Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Et cetera

Ettevaatust, Volga! 20. osa

By

Jätk 10.12.08 veebikirjas alanud kirjutisteseeriale GAZ 21 taastamisest. Hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjatöö on huvitav ja haarav lugemisvara ka tehnikavõõrale lugejale.

Täitus esimene aasta vana Volga omanikuks saamisest. Selle puhul oleks igati paslik mingeid kokkuvõtteid teha. Pärast mõningast mõtlemist jõudsin tõdemiseni, et kui asi on poolik, siis saab pigem kirjeldada hetkeseisu. Eelmiste märkmete juures vaevasin pead copy-paste’i üle. Tehtud! Tegelikult ma läksingi seda teed, et lõikusin doonorilt tükke ja istutasin teise auto külge. Kuna doonor on sama värvi, siis on kohati ainult keevisõmbluse triip reetmas tehtut. Kindlasti oleks praktilisem asendada kohe juba suuremaid latakaid, kuid ei raatsi tervet kohta maha lõigata. Vägisi tuleb meelde vanasõna – lipp lipi peal, lapp lapi peal. Ärge seda puhta kullana võtke – tegemist on ikka pideva õmblusega servliitega. Lihtsalt lapid on kohati selliste ebamääraste kujudega. Mõned korrad käisin ka “kaksikõe” pealt kontrollmõõte võtmas, et vältida auto moondumist Mosseks või vastupidi – Zimiks. Doonortükkide ettevalmistamine tuletab meelde anekdoodi inimsööjate sündimisest – ema tuleb ümbert ära süüa. Sobiva asendustüki ettevalmistamine tähendab ju enamasti liigsete konstruktsioonide eemaldamist lõikuritega. Punktkeeviste lahtipuurimisega pole mul reeglina küll midagi peale hakata. Tõe jalule seadmise huvides tuleb öelda, et enamik asendamisele minevaid tükke valmivad ikka oma giljotiini ja vasara abil, doonorilt laenan ainult juhul, kui ajasääst on märkimisväärne.
Võiks ju aastapäeval hõisata, et ainult üks tagumine koobas ongi veel jäänud keevitada-taastada, kuid see oleks poolik tõde. Tegelikult on autol üks külg avariis kunagi paar cm pikemaks venitatud, nii et tagauks ja tagatiib tuuniti kere järgi parajaks (vaataja silmad pettis küll ära).

Nüüd üritan ma hangitud originaalosadega auto komplekteerida, milleks tuleb kohendada C-piilarit, küljekarpi ja rattakoobast. Õnneks on mul paiguti ka selleks tööks võimalik doonorit kasutada. Dopingu eesmärgil võtsin aastapäeval kätte ja kruntisin juba lõpetatud piirkonnad ära – pilt läks kohe rõõmsamaks ja sain hea doosi optimismi. See oli vajalik ka tehtu kaitsmiseks meie heitlikus kliimas. Mitte alati ei õnnestu autot enne vihmahoogu katuse alla sõita. Tulevikku vaadates tahaks järgmise aastapäeva üritusel juba sõita Volgaga liikluses.

Foto: flickr.com

Muusika. Hans Zimmer

By

Hans Florian Zimmer, sündinud 12.09.1957, saksa helilooja ja muusikaprodutsent. Kirjutanud muusikat üle 100-le filmile, sealhulgas Kariibi mere piraadid, Gladiator, The Lion King, Da Vinci Code, Sherlock Holmes, The Last Samurai, Kung Fu Panda, Dark Knight jne.
Hans Zimmer
Zimmer alustas oma karjääri mängides klahvpille ja süntesaatorid. Buggles, New Wave bänd, kuhu kuulusid Trevor Horn, Geoff Downes ja Bruce Woolley moodustati aastal 1977. Zimmer`it võib hetkeks märgata ka nende 1979 aasta videos “Video killed the Radio Star”. Kaheksakümnendatel oli Hans Zimmeri partneriks Stanley Myers, viljakas filmi helilooja, kes kirjutas muusikat üle kuuekümnele filmile. Koos asutasid Zimmer ja Myers Londonis asuva Lillie Yard salvestusstuudio. Pöördepunktiks Zimmer karjääris osutus1988- linastunud „Vihmamees“ („Rain Man“). Juhtus see nii, et ajal mil Barry Levinson, filmi tootja, otsis sobivat muusikat, jäi tema abikaasa kuulama A World Apart nimelist kogumikku, mille loojaks oli Hans Zimmer. Filmimuusika loomisel kasutas helilooja peamiselt süntesaatorit, koos metallpõhjaliste trummidega.

Tänaseks töötab Hans Zimmer äriühingus Remote Control Productions, varem tuntud kui Media Ventures. Tema stuudio asub Santa Monicas, Kalifornias ja selles leidub lai valik arvutiseadmeid ja klahvpille. Tema kolleegideks stuudios: Steve Jablonsky, James Dooley, Geoff Zanelli, Henning Lohner, Harry Gregson-Williams, Mark Mancina, John Van Tongeren, John Powell ja Thomas J. Bergersen.

Hans Zimmer elab Los Angeleses koos abikaasa Suzanne ja on neli last. Auhindade loetelu, mida peamiselt elektroonilisele muusikale pühendunud helilooja aegade vältel võitnud, on sedavõrd aukartustäratavalt pikk, et toome välja ainult Oskari võidud:

Academy Awards

* 1989: Rain Man
* 1994: The Lion King
* 1997: The Preacher’s Wife
* 1998: As Good As It Gets
* 1999: The Prince of Egypt
* 1999: The Thin Red Line
* 2001: Gladiator
* 2010: Sherlock Holmes

http://www.myspace.com/hanszimmermusic

Foto: wikipedia.com

Juhtkiri. Mai 2010

By

Juhuste kokkulangevusel sai kummaline number, sellel korral. Palju juttu on informatsioonist, tunnistama peab et kolmes erinevas aspektis. Nii näiteks räägib hr. Andri Arula oma intervjuus IT turvalisusest, hr. Künnapas käsitleb kuluefektiivsuse fenomeni, seostades seda toimiva teabekoguga ja hr. Vokksepp jätkab sama mõttekäiku müügiaspektist. Peaksime võtma kõneks vulkaanipurskest tekitatud kahjud lennundusele, kuid paraku ei ole kuukirjaformaadis ilmuval ajakirjal võimalik siia midagi värsket lisada. Küll ilmub selles numbris pr. Anneli Salk`i Egiptuse reisikiri ja paljude lugejate rõõmuks jätkub hr. Vahur Kõrbe mõnusalt eneseiroonilises vormis kirjutis GAZ 21 taastamisest. Ühtlasi soovitame elamust – 03.06.10 kl. 19.00 toimub vabaõhuõhtusöök Rotermanni kvartalis. Nautige valgeid õhtut!

Lisanduseks – vastavat kirjutist selles veebikirja küll ei leia, kuid meid teeb tõsiselt murelikuks .ee domeeni tasuliseks muutmine. Põhjenduseks tuuakse umbes 70 000 domeeni maksustamisel, üdini läbikulunud argument – aga mujal on rahvusdomeen tasuline! Tõsi, mujal on ka raadio- või teleri kasutamine maksustatud. Näiteks Soomes. Näiteks Taanis. Näiteks Suurbritannias. Ja mujal vaevalt läheksid läbi taolised pisisigadused, näiteks nagu digiallkirjastamisel. Kes kokku ei ole puutunud, siis siin toimib sarnane põhimõte narkomüügiga. Esimesed viis allkirja (kuus) on tasuta, sealt edasi tuleks aga mingile sootule sihtasutusele obrokit maksta. E-tiigril paistab tõsine podagra olevat…

Tulles .ee domeeni temaatika juurde tagasi – äriettevõttele ei ole need paarkümmend eurot aastas mingi number. Küll jätavad kodumaise domeeni arvatavalt kasutamata mitmed perekonnalehed, samuti start-up`id; sest .eu mõjub äriliselt perspektiivsemalt ja imelik küll, on odavam.

Võttes kokku, veebikiri on veendunud, et riigile oleks perspektiivsem hoida domeeni haldus/hoolduskulud EV Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves, sest .ee lõpuline sait võib tihtipeale olla ainukeseks pidepunktiks, mis jalgadega hääletanuid kodumaaga üldse ühenduses hoiab. Ühesõnaga, tegemist on rahvusliku identiteedi ühe nurgakiviga, nagu lipp ja vapp ning loogiline oleks, et seda haldaks riik.

Foto: Flickr.com

Kolumn. Ton Karlos ja Masendunud Mees

By


Nojah, sirgelt öeldes, kohalik meesinimene peaks olema väljasurnud. Küll nimetatakse teda asja eest teist taga jobuks, küll nokitakse lihtsalt niisama heast peast. Aga nagu näha, ei võta mehikesi ei põhjamaa karm kliima ega sotsiaalsed eksperimendid. Noh, ja kui, siis võib põhjused põhimõtteliselt kokku võtta üheselt: force majeure. Lühidalt, sotsiaalsete tagatiste süsteem, mille saab piltlikult ja palju sõnu raiskamata pakkimata langevarjuna kokku võtta.

Pikemalt lahti rääkides, oleks põhjuseid nagu ikka kaks, kui mõtlema hakata. Femme fatale & argent, väljendudes välismaa keeles.

Naissuhted on keerulised nagu alati, eriti emotsionaalsel pinnal. Lihtsaimaks näiteks võiks siinkohal tuua lõputu nõiaringi – mees ei tohi palgatööd tehes mitte mingil juhul teenida rohkem kui naiskolleeg. Kui vahel nii juhtub, on see kohutav diskrimineerimine, maailm lõhkeb mullina. Intriigid aga mitte. Märgitud ideoloogia toimib siiski ainult E-R kl. 8.00- 16.00. Kaheksa tundi päevas, sest koju minnes reaalsus muutub. Jõhkralt ja jõuliselt: miks sa nii vähe raha tood !? Oled mees või ei ole, vää?  Tööle naastes, tõsi küll, algab spiraal otsast, sedakorda subjektiks naisülemus, või ülemused, või palju ülemusi. Aga see on teine teema. Krehvtiseid märkusi asjaosalistelt, kui poliitpropaganda välja jätta, saab lugeda siit:

Mis ärisse puutub, siis nagu masu ilmekalt kinnitab, õpiku-business nii pisikesel turul ei toimi. Pole mahtu. Ja inimesi. Rahalise edu tagab pigem eraäri pikaajaline ja edukas keevitamine maksumaksja rahakoti külge. Soovitavalt ilma riigihangeteta. Niiöelda enamuse tungival soovil. Üldse näib, nagu oleks miskite majanduskoolide peamisteks sponsoriteks pangad. Miks muidu algab iga äriplaan tüütult nagu metslaste mantra: lood strateegia, hangid piisavalt käibekapitali jne. Pärast laenu andmist võtab kreeditor, vihmavarju tagasi, kui tõsiseid praktikuid uskuda. Koos tagatisvaraga, arusaadavalt.

Tulemus? Üldistades võib siiski öelda, et kui rehepaplik suhtumine oma riiki välja jätta, siis on lootust. Mitte liialt palju, aga siiski. Sest näidake mulle rahvast, kes on ennast suutnud 5000 aasta vältel nii paljude muutujate kiuste taastoota? Tõsi, eelmised 4950 aastat hormonaalpreparaate ei tuntud…

Ton Karlos,
laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Akrobaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.

Toit & jook. Platsiõhtusöök Rottermanni kvartalis

By


Carmen Catering esitleb: imemaitsva elamuse toovad Teieni peakokad Roman Zastserinski ja Igor Andrejev ning sommeljee Kaidi Kerdt. Esineb Liisi Koikson, õhtujuht Veikko Täär.

Õhtusöök toimub Rottermanni kvartali keskplatsil 03.06.10 algusega kl. 19.00. Pileti maksumus 690kr.

Miks just siin? Põhjuseid mitmeid, eeskätt märgiksime aga asjaolu, et Rottermanni kvartal on muutumas Tallinna südameks. Siia on lihtne tulla. Siin on lihtne kohtuda meeldivate inimestega. Ja siin sobib nautida hõrku söömaega koos suurepärase muusika ning põhjamaiselt valge ööhakuga. Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et just Rotermanni kvartalis paikneb restorani „Platz“ kõrgtasemel köök, kus „Carmen Catering`i“ egiidi all ühendavad õhtusöögi korraldamiseks oma jõud parimad kokad ja teenindajad.

Lisainfo : www.õhtusöök.eu
Foto: Carmen Catering

Lauakombed. Punase veini serveerimine

By

Veinietiketi tundmist loetakse märgiks nii heast lasteoast, kui küpsest maailmavaatest. Viimasest seda enam, et vein ei ole siinmail nii maalähedane jook, nagu näiteks õlu.

Reeglistik veini serveerimisel:
– säilitatakse veini valguse eest varjul ja pikali asendis. Viimane johtub asjaolust, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi;
– vanade veinide puhul tuleb pudelitega ettevaatlikult ümber käia, põhjuseks võimalik sade;
– tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me veini lõhna. Liiga soe vein kaotab värskuse ja domineerima hakkab alkohol;
– veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Punaseid veine serveeritakse suurtest ümaratest pokaalidest, valgeid kõrgetest kitsastest pokaalidest. Tegemist üldistusega, sest veini klaasi valimine eeldab sügavamaid teadmisi, mille võtame kõneks mõnes järgmises artiklis;
– pudel avatakse külaliste nähes, erandiks vanad ja väärikad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest õhuga kokku puutudes valmivad nad lõplikult;
– jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta; veiniklaase hoitakse ainult jalast;
– pudelit esitletakse kõigepealt tellijale, kes peab jooki maitsma ja selle heaks kiitma;
– vanemate veinide puhul kasutakse töövõttena ka dekanteerimist ehk ümbervalamist karahvini;
– veini aroomi tundmiseks võib jooki enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta vastuvõttudel või lõunalauas sobivaks.

Punase veini serveerimistemperatuurid:
• kerged punased veinid: 14-15 °C
• tugevad punased veinid: 16-18 °C

 

Foto: flickr.com

Turism. Niiluse kruiis

By

Turismibüroo reklaamis öeldi, et Niiluse kruiis ühendab endas mugavat elamist kruiisilaeval ning tutvumist Egiptuse vaatamisväärsustega.Jõudes Luxoris oma luksusliku viie tärni laeva peale selgus tõsiasi, et see laev oli kolmkümmend aastat vana ning kõik luksuslik oli ajahambast puretud. Kuid õnneks püsis see laev vee peal ja liikus edasi.

Tõeliseks elamuseks osutus aga vaade laeva tekilt – mööda Niiluse jõge sõites libisesid palmisalud ja kohalike elamud nagu muinasjutt silme eest mööda. Reisi plaan nägi ette, et päeval külastasime vaatamisväärsusi ning öö veetsime laevas. Iga päev olime erinevas sadamas. Niilusel sõites aeg peatus ning tänu meie tragile reisijuhile jõudsime külastada sajandite vanuseid kultuuri imesid.
Luxsoris Karnaki templis nägime palju peata ja ninata kujusid, jaapani turistid tormasid ümber kujude ning tegid neist oma suurte kaameratega pilte. Minu reisikaaslane kadus selles suures templis ära ning ma püüdsin talle paaniliselt helistada aga EMT levi ei olnud. Ma olin murest murtud, kuid teel laeva sain temaga juhuslikult uuest kokku. Küsisin, et kus ta kadus ning tema vastas naiivselt – kas on võimalik kodus ära kaduda!

Huvitav, et ta oli juba kodunenud! Luxoris uuris ta kohalike käest korteri rentimise võimalust ning lubas niipea, kui võimalik on, tagasi tulla.Üheks reisipaketiks oli Kuningate oru vaaraode hauakambrid ja naisvaarao Hatsepsuti tempel. Olin palju lugenud seiklusjutte vaaraode hauakambritest ning nüüd oli mul võimalus neid külastada. Seal oli lõpmata palju rahvast, pikas järjekorras seistes jõudsime külastada kahte hauakambrit ning need olid tõeliselt maagilised. Natuke umbsed, seinad kaetud müstiliste märkide ja maalingutega. Kahjuks sellest paarist tunnist ei jätkunud, et neid hauakambreid põhjalikumalt vaadata.

Iga päeva peale jagus ajaloolisi elamusi – külastasime Pistrikjumalale pühendatud Edfu templit, Krokodilli – jumal Sobeki läve Kom – Ombos, Isise pühamut, Abu – Simbeli templit…. Ja öösiti vaatasime laeva tekil soojas lõunamaa öös tähti.
Ah, need egiptuse kaupmehed! Nendega tuleb lihtsalt harjuda, nad on intensiivsed, muudavad hinda oma kasuks pidevalt ning ühele põhjamaa inimesele on nad tüütud.
Niiluse kruiis on minu jaoks eriline tänu Vana – Egiptuse kultuuripärandile.

Anneli Salk,
reisihuviline psühholoogiline nõustaja
www.celestis.ee

Fotod: erakogu

Siseturism. Vihula mõis

By

Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale. 17. ja 18. sajand kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame. Härrastemaja (pildil) sai oma praeguse kuju 1880. aastatel, mil hoonet Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati. 19. sajandil rajati ka hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi. Mõisa sissesõidutee äärde rajati Schubertite vappe kandvad kivipostid.

Tänapäeval pakub elegantne 16. sajandist pärit mõis täiuslikku vaheldust linnaelu askeldustest ning luksuslikku peatuskohta – nii puhkuseks, loominguliseks tööalaseks väljasõiduks kui kõige erinevamate seltskondlike pidustuse läbiviimiseks.

Erinevad mõisahooned on hoolikalt renoveeritud nii, et säiliks nende ajalooline olemus. Kitsad järsud trepid, vanad originaalsed laudpõrandad ja paksud paekiviseinad on saanud endale uue funktsiooni ning hoonete sisemus on varustatud kõikide kaasaegsete mugavustega – kunagised mõisaomanikud oleksid kahtlemata hämmastunud, nähes kõiki neid kaasaja imesid.

Eelkõige paelub Vihula mõis oma õhustikuga ja piltilusa asukohaga. Aeglase vooluga Mustoja jõgi lookleb ümber suursuguste vanade puude ja mahlaka rohelusega mõisapargi, misjärel laieneb vesiroosidega kaetud, väikeste saarekeste ja romantiliste kaarsildadega tiigiks. Kõige kaugemas tiigisopis on vana veskiveski ja tamm, kus avaneb maaliline vaatepilt tiigilt peegelduvale mõisakompleksile, taustaks lakkamatu veskitammi veekohin…

Vihula mõisa kultuurikalender avaneb siit:
http://www.vihulamanor.com/index.php?pid=157&lang=1

Foto: vihulamanor.com

Ettevaatust, Volga! 19. osa

By

Jätk 10.12.08 veebikirjas alanud kirjutisteseeriale GAZ 21 taastamisest. Hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjatöö on huvitav ja haarav lugemisvara ka tehnikavõõrale lugejale.

Doonor. Ühel heal tuttaval (Volgaga tekibki juurde ainult häid tuttavaid) seisis õuel kobe Volga kere, mida ta ise oli doonoriks kasutanud. Et tema enda GAZ-22 on juba aastaid valmis kujul garaazhis, siis oli ta lahkesti nõus mind seda rüüstama laskma. Pealegi oli tal ämm läinud reklaami ohvriks ja kutsunud korra juba tasuta vanarauda lahkesti ära vedavad mehed õuele.
Minu enda auto kerel on tagumised koopad nutused – üks pool kunagi korralikult sisse sõidetud ja teine pool lihtsalt hõre. Nii sõitsingi ühel suveõhtul haagisega talle õuele ja lõikasin selle kere suure lõikuriga piltlikult öeldes Golfiks. Kuigi selle doonori kallal oli kunagi juba lõikuriga käidud, tundsin ennast barbarina, kes oskab ainult lõhkuda ja rüüstata.

Töökojas, pärast saagi puhastamist kultuurikihist, tekkisid uued dilemmad – kui suured tükid peaks asendama? Avariilise auto taastamisel sellist probleemi ju ei ole, kuid vanasõiduki puhul on mingis piirkonnas korrosioon hävitanud mitmete keredetailide osi. Seega tahaks nagu teha mingit copy-paste’i. Ka nii on autosid taastatud, kuid samas mõned taastajad siiski puurivad sadu punktkeevitusi lahti, et võimalikult täpselt asendada detaile. Igatahes olen juba leppinud kokku ühe autorestauraatoriga, kes tuleb lähipäevil töökotta mulle näpunäiteid jagama. Mu autos ei ole iseenesest midagi haruldast, lihtsalt üks siseturule toodetud III-seeria GAZ-21 pereauto, kuid tänu headele peremeestele ikkagi tervelt 45 aastat vastu pidanud.

Foto: flickr.com

Muusika. Lady Gaga

By

Lady Gaga sündinud 28. märtsil 1986, on ameerika laulja ja helilooja. Oma karjääri alustas pärisnimega Stefani Joanne Angelina Germanotta, esinedes New Yorgi kesklinna klubides. Tänu häälele, ta on kontraalt, pälvis artist Akoni tähelepanu, kelle plaadifirmaga, Kon Live Distribution, hiljem ka koostööd tegema hakkas.

Tegemist on kindlasti andeka artistiga, kes mängis klaverit kuulmise järgi juba nelja-aastaselt ning kirjutas oma esimese klaveriballaadi kümmekond aasta hiljem. Lady Gaga haridustee jätkus 17-aastaselt New Yorki ülikooli Tischi kunstide koolis. Hiljem ta jättis kooli siiski pooleli, et keskenduda muusikakarjäärile.

Tänaseks on Lady Gaga`lt ilmunud kaks albumit. Debüütalbum “The Fame” augustis 2008. Teine stuudioalbum “The Fame Monster” novembrist 2009. Sealt on edetabelite tippe vallutanud singel “Bad Romance”.

2009. aasta MTV Muusikavideote auhinnagaalal nomineeriti Gaga üheksale auhinnale, sealhulgas aasta video, parima uue artisti, parima naisvideo ja parima popmuusika video kategoorias Poker Face’i muusikavideo eest ning parima režii, parima monteeringu, parimate eriefektide, parima kinematograafia ja parima kunstirežii kategoorias muusikavideo “Paparazzi” eest. Gaga võitis parima uue artisti auhinna ning ta singel “Paparazzi” võitis auhinna parima kunstirežii ja parimate eriefektide ees.

Foto: wikipedia