Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Valdo Vokksepp

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.4

By

Tulemusliku kommunikeerimise aluseks saab nimetada õige sihtrühma valikut. Väide ise on mõneti kulunud, kuid paraku ei muuda see põhimõtet. Ostusooritus ja eriti kordusostud sõltuvad väga selgelt sellest, kui hästi kommunikaator tunneb kliente, nende vajadusi, ootusi ja imelik küll… ka veidrusi. Kõik see kokku lühendab kommunikatsiooniprotsessi, ära jääb pikk ja vaevarikas veenmise protseduur.

Praktikas algab taoline tegevus, pean silmas segmenteerimist, ei rohkem ega vähem kui sotsiaaldemograafiliste ja sotsiaalmajanduslike parameetritega tutvumisest. Paraku on mõjukad andmekogud, mõtlen statistikat koondavaid andmebaase, suuremal või vähemal määral üldistus. Teisisõnu – asjaosalised saavad piltlikult öeldes küll maakaardi, kuid sellest puuduvad ilmakaared. Siit edasi ei ole alustaval ettevõtjal muud valikut, kui osta reklaami, ehk teha ennast nähtavaks. Tüüpveana aetakse segamini hea ja odav, ning minnakse viimast teed, ehk kasutatakse masspostituse teenust. Mis pahatihti tuleb esimese kontakti loomisel rohkem kahjuks kui kasuks. Pigem oleks hea jälgida lihtsat põhimõtet, ning näidata ennast seal, kus on inimesi. Osundan siinkohal otsimootoritele ja sotsiaalsetele võrgustikele.

Vanematel firmadel on selles mõttes lihtsam – aastate jooksul on reeglina kogunenud andmebaas klientidest. Siinkohal oleks eraldi küsimuseks, kas ja kui oskuslikult seda andmekogu kasutatakse. Kas korraldatakse kliendipäevi? Kas antakse välja uudiskirja? Kas omatakse ja hallatakse kontot mõnes sotsiaalses võrgustikus. Ja mis põhitähtis – kas viiakse läbi küsitlusi. Kas tuntakse huvi, mis klientidele meeldib, või mida nad arvavad ühest võis teisest tootest, teenusest või toimunud sündmusest?

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.3

By

Koostades või juhtides turunduskommunikatiivseid sõnumeid, ei tohiks jätta märkamata fenomeni, mida tuntakse isetekkelise info nime all. Taolise, küllaltki väheütleva ja leebe nime all peitub protsesside jada, mida on keeruline või halvemal juhul võimatu ohjata.

Isetekkelist infot genereerivad reeglina üksikisikud, harvemal juhul (meedia)organisatsioonid, tekkepõhjuseks kokkupuude kaubamärgi või kaubamärkidega. Huvitavaks näiteks siinkohal kütusefirma, mis on üheaegselt tegev kahel suunal – kütuse ja kiirtoitude jaemüük. Kriitikute sõnul on tegemist pehmelt öeldes kummastava äriga, mille hinnakujundus muutub väidetavalt, sõltumata laoseisust, tõusvas suunas ja reaalajas koos Rotterdami sadama väljamüügihindadega. Kuidas iganes, isetekkelise info puhul tasub lisaks traditsioonilistele allikatele tähele panna asjaolu, et tihtipeale kannavad sõnumit ettevõtte käekäigu, kliendisõbralikkuse, jätkusuutlikkuse jne. kohta eeskätt selle sama firma töötajad. Nii näiteks võib töövõtja poolt peetav ajaveeb osutuda tõeliseks peavaluks selle firma personali- ja turundusosakonnale. Ja vastupidi – fännide kogukond, mõnes sotsiaalvõrgustikus – luua vägagi positiivse kuvandi. Näitena, Robert Kiyosaki, hinnatud raamatu „Rich Dad Poor Dad“ autori, kogukonda Facebook`is kuulub nende ridade kirjutamise ajal tühised 202 043 inimest. Mil moel see raamatu müügiedule kaasa aitab, võib kujutleda.

Kuidas juhtida isetekkelist informatsiooni? Lihtsustatud vastus on üks ja ainuke – isetekkinud teabevoogu loetakse osaks integreeritud turunduskommunikatsioonist, mis eeldab kommunikatsiooni kui protsessi juhtimist. Ehk siis – allikaid peab teadma ja nendega tuleb teha järjepidevat tööd: kogukond mõnes sotsiaalvõrgustikus on tore asi küll aga ilma sisulise dialoogita on ta ärilisest aspektist kasutu, halvemal juhul, metsistununa, aga suisa kahjulik.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.2

By

Kommunikatsioon ehk teabevahetus. Kommunikatsiooni saab defineerida mitmeti, aga müügi aspektist oleks ilmselt kõige lihtsam sedastada, et kommunikatsioon on aimdustele, mõtetele, faktidele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil.

Siit edasi, et tõlkes (teoorias) mitte kaduma minna:

Who? Kes on sõnumi saatja, lähetaja?

What? Mida sõnum sisaldab, mis on sõnumi sisu?

Why? Miks saadetakse sõnum läbi selle kanali?

Whom? Kellele on sõnum suunatud/mõeldud?

What effect? Sõnumi efektiivsus?

Eelmärgitud viis lihtsat küsimust peaksid olema abiks võimalikult täpse sõnumi viimisel vastuvõtjani. Arvestades müra avalikus ruumis, sõltub kommunikatsiooni täpsusest otseselt oodatav tulem. Viimane väide ei olegi triviaalne nagu ta esmapilgul paistab, nimelt toodete ja teenuste pakkumised on muutunud märkimisväärselt sarnasemaks või lausa identseteks ning see ei anna konkurentsis püsimiseks piisavat eelist. Näiteks: kui mitut sõiduauto reklaami te mäletate? Ja kui, siis miks?

Ühesõnaga: Inimesele iseloomulik omadus on kalduvus eirata infot, mis on seniste teadmistega vastuolus. Mis turunduskommunikatiivsetes tegevustes tähendab, et lahingu klientide pärast võidab see turundaja, kes lihtsamalt ja vähem süvenemist nõudes suudab sõnumi viia tarbijani.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr

Foto: erakogu

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.1

By

4 P mudeli üksikud osad aitavad mõista järgnevaid küsimusi:

  • toode (product)  – mida ja millises valikus müüa?
  • hind (price)  – millist hinda küsida ja kuidas hind aitab turule siseneda ja püsida seal;
  • turustus (place) – kuidas toode kliendini jõuab?
  • toetus (promotion) – milliste vahenditega ja kuidas mõjutada tarbijaid ostma.

Rääkides turunduskommunikatsioonist, on just see viimane jaotus  (promotion) käesoleva kirjutise  huviorbiidis. Nimelt peavad komponendid olema omavahel seotud ja toetama teineteist. Vastasel juhul toimib protsess moel, mida võiks lühidalt kirjeldada kui endale jalga tulistamist. Teisisõnu – promotsioon hakkab tööle negatiivselt juhul kui toode, selle hind ja turustuskanalid on konkreetse segmendi jaoks kas liiga kallid või vähekvaliteetsed. Ilmselt siin asub ka võti, miks 4 P kontseptsiooni viimastel aastatel on üksjagu kritiseeritud (Vihalem 2008: 42). Nimelt on see vaadete süsteem loodud pidades silmas suuri turge ja toetuvad massturundusele. Nii peaks teenindusettevõtetele olema sobivamad B.H. Boomsi ja M.J. Bitneri väljapakutud 6P ja 7P mudelid.

6 P:

  • toode (product);
  • hind (price);
  • turustus (place);
  • toetus (promotion);
  • töötajad (personnel);
  • protsess (process).

7 P:

  • toode (product);
  • hind (price);
  • turustus (place);
  • toetus (promotion);
  • töötajad (personnel);
  • protsess (process);
  • tõendus (physical evidence).

Arvatavalt on tõde kusagil kahe vahel, sest kuigi 4P kaitsjad soovitavad asju mitte liiga keeruliseks mõelda ja loobuda pikkadest ning lohisevatest turundusstrateegiatest, ei ole võimalik eirata protsessi (teenuse pakkumine) kui ka tõendus (teenuse kombatavus), olulisust. Viimased kaks omavad siinkirjutaja sõnul märkimisväärset tähtsust näiteks restoraniäris, kus klient langetabki (korduva) ostuotsuse pannes kokku nii interjööri, asupaiga, teenindava personali professionaalsuse kui ka toidu kui sellise kvaliteedi. Tõendus (physical evidence) evib aga huvitavat aktsenti veebiäris. Kuidas äratada klientide usaldust ja kinnitada kvaliteeti, kui füüsiliselt on võimalik katsuda ainult arvuti klaviatuuri või touchscreen`i? Lisaks tasub meeles pidada sotsiaalsete võrgustike fenomeni, kus töötajad (personnel) võivad teie ettevõtte edule vägagi kaasa aiadata.

Käesolevalt pidlirealt võib leida veebikirja koolituste reklaamide loomise katseid viimase nädala vältel. Kogemusi, kas ja kuidas õnnestus, jagan järgnevates artikltes. Huvi korral võib aga kommentaariumisse kohe küsimusi kirjutada : )

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr

Foto: erakogu

Juhtkiri. September 2010

By

Hapukurgihooaeg sai üllatavalt kiiresti läbi. Ilmestamaks kaks tähelepanuväärset sündmust. Üheltpoolt taskuskandaal ametist lahkunud diplomaadiga, mis ei vääri märkimist. Kel huvi selle keerulise ameti vastu, leiab haaravat lugemist Margus Laidre raamatust „Sõnumitooja või salakuulaja“. Raamatus leidub ka peatükk, mis räägib bütsantslikust ilmakorraldusest (Laidre 2003: 135).

Teine ja tõsisem oleks Tööandjate keskliidu 31.08.10 manifest. Öeldakse, et põrgutee pidavat olema sillutatud heade kavatsustega. Nii ka nüüd, 100 000 töötut ei pruugi teps tabada makromajanduslikke tendentse ja selles kontekstis tundub võõrtööjõu sissetoomise mõte, rääkimisega nöörist, poodu majas. Samas, kui W kujuline majanduskriis tulemata jääb, loodame seda, saab tööjõukriis olema tuntavam, kui buumiajal. Juba praegu vajatakse erinevatel andmetel enam kui 1000 IT asjatundjat . Head ja kiiret lahendust siin ei ole. Üldiselt tuleb aga nõustuda Arengufondi nõukogu esimehe, Raivo Vare seisukohaga, et manifesti ajastus ja sõnastus olid lihtsalt valed.

Sel korral siis:
Intervjuu Cherry.ee tegevjuhi hr. Priit Tomp`iga

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. September 2010

Äri. Rémy Martin

Majandus. Tööturg taastub aeglaselt

Rahandus. Juuli eurootsus tõi kaasa hoiuseintresside ühtlustumise

Kolumn. Ton Karlos ja neverland

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 10. osa

Turism. Mallorca

Toit. Šokolaadikook „Külalised lävel”

Kutse. E-õpe, 4. osa

Sahinad

Internet. Cherry.ee

Muusika. COSMIC GATE

Head lugemist : )

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.0

By


Eelmiste kirjutiste jätkuks tuleb sedastada, et need hakkasid oma ülesehituselt ja struktuurilt nii ehk teisiti turunduskommunikatiivset sisu kandma. Sestap oleks tark teha kannapööre ja teemast süvitsi rääkida. Kindlasti ei ole tegemist tõsiteadusliku kirjutisega, pigem mõttearenduste jadaga, mida austet lugeja on lahkesti oodatud täiendama ja kommenteerima.

Sellegipoolest tuleks just päris alguses, selguse mõttes, tuua välja mõned definitsioonid. Esimene ja peamine neist – meedia. Midagi, millest räägitakse tihti, palju ja sageli umbisikulises vormis. Ühesõnaga, ladina keeles „medium“ tähendab sõna sõnalt „keskel olev“, tänapäevases kontekstis aga informatsioonikandjate ühisnimetajat. Teiseks Shannoni ja Jakobsoni kommunikatsioonimudelid. Esimene neist koosneb neljast komponendist: a) saatja; b) vastuvõtja; c) sõnum; d) kood. Keeleteadlase Roman Jakobsoni mudelil on aga kuus osist: a) saatja; b) sõnum; c) vastuvõtja; d) kontakt; f) kood; g) kontekst. Mõlema mudeli puhul oleks huvitav täheldada, kuidas haridus määrab mõttemaailma. Nimelt, Claude Elwood Shannon,oli hariduselt insener ja tema kommunikatsioonimudel ei käsitle kontakt loomise ja konteksti aspekti. Kolmandaks jääb turunduse määratlus – turundus ehk distsipliin, mis käsitleb turu-uuringuid, turustamist, lühidalt, see on turuteadus mis tagab ettevõtte käekäigu ja kohanemise turul.

Siit edasi jõuab loogiliselt marketing mix ’i, mõisteni, mille sünonüümiks 4-P . Tegemist ilmselt tuntuma turundusterminiga üldse, mille võttis esmalt kasutusele Neil H. Borden.
4-P, see tähendab: product, price, place, promotion.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Juhtkiri. August 2010

By


Kusagilt vestlusest jäi kõrvu: suvi pidavat ehtne olema. Huvitav arvamus, pealegi läbinisti tõsi, jäätisemüüjad rõõmustavad. Mis on ainult tore. Mis aga sugugi tore ei ole, on hiiliv hinnatõus. Me ei pea silmas ühte-kahte toodet, või tootegruppe, nagu harilikult. Pigem energiakandjaid, mille hind on aasta vältel tõusnud praktiliselt ühe kolmandiku. Aga oleks võinud 90-nendate katakülismide vaimus tõusta ka 100%, ja peale virina kusagil foorumites ei juhtuks midagi. Ühesõnaga, äkki peaks muidu nii pragmaatiline maarahvas järgima Tammsaare poolt väljaöeldut: „Üldse on siinilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus, jumal ega rotid, vaid ainult ta ise“!?

Aeg on tõhusa tarbijakaitsega tegeleva organisatsiooni loomiseks, arvab veebikiri. Peame silmas kodanikeorganisatsiooni, sest mida suudab üks tilluke ja tubli ametkond võtta ette näiteks veidravõitu kaardihooldustasuga kusagil pangas? Või kummastava asjaoluga, et kütuse hind tõuseb täpselt enne Jaanipäeva? Eriti väikses kirjas operaatorlepinguga? Jne. Jne. Küll suudaks seda jaburat peavoolu muuta jalgadega hääletav organiseeritud tarbijaskond, sest kasumi teenimise valem on ju lihtne: tulud – miinus kulud. Ja tulusid lihtsalt ei teki – kui klientidega sigatseda.

Muus osas – käes on koolihirmukuu. Mõtleme neid tõsiste nägudega puberteedieas inimesi, kes parajagu pinaleid ostavad. Aga ei see ole nii hirmus, eriti kui koolipäev kätte jõuab ; )

Sel korral siis:

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. September 2010

Äri. Carl Zeiss

Majandus. Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut

Rahandus. Poolaastaga laekus riigieelarvesse 47,5 protsenti aastaks planeeritud tulust

Kolumn. Ton Karlos ja sume suvi

Turundus. Müük 1.6

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 9. osa

Turism. Eestit külastanud turistide arv püstitas rekordi

Eesti. Loksa Linna Päev

Toit. Maasika sabayone

Jook. Long Island Iced Tea

Lauakombed. Äpardused lauas

Kutse. E-õpe, 3. osa

Ettevaatust Volga! Viimane, 22. osa, hr. Vahur Kõrbe päevikustiilis kirjutisest

Muusika. Amy McDonald

Juhtkiri. Juuli 2010

By

Juhtkiri. Juuli 2010
Suvi. Südasuvi. Et sooja lubatakse pikalt, mis on ainult hea, teeme siinkohal lühemalt. Selles mõttes, et pisut lühema numbri. Suviselt lühida. Öeldakse küll, et rege rauta suve ja vankrit korrasta talvel, sedakorda kipub vastupidi minema – persoonilugu räägib aedadest ja aiakujundusest. Lisaks lennundusgigandi Boengi saamislugu. Müük ja personalivalik. Eksootiline reisisihtkoht, mille toob Teieni reisihuviline psühholoog Anneli Salk. Ning e-õppe põhimõtted. Loomulikult lauakombed ning toit ja jook. Üks tõeliselt vajalik internetiportaal. Ja üks tõeliselt suur superstaar. Kes põhjustas Juuni hinnatõusu?

Lõppema hakkab hr. Vahur Kõrbe päevikulaadne kirjutis Gaz-21 taastamisest. Kolumnist Ton Karlos on aga suvepuhkusel. Loomulikult veebikirja koolituskalender.

Sel korral siis:

Intervjuu R &AR tegevjuhi hr. Riho Raudi`ga

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. August 2010

Äri. Boeing

Majandus. EAS on toetanud Eesti firmade tootearendust 525 miljoni krooniga

Rahandus. Juuni hinnatõusu põhjustasid mobiilsideteenused

Turundus. Müük 1.5

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 8. osa

Turism. Kuningriik maailma katusel – Ladakh

Toit. Täidetud canellonid

Jook. Drambuie

Lauakombed. Kokkusaamine restoranis

Kutse. E-õpe, 2. osa

Ettevaatust Volga! Hr. Vahur Kõrbe päevikustiilis kirjutis vanaauto taastamisest

Muusika. Barbra Streisand

Internet. Petitsioon.ee

Head lugemist!

Turundus. Müük 1.5

By


Kui eelmises kirjutises oli mõningaselt juttu audiovisuaalse reklaami toimest, siis käesolevas prooviks temaatikat laiendada. Nimelt kanaleid, kuidas sihtrühmani jõuda on mitmeid, neist vastuoluliseim otsepostitus. Kes meist ei oleks spämmiga kokku puutunud?

Nagu iga reklaami puhul, taandub otsepostituse õnnestumine valimi ja sihtgrupi eduka määratlemisele. Utreeritult – terve reklaamikampaania eelarve võib tagasi teenida üks õigele adressaadile saadetud kiri. Tegelikkuses see muidugi nii lihtne ei ole, kuid siiski, miks muidu ujutatakse elektroonilised ja tavapostkastid erinevate teadetega üle…

Sellegipoolest ei ole otstarbekas saata kirju valimatult kõigile. Asjatundjate arvates ei piisa üheksakümnel juhul sajast ei ka sellest, kui teatakse inimese nime. Mõnikord on selline agressiivne lähenemine isegi otstarbekas, kuid igal juhul peaks valimi koostamine olema hästi läbi mõeldud.

Valim koostakse kasutades avalikke andmebaase ja siin kehtib tõepoolest reegel – suurus ei ole oluline! Teisiti lahti seletades: oluline on täpsus. Küsimused, mida valimi koostamisel endale esitada:
– millistele tunnustele peaks adressaat vastama, täpsemalt: elukoht, vanus, sissetulek, haridus, perekonnaseis;
– eeldused kliendiks olemisele: meediatarbimisharjumused; spetsiifiline hobi/eriala jne.
Tõeliseks väljakutseks on leida õige inimene organisatsoonist, kellele kiri või kirjad lähetada.

Riskimomendiks otsepostituse puhul tuleb lugeda sihtgruppi kelleni ühe või teise sisuga reklaam ei peaks jõudma. Näiteks lahkunud kliendid. Siia juurde võiks lisada konkurente või olenevalt vaatenurhgast, nende kliente.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Juhtkiri. Juuni 2010

By

Veebikiri saab varsti kolme aastaseks. Toimetus tegi vahekokkuvõtte ja tõdes puhates kirjutiste redigeerimisest, et „Külaline“ annab täiemõõdulise ajakirja välja küll. Ligikaudu 14 kirjutist igas kuus, väljakujunenud koostööpartnerid ja lugejaskond, arvuliselt ca 9000 persooni keskmiselt. Muidugi, tõsi ta on, me oleme muutunud ratsionaalsemaks. Äkki ka liig tõsiseks, sest äsja ilmunud läbinisti positiivne kinnitus euro kasutuselevõtu kohta Eestis, teeb pigem mõtlikuks. 20% töötust on ikkagi väga ränk sotsiaalne probleem, mis reaalsuses tähendab purunenud abielusid ja emigreerumist sünnimaalt. Sest kui kaheksakümnendate lõpul täheldati ajude äravoolu ja milleniumi paiku spetsialistide lahkumist, siis tänasega võib tõsiseks riskiks kogu genofondile osutuda hoopis lahkuvad perekonnad. Sealhulgas need täisjõus inimesed, kelle lapsed sündisid laulva revolutsiooni järgsel kartulikoorte söömise ajal. Mitu korda järjest ühele rehale ikka astuda võib? Viimasele, kusjuures, kolumnist Ton Karlos küllatki teravalt viitab. Sügavamal analüüsil viitab ka Cedefopi tööturuuuring, millest 10.06.10 veebikirjas juttu tuleb.

Sel korral siis – intervjuu Voore Külalistemaja turundusjuhi prl. Kristina Kapajevaga. Võtmeküsimus – kuidas turundada toitlustus-majutusasutust. Loomulikult veebikirja koolituskalender. Ülevaade edukast autotööstusest, koondnimega Toyota. Müügitöö ja personalivaliku põhimõtted. Kuidas pidada ennast üleval rootsi lauas ja mis on spritzer? Ühe väga hea saidi (Faliku.ee) tutvus ja kirjutis e-koolitusest. Loomulikult hr. Kõrbe kütkestav sisemonoloog Gaz-21 taastamisest. Kindlasti soovitame avada reishuvilise psühholoogi pr. Anneli Salki`i suviselt mõnus reisikiri Korfu saarelt.

Lõpetuseks kirjutis Hans Zimmerist, kui nimi tuttav ei tundu, tasub artikkel avada sellegi poolest – kasvõi avastamisrõõmu pärast, sest tegemist ühe produktiivsema ja kõrgelthinnatuma filmimuusika loojaga üldse.

Head lugemist!