Üldjuhul mõistetakse sõna stress all ärritavat närvipinget, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Huvitav on tõdeda, et tihtipeale ei tunne me stressi ära. Mis omakorda tähendab, et vastolu meie kehas jääb kestma. Sümptomid? Siia ritta saab paigutada lisaks peavalule, lihaspingetele või kiirele hingamisele ka üldise energiapuuduse, viha, kurbuse, unetuse, alkoholi või uimastite tarvitamine. Muide, on olemas ka mõiste nimega stressisöömine. Põhjus, miks taolised nähud tekivad, on iseenesest tavatult loogiline – meie keha otsib rahuldustpakkuvat lahendust närvilisele olukorrale.
Huvitav on tõdeda, et mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli, aidates tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Paraku tajuvad inimesed enim siiski eelkirjeldatud negatiivset stressi. Samuti – tõsi ta on – tänapäeval ei ole vist inimest, kes ei ole kogenud stressi oma elu osana. Aga kuidas on võimalik, et kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt? Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest.
Kas ja kuidas stressist jagu saada? Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Üldjuhul tuleks lihtsalt leida aega enda jaoks. Puhata korralikult ja seejärel prioriteed üle vaadata. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga lahendada. Abi võib olla ka lähedastega suhtlemisel, kuid mitte alati. Seetõttu on kõige õigem otsida abi spetsialisti juurest või ennast lihtsalt selles vallas harida.
Foto: flickr.com