• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Andres Sutt

EKI: Eesti majanduse väljavaade paraneb

02/08/2021 By Veebikiri

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust nähtub, et Eesti majandusolukord paraneb hüppeliselt ning kõik olulised indikaatorid on paremad kui märtsis või aasta tagasi.

EKI majandusekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord juunis hea ja oluliselt parem kui 3 kuud tagasi. Majandusolukorra paranemist saab siduda koroonaviiruse mõju nõrgenemisega, mis tuleneb piirangute tõhususest ja vaktsineerimisest.

„Pärast ebakindlat perioodi saame taas öelda, et Eesti majandusel läheb hästi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Kasvanud on investeeringud, suurenenud eratarbimine ja välisinvesteeringute väljavaade on hea. See on heaks aluseks, et minna edasi struktuursete muudatustega nagu suurem panustamine innovatsiooni ning rohe- ja digipööre,“ rääkis minister.

Sutt lisas, et äärmiselt oluline on ettevõtjate usalduse kiire kasv valitsuse majanduspoliitikale. „Uuring ütleb selgelt, et võrreldes aastataguse ajaga hindavad majanduseksperdid senist poliitilist olukorda stabiilsemaks ja vähem korruptsioonialtiks. Samas on lisandunud uued mured nagu oskustööjõu puudus ja ebapiisav taristu. Nende probleemidega valitsus ka tegeleb,“ sõnas minister.

EKI direktor Marje Josing rääkis, et äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks on viimastel kuudel kogu Euroopa Liidus kiiresti tõusnud ning juunis oli Eestis indeks 108, mis on parem pikaajalisest keskmisest. „Ettevõtjate kindlustunde tõusu taga on kiiresti kasvanud nõudlus ja suurem tellimuste portfell, kuid nõudlusega on endiselt probleeme välisturismiga seotud turismisektoril,“ selgitas Josing.

Majandusekspertidest 61% hindas, et majandusolukorra paranemine jätkub ka järgneva kuue kuu jooksul. Majanduskliima indikaator, mis oli märtsis 3,8, tõusis juunis 53,8 peale (skaalal -100 kuni +100). Majanduskell näitab, et Eesti viibib kõrgkonjunktuuri faasis.

EKI raportist leiab ka ülevaate Covid-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid juunis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele ning turismi- ja tööstusettevõtetele. Majandusharuti olid erinevad murekohad, näiteks napib turismisektoris endiselt nõudlust, kuid tööstuses ja ehituses on suureks muutunud tarneahela probleemid.

„Ettevõtjate ootuste kohaselt on Covid-19 pandeemiast taastumisel ettevõtete olukord poole aasta pärast veelgi parem,“ ütles Josing. „Kui aga Eesti ei suuda piisavalt kiiresti vaktsineerituse taset tõsta, võib majandust oodata uus koroonalaine ja tagasilöök nõudlusele. Seega sõltub majanduskonjunktuur sügis-talvel olulisel määral elanike käitumisest ja vastutustundest.“

Viimastel kuudel tõusis tarbijate kindlustunne ja tarbijate hinnangud Eesti majandusarengu väljavaadete suhtes paranesid oluliselt. Vähenenud on tööpuuduse kartus ja tõusnud inflatsiooniootused. Suurem osa peredest (77%) hindas juunis, et nende majanduslik olukord on aastatagusega võrreldes samaks jäänud ning püsikaupade oste planeerides ollakse endiselt ettevaatlikud. Säästmisaktiivsuse vähenemine (mis pandeemia algul ebakindluse tõttu oluliselt kasvas), viitab siiski tarbimise suurenemisele.

EKI neljaliikmelise pere nädala toidukorv maksis juunis 81,38 eurot, kallinedes aastaga 2,2 protsenti. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2021) kalleima ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha, keeduvorst ja kala. Odavnenud on kohv, või, kartulid.

Image by mohamed Hassan from Pixabay

Rubriik:Majandus Sildid:Andres Sutt, EKI, Marje Josing

Riik toetab Cleveroni akadeemiat 265 000 euroga

02/07/2021 By Veebikiri

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium toetavad ühiselt 265 000 euroga Cleveroni akadeemiat, et edendada tööstuses vajalike robootikainseneride koolitamist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et praktilisel õppel on oluline koht innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse võimekuse suurendamisel. „Eestis on täna tõsine puudus inseneridest. Oma valdkonna lipulaevana maailmas võttis Cleveron ette ja asutas koos Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga Cleveroni akadeemia. Suur konkurss õppekohale on kinnituseks, et õppekava on populaarne. Ajal, mil COVID on vähendanud ettevõtete võimekust õpet rahastada, on mul hea meel, et saame koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga toetada õppe jätkamist,“ lisas ta.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on Mainori ja Cleveroni koostöös sündinud õppekava harukordne näide, kuidas tänu eraettevõtja initsiatiivile ja rahastamisele käivitati kõrghariduses uuenduslik töökohapõhine õpe Viljandis. „Tunnustasime seda tegu mullu ka aasta haridusteo auhinnaga. Arvestades algatuse erakordsust, aga ka pandeemia mõju projekti osalistele, oleme riigi poolt valmis ajutiselt õla alla panema,“ ütles Kersna.

Cleveroni akadeemia on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Cleveroni ühiselt loodud õppekeskkond, kus üliõpilased saavad ettevõtte juures läbida kolme aasta jooksul põhjaliku robootika tarkvarainseneri õppe. Akadeemias toimub praktiline töökohapõhine õpe, kus pool ajast on praktika ja üliõpilased tegelevad praktiliste teadmiste omandamise ning arendamisega isesõitvate autode tootearenduses. Sealjuures pärast õppe läbimist ei ole üliõpilane kohustatud jääma tööle Cleveroni.

Riigipoolne toetussumma jaguneb pooleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rubriik:Teated Sildid:Andres Sutt, Cleveron, Mainor

Esimene eesti.ee ettevõtja digivärava teenus leidis tegija

22/06/2021 By Veebikiri

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) sõlmis hankelepingu osaühinguga Proud Engineers, mille eesmärk on viia läbi analüüs ettevõtete jaoks riigiportaali eesti.ee volituste haldamise süsteemi lahenduse leidmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja RIA eesmärk on koondada kogu ettevõtjatele vajalik info ja teenused riigiportaali eesti.ee.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on see esimene samm esimese ettevõtja sündmusteenuse valmimiseks. „Eesmärk on pakkuda ettevõtjatele kogu vajalikku infot ja teenuseid ühtselt ja ühest kohast ning seda riigiportaalist,“ rääkis Sutt. Tema sõnul tähendab praegune killustunud süsteem ettevõtjate jaoks suurt ajalist ja seeläbi ka rahalist kulu. „Ettevõtja jaoks on aeg üks olulisemaid ressursse ja iga minut või tund, mille aitame tal info leidmiselt, või taotluste ja aruannete täitmiselt säästa, on aeg, mille ta saab suunata oma äritegevusse.“

Ettevõtjate sündmusteenuste programmi raames luuakse riigiportaali eesti.ee ettevõtjatele mõeldud digivärav, et lihtsustada ettevõtjate suhtlust riigiga, vähendada ettevõtjate halduskoormust ning koondada ettevõtjatele suunatud avaliku sektori poolt pakutavad teenused ja informatsioon nii tegutsevatele kui alustavatele ettevõtjatele ühte kohta.

RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Margus Armi sõnul luuakse koos Proud Engineers’iga kaardistus ja kontseptsioon, kuidas tekitada ettevõtte esindajale keskne ülevaade volitustest ja neid volitusi ühest kohast hallata. „Ettevõtte esindaja ei suhtle riigiga ainult ise, tihti volitab ta selleks oma töötajaid. On väga oluline, et ettevõtte juht omaks head ülevaadet sellest, kes kus keskkonnas volitatud on. Eriti oluliseks muutub see siis, kui volitatud isik peaks muutuma või ettevõttest lahkuma. Kindlasti maandab selline ülevaade ka personaliga seotud riske ning teeb riigiga suhtlemise kiiremaks ja mugavamaks,“ märkis Arm.

Esimeste tööde eesmärk on kaardistada ettevõtjaid puudutavate avalike asutuste süsteemide ülene volituste, rollide ja pääsuõiguste hetkeolukord, ettevõtjate vajadused ja neile pakutavad lahendused. Tehtavate tööde käigus analüüsitakse nii olemasolevaid kui ka uusi võimalikke süsteeme, millele määratakse ettevõtjate ja asutuste toimimisloogikast lähtuvalt nii ärilised kui tehnoloogilised nõuded ja reeglid ning tuuakse välja sobivaimad lahendused. Valmima peab Eesti digiriigi haldusalade-ülene ja asutuste vaheline nõuete kogumise ning volituste süsteemi reeglite ja tulevikulahenduse kirjelduse analüüs. Tänase visiooni järgi hakkab see asuma riigiportaalis eesti.ee.

Varasemalt on MKM-i ja RIA koostöös valminud analüüs, kuidas lihtsustada ettevõtjate suhtlust riigiga ja arendada välja ettevõtja elukaarepõhiseid sündmusteenuseid riigiportaalis eesti.ee. Koos analüüsiga valmis ka tegevusplaani teekaart ning digivärava prototüüp.

Loe ettevõtja sündmusteenuste seisust ja ajakavast lähemalt ka Digiriigi blogist!

Foto: MKM

Rubriik:Teated Sildid:Andres Sutt, eesti.ee

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Nagu kuurorthotellis
  • Restoran Noma suletakse aastal 2024. Ees seisavad suured muutused
  • Ainulaadne kogu maailmas – JumboStay Hotel Arlanda
  • Välismaised netikasiinod Eestis. Miks eelistada kodumaised

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023