Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Et cetera

Kirve hoolduse ABC

By

(Sisuturundus)

Kvaliteetne kirves on üks vastupidavamaid tööriistu majapidamises, mis õigesti hooldatuna püsib töökindel aastakümneid. Et küttehooaja alguses ei ootaks puukuuris ees roostetanud peaga kirves, annab Fiskars Estonia AS esindaja Margo Pärn nõu, kuidas koduses majapidamises kirve eest hoolt kanda.

Metallist tööriistade suurim vaenlane on niiskus

Sügis on ideaalne aeg, mil matkata metsas ning käia veel viimaseid nädalavahetusi suvilas, kus raske tööpäeva lõpuks võib end sooja saunaga premeerida. Sügisene pori ja niiskus seevastu loovad head tingimused tööriistade roostetamiseks.

Kirve jaoks on niiskus kõige ohtlikum vaenlane, sest rooste moodustumisel tirib hapnik elektrone metallist eemale, põhjustades selle lagunemist. Seepärast on oluline peale iga kasutamist kirvepea mustusest ning niiskusest puhastada ja hoida seda kuivas kohas – olgu selleks garaaž või puukuur. Kui kirves jääb pikemaks ajaks seisma, peaks seda lisaks puhastamisele ka õlitama.

Kui kirvel on puidust vars

Nii mitmedki klassikalist joont hoidvad tööriistatootjad tänapäeval toovad turule uusi puidust varrega kirveid, mis on ka eelistatud valik paljude proffide seas. Näiteks on sellised Fiskars Norden sarja kirved, mis hoiavad sama traditsioonilist joont, kuid on tänu uutele tehnoloogiatele purunemiskindlamad ning optimaalsema löögivõimekusega kui nende eelkäijad. Vastupidi levinud eksiarvamustele võib selliste kirveste hooldamine osutuda isegi lihtsamaks, kui plastikust kirveste puhul: nii metallist pea kui ka puidust varre kaitseks tuleb kirvest lihtsalt aeg-ajalt õlitada.

Selleks kõige sobilikum on keedetud linaseemneõli, mis aitab säilitada mõlema materjali vastupidavust. Õli ei ole oluline mitte ainult materjalide kaitseks, vaid õlitatud kirves lõikab ka kiiremini ja sügavamale, säästes puude tegemisel aega ja vaeva.

Hoolduse tuum on teritamine

Isegi parim teras muutub aja jooksul nüriks. Kõige lihtsam viis teada saada, kas kirves on terav või vajab veel tööd, on testida seda paberiga. Kui kirves suudab probleemideta läbi paberi lõigata, on see hästi teritatud.

Seejuures ei ole uut kirvest soovituslik teritada vanamoodi – luisu ja käiaga – mis võib vale teritusnurga tõttu kirvetera liialt hapraks ja tömbiks muuta. Uute kirveste hooldamiseks on olemas spetsiaalsed teritajad, millel õige teritusnurk. Terav kirves on ohutu kirves.

Ohutud töövõtted on kõige alus

Kuigi hea hooldamisega saab juba palju ära teha, et tööriista kasutamisel ei esineks ootamatusi, on suurim vastutus ohutuse tagamisel siiski kasutajal. Kirvega töötamisel ei tasu unustada ei õiget kehaasendit ega töökindaid. Sama oluline on meeles pidada, et kuigi kirves on üks vastupidavamaid tööriistu, ei tähenda see, et kõik töövõtted oleksid lubatud. Valed töövõtted teevad kahju nii tööriistale kui ka sellega töötajale.

Foto: Fiskars.ee

Seoses Brexitiga tuleb Eestis Ühendkuningriigi juhiload välja vahetada

By

Valitsus otsustas täiendada Brexiti tuleku eel liiklusseadust, et Ühendkuningriigi juhilubade omanikel oleks võimalik ka edaspidi Eestis autot juhtida.

„Soovime säilitada lähedased suhted ja mitmekülgse koostöö Ühendkuningriigiga ning üks osa sellest puudutab nende juhilube Eestis,“ märkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Seadusemuudatus võimaldab pärast Brexitit aastase üleminekuperioodi, et Eestis alaliselt elavate isikute Ühendkuningriigi juhiload ei muutuks kehtetuks. Enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast Brexitit veel 12 kuud ning selle aja jooksul tuleks juhiloa omanikul see vahetada Eesti juhiloa vastu. Väljavahetamine toimub ilma eksamiteta ning tasuda tuleb vaid riigilõiv.

„Täna on veel Ühendkuningriigil laual Euroopa Liidust leppeta ja leppega lahkumine. Selleks, et Eesti oleks valmis mõlemaks võimaluseks, teeme ka selle jaoks täpsustuse liiklusseadusesse,“ lisas Aas.

Kui toimub lepinguta Brexit, siis enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast selle aasta 31. oktoobrit veel 12 kuud. Teisalt kui Ühendkuningriik lahkub EL-ist lepinguga, siis Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib veel 12 kuud pärast üldise Brexiti ülemineku aja lõppu ehk alates järgmise aasta 31. detsembrist kuni 2021. aasta lõpuni.

Kui üleminekuaeg saab läbi, muutub Ühendkuningriigi juhiluba Eesti seaduse silmis kolmanda riigi juhiloaks, ehk edaspidi on tegu tavapärase Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni juhiloaga. See tähendab, et Eestisse reisimisel selline juhiluba jätkuvalt kehtib, kuid kui isik asub Eestisse alaliselt elama, siis peab ta juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul alatest alaliselt elama asumisest.

Foto: https://www.pexels.com/

Terviseentusiast Liis Velskeri nipid: kuidas tulla toime sügisstressiga?

By

Suve lõppedes tuleb ennast järjekordselt ümber harjutada sügise rutiinsemasse ellu. Seejuures ei tohi aga unustada, kui oluline on võtta aega endale ja nautida neid põhjamaiselt maagilisi hygge-momente, mis aitavad jääda tervislikuks nii vaimselt kui füüsiliselt.

„Mida kiirem on elu, seda rohkem leiame vabandusi, et enda eest mitte hoolitseda. Vabandused ei vii kuskile, väikestel asjadel igas päevas on suur jõud!” annab Fazeri saadik Liis Velsker nõu, millistele „väikestele asjadele” tähelepanu pöörata, kui stress hakkab üle pea kasvama.

Aktiivne liikumisharjumus

Aktiivne liikumine ei ole kasulik ainult kehale, vaid ka sinu vaimsele tervisele. Kuigi päevarutiinid on erinevad, on spordientusiast Liis täheldanud, et päevane treening on palju lihtsam teha ära enne kooli või töiseid toimetusi. „Muidugi ei ole lihtne pimedal ajal varem ärgata, et trenni või kõndima minna, aga see annab päevale nii palju parema stardi,“ rõhutab Velsker.

Otseloomulikult võib treeninguks aega leida ka peale tööd, juba 30 minutit aktiivset liikumist päevas hoiab keha vormis, lubab hetkeks pea töö- või muremõtetest puhastada ning annab aega keskenduda vaid iseendale.

Kvaliteetne toit

On tõeline väljakutse öelda ei, kui mõistus ütleb „kvaliteetne toit”, kuid keha ütleb „sööda mulle rämpsu”. „Kindlasti on aegu, kus soovid rohkem süüa, aga ennast teadlikult toiduga premeerima ei peaks,” õpetab Liis stressisöömisele kalduvaid inimesi. Isusid saab kontrollida ka sellega, kui osta koju tervislikumaid alternatiive: näiteks krõpsude asemel valida poest köögiviljadega Juurika leivasnäkid või valida saiu-leibu, mis on tehtud täisterajahust. Nii garanteerid, et isegi kui mõnikord otsustad süüa õhtusöögiks võileiba, oled automaatselt teinud tervislikuma valiku ja andnud kehale täisteratoodetega kasulikke kiudaineid.

Igapäevane hetk endaga

Palju stressi võib tekitada ka see, kui ei osata veeta aega iseendaga. „Me elame nii meeletus trammis, et me ei teagi enam, kuidas iseendaga olla,” ütleb ta. Velsker julgustab igaüht leidma tegevusi, mis teevad neid õnnelikuks, ja nendega tegelemiseks planeerida igas päevas oma kindel aeg. „Mõnikord on parem öelda ei: valida sotsiaalmeedia asemel hea raamat ja sulistada vannis või teleka ees lesimise asemel minna metsa kõndima, oma lemmikmuusika kõrvas.”

Sa ei ole üksi!

Sõpradega aja veetmine on ka suurepärane viis, kuidas stressi ennetada. „Koos veedetud aeg võiks olla mõtestatud ning aktiivne,” arvab Liis Velsker. „Juba ammu ei veeda me sõpradega koos aega ainult kohvikutes või kinos, vaid pigem pakime tervislikud täisteraleivast võikud kotti ja lähme päevaks rabamatkale.“

Foto: pexels.com

ROHEPESU: taaskasutatud paberrätik tekitab rohkem jäätmeid kui tavaline paberrätik

By

Kui esmapilgul võib tunduda, et ümbertöödeldud paberist valmistatud paberrätik on keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik valik, siis tegelikkuses on pilt palju keerulisem. Tualettruumi teenuseid pakkuva ettevõtte Lindström esindaja sõnul on põhjus lihtne – määrdumata paberjäätmete transpordile ning sellest taaskasutatud paberi valmistamisele kulub oluliselt rohkem energiat kui tavalise paberrätiku tarneahelale.

”Igasuguse paberrätiku, olgu siis puidust valmistatud tavalise paberräti või taaskasutatud materjalist valmistatud kätekuivatuspaberi jõudmiseks lõpptarbijani kulub hulgaliselt resursse, lisaks veele ja energiale ka transporti ja tööjõudu,” sõnas Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja Kadrian Jaagund.

”Tekstiiliteenuse kutseliidu Wirtex andmetel kulub taaskasutatud paberrätiku tootmiseks tegelikult ligi kümnendiku võrra rohkem energiat, sest seda toodetakse ümberkäitlemisele jõudnud määrdumata paberist (ajalehed, kartong jne), mille transpordiks kuulub samuti omakorda ressursse,” sõnas ta.

Tema sõnul on ümbertöödeldud paberrätikul lühemad kiud, mis tähendab, et paber on kehvema kvaliteediga ning vähem vastupidav. ”Seetõttu kasutab lõpptarbija ühe kätekuivatuse ajal keskmisest rohkem paberrätikuid – statistika kohaselt kolm või isegi enam rätikut,” ütles Lindströmi esindaja.

Kasutatud ja määrdunud paberrätikuid enam ümber töödelda pole võimalik ja need lõpetavad prügikastis. ”Paberrätikud tekitavad näiteks kaubanduskeskuste avalikes tualettruumides keskmiselt 53 kg jäätmeid kuus, mis tähendab, et keskused näevad rohkem vaeva uputavate prügikastide tühjendamisega ning nende jäätmeveokulud on suuremad,” ütles ta.

Kuigi paberrätikuid on teoorias võimalik komposteerida, siis tegelikkuses seda täna kahjuks ei tehta ning see prügi jõuab olmejäätmetesse. ”Arvestades, kui väärtuslik tooraine on puit, võiksime seda kasutada millegi jäävama peale, kui 5-sekundilise kasutuskorraga paberrätik,” tõdes Jaagund.

Lindströmi esindaja sõnul peaksid keskkonnast hoolivad inimesed ja ettevõtted eelistama hoopis puuvillast kätekuivatusrulli, sest selle elutsükli jooksul tekib vähem keskkonnakahju.

”Puuvillast valmistatud kätekuivatusrullide elutsükkel on märkimisväärselt pikem – ühe käterätirulli eluiga on keskmiselt 100 pesukorda, mille jooksul on sellega võimalik kuivatada 11 000 kätepaari. Keskmise kaubanduskeskuse külastajad, kelle käsutuses on keskuse peale näiteks 22 kätekuivatuspunkti, kulutaksid aasta jooksul ära kõigest 15,8 kätekuivatusrulli, samas kui paberrätikuid kasutades koguneb aasta jooksul ühtekokku üle 600 kg kasutuid olmejäätmeid,” nentis Jaagund.

Kätekuivatusrulli keskkonnasäästlikkus väljendub ka selle laialdastes taaskasutusvõimalustes – Lindströmi esindaja sõnul toodetakse kulunud kätekuivatusrullidest näiteks tööstuslikke puhastuslappe ja moppe.

Foto: www.pexels.com

„Valgus Kõnnib 2019“ festival toob sellel aastal vaatajateni tehisintellekti poolt loodud valgusshow

By

„Valgus Kõnnib 2019“ festival toob sellel aastal vaatajateni tehisintellekti poolt loodud valgusshow.

18.- 20. septembril süüdatakse Kadriorus ja Tallinna vanalinnas tuhanded tuled, mis näitavad külalistele teed maagilisel ja valgust täis teekonnal läbi „Aja radade“, mis on selleaastaseks festivali teemaks. 

Festivali direktori Caspar Lootsmanni sõnul on algselt Kadrioru Pargi hooaega lõpetavast tagasihoidlikust üritusest 14 aastaga kasvanud kolmepäevane silmarõõmu, muusikaelamusi ja fantastilisi valgusinstallatsioone pakkuv kodumaa suurim valgusfestival. “Ootame ka sel aastal festivalile enam kui 50 tuhandet külastajat.”

„Valgus Kõnnib“ festival täidab linna lummava värvi- ja valgusmänguga ning toob fookusesse Tallinna linna pargid ja rohealad ning neid ümbritseva põneva arhitektuurilise linnaruumi. Enam kui neljakümnest installatsioonist koosnev valguskett on kui särav teekond linna südames, andes võimaluse avastada uusi ja vanu ning seni märkamata jäänud linnaruumi põnevaid elemente täiesti uues valguses.

Põnevamatest nimedest ja installatsioonidest saab sel aastal välja tuua Hollandist pärit Mr. Beami muusikalise installatsiooni „Keys of Light“, kus tehisintellekti koostööl klaveril mängitud teoste põhjal luuakse valgusetendus Kadrioru Lossi fassaadil ja seda ümbritsevatel puudel. Interaktiivne videomapping areneb terve festivali jooksul ja ükski etendus ei kordu.

Festivali külastajate suurel soovil on uute lugude ja erilise valgus-tehnilise lahendusega tagasi Läti artistide Artistic LV poolt loodud Kadrioru pargi Luigetiigil toimuv purskkaevude etendus.

Kolme septembrikuu õhtu jooksul pakuvad paljude teiste installatsioonide seas lummavat valgusmängu festivali suurim videomapping Vabaduse väljakul ja laseretendus Jaani kirikus sees, valgustatud alleed ja küünlamerd täis Kadrioru park, valgussambad Vanalinnas, tule- ja valgustantsijate etendused ning Kadrioru pargi suvehooaega lõpetav musikaalne tulevärk 19. septembril.

Samuti ei puudu festivalilt ka juba traditsiooniks saanud hea muusika. Harju haljasala laval esinevad 19.-20. septembril erinevad kodumaised artistid mõnusa muusikaga, mis kindlasti täiendab festivali elamust Tallinna vanalinnas.

Festival toimub 18.-19. septembril Kadrioru pargis ja 19.-20. septembril Tallinna vanalinnas.

Foto:  www.valguskonnib.ee

Uue põlvkonna televiisorite avastamata funktsioonid

By

Sisuturundus

Elisa telerite müügiedetabel näitas, et eestimaalased eelistavad osta nutitelereid, mis on üha suuremate ekraanidega. Kuid kui paljud meist viitsivad võtta aega, et moodsate telerite kõiki võimalusi avastada?

On kahte tüüpi inimesi – neid, kes on oma igapäevaeluga rahul ja naudivad täiel rinnal kõiki mugavusi ning need, kes tahavad alati avastada uut ning õppida tundma uue tehnoloogia laialdasi võimalusi. Et uued mugavused ei jääks kättesaamatuks ka neile, kes ise aktiivselt uut infot ei otsi, tutvustab LG Baltikumi esindaja Vjaceslavs Sergejevs, millised on tänapäevaste telekate uuenduslikud funktsioonid, millega oma elu paremaks teha.

Ühenda teler pesumasinaga

Uusima põlvkonna kodumasinate funktsioonid võimaldavad ühendada pesumasina teleriga ja saada teateid näiteks selle kohta, et pesutsükkel on lõppenud. Sellist telerit saab ühendada ka paljude teiste OCF-ühilduvusega kodumasinatega, et saada igakülgset teavet oma kodumasinate oleku kohta ja neid mugavalt ühest kohast juhtida.

Kvaliteetsed võimalused kõigile mänguhuvilistele

Modernsetes televiisorites on olemas kõikvõimalik tehnoloogia, et tagada mängukonsoolide hea ühendus ja luua selle kasutajatele mängimisest kvaliteetne elamus – ALLM (automaatne madala latentsuse režiim), VRR (muutuvad värskenduskiirused), eARC (suurendatud helitagastuse kanal) ning samuti 4K HFR ehk kõrge kaadrisagedusega 4K. Kõige uuemad LG OLED telerid on ühed vähestest, mis toetavad kõrge kaadrisageduse jaoks hädavajalikku HDMI 2.1-te.

Teler aitab süüa teha ja vormi saada

Kõige uuematesse OLED-klassi teleritesse on juba eelinstalleeritud rakendused, mis võimaldavad voogedastada helisisu, planeerida treeningut või otsida teleri vahendusel oma lemmikretsepte. Spotify, Netflix, Megogo ja YouTube on vaid mõned populaarsetest äppidest, mis on uutesse televiisoritesse paigaldatud, et lisaks kodumasinatele oleks võimalik olla ühenduses ka välismaailmaga ning valida endale meelepärane meelelahutus mitmekesise valiku hulgast.

Jagatud sisu

Teleriga saate sisu mitte ainult nutitelefoni või arvuti kaudu jagada, vaid spetsiaalsete pilvesalvestusteenuste (nt Google Drive või Google Photos) abil on võimalik oma fotodele ja videotele hõlpsasti juurde pääseda otse telerist ilma nutitelefoni kasutamata. Sama kehtib ka interneti-brauseri avamisel – surfa veebis otse läbi teleriekraani.

Teler kui nutika kodu süda

Kaugjuhitava puldi abil saab kontrollida teisigi oma kodu audio- ja videoseadmeid või ühendada need HDMI kaudu ja seadistada nii, et SoundBar helisüsteem lülitatakse automaatselt koos televiisoriga.

Uue põlvkonna televiisorid teevad kahtlemata igapäevaelu kordades mugavamaks – need säästavad majapidamises hulga aega ning on stiilne lisa mistahes kodu sisekujundusse.

Foto: lg.com/ee

Sofia ja Robin

By

Eelmisel aastal sündis Eestis 14 367 last – 7345 poissi ja 7022 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2720 erinevat eesnime ja poistele 2313.

30 aastat tagasi, sündide kõrgaja lõpul 1989. aastal sündis Eestis 24 318 last. Tänaseks loovad sel perioodil sündinud juba ise peret, sünnitavad lapsi ja valivad neile nimesid. Vahepealse ajaga on ühiskonnas toimunud palju muutusi, olulisemad neist on kindlasti Eesti taasiseseisvumine ja ühinemine Euroopa Liiduga. Kuidas ja kas on sellised sündmused mõjutanud vanemate otsust lapse nimevalikul ning kas värsked lapsevanemad eelistavad enda põlvkonna nimesid või on puhumas täiesti uued tuuled, sellest juba lähemalt.

Millised nimed olid aga populaarsed 1989. aastal ja mis on neist praeguseks saanud? 1989. aastal populaarsed nimed võib jagada kolmeks: läbi aastate populaarsed nimed, endiselt kasutuses olevad, kuid väiksema populaarsusega ja täielikult populaarsuse kaotanud nimed. Pisut harvem, aga endiselt pannakse lastele 1989. aasta TOP 20st nimeks Aleksandra, Kristina, Kristjan ja Sander. Oma populaarsuse on aga täiesti kaotanud nimed Kadri, Olga, Triin, Madis ja Taavi.

Praegu populaarseid nimesid vaadates paistab, et üldine suund on rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Esisajast leiame ka Emilia, Nora ja Anna. Seega on Eestis TOP 10 tüdrukunimedest seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Kui palju mõtlevad lapsevanemad tänapäeval sellele, et laps saaks oma nimega tulevikus lihtsamalt hakkama ka mujal maailmas? Kõige keerulisemaks teevad nimekandja olukorra täpitähed. Läbi aegade on kõige populaarsemad täpitähtedega nimed Eestis olnud Jüri, Tõnu ja Ülo ning Ülle, Külli ja Kätlin.

Eelmise aasta esikahekümnes ei olnud aga ühtegi täpitähte sisaldavat nime. Üldse on kõige rohkem täpitähtedega nimesid 1940ndate alguses sündinud meestel ja 1960ndate alguses sündinud naistel. Poistel hakkas täpitähtedega nimede hulk vähenema 1980ndate ja tüdrukutel 1990ndate lõpus. Praegu saavad mõnda täpitähte sisaldava nime vaid 1% poistest ja alla kahe protsendi tüdrukutest. Siingi on nimemood muutunud ning enamasti saavad praegused lapsed Ä tähte sisaldava nime: Säde, Kätriin või Kärt ning Pärtel, Märten või Märt.

Kokkuvõttes võib öelda, et 30 aastat, sh Eesti taasiseseisvumine on tugevasti mõjutanud sündinute eesnimede trendi. Eelistatud on rahvusvahelised nimed ning suurem osa 30 aastat tagasi populaarsetest nimedest on oma populaarsuse tänaseks kaotanud. Kui enamus praegu populaarsetest tüdrukute nimedest on esile kerkinud alles viimase 10–15 aasta jooksul, siis poiste nimede populaarsus on aastate jooksul püsinud stabiilsemalt ja mitmed neist olid kasutuses ka 30 aastat tagasi. Tore on muidugi näha, et inspiratsiooni leitakse ka meie esivanematelt ja uuesti võetakse kasutusele nimesid, mida kandsid praegu sündivate laste vanavanemad ja vanavanaisad.

Vaata kui populaarne on sinu nimi meie nimede statistika rakendusest. 

Foto: Statisikeablogi

Salvest investeeris enam kui pool miljonit eurot uude tootmisliini

By

Salvest investeeris enam kui pool miljonit eurot Tartu tootmises asuvasse tootmisliini, mida kasutatakse uue tootekategooria valmistamiseks ja innovaatilisse pakendisse pakendamiseks.

Salvesti juhi Triin Kõrgmaa sõnul hõlmas eelmise aasta suurim investeering uut tootmis- ja pakkeliini, mis tagab Salvestile senisest laiemad võimalused tootearenduseks ning võimaldab siseneda ka uutesse tootekategooriatesse ja tuua turule põnevaid tooteid. Lisaks uudistoodetele võimaldab liin toidutootjal võtta kasutusele täiesti uudsed pakendid erinevates suurustes.

„Uus liin võimaldab Salvestil jätkata kasvu nii kodu- kui ka välisturgudel. Lisaks eestlaste seas hinnatud purgisuppidele, saame nüüd valmistada ka tarbijate seas üha populaarsemaid püreesuppe ning seda ökoloogilisest toorainest ja kasutajasõbralikus pakendis,“ tutvustas Kõrgmaa.

Uuel liinil pakendatakse valminud toode mugavasse alumiiniumivabasse pakendisse, mis suurendab ettevõtte juhi sõnul oluliselt toote kasutusmugavust ning annab tarbijale võimaluse pakend pärast toote kasutamist mugavalt ümberkäitlemisse suunata.

Eelmise aasta juunis paigaldatud tootmisliinil toimus esmatootmine aprilli alguses. Selle tulemusel jõudis aprilli lõpus ja mai alguses poodidesse täiesti uus tooteseeria – mahetoorainest, säilitusaineteta ning kunstlike lõhna- ja maitseaineteta valminud Salvest Prestó sarja supid. Hetkel on tootevalikus kõrvitsapüreesupp kookospiimaga, tomatipüreesupp ürtidega ning köögiviljapüreesupp kanafileega, mis kõik saadaval koduturu hästivarustatud kauplustes. Kõrgmaa sõnul on peatselt oodata ka tootepere suurenemist ning kindlasti liigub alambränd lähiajal ka välisturgudele.

Foto: Salvest.ee

Kuidas klienti paremini tundma õppida? Mine tema juurde töövarjuks!

By

Lindströmi klientide tundma õppimise protsessi juurde käib vahel lausa töötaja ettevõttesse töövarjuks saatmine. Ebaharilik klienditöö täidab eesmärki – tänu sellele mõistavad Lindströmi töötajad kliendi vajadusi paremini.

Lindström pakub hotellidele mitmeid tekstiiliteenuseid – alates voodilinade ja rätikute kuni restoranitekstiilide rendini. Et saada aru, kuidas ühes hotellis töö täpselt käib ja millised on ootused tekstiiliteenuse osutajale, käis müügimeeskonna liige Gertu Näkk nädala jooksul Metropoli hotellis töövarjuks. „Idee tekkis minu enda sportlikust huvist saada teada, kuidas klientide töö päriselus toimib ja kuidas meie neile võimalikult kasulikud saame olla,“ selgitas Näkk.

„Mõned suurkliendid käivad meie ettevõttes auditeid tegemas ja elu-oluga tutvumas. Jäin mõtlema, et me võiks ise ka oma kliente selliselt tundma õppida ning võimalusel mõne juures neist töövarju projekti läbi teha. Ma tahan alati võimalikult detailideni teada, kuidas miski töötab ning see oli suurepärane võimalus ühe teise asutuse tööd näha,“ kommenteeris Näkk.

Juhtkond toetas Gertu ideed igati ning nägi selles võimalust saada tagasisidet kogu ettevõttele. Lindströmi enda sisseelamisprogrammis on kõikide teenuse aspektide tundma õppimine olulisel kohal ning töövarjutamine võimaldas seda protsessi veelgi kasulikumaks muuta.

Nädala jooksul jälgis Näkk kogu hotelli majapidamise tööd: käis kaasas majapidamisjuhi, vahetusevanemate, toateeninduse ja koristajatega. „Kuna tegu on oma valdkonna spetsialistidega, siis ma ise otseselt käsi külge ei pannud – hotelli külastajate jaoks peab kõik ikkagi harjumuspäraselt ja nõuete järgi hooldatud olema ning minu roll oli töötajate kõrvalt õppida,“ ütles Näkk.

Töövarjuks olemine oli Gertu sõnul väga kasulik ja õpetlik kogemus. „Ma nägin kui kiire ja põhjalik on ühe majutusasutuse igapäevatöö. Kliendina sa ei näe tegelikult kui palju tööd tehakse selleks, et sulle suurepärast kogemust pakkuda – tundub nagu oleks kogu maja korras justkui võluväel. Töövarjuna nägin aga kuivõrd suurt pingutust sellise mulje loomine tegelikult nõuab ning et selle taga on äärmiselt pühendunud ja hoolsad töötajad,“ kommenteeris Näkk.

Tänu töövarju kogemusele mõistab Gertu nüüd oma kliente paremini. „Tean nüüd kuipalju võib mõjutada iga väike detail nii töötajate igapäevast tööd kui ka kliendi kogemust. Kui näiteks puhas voodipesu ei ole õigeks ajaks hotelli jõudnud, on töötajate käed teenuse osutamisel seotud. Nii nagu meile on iga klient oluline, soovivad ka nemad oma külastajatele vaid parimat emotsiooni pakkuda,“ ütles Näkk.

Foto: Lindström

Eesti teatrikülastaja portree

By

Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Vähemalt 15-aastastest teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris 1-2 korda.

Kultuuris osalemise uuringu andmetel oli viimase 12 kuu jooksul käinud teatris pea 454 tuhat vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, mis on 41% samaealisest rahvastikust. Umbes pooled külastanutest käisid aasta jooksul teatris 1-2 korda, veidi üle veerandi 3-4 korda ning sagedamini külastas teatrit umbes viiendik külastajatest.

Sugu ja vanus
Naistest olid aasta jooksul teatris käinud ligi pooled (47,5%), meestest vaid kolmandik. Naised on aktiivsemad teatrikülastajad kogu oma elu, olenemata vanusest. Nendest ligi 35% puhul on tegemist tõsisemate teatrihuvilistega, kes vähemalt neli korda aastas käisid teatris. Meestel oli sama näitaja 26%. Ühe teatrikülastusega aastas piirdus ligi kolmandik meeskülastajatest ja ca 20% naistest.

Kui vaadata kogurahvastikku (st mehi ja naisi koos) selgub, et suurim teatriskäijate osakaal on 15-19-aastaste seas. 20-29-aastaste seas see küll langeb, kuid tõuseb taas 30-59-aastaste seas. Vanemates vanuserühmades hakkab nimetatud näitaja järk-järgult langema. Teatris käimise aktiivsusega paistavad silma 45-64-aastased, kellest pea 40% käib teatris vähemalt neli korda aastas.

Haridustase
Külastajatest pooled on kõrghariduse või keskharidusel baseeruva keskeriharidusega. Samavanuse kogurahvastiku hulgas on selle haridustasemega elanikke ligi 35% ehk 15-16 protsendipunkti vähem.

Seega näeme, et omandatud haridustase mõjutab märkimisväärselt teatris käimise populaarsust. Kõrgeima haridustasemega inimestest külastas 37% teatrit vähemalt neli korda aastas. Keskmise ja madalaima haridustaseme rühmades vastavalt 27% ja 22%.

Emakeel
Kõigist eesti keelt emakeelena rääkivatest inimestest külastasid teatrit aasta jooksul 356,7 tuhat inimest ehk 46%. Muu emakeelega inimeste seas oli külastajate arv (95,2 tuhat) ja osakaal (30%) märgatavalt väiksem.

Erinevused kahe rahvastikurühma vahel ilmnevad ka teatris käimise sageduses. Eesti emakeelega teatrikülastajatest käis vähemalt neli korda aastas teatris kolmandik ja muu emakeelega külastajatest vaid neljandik. Viimaste hulgas oli rohkem ka neid, kes piirdusid ühe külastusega aastas.

Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2019/03/27/milline-on-eesti-teatrikulastaja-portree/