös Baltikumi suurima innovatsiooniuudiste kanaliga: InnoNews

Andrew on pikaajalise kogemusega juht, arendaja ning turundaja telekommunikatsioonisektoris. Tema fookuseks on mobiiliturundus, asukoha ja mobiilside sotsiaalvõrgustike juhtimine.

Foto: innoeurope.eu

Hetkel konsulteerib Andrew mobiilireklaami ja -turunduse alal erinevaid ettevõtteid. Ta viib omavahel kokku nutikate mobiililahneduste pakkujaid operaatorite, agentuuride ning lõppkasutajatega, mille tulemuseks on parimate mobiilireklaamide teke. Andrew on üks esimestest oma ala professionaalidest, kes usub, et asukohapõhine reklaam vallutab lähiaastatel maailma. Siinkohal toome Veebikirja lugejateni intervjuu, kus Andrew vastab innovatsiooniga seonduvatele küsimustele.

Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?

Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.

Palun too näide innovatsioonist, mis Sinu elu on kõige rohkem mõjutanud.

Internet ja mobiiltelefon. Need kaks asja on muutnud seda, kuidas maailm globaalselt äri ajab. Mina kui austraallane, kes elab Londonis, ei oleks olnud suuteline saavutama seda, mis mul tänaseks on kui poleks internetti.

Kust algab innovatsioon?

Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”. Sealt edasi peavad ka juhid ja investorid jõudma arusaama ning samade küsimusteni. Ettevõtetes nagu Google ja 3M julgustatakse töötajaid otsima uusi innovaatilisi ideid ning just selliste ettevõtete puhul jätkub innoveerimine ja ka oma valdkonnas juhtpositsioonil olemine.

Business Week väidab, et teenuse innovatsioon on “järgmine kuum teema”. Oled telekommunikatsiooni sektoris töötanud juba mõnda aega. Miks vastav teema Sinu arvates just praegu aktuaalne on?

Innovatsioon teenuste sektoris ei ole praegu “kuum teema”, innovatsioon telekommunikatsiooni sektoris on normaalne nähtus. Ettevõtted peaksid kõrvale lükkama eelarve, aja ja inimressursi probleemid ja jätkama innoveerimist nii rasketel kui lihtsamatel aegadel. Ilma innovatsioonita ollakse lihtsalt tavalised ja teenuste innovatsioon on tegelikult ju hea äri- tuleb pakkuda head teenust ja säilitad nii oma kliendid.

Milline on esimene samm, mida peab üks ettevõte tegema, et kasutada asukoha-teadlikku reklaami?

Esiteks peab ettevõte aru saama, milline on nende strateegia kui tegemist on marketingiga läbi mobiiltelefoni. Asukoht on üks paljudest faktoritest, mis aitab otsustada, millist reklaami ja kus pakkuda. Samuti on vaja täita mitmeid nõudeid, et mobiili kaudu reklaam toimiks. Näietks on kasutajalt vaja selleks vastavat luba, samuti peab kasutajal olema valikuvõimalus, millist reklaami ta saab. Seega tuleks neile küsimustele esialgu vastused saada ja siis edasi liikuda.

 

Liköör, jook nagu…

By

Mis sunnib inimesi kangete jookide kibedat maitset varjama? Jah, muidugi, kibe on vastik. Aga eks siin peitub ka pisike annus uudishimu – kuidas teha joovastav jook nii, et maitse oleks suurepärane ? No muidugi, alati võib kokteile segada. Aga võib ka mitte.

Foto:cointreau.com

Üldiselt on likööride klassifitseerimine vähe tänuväärne tegevus. Seda sellepärast, et erinevusi on palju ja ühist nimetajat keeruline, kui mitte võimatu leida. Teisalt ei pidavat kurat olema ka nii hirmus kui paistab. Nii,  et teeme algust. Kui juhtub, et Hea Lugeja siinkirjutatuga nõus ei ole, võib all asuvas kommentaariumis  julgelt arvamust avaldada. Pakkuda omapoolseid viiteid ja selgitusi.

Niisiis, ühe jaotuse kohaselt on suurimaks ja huvitavamaks rühmaks liköörid, mida maitsestatakse tsitrusviljade koortest valmistatud leotiste ja destillaatidega, samuti puuviljadest eraldatud eeterlike õlidega . Kasutatakse apelsini, pomerantsi, sidrunit, greipi.
Siia jaotusse kuuluvad näiteks nii Triple Sec kui Cointreau aga ka Grand Mariner ja Mandarine Napoleon.

Foto:google.com

Järgmine jaotus võiks olla ürdi- ja maitsetaimede liköörid  – maitsestatakse eriliste ürdi või maitsetaimede leotiste ja destillaatidega. Destillaadid annavad aroome , leotised aga kibedat maitset .Tugeva aroomiga ürdilikööride maitset tugevdab suur alkoholide sisaldus ja suhteliselt väike suhkrusisaldus. Maitsetaimede likööre iseloomustab madal alkoholisisaldus ja kõrge suhkrusisaldus. Kuulsaim selle jaotuse esindaja on vaieldamatult Chartreuse.

Jätkub 10.01.09 veebikirjas.




Kuidas katta lauda?

By

See on traditsiooniline küsimus, millele võib vastata mitmeti. Mitmeti sellepärast, et lauda ei kaeta lihtsalt niisama. Alati on olemas põhjus või mitu põhjust, miks seda tehakse. Ning unustada ei tasu kultuurilisi eripärasid, mis mängivad enam kui olulist rolli tänapäevases järjest kiiremini muutuvas maailmas.

Foto:flickr.com

Niisiis. Miks siis lauda kaetakse?
Nagu eelpool öeldud, põhjuseid võib olla tõepoolest mitmeid. Näiteks koduse hommikusöögi korraldamine, mida sageli tähelegi ei pane, on ju ka ühel või teisel moel seotud laua katmisega. Ja kindlasti kaetakse laud, siis kui kogunemas on auväärt seltskond mõne vägagi olulise püha puhul. Omaette teemaks on roomservice tärnihotellides. Ning just siit saab alguse küsimuste kaskaad. Kus? Kuidas? Millal? Mismoodi? Keda? Kellega? Üldiselt on nii, mida nooremad on külalised, seda vähemtähtsaks osutub lookas laud ja sellega kaasnevad formaalsused. Kuid põhimõtteline küsimus jääb ikkagi – kas süüakse püsti või istudes? See lihtne küsimus ongi punaseks jooneks kahe põhimõtteliselt erineva teenindusvormi vahel. Püstijalapeod üheltpoolt. Ja kõik muud teenindusvormid, kus söömise ajal siiski istutakse, teiselt poolt. Mõlemat teenindusvormi ühendavaks lüliks tuleb aga nimetada asjaolu, et ilma asjakohase instrumentaariumita, pean silmas nuge, kahvleid, klaase, taldrikuid, linu, linikuid ei saa läbi kumbki.

Muide, olenevalt asjaoludest võib vajalike vahendite nimekiri sisaldada sadu ühikuid. Siit alustamegi.

Foto:thewineestablishment.com

Alustades algusest. Instrumentaarium.
Arvatavalt on kõige lihtsam alustada klaasidest. Ilma liialdamata lisavad klaasid lauale sära ja elegantsi. Samamoodi on klaasid teenindusinstrumentidest kõige nõudlikumad paigutuse ja hooldamise suhtes. Nõuded mida esitatakse tänapäeva joogiklaasidele, ükskõik kas neid kasutatakse kodus, mõnes klubis või restoranis, on kõrged. Klaasid peavad olema kergesti käsitletavad, põrutuskindlad ja kannatama temperatuuri kõikumist ning vibratsiooni.

Põhimõtteliselt saab joogiklaasid jaotada kuju järgi:
a) jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b) jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.

Jaotus ei ole lõplik. Segadust võib tekitada ka asjaolu, et tihtipeale on ühe või teise tooteseeria klaasid erinevate jookide jaoks (vodka, vesi, valge vein etc.) äravahetamiseni sarnased. Nii ühel kui teisel juhul on abiks teadmised serveerimise põhimõtetest. Näiteks vodkat serveeritakse 4-8 cl haaval, ning reeglina miinuskraadidel.

Restoraniteenindaja teeninduskoolitus, lugege lisaks…

 

Aasta Administraator 2008 – Kätlin Novikov, Swissôtel Tallinn

By

Eesti parim hotelli vastuvõtuadministraator aastal 2008 on Kätlin Novikov, kes töötab hotelli Swissôtel Tallinn vastuvõtus ning sõidab 2009.a. veebruaris esindama Eestit Cannes´is toimuvatele hotelli vastuvõtuadministraatorite maailmameistrivõistlustele.

Foto: flickr.com

Eesti parima vastuvõtuadministraatori Kätlin Novikovi sõnul läks ta konkursile andma endast parimat ning esindama hotelli Swissôtel Tallinn. „Konkursi võitmine tuli küll ootamatult, kuid samas kui teed midagi, mis on sulle südamelähedane, siis kukub see alati paremini välja. Soovin kõigile osalejatele nende edasises töös palju edu ning loodan, et  mul on nende toetus ka veebruaris, mil lähen andma endast parimat juba Eestit esindades,” lisas Novikov.

Eesti konkurss üllatas juba teist aastat järjest võistlejate arvukusega, mis näitab positiivsest küljest kiirelt kasvanud hotellituru soovi tihedal konkurentsi tipphetkel aktiivselt arendada ning esile tõsta ka hotellide klienditeenindustaset. Lisaks on üritus ka heaks võimaluseks jagada omavahelisi kogemusi ning arendada vastastikust koostööd! Nagu lubatud eelmisel aastal, oli sel korral esindatud lisaks Tallinna hotellidele ka esindaja Pärnu hotellidest.

Eesti võistlust korraldab liit nimega AICR Estonia, mis on rahvusvahelise liidu AICR International alaliit. AICR (Amicale Internationale des sous-directeurs et chefs de reception des grands hotels/ The international association of deputy managers and reception heads of luxury hotels) lühend viitab prantsusekeelsele lühendile, koondades enda alla hotelli erinevate tasandite juhte (vastuvõtt, majutus, müük, juhatus).

Cannes´is toimuvatel ülemaailmsetel võistlustel asub Kätlin konkureerima ligikaudu 12 riigi parimate administraatoritega (sh. Sveits, UK, Singapur, Prantsusmaa, Itaalia jt.) Eelmise aasta ülemaailmse konkursi võitja oli Suurbritannia esindaja Markus Mormels. Pikkade traditsioonidega konkurssi korraldab omakorda rahvusvaheline vastuvõtujuhtide liit AICR International, (http://www.aicr-int.com).
Eesti parim vastuvõtu administraator valiti juba seitsmendat aastat, võistlus toimus 24.novembril Tallink Spa & Conference Hotel´is. 2007. aastal võitis sama konkursi Kairi Ploom Sokos Hotel Viru hotellist.

Konkursil osalesid:
1)    Tallink Spa & Conference Hotel – Märt Õigus
2)    Schlössle Hotel – Martin Laur
3)    Swissotel – Kätlin Novikov
4)    Reval Hotel Olümpia – Marko Johani Belzetski
5)    Tallink City Hotel – Rudolf Mannov
6)    Reval Hotel Central – Mari Viitmann
7)    Scandic Rannahotell – Irina Mohnja
8)    Telegraaf Hotel – Kristel Kula
9)    Sokos Hotel Viru – Maria-Elisabeth Haava
10)    The Three Sisters Hotel – Kairi Kümnik
11)    Domina Inn City Hotel – Külli Bekker

Zhürii:
– Anton Jolkin: AICR Eesti alaliidu president
– Kairi Ploom: Eesti parim administraator 2008
– Andra Piirsalu: Vastuvõtujuht, Telegraaf Hotel
– Teele Rohtla: Korporatiivmüügijuht, Nordic Hotel Forum
– Anu Juurik: Konverentsikeskuse juht, Sokos Hotel Viru

Muusika. Crux

By

Foto: Crux.ee

Tavaliselt küsitakse, milline on teie ajalugu? Teeksime siinkohale erandi ja päriksime, mis on see motivaator, sisemine vajadus, mis bändi koos käima paneb?

Daniel: ”Mida kauem ma muusikaga olen tegelenud, seda raskem on vastata küsimusele miks ma teen muusikat. Muusika loomine ja sellega tegelemine kõige laiemas mõttes, on väga suur ja oluline osa minu elust. On tore teiste sarnaste inimestega koos seda kõike teha. Ja eriti suur rõõm on kui bändikaaslased on sõbrad ka muusikaväliselt.”
Jaanus: “Nende koos musitseeritud seitsme aasta jooksul on palju muutnud, kuid see, mis meid kokku toob, on ikka seesama – vajadus jagada teistega seda head, mille osaliseks me ise oleme saanud.“
Joel: „ oluline on mõista, et bändis ei ole sooloartiste vaid igaühel peab olema oma koht. Ma usun, et see bänd on kokku kutsutud, mitte niiväga meie ehitatud.

Foto: Crux.ee

Muusikastiil, mida viljelete?

Kuskil popi ja rocki vahepeal.

Kellele on suunatud teie sõnum?

Kõigile inimestele olenemata vanusest, nahavärvist või muust sotsiaalsest kuuluvusest.

Kuidas toimub loometöö? Kas on ka kurioosume, et hea viis/sõnad tulevad kusagil väga erilises kontekstis?

Enamike lugude autor Daniel: “Ma ei ole selline lugudekirjutaja, kes ärkaks öösel üles ja tormaks klaveri taha head ideed kirja panema. Tavaliselt saavad lood kirja ikka siis, kui võtad natuke aega muude toimetuste kõrvalt ja pühendad ennast sellele. Aga kahtlemata on iga laulu taga mingi lugu päris elust, päris inimestest. Sellised erilised eluolukorrad lihtsalt jäävad kuhugi mõtetesse ja omal ajal saavad siis klaveri taga lugu kirjutades nootidesse ja sõnadesse.”

Kes teeb mida ?

Joel laulab ja mängib kitarre
Jaanus mängib basskitarri
Peeter mängib klahvpille
Ranno mängib kõikvõimalikke rütmipille
Daniel mängib trumme

Mida toob tulevik?

Tulevik annab meile seda mida me täna külvame. Meie teeme muusikat ja räägime inimestele sellest, mida me tähtsaks peame.

Foto: Crux.ee

Veebikiri on suunatud inimesetele, kes peavad heast söögist. Millised on teie eelistused? Retseptisoovitus?

Jaanus: „Hindan eriti juusturoogasid. Tomati-mozzarella salat basiilikuga on lihtne aga väga maitsev. Lasanje võib ka keele alla viia, kui selle valmistamisel ei ole juustuga koonerdatud.“
Daniel: „Mina pean ka väga lugu heast söögist! Ise olen ma suhteliselt vilets kokk. Aga selle eest oskab mu naine väga hästi süüa teha. Lemmikuks on mul tema tehtud burger peekoni ja loomalihapihviga, no ja kõiksugused koogid muidugi…“
Peeter: „Minule meeldivad lihtsad eesti toidud – sellised nagu mu vanaema tegi. Samas ei ütle ära ka oliividest ja sinihallitusjuustust. Joon päevas vähemalt liitri kuuma teed ära ja söön palju šokolaadi (kui on).“
Ranno: „Mina armastan „tavalisi“ toite, näiteks kartulipuder ja praetud liha. Joogiks eelistan mahla.“
Joel: „Paraku saab määravaks ka see, et alati ei ole võimalik leida aega toiduvalmistamiseks ja nii peabki tihtipeale leppima kiirtoiduga :)“

Cruxi kodulehekülg asub aadressil: www.crux.ee
Cruxi videod on vaatamiseks väljas lehel: www.youtube.com/CRUXvideo