Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Kolumn. Haloo, Suur Vend !?

By

Alles see oli, kui laineid lõi isikuandmete kaitse seadus. Õigem öelda, selle muudatus, mille tagajärjel just vanemaealiste seas popp raadiotervitus üleöö illegaalseks osutus. Esimesel korral võib sellest keisist jäädagi mulje, et ametnikust inimestel on juhtunud kollektiivne õnnetus seoses seentega. Sest miks muidu peaks ruineerima 40 aastat vana tava?

Aga asi on huvitavam. Nimelt ütleb muldvana kõnekäänd – kahte head korraga ei saa. Rääkides ühiskondlikus võtmes, kõik E ja M lahendused on head. Aga kui turvalised kasutaja jaoks? Ja mis puutub siia raadio, mille Marconi leiutas issanda aastal 1895? Puutub küll! Kirjatundjad teavad nimelt rääkida – infoühiskond on eriline selle poolest, et saades vastu turvalisust, anname ära privaatsuse.

Öeldes teistmoodi – võib juhtuda, et Suur Vend on perekonnaliige ka siis, kui koos elavad ainult kaks veendunud vanapoissi, kes isegi kassi ei pea.

Tehes väite praktiliseks – irriteeriv küsimus, kas tööandja võib lugeda töötaja e-kirju ? Üheltpoolt, just nagu ei tohiks – põhiseadus ei luba. Teisalt – kelle omad on töövahendid? Ja lõpuks, kuidas sellest üldse aru saada, et mingi jupijumal su kirju loeb?

Siinkohal tekib võimalus huvitavaks inimkatseks. Saata kiri. Tõsi, saajat peab valima, vastasel korral võib väita, et tegemist tõestatud ebalojaalsusega. Nii võikski kasutada vana head Muhvi tehnikat ja iseendale kirja saata. Mõne luuletuse näiteks. Mõne Pedro Krusteni liigutava luuletuse, näiteks. Kui tsensorihakatis vähegi intelligentne juhtub olema, siis peaks ta järgmistel päevadel vihast sinetama. Ühseõnaga, eristuma muust massist.

Teine variant on korraldada kirjavahetus nii, nagu iga mõistlik äriinimene seda teeb. Tähendab, kasutades isiklikku kommunikatsioonivahendit. Ja võõras serveris oma korrespondentsi lihtsalt mitte avades.

Tulles aga algusesse tagasi – midagi peab muutuma, sest identiteedivarguses on midagi märkimisväärselt vastikut.

Iseette küsimus – kuidas siis?

Ton

Foto: flickr.com

Toit. Inglise köök, karriga munad

By

Retsept:

4-6 inimesele
12 muna
1 suur sibul, hakitud
50g võid
1 tl karri pulbrit
568 ml puljongit
142 ml koort
1 tl maisijahu
Soola

Kastmeks  praadida võis hakitud sibul kuldpruuniks. Sega juurde karri pulber ning lisa puljong. Keeda  tasasel tulel pool tundi kuni vedelik on vähenenud. Sega koor maisijahuga ja lisa kastmele kuni kaste on paksenenud. Maitse ja lisa soola kui vaja. Kõvakskeedetud munad lõigata pooleks ja  lisada munad kastmesse. Serveeri kohe keedetud riisiga.

Kolumn. International Man of Mystery

By

Nii kiiret ja kummalist aastavahetust ei mäletagi nagu. Kiiret selles mõttes, et kohati tuli lumi maha ja sellega ei ole ma harjunud. Kummalist aga sesvõtmes, et jõuluaeg on traditsiooniliselt päkapikkude aeg. Noh käivad öösiti mingid tegelased ja on sellised toredad.

Foto: jimbeam.com

Paitavad magajatel pead ja pistavad sussi sisse kingitusi. Mida sa veel oskad tahta? Tegelikult ei oskagi – kuid neis asjus peab ikkagi tähelepanelik olema. Esiteks – nagu me turufundamentalistide teostest teame : tasuta lõunaid ei ole olemas. Teiseks, alati võib mõni erand kui mitte viga ette tulla. Et, mine sa tea, äkki keegi halvasti motiveeritud päkapikk pissib hoopis sussi sisse? Või toimub saneerimine ja saadavad eelnimetet väiksed vahvad tegelased arve? Päkapikuteenuse eest. Traditsioonid traditsioonideks, kõik see on ikkagi kangesti lahtine. Kuigi,  ühes tõi eelmise aasta lõpp õnneks ka selgust.

Video: youtube.com

Organisatsioonides, see on nüüd katse-eksitus meetodil kinnitust leidnud, ei käi mitte lihtsalt päkapikud, vaid kohvriga päkapikud. Miks just kohvriga, jääb selgusetuks – loogiliselt võttes on päkapikud  pisikesed. Ja eripäkapikkude jälgimistehnika peaks olema samuti selline tilluke-tilluke. Aga ju siis sai seekord salasilm kummutiks kujundatud.

Muide, aastaalgus toob samuti üllatusi. Esiteks paistab kohtusüsteem olema sarnane koolisüsteemiga, – peale põhifunktsioonide on veel muid sotsiaalseid funktsioone. OK, kooliga on lihtne – kui õppida ei viitsi, las siis see tegelane istub parem soojas toas kui et õues lampe lõhub. Vähemalt saab mõistlikku tegevust.

Vahe näibki seisnevat vaid asjaolus, et sellest teisest süsteemist sooja ruumi ei satu naljalt kedagi. Küll tagab aga kohtusüsteem tüki tegemist kõigile, kes õigusemõistmisega seotud. Alates sulerüütlitest ja lõpetades paragrahvikrahvidega.  Poliitikutest rääkimata. Kuidas siis muidu seletada, et va punni-vinniline Ralli-Joosep liiklusest mitte kuhugi ei kao? Kui vanemaks saab, võib teda sedasi ju rahumeeli ja igati õigustatult Surma Kutsariks kutsuda?

Foto:aceshowbiz.com, video:youtube.com

Selline matemaatiline mõttekäik seletab ehk ühtlasi ka  asjaolu, et Pronksiöö kvartett (kapell on vist palju öeldud), vaatamata kõigile korraldatud sigadustele, isegi tingimisi karistust ei saanud?

Muide, Heete on ametis tagasi. Noh, küll Herman ka tuleb. Mis mõtet on täies elujõus inimest kinnimajas hoida? Mõelge kui palju ta võib ühiskonnale veel anda? Kui palju tuliseid vaidlusi võib pidada teemal õigus-õiglus? Ja kui Immanuel`i tsiteerimine juhtme kokku ajab, saab ju igamees  linnapeal alati natuke lagastada? Kohtunikule aga seletada, et olen selline vahva, ainult ühte keelt kõnelev, kakskeelsust nõudev internatsionalist ja  tahtsin tšutt-tšutt nalja teha?

Ton

Majandus. Tööealiste arv on vähenemas

By

Hoiatusi majanduse jahenemisest on kohalikus meedias viimase veerand- või poolaasta jooksul avaldatud mitmeid, harilikult seonduvad need ehitusbuumi möödumisega. Samuti annavad tooni kirjutised milles tuntakse muret tarbijate üldise kindlustunde vähenemise pärast. Kas see kõik päris nii on, nagu üks ehk teine ajakirjanik või finantsinstitutsioon arvab olevat, on omaette teema.

Küll hakatakse avalikkuses järjest enam, seda rääkides makromajanduslikust aspektist, muret tundma rahvastiku vananemise ja vähenemise pärast. Taolise tähelepanu tuumaks on asjaolu, et kuni aastani 2050 näitavad kõik prognoosid rahvaarvu järjepidevat vähenemist. Ja murdepunkt, mil rahvastikuarv vähenema hakkab ongi käes – elame aastal 2008. Täpsemalt, kui siiani valitses põud tööjõuturul seoses EU tööjõuturu avanemise ja kutsehariduse vähese väärtustumisega ühiskonnas tervikuna, siis siitmaalt on võimalik rääkida kroonilisest lihttööliste puudusest. Tõsi, ka Iirimaal tekkis eelmisel kümnendil, mil majandus kasvas 11% aastas, terav vajadus lihttööliste järgi. Selles mõttes on tegemist analoogiaga. Erinevus seisneb vaid asjaolus, et kui siinmail lahendada vajadus töökäte järgi võõrtööliste impordi abil, ei tooks see ühiskonnale tervikuna olukorra lahenemist. Pigem vastupidi, taoline ettevõtmine sarnaneks kuradi väljaajamisega peltsebuli abil ja probleemid pigem algaksid.

Vaadeldes lähiajalugu, võib päris kindlasti väita, et erineva kultuuritausta ja ajalookäsitlusega inimeste, kes lisaks kõigele elavad oma maailmas ehk meediaruumis , lõimimine ühiskonda läheb maksumaksjale ehk meile kõigile kordades rohkem maksma kui kutsehariduse, eeskätt kutseliitude väärtustamine.

Tulles tagasi rahvastiku vähenemise juurde, siis “Külaline” arvab: muretsemiseks ei ole põhjust. Eesti ajaloos kõige mustem aeg oli pärast Põhja- ja Liivi sõda, ning see elati üle. Tõsi, toona ei teatud ka midagi sissetoodud tööjõust ja heaoluühiskonnast. Nii, et tänasel päeval sõltub see, mis keeles siinmail aastal 2050 räägitakse, paljuski valikutest, mida teevad nüüd ja tulevikus kohalikud tööandjad ja töövõtjad.

Campari

By

Katri Teller

Toode. Campari on rubiinpunane ja aperitiivne, ehk isutõstev jook, mille nime leiab iga vähegi endast lugupidava restorani joogikaardilt. Enim juuakse Camparitilt segatult apelisinimahlaga – kuid mitte ainult. Nii kuulub ta ka ilmakuulsa kokteili “Americano” koostisesse. Ja päris andunud fännid joovad Camparit tihtipeale lihtsalt jääl (on the rocks), või pikendatult näiteks soodaveega. Kuuludes viimaste hulka, uurib “Külaline” Katri Teller`ilt, Campari tootejuhilt Baltimaades, millega tegemist.

Rääkides mis on aperitiiv, tuleb märkida et sõna ise (itaalia keeles: aperitivo) pärineb ladina keelest ja tähendabki sõna-sõnalt avajat. Just sellena on jook algselt mõeldud – olla isutekitajaks ja ühtlasi kergendada seedimist. On väidetud, et aperatiivi mõiste tekkis juba muistses Egiptuses, kuid selle kohta ei ole siiski piisavalt tõendeid. Tõenäolisemalt juhtus see siiski 1786-ndal aastal koos vermutite saabumisega Itaalias, mida siis aperatiivina pakkuma hakati.

Tänapäevases mõistes ongi aperitiivi ülesanne tekitada söögiisu ning valmistada kõhtu ette toidu saabumiseks – olles seedimise stimulaator oma pisut, mõrkja, vürtsise ja hõrgu olemusega. Just retseptuuris sisalduvate ürtide, nagu näiteks emajuur, hiniin, artišokilehed või heinputk, stimuleerivad sapi eritumist sapipõiest, mis aitab seedida ka siis, kui süüakse liiga palju. Alkohol omakorda tugevdab ürtide mõju. Taolist jooki kutsutakse ka teisiti – bitter. Kõige tuntum bitter (Itaalia keeles amari) ongi Campari.

Ajaloost. 1828 aastal sündinud Gaspare Campari oli kuni 14 eluaastani jookide valmistaja (maitre licoriste) õpilane Turinis. Aastal 1860 asutas ta Milaanos firma Gruppo Campari ning pidas Milaano katedrali, Duomo, ees väikest kohvikut. Avanud peatselt ka teise müügikoha, mille nimeks sai Cafe Campari.

Tootmine. 1904. aastal avati esimene suur tehas Sesto San Giovannis, Itaalias kelle omanikuks oli Davide Campari kes oli Gaspare Campari noorem poeg ja isa mantlipärija.

Kuigi tänapäeval tuntakse mõrumaitselist punast Camparit, oli algselt tootmises ka kollane, magus jook. Campari valmistamise retsepti hoitakse tänini perekonna valduses ja saladuses. Ainukene kes teab retsepti on Campari Group´i tänane president Luca Garavoglia. Igal nädalal valmistab ta koos kaheksa abilisega kontsentraadi, mis hiljem segatakse alkoholiga. Nii palju on teada, et Campri rubiinpunane värvus on looduslik ning seda valmistatakse Lõuna-Ameerika kaktusesööja putuka kuivatatud kehadest.
Seda suurepärast jooki saavad täna nautida rohkem kui 190-ne riigi rahvad maailmas kuid kõige enam on Campari “usku” itaallased ja brasiillased.

Retsept, mille järgi Camparit valmistatakse, on tänini perekonna valduses ning hoitud kiivalt salajas. Igal nädalal valmistab Campari Group´i president koos tehnilise direktori ning 8 abilisega kontsentraadi, mis hiljem segatakse alkoholiga. President on ka ainus isik, kes kogu retsepti teab.

Kuidas serveerida? Võimalusi on mitmeid, alates päris lihtsast jääga serveerimisest ja lõpetades noobli noobli kokteili, näiteks Campari Margarita`ga.

Margarita

Campari Margarita
2 cl Campar`it; 2 cl Cointreud;1 cl laimi mahla; dash (mõni tilk) suhkrusiirupit.Valmistamisviis – raputamine. Kaunistuseks ruhkruring klaasiäärel. Serveerimisklaas – kokteiliklaas.

Americano

Selle ja mitmete teiste tuntud jookide, mida Camparist tehakse, retseptid leiate kui avate veebilehe www.campari.ee.
Kui soovite aga JÄLGIDA, kuidas neid kokteile valmistatakse, avage campari.com aadress, täpsemalt: www.campari.com

Siinkohal kõige fännimatele Campari joojatele ka kaks hästituntud reklaamiklippi:

Lisainfot:

Veeb: www.campari.com

 

Schengen

By

Esimeseks ja oluliseks põhimõtteks on isikute vaba liikumine, mis pikemas plaanis peaks ühtlustama nii EL`i töö- kui ka (sise)turismi turgu. Nimelt toimub piirikontroll vaid ühise viisaruumi välispiiridel. Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud peavad lisaks reisidokumendile tõestama reisi eesmärgi, samuti tarvidusel kinnitama rahaliste vahendite olemasolu. Mis omakorda ei tähenda, nagu võiksid liikmesriikide kodanikud passist loobuda. Passi või ID kaarti tuleb reisides siiski kaasa kanda, sest ametivõimudel on õigus isikut tõendavaid dokumente kontrollida. Nimelt elab EL`s ligi 500 miljonit elanikku ja välisriikide kodanikele võidakse viisa väljastamisest keelduda, juhul kui viisataotleja on kantud sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle.

Huvitav on teada: Prantsusmaa ja Hollandi ülemereterritooriumidel Schengeni viisa ei kehti, kuid küll avab tee Monaco Vürstiriiki.

Mida toob Scengeni viisaruumiga liitumine kaasa Eesti turismiärile? Loodetavasti käibe kasvu ja uusi koostööpartnereid.

Intervjuu Olde Hansa personalijuhi Tene Tõnutare`ga

By

Töö. Intervjuu Olde Hansa personalijuhi Tene Tõnutare`ga

Tene Tõnutare

Kuidas viia uus töötaja organisatsiooni sisse? Kuidas motiveerida töötajaid? Keda on tööturult kergem leida, kas kokka või teenindajat? Intervjueerime ühe Eesti tuntuima, omanäolisema ja vaieldamatult edukaima söögikoha, “Olde Hansa” personalijuhti pr Tene Tõnutare`t.

Foto: Olde Hansa

Millised nõudmised seate töötajatele?

Meie jaoks on oluline, et töötaja on oma loomuomaduste poolest võimeline üht või teist tööd hästi tegema. Samuti on oluline, et töötaja suhtub tööülesannetesse kohusetundlikult ning töö peab talle ka midagi pakkuma – uusi kogemusi, keelepraktika, isiklik areng, toredaid töökaaslasi jne. Kõige olulisem on see, et töötaja on üht või teist tööd tehes ise rahulolev ja õnnelik.

 

Kas eelistate personali valikul kutseõppeasutuse lõpetajaid või koolitate personali algusest lõpuni kohapeal?

Olenevalt ametikohast on eelnevate kutseoskuste olemasolu tähtsus ka erinev. Kuigi kokkadel on vastava kutse või siis töökogemuse olemasolu kindlasti kandideerimisel suureks abiks, siis oleme ka ise kokaabisid välja koolitanud, kes on hiljem ka kokkadena töötanud. Teenindajad läbivad täieliku väljaõppe meil kohapeal. Samuti on kokkadel õppeperiood.

Kuidas toimib uue töötaja organisatsiooni „sisseviimine”?

Uue töötaja võtab nn. oma tiiva alla mentor. Mentor on siis vastava osakonna( kas saali või köök) töötaja, kes on koolitatud uusi töötajaid õpetama. Mentor aitab uuel inimesel ka üldiselt meie ettevõttesse sisse elada ja on talle nn. teejuhiks ja vanemaks sõbraks.

Kuidas motiveerite töötajaid?

Kõigepealt motiveerib töötajat töö ja töö tulemus. Meil on nii, et kui teed palju ja hästi tööd, siis ka teenid hästi. Samuti premeerime oma töötajaid lisaks rahalisele preemiale massaažiga, õhtusöökidaga, sportimisvõimalustega, ühisüritustega, koolitusreisidega jne. Kõike ei jõua üles lugeda, sest väga palju selliseid üllatusi tekib hetkesituatsioonist ning võivad olla ka ühekordsed. Loomulikult on suureks motivatsiooniks kindlasti see, et meil on võimalik ettevõtte siseselt areneda ja ka karjääri teha. Kuna enamus meie töötajatest on tudengid, siis võimaluse korral pakume töötajale tema erialaga seotud tööd. Lisaks sellele tegutseb
meil Olde Hansa Gild , mille liikmeteks saavad absoluutselt kõik, kes meile tööle tulevad. Gildis kehtivad omad voorused, mille järgi me kõik elame. Vooruste au sees hoidmine tagab selle, et meil kõigil on hea koos töötada ja tööõhkkond on väga sõbralik. Me kohtleme kõiki oma töötajad võrdselt austuse ja lugupidamisega – sama teevad ka töötajad omavahel suheldes.


Kuidas motiveeritakse uue töötaja juhendajat?

 Kui uus töötaja on läbinud koolituse, siis tuleb tal astuda Gildikogu ette, (vanemad gildi liikmed), kes teevad kindlaks, et kas uus töötaja on ikka valmis iseseisvalt tööle hakkama. Mentor saab tasu uue töötaja koolitamise eest juhul, kui töötaja teeb gildikogu ees suusõnalise katsumise läbi.

Keda on tööturult lihtsam leida, kas head kokka või head teenindajat?

Kindlasti head teenindajat.

Töösuhte lõpetamine, kuidas seda oleks kõige õigem teha?

Meie lõpetame oma töösuhteid üldjuhul poolte kokkuleppel, sest me suhtleme oma töötajatega nii palju, et teame nende tulevikuplaane. Samuti sõlmime me kõigi hooajatöötajatega määratud ajaks lepingud. Suhtleme enamuse meie endiste töötajatega ka peale töölepingu lõppu ja meie suhted on väga sõbrameelsed.

 

Sigarid

By

Toode. Sigar

On huvitav märkida, et veel 15. sajandi eurooplaste jaoks suitsetamine tundmatu ettevõtmine. Olukorda muutis prantsuse diplomaat Jean Nicot, kes tõi juba Euroopasse sattunud tubakataime Portugalist kodumaale ja hakkas seda seal oma lõbuks kasvatama. Just Nicot tutvustas tubakat ka kuninganna Catherine de Medici`le, kes oli uuest tavast üksjagu sisse võetud. Kuulsuste harjumused on aga nakkavad..
Sigari sellisel kujul nagu me seda tunneme, lõid hispaanlased, kes 1676 aastal Sevillas tööstuslikku tootmist alustasid. Äri oli edukas, ning järgides majandusloogikat (tubaka transport üle mere oli kallis) alustati tootmist Kuubal. Nii sai ring täis …

 Tänapäevane sigar koosneb kolmest põhimõttelisest osast:

Täidis ehk Filler. See on sigari tuum kui mitte öelda süda. Arusaadavalt on igal sigari margil oma kindel koostis, mille valmistamiseks segatakse erinevaid tubakasorte mitmeid kordi.

Siduja ehk Binder. Tegemist siduslehega, mis asub kattelehe all.

Mähis ehk Wrapper. See on sigari välimine tubakaleht, mida iseloomustavad ühtlane värv ja täidisega sobiv maitse ja aroom.

Omaette rituaal on sigari serveerimine ja suitsetamine. Siinkohal tasub panna tähele – odavamad, so masinaga täidetud sigarid on suitsetamisvalmis koheselt pärast pakendi/tuubi avamist. Kallimate ja reeglina käsitsi valmistatud sigarite suitsetamise juurde käib lahtilõikamise rituaal, sest sigari mõlemad otsad on suletud. Lõikamiseks kasutatakse kas giljotiini või erilisi kääre.
Seejärel sigar süüdatakse, ning süütamiseks sobib kas bensiinil või gaasiga töötav välgumihkel või mis veel parem – seedripuulaast. Viimast loetakse parimaks, sest on oma maitselt sigarile kõige lähem. Süütamiseks hoitakse sigarit 45 kraadise nurga all, ning leek peab olema sigarist 1 cm kaugusel.
Muide – sigari suitsu ei tõmmata kopsudesse. Samuti käib hea tava juurde komme eemaldada suitsetamise ajaks sigari etikett ehk ring.

Mida veel? Ah ja – tuhka ei raputata, vaid põlevat osa keeratakse kergelt vastu tuhatoosi. Ning kõige lõpuks, erinevalt sigaretist kustub sigar ise. See tähendab, sigar asetatakse tuhatoosi äärele, misjärel ta iseenesest kustub.


Majandus. €-päev

By

Majandus. €-päev

Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti kroon on vabalt konverteeritav, puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele Eesti ja välisriikide vahel. Tänaseks on kroon olnud käibel enam kui 15 aastat, olles fikseeritud euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK), mis on ekvivalentne 1992. a rahareformiga kehtestatud vahetuskursiga Saksa marga suhtes (1 DEM = 8 EEK). Viisteist aastat on pikk aeg, mille sisse mahub ridamisi majandusega seotud tõuse ja mõõnu, olgu selleks siis üheksakümnendate lõpu börsikrahh, toonane suur majanduslangus Venemaal aga ka viimaste aastate tormiline majanduskasv riigis sees. Aga mahub ka ridamisi spekulatsioone krooni devalveerimise suhtes, vanimad neist kuuluvad ajajärku, mil kroon veel käibelgi ei olnud. Värskemad on aga vaevalt kuu vanad.

Aga miks devalveerimine, ehk siis lihtsamalt öeldes raha lahjendamise jutud aeg-ajalt indu saavad? Ilmselt on siiski peapõhjuseks ja seda vaatamata jätkuvale heaolukasvule, hirm tuleviku ees. Tasub vaid meenutada asjaolu, et eelmisel sajandil muutus rahaühiku suurus ja nimi Eestis vähemalt seitsmel korral. Ning olukorras kus tarbijahinnaindeks aasta jooksul muutub 9,1%, võib kasutades tervet talupojamõistust, tahes tahtmata tekkida küsimus – kust tuleb rahaline kate kõige selle jaoks? Ja kui palju on kohalikke ettevõtteid kes tõesti toodavad ja ekspordivad midagi? Ehitusbuum ja seeläbi loodud töökohad on ju suunatud eeskätt siiski sisetarbijale. Ilmselt ei ole muretsemiseks põhjust, sest riik on rikkaim, kui kunagi varem. 2008. aasta riigieelarve suuruseks on rekordiline 93,6 miljardit krooni.

Eraldi küsimuseks on pigem, millal läheb Eesti üle eurole? Ja kui, siis kuidas? Ja mida tähendab see tavakodanikule? Nendele küsimustele saab vastuse, avades Eesti Panga vastava veebilehe, kus kõik põhimõtted, sh. paralleelkäibe perioodi kestvus, vahetamise põhimõtted ja muu asjakohane informatsioon rahulikult ja loogiliselt reas on. Täpsemalt- tegemist on eurole ülemineku plaaniga nr. 6, mis on dateeritud 29.11.2007.

Nii jääbki õhku kõigist küsimustest ja spekulatsioonidest kõige tagasihoidlikum.
03.12.2007 avalikkuse ette jõudnud siseministeeriumi määruse “Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmiseelnõu. Ehk siis – milliseid kiireloomulisi ülesandeid hakkab täitma Eesti Pank, et talle on vaja vilkuritega alarmsõidukit? Millal saabub € – päev? Avalda arvamust …

Pegasus ja Lucca

By

Pegasus ja Lucca.

Mis ühendab neid kahte erinevas võtmes loodud söögikohta?Millistele põhimõtetele tuginedes toimib edukas restoran? Kuidas motiveerida teenindavat personali? Milline on noobli restorani menüü ülesehitus? Intervjuu tegevjuhi hr. Mart Tomsoni`ga.

Kui kaua olete selles äris tegev?
Olen toitlustus vallas üldse kokku töödanud 17 aastat .

Miks just toitlustus?
Omal ajal lõpetasin Kaubandustehnikumi, 1989 aastal emigreerumine Kanadasse ja sealt siis sai alguse tihedam kokkupuude restoraniäriga.

Pegasus ja Lucca – kaks kardinaalselt erinevat äriideed?
Erinevused. Mõlemad on sisekujunduselt erinevad. Pegasuse puhul sai tehtud ja jälgitud paljustki seda, missugine ruum algselt oli. Sellisesse ruumi oleks muud sisekujundusliku konseptsiooni olnud äärmiselt raske panna. Kindlasti saaks – aga see rikuks kogu aura. Lucca puhul lähtusime sellest, et teha restoran mis oleks selline mõnusa koduse tundega.

Toidu poole pealt: Luccas on itaalia köök. Tooraine millest me süüa valmistame, on valitud pisut lihtsam, mis teeb ka toitude hinnad taskukohasemaks. See omakorda annab võimaluse inimestele seda tihedamini meid külastada.

Pegasuse puhul on menüü rohkem välja peetud. Menüükaardil on sellised ikoonid nagu näiteks hanemaks. Ise nimetame Pegasuse menüüd” kosmopoliitne menüü”. Põhjuseks asjaolu, et traditsioonaalseid roogasid on valmistatud sellise uuemaailmaliku nüansidega. Lisatud näiteks aasia maitseaineid, vürtse. Hinnakujunduslikult on Pegasus kallim kui Lucca kuid samas hinnaklassis mis vanalinna restoranid üldiselt.

Sarnasuse mõlema maja puhul oleme tänaseni ikkagi lähtunud sellest, et toit oleks valmistatud värsketest toorainetest ja toidul oleks nagu puhas maitse. Samuti peame tähtsaks pakkuda mõlemis kohas head ja sõbraliku teenindust. Need peaksid olema kaks asja, mis neid seoksid neid kahte söögikohta omavahel.

Töötajad. Millise professiooni esindajaid on tööjõuturult kõige raskem leida?
Ma arvan kui laias laastus kuulata erinevate ettevõtete juhtide ja omanike kommentaare, tundub et igal pool on hea tööjõu puudus. Inglise keeles on üks hea sõna hospitality, mis hõlmab nii restorani kui hotellindust. Selles vallas on kindlasti kokkadest ja teenindajatest defitsiit tekkinud. Kuigi, tegelikult vist hakkab see juba natuke järele andma juba. Paljud, kes olid mõneks aastaks ära läinud välismaale kätt proovima, on nüüd tulnud tagasi Eestisse. Muide, noored arenemishuvilised märgivad tihtipeale oma CV`l ära praktikaogemuse Pegasus`es.

Kuidas motiveerite töötajaid?
Ma arvan, et iga töötaja jaoks on sellised kolm tähtsat asja: töökeskond, töö ja siis tasu selle eest. Me üritame need omavahel heas balanseeringus hoida. Esiteks, see, et töökollektiiv peaks omavahel hästi klapima. Siis kindlasti töötingimused ehk töövahendid. Me üritame ikka varustada kõigega mis aitaks seda ülesannet paremini täita ja seda tööd viljakamalt teha. Kolmandaks tasu peab olema aus.

Mida soovite oma klientidele?
Pegasus on pisut formaalsema ürituse jaoks. Laupäeval on elav muusika, jazz. Pegasus pakub veel ärilõunaid, mille menüüd vahetame igal nädalal ja saadame e-mailiga inimestele laiali. Luccas on õhkkond teisem.

Meid tunnistati eelmine aastal Eesti Hõbelusika konkursil kõige peresõbralikumaks restoraniks. Et siis selline koht kuhu võtta lapsed kaasa. Luccas on ideaalne koht kuhu väikeste lastega minna, seal on mängunurk, televiisor, eraldi laste menüü olemas. Selline igapäevases vabamas vormis koht. Saab tulla ka sõpradega saab teha 10-15 seltskonna sünnipäeva. Hästi-hästi kodune atmosfäär.