Noorsootöötaja ametinimetus kipub oma olemuselt olema kohati kuidagi pisut üldine. Palun kas täpsustaksite?
Siinkohal võiks isegi täpsustada, et mitte üldine, vaid võib juhtuda, et paljudele hoopis täiesti võõras. Küllap tuleneb see sellest, et noorsootöö eraldi erialana on küllaltki uus ning uuenev valdkond. Sageli aetakse meid segamini sotsiaaltöötajate või lasteaiakasvatajatega.Tegelikult ei ole me üht ega teist, samas aga mõlemat. Paljudes omavalitsustest puudub noorsootöötaja sootuks ning seda tööd kaetakse teiste erialade esindajatega. Seetõttu arvatavalt ka segadus terminoloogias. Noorsootöötaja täidab nii pere rolli, on nii nõuandja ja usaldusisik kui ka psühholoog. Kindlasti leiab mõni noor meis ka eeskuju neile endile.Võiks öelda, et oleme nii sõber, usaldusisik, juht kui õpetaja.
Miks valisite just selle elukutse? Minus on alati olnud see „miski“ mis väljendub läbi missioonitunde. Tahaks suuta, jõuda aidata kõiki ja kõike. Ilmselge on see, et päris kõike ja kõiki ei suuda ning ei jõua aidata.
Seetõttu tuleb langetada valikud. Põhiline valikute tegemisel on see, et tegevused mille ette võtan on mulle jõukohased, inspireerivad ning täidavad ka ühiskonnas teatud vajaliku tühimiku. Oluline on tajuda, et sind vajatakse.
Gümnaasiumi ajal, kui oli valikute tegemise aeg, käis läbi peast palju mõtteid. Kuhu edasi, kuidas edasi, milleks ma olen võimeline jne. Valikuid on ju palju! Kõik teed lahti. Kuidas langetada otsus nii, et ei peaks kahetsema? Teadsin, et see peab olema valdkond, mis on väga tihedalt seotud inimestega ja suhtlemisega.
Korraks libises mõte psühholoogia eriala suunas, kui ka alushariduse pedagoogi suunas, samas köitsid mind enim noored. Gümnaasiumi lõpuklassis, kui valiku aeg hakkas päris lähedale jõudma, kinnistusid mõtted juba väga selgelt. Kõiki soove, mõtteid ja ideid ühte patta pannes, tekkis arusaam, et selline „katus” on ilmselt noorsootöö. Noort inimest annab nö voolida. Ta alles kujuneb ja tore on olla isiksuse kujunemise juures – aidata, suunata, toetada.
Ja kuna ma ei ole „üksik hunt“ vaid mind köidab meeskonnatöö, siis noortega töötades ei saa midagi ära teha üksinda. See ei olegi nagu töö, see on protsess, mille viivad ellu meeskonnaliikmed. Ja ma pean siinkohal silmas ka seda, et noored, kellega me kokku puutume, kuuluvad meie meeskonda. Ütleb üks tore vanasõnagi „Kui tahad jõuda kiiresti mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele läheme koos!“ Ma loodan, et noored kellega meie koos läheme, jõuavad elus kaugele…
Kristiine Noortekeskus?
Kristiine noortekeskus on vahva koht, kus käib palju erinevaid noori, kellele meie, noorsootöötajad, püüame võimalikult palju huvitavat, toredat ja kasulikku pakkuda. Innustatuna noortest võtsin käsile ka projekti kirjutamise, tänu millele olen ka terve oktoobri kuu pingsalt tegelenud. Toimus projekt nimega ”Tervislik toitumine – see on imelihtne”, kus harisime noori tervisliku toitumise, tervisespordi, koduse toidu valmistamise teemadel ning samuti puudutasime ka toitumishäirete teemat. Lisaks nendele tegevustele toimusid ka tervisliku toidu valmistamise töötoad ja noortele räägiti lauakatmise etiketist.
Noortekeskuses toimub veel igakuiselt mitmeid korduvtegevusi, samuti korraldame noortele mitmeid üritusi ja võimalusel viime neid ka keskusest väljapoole. Viimati käisime koolivaheajal näiteks loomade varjupaigas. Läbi nende ürituste loodame noortele alati ka midagi kasulikku edasi anda, õpetada, ilma, et sel oleks sellist formaalset õpimaiku küljes.
Miks peab noori harima tervisliku toitumise teemal?
Kahjuks tänasel päeval, tohutu kiire elutempo juures, ei jõua väga paljud pered enam traditsioonilisi ühiseid söömaaegu pidada. Sealt edasi võib see jõuda aga sinna, et noorte jaoks ei tundu olevat ühine koosviibimine laua ääres, kooskokkamine perega, enam üldse oluline. Seetõttu leian, et kui noori harida just selles valdkonnas, et ise siiski kodus söögi valmistamine on palju parem viis kui poest juba valmis pakendatud toidu mikrouuni viskamine, siis ehk jõuame me kunagi uuesti sinna, kus väärtustatakse seda kodu-tehtud toitu, ühist koosviibimist laua ääres. Õhtuseid jalutuskäike pargis, metsavahel, kus-iganes. Hoida ja hoolida oma tervisest ja tulevikus seda järgmistele põlvedele edasi kanda.
Kas tervislik toitumine on imelihtne?
Kõik on kinni mõtlemises ja tegutsemises. Leian, et see on nii lihtne kui lihtsaks see enda jaoks teha. Asi on valikutes, kui valikud on saanud nö tervislikeks, siis see on tõesti imelihtne. Kui on vaja oma harjumusi muuta, siis eks iga asja alustamine on raske, kuid tuleb meeles pidada, et see on kõigest ajutine.
Elualustajaid teatakse kui eriti energilisi inimesi? Kuidas puhkate?
Ei teagi kui energiliseks ennast pean, küll aga tõesti tahaks hästi palju jõuda ära teha ja eks see puhkamine ongi natuke tahaplaanile ununenud. Kuid minu puhkus on väga lihtne – kui saan köögis küpsetada, õue jalutama ja aeg-ajalt trenni, siis see kosutab mind küll väga hästi. Käin meeleldi kinos, teatris, kontserdil – see kõik aitab patareisid laadida. Suvel sõidan palju rulluiskudega, kuid nüüd ootan juba lund – lumelauaga sõitmine on minu kirg olnud juba rohkem kui 10 aastat. Kuna aga Tallinnas mägesid ei ole, siis talvel mõnusalt kamina ees elava tule vaatamine on ka väga meeldiv puhkemoment. Tähtis on leida enda jaoks üles positiivsed momendid ja kosutada ennast ka imeväikeste rõõmupakkuvate tegevustega.
Mida sooviksite veebikirja lugejatele?
Veebikirja lugejatele sooviksin leida see natukene aeg, et minna välja, jalutada, hingata värsket õhku. Ärge unustage enda lähedasi ja kalleid inimesi. Veetke nendega aega, tehke kasvõi üks kõne lähedasele või sõbrale. Korraldage korra nädalas, kuus, kvartalis lahe kooskokkamine. Nautige ühisolemisi. Pidage üksteist meeles ja ärge unustage hoolida!
Foto: erakogu