Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Eesti Pank kutsub kujundama emakeelsele Tartu Ülikoolile pühendatud mälestusmünti

By

Eesti Pank korraldab emakeelse Tartu Ülikooli asutamise 100. aastapäevale pühendatud 2eurose mälestusmündi kujunduskonkursi, millest oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive.

1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud Tartu Ülikool on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanimaid ülikoole. 1919. aastal sai sellest esimene eestikeelne ülikool.

Kujunduskonkursi eesmärk on leida mälestusmündile sobiv rahvusliku külje kujundus. Mälestusmündi ühise külje kujundust ei muudeta. Nõuetekohaselt vormistatud kavandid tuleb esitada hiljemalt 18. veebruaril 2019 kell 12.00 Eesti Panka aadressil Mündižürii, Eesti Pank, Estonia pst 13, 15095 Tallinn.

Konkursi tehnilised tingimused, konkursil osalemine ja tööde hindamine

Autor või autorite kollektiiv võib esitada kujunduskonkursile rohkem kui ühe kavandi. Eesti Panga kokku kutsutud žürii teeb meenemündi kujunduskonkursi tulemused teatavaks hiljemalt 30. aprillil 2019. Kujunduskonkursi kolmele parimale kavandile makstakse pärast müntide emiteerimist autoritasu. Võidutöö autoritasu on 2000 eurot, teise koha saanud kavandi autorile makstakse 700 ja kolmanda koha töö autorile 500 eurot.

Eesti Pank kogub meene- ja mälestusmüntide väljaandmise ettepanekuid panga posti- ja e-posti aadressil ning Eesti Panga veebilehe kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab meene- ja mälestusmüntide tootmise Eesti Panga juhatus.

Nõuandva kogu tööd juhib Mart Laar ning selle liikmed on Aino Lepik von Wirén, Piret Õunapuu, Ivar Leimus, Raul Rebane, Toomas Kiho ja Lauri Vahtre.

Allikas ja foto: Eesti Pank

Ostujuht: televiisorid 2018 – kuidas valida?

By

(Sisuturundus)

Otsid uut telerit? Käesolev ostujuht annab ülevaate põhilistest spetsifikatsioonidest, mille poolest televiisorid erinevad. Tee nutikas valik 1a.ee abiga!

LED, OLED, Ultra HD ja muud keerulised märksõnad – tänapäeva televiisorite maailm võtab silme eest kirjuks ka kõige pädevamal tehnikaeksperdil. Leiame lettidelt nii Smart TV nutikad televiisorid kui ka 3D tehnoloogiaga imeekraanid, mis kõik tunduvad omamoodi uhked ja kutsuvad. Kuidas selles maailmas orienteeruda ja kõige tipuks õige valik langetada? Loodame, et järgnev ostujuht on abiks!

Suurus: alusta õigetest mõõtudest

Sobiva televiisori ostmisel on ilmselt põhiliseks faktoriks selle suurus – mõtle järele, kuhu Sa teleri paigutada plaanid, sest õigete mõõtude valimisel on aluseks vaatamiskaugus. Seejärel vali välja optimaalse suurusega ekraan, mis mahuks nii valitud asukohta kui ka Sinu eelarvesse!

Kuidas vaatamiskaugusest täpsemalt lähtuda? Põhimõtteliselt kehtib lihtne reegel – HD ekraani puhul võiks minimaalne vaatamiskaugus olla 3-kordne ja Ultra HD ekraani puhul 1,5-kordne ekraani kõrgus.

Resolutsioon: HD või Ultra HD?

Ainuüksi ülisuur ekraan väga head vaatajakogemust ei taga, ka pilt võiks terav olla, kas pole? Siin tulebki mängu resolutsioon, mis on väga lihtsalt öeldes pildi kvaliteet.

Seni populaarsete HD või Full HD telerite lahutusvõime on 1920 x 1020 pikslit, mis tagab piisavalt terava pildi, et nautida erinevate telekanalite toodangut. Kui nüüd aga video- ja filmielamustest rääkida, siis on märksõnaks Ultra HD ehk neli korda suurema lahutusvõimega (3840 x 2160) televiisorid.

Tänu kordades suuremale pikslite arvule on pilt oluliselt teravam ja detailsem, see tähendab omakorda seda, et UHD telerit saab lähemalt jälgida, mis tähendab omakorda seda, et väiksesse ruumi võib soetada suurema teleri!

Ühendused: mida rohkem, seda uhkem

Foto: Shutterstock.com

See võib tunduda üsnagi ebaoluline, aga pööra tähelepanu sellele, kui palju on televiisoril HDMI ja muid väljundeid. Kui ühendad teleriga mälupulga, mängukonsooli ja veel mõne vajaliku seadme, siis ongi juba kolm pesa hõivatud. Et vältida olukorda, mil pead ühendamist vajavate seadmete vahel valima hakkama, ole ettenägelik ning veendu, et Sinu uuel televiisoril oleks väljundeid pigem rohkem, kui vähem.

Juhul, kui oled otsustanud soetada Ultra HD teleri, tee kindlaks, et seadepordid toetaksid HDMI 2.0 versiooni, et ühendada tulevikus Ultra HD allikaid.

OLED televiisorid

Oled kuulnud OLED tehnoloogiast? Tegemist on ekraaniga, mille tasutavalguses kasutatakse orgaanilisi LED-e, mis on kontrollitud pikslitasandil, et saavutada absoluutne must ja vaimustavalt särav kontrast.

LG on üks esimesi tootjaid, kes kasutab OLED tehnoloogiat, kuid ka teised tuntud brändid nagu Philips ja Sony panustavad uute OLED mudelite loomisse. Enamus mudelitest on kõige kvaliteetsema 4K Ultra HD resolutsiooniga, kuid hetkel on veel saadaval ka soodsamaid HD OLED ekemplare.

Smart TV: iga nutiteleri must be

Foto: Shutterstock.com

Juba mõnda aega ei kasutata televiisorit ainult telekanalite toodangu nautimiseks, üha enam keskendume hoopis nutimaailmale. Just seetõttu on enamus telereid varustatud Smart TV-ga, mis võimaldab kasutada populaarseid veebirakendusi nagu YouTube, Netflix jpt, surfata internetis ja olla üleüldiselt nutimaailmas aktiivne. 1a.ee nutipoes esindatud populaarsete tootjate nagu Samsung, Manta ja Philips mudelite valikus on Smart TV funktioon täiesti olemas.

Kuna hea televiisor on investeering tulevikku, siis ära kiirusta otsusega, vaid kaalu ja võrdle erinevaid variante ning vali välja just see mudel, mis Sinu vajadustega kõige paremini kokku sobib. Kui jääd hätta, siis kiika 1a.ee nutipoodi, kus uusima tehnoloogiaga televiisorid parimatelt tootjatelt!

Päisepilt: Shutterstock.com

Arvutid: millised on erinevused ja kuidas valida?

By

(Sisuturundus)


Piisavalt suur, jõuline ja funktsionaalne – head arvutid on iseloomustatavad just nende märksõnadega. Kuidas turul orienteeruda ning leida see üks ja õige?

Küsimusele, missugune arvuti just Sinule sobib, on ääretult keeruline vastata. Kui astuda sarnase küsimusega arvutipoodi, siis adekvaatsete soovituste jagamiseks küsitakse alati taustinfot – mis on arvuti otstarve, kui paks on rahakott ning missugused on kliendi enda eelistused. Iga töö jaoks, olgu see siis õppimine, töötamine, mängimine või midagi muud, on loodud erinevate parameetritega arvutid.

Aga kuidas siis valida?

Laua- või sülearvuti?

Kõige esimese küsimusena mõtle sellele, kas soov on osta laua- või sülearvuti. Sellele küsimusele vastuse leidmine peaks olema üsna lihtne, kuna vastus sõltub sellest, kui mobiilne arvutikasutaja Sa oled?

Kui kasutad arvutit eelkõige kodus laua taga istudes, siis on mõistlik soetada lauaarvuti, mille suur ekraan ja klaviatuur tagavad kasutajamugavuse. Kui oled aga liikuv inimene ja kasutad arvutit nii kodus, tööl kui puhkehetkel, siis vali sülearvuti, mis annab Sulle vajaliku liikumisvabaduse. Kindlasti tasub aga ära märkida, et võrreldes sarnaste parameetritega laua- ja sülearvutit, on mobiilne sülearvuti reeglina kallim, erinevaid valikuid saad mugavalt võrrelda 1a.ee nutipoes.

Optimaalsed mõõdud = kasutajamugavus

Foto: Shutterstock.com

Mobiilsete sülearvutite puhul kehtib reegel – mida suurem ekraan, võimsam videokaart ja protsessor, seda raskem on arvuti. Seega, kui arvutit on tarvis pidevalt kaasas tassida, siis peaks jääma optimaalseteks mõõtmeteks 14-tolline ekraan ning kaal maksimaalselt 1,5 kg. Kui kavatsete hoida arvutit ainult kodus või kontoris, siis võiks panustada suuremale ekraanile, mille taga on oluliselt mugavam tööd teha.

Jällegi, lähtu arvuti kasutusotstarbest!

Võimas protsessor annab kiiruse

Valiku tegemisel võiks alustada põhilisest – jõudlusest ja kiirusest. Arvutile annab jõudluse protsessor, mida võib nimetada ka arvuti südameks. Kaasaegsed protsessorid on juba sedavõrd arenenud, et täidavad tavakasutaja vajadused suurema vaevata. Kuid kes on tavakasutaja ja kes mitte?

Siin tulebki mängu arvuti otstarve:

  • Kui arvutit kasutatakse internetis surfamiseks, siis piisab soodsast arvutist, millel on Intel Celeron või Intel Pentium protsessor;
  • Kui eesmärk on filmide vaatamine või koolitööde tegemine, peaks piiluma Intel i3 protsessorit;
  • Kui arvuti peab olema mobiilne ning pika aku vastupidamisega, tuleb mängu Intel i5 protssesor;
  • Kõige kallimad ja võimsamad on Intel i7 protsessoriga arvutid, mis sobivad mänguritele või näiteks videotöötluse tegemiseks.

Kas HDD või SSD kõvaketas?

Foto: Shutterstock.com

Kõvaketas on mõeldud andmete talletamiseks, see on selge, kuid kui mängu tulevad märksõnad HDD ja SSD, siis võhikule jäävad need ilmselt arusaamatuks. Kuid valik tuleb ju teha, aga kuidas? Kohe võrdleme:

  • SSD ketas on võrreldes HDD-ga oluliselt kallim;
  • Andmete lugemise ja talletamise kiiruses teeb SSD ketas HDD-le silmad ette;
  • SSD kettal puuduvad liikuvad osad, seega on ta töökindlam;
  • HDD ketta müratase on oluliselt kõrgem;
  • HDD kõvaketta maht on jällegi oluliselt suurem.

Kas Mac või PC?

Viimaste aastate kõige tulisemaks küsimuseks on kujunenud see, kas valida Mac või PC. Apple’i arvutid on teinud oma võidukäigu, sest nende kvaliteet, tarkvara ja kasutajamugavus on suurepärased. Samas on ka PC-l omad suured plussid – Windowsiga töötamisel on vähem piiranguid, USB pesad on alles ja arvutid on taskukohasemad.

Arvutid pole ammu enam luksuskaup, vaid igapäevane töövahend nii kodus, koolis kui kontoris. Vali oma ustav kaaslane 1a.ee nutipoest ja sukeldu muretult nutimaailma!

Päisepilt: Shutterstock.com

 

Vannitoa valgustusvõimalused panevad kumama vanni ääre ja prill-lauad

By

(Sisuturundus)

Tavaliselt räägitakse valgustuse olulisusest köögis ning elu- ja magamistoas, kuid põnev valgusemaailm on jõudnud ka vannituppa ning üha enam koduomanikke mõtleb lihtsa lae- või seinalambi soetamisest kaugemale.

Villeroy & Boch Gustavsberg Eesti müügi- ja turundusjuht Aivi Paju sõnul ei ole vannituba juba ammu üksnes hädavajalike funktsioonidega ruum, vaid koht, kus tänapäeva kiires elutempos endale lõõgastumiseks aega võtta. Kuna valgusel on suur mõju inimese meeleolule ja enesetundele, siis aitavad just vannitoas õdusat meeleolu luua erinevad põnevad valguslahendused.

Valgustus olgu ühtaegu praktiline ja meeleolu loov

„Uues kodus vannituba sisustades või vanas pesuruumis värskendust tehes tuleb kindlasti läbi mõelda ka valguslahendused. Nutika vannitoa valgustus peab olema ühtaegu nii praktiline kui sobivat meeleolu tekitav. Valgustust planeerides ei tohiks unustada, et olenevalt aastaajast on inimese valgusvajadus ja – tajumine väga erinevad,“ kinnitab Paju.

Näiteks võimaldavad peegli või kapi äärde integreeritud dimmerdatavad leedtuled reguleerida valguse intensiivsust ja -soojust vastavalt vajadusele ja meeleolule. Eredam, kuid naturaalsena mõjuv valgus on eelistatud näiteks meikimisel. Samas on võimalik intensiivisust maha keerates nautida koduseid spaaprotseduure ja vannimõnusid mahedamas ning hubasemas valguses.

Trendikaks ja samaaegselt praktiliseks valguslahenduseks on ka seinakappide tööpinna serva alla süvistatud leedriba. See valgustab uste avamisel kapi sisu ning on dekoratiivne, kui uksed on suletud. Sama praktiline on valamukapi sahtlites peituv valgustus, mis aitab hämaras vannitoas leida sealt vajalikud esemed. Lisaks lubab kerge valgustus pimedas vannitoas nii suurtel kui väikestel hõlpsamini orienteeruda ilma, et peaks põhivalguse sisse lülitama.

Villeroy & Boch Gustavsbergi esindaja sõnul ei ole kapi- ja peeglimudelid ainsad, kuhu nutikad valguslahendused on pugenud. Olenevalt vannitoa disainist, aitab selle õdusaks heaoluoaasiks muuta või hoopis luksuslikku puudutust lisada vanni serva alla paigaldatud valgust kumav valgusriba. Väga olulise mugavuslahendusena saab kõikide eri valgustuselementide hämardamiseks ja lülitamiseks kasutada kaugjuhtimispulti.

Värviteraapia kappides

„Samuti ei peideta enam vannitoa interjööris kauneid vannirätikuid ja muid esemeid kinniste uste taha, vaid eksponeeritakse usteta kappides ja riiulites. Nende viimistlust on võimalik valida erinevates värvitoonides, mille võlu tuleb eriliselt esile tänu kapi sisse paigutatud leedvalgustusele. Kollane mõjub julgustavalt, rõõmsalt ja stimuleerivalt. Oranž sümboliseerib õnne ja soojust. Rohelisel on seevastu tervendav ja rahustav toime. Soojema valguskumaga kombineeritud sinine mõjub aga tõeliselt lõõgastavalt,“ lubab Paju.

Peale vannitoamööblisse integreeritud ja peeglites oleva leedvalgustuse on meeleoluvalgusega saadaval ka seina WC-pottide loputusnupud ja prill-lauad. „Eriti tänuväärsed on sellised lahendused inimestele, kes öösel tualetti kasutavad. Prill-laua serva alt kumav pehme valgus ei ärrita silmi, kuid pakub piisavat valgust öisteks toiminguteks ning ka õrnalt helendav loputusnupp on lihtsamini leitav,“ selgitab Villeroy & Boch Gustavsbergi esindaja.

Foto ja allikas: Villeroy & Boch Gustavsberg

Autoliisingut võeti augustis viiendiku võrra enam kui aasta tagasi

By

Laenunõudlus püsib suur. Autoliisingut võeti augustis aastatagusega võrreldes viiendiku võrra enam. Uusi eluasemelaene võeti sama palju kui aasta tagasi, kuigi pisut vähem kui eelmistel kuudel. Eluasemelaenude keskmine intressimäär jätkas augustis tõusu. Ka ettevõtted on uusi laene ja liisingut võtnud sel aastal eelmise aastaga võrreldes 16% suuremas summas. Aktiivse laenamise kõrval on tublisti kasvanud ka hoiused.

Majapidamiste laenunõudlust toetab sissetulekute kiire kasv. Uusi eluasemelaene võeti 107 miljoni euro väärtuses – enam-vähem sama palju kui aasta eest, kuid vähem kui mais, juunis ja juulis. Eluasemelaenude jääk on aastaga suurenenud 6,8%. Uusi autoliisingu lepinguid sõlmiti aga rohkem kui viiendiku võrra suuremas summas kui mullu ja umbes sama palju on aastaga kasvanud ka autoliisingu kogumaht. Muude tarbimislaenude portfell suurenes 4,5%.

Ettevõtetele on uusi laene ja liisinguid antud sel aastal 16% suuremas summas kui aasta eest, sealhulgas pikaajalisi laene 20% rohkem. Uusi laene on võetud kõigil peamistel tegevusaladel. Siiski on uusi laene võetud varasemast enam ka olemasolevate refinantseerimiseks, mistõttu ettevõtete laenude ja liisingute jäägi aastakasv on kiirenenud üksnes pisut,  augustis ligikaudu 7%ni, kui mitte arvestada laenujäägi ühekordset suurt vähenemist 2017. aasta sügisel [1].

Elava kinnisvaraturu ja suure laenunõudluse juures on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär 2018. aastal tõusnud, kerkides augustis 2,6%ni. Ettevõttelaenude intressimäärad ei ole aga muutunud. Uute pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli augustis nagu juuliski 2,7%.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv püsib tugev. Ettevõtete hoiuste kogumaht Eestis tegutsevates pankades on aastaga suurenenud 12%. Majapidamiste hoiused suurenesid aastatagusega võrreldes 10% ehk ligikaudu samas tempos nagu kogu 2018. aasta vältel. Mitteresidentide hoiused seevastu vähenesid aastaga 25% ja moodustasid augusti lõpus ettevõtete ja majapidamiste hoiuste jäägist 7,5%.

Allikas: Eest Pank
Foto: unsplash.com

Üldhariduskoolis on meesõpetajaid alla kuuendiku

By

 

Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%.

Eesti üldhariduskoolis oli kõige rohkem 51–60-aastaseid õpetajaid, sellesse vanuserühma kuulub ligikaudu iga kolmas nais- ja iga neljas meesõpetaja. Alla 30-aastane oli iga kümnes nais- ja ligikaudu iga kuues meesõpetaja. Üle 60-aastaseid õpetajaid oli meeste ja naiste seas peaaegu ühepalju, mehi 17% ja naisi 16%.

Millises kooliastmes õpetavad naised, millises mehed?

Meesõpetajaid oli 2121, neist ligi neljandik õpetas esimeses kooliastmes (I–III klass), üle poole teises kooliastmes (IV–VI klass), 72% kolmandas kooliastmes (VII–IX klass) ning alla poole gümnaasiumiastmes.*

Naisõpetajaid oli 12 784, peaaegu pooled neist õpetasid esimeses kooliastmes, 66% teises kooliastmes, üle poole kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis ligi neljandik.*

Mehi leiab kõige rohkem kolmandast kooliastmest. Naisi leiab rohkem nii põhikooliastmest kui ka gümnaasiumist. Kõige vähem õpetajaid on gümnaasiumis. Sellest saab järeldada, et suur osa õpetajatest töötab osakoormusega ja õpetab erinevates kooliastmetes.

Ained, mida annavad üle 60-aastased õpetajad

Üle 60-aastaste naisõpetajate seas oli kõige enam keeleõpetajaid (29% selles vanuses naisõpetajatest), ent leidus ka kehalise kasvatuse õpetajaid (4%). Erilisena saab välja tuua, et naised olid esindatud ka klassiõpetajate hulgas (8%), samal ajal kui meeste seas selles vanuses klassiõpetajaid polnudki.

Üle 60-aastaste meesõpetajate puhul joonistus välja trend, et nemad õpetavad reaalaineid ja tehnoloogia valdkonda, väikseima osatähtsusega on humanitaar- ja sotsiaalained.

Õpetajad on asendamatu osa haridussüsteemist. Nende ülesandeks on anda edasi teadmisi ning toetada noorte kasvamist tublideks ja toimetulevateks täiskasvanuteks. Jõudu ja jaksu kõikidele õpetajatele ning head õpetajate päeva!

Foto ja allikas: Statistikablogi

Bloomberg on piiriülesed maksed eksitavalt märkinud mitteresidentide makseteks

By

Uudisteagentuur Bloomberg väitis ekslikult täna avaldatud uudises, et Eestist liikus aastail 2008-2015 läbi 900 miljardi euro väärtuses mitteresidentide makseid. Tegelikult on 900 miljardi euro puhul tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud.

Kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eesti, siis on tegu piiriülese maksega. Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega. 900 miljardi sees on mitteresidentide makseid, kuid mitte ainult. Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed. Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eestisse 2008.-2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest.

Piiriüleste maksete seas on kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid keskpank selle kohta eraldi statistikat ei kogu. Eesti Panga statistika korjab üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega. Aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident.

Fotod ja allikas: Eesti Pank

Võru juustutööstus tähistab 50. juubelit

By

2018. aastal tähistab oma juubelit legendaarne Eesti juustutehas Võru Juust. Pool sajandit tagasi toonase Nõukogude Liidu kõige eesrindlikuma juustutehasena avatud tööstuses valmib muuhulgas juba üle 30 aasta ka Eesti üks armastatuim juust Atleet.

Valio Eesti tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on Võru Juust alati suutnud olla omast ajast mõned sammud ees ning see on aidanud üle elada ka kõige keerulisemad ajad.

„Juba tehase kavandamist vedanud inimesed julgustasid kõiki mõtlema suurelt ja ettenägelikult, mistõttu suhtuti plaani entusiastlikult ka Moskvas. Tehas liigitati eriti tähtsate objektide nimekirja, mis tähendas, et hankijad olid kohustatud Võru juustutehase ehituseks vajalikke seadmeid ja materjale eelisjärjekorras tarnima,“ rääkis Solovjov.

Valio Eesti juhi sõnul aitas nii taasiseseisvumisjärgse tehaseseisaku, 1998. aasta Vene kriisi kui ka mõned aastad tagasi Venemaa ekspordipiirangu üle elada just asjaolu, et tehas oli sedavõrd moodne ja hea võimekusega. „Alati on suudetud leida tootmises uus suund, mis avab uksed uutele investeeringutele, toob tehase raskustest välja ja aitab uuele kasvule,“ ütles ta.

Valio Eesti jagab juubeli puhul juustusõpradega põnevaid seiku tehase ajaloost ja fakte tänapäevast:

·       Kuni 1984. aastani valmistati juuste 15-kilogrammiste keradena, mis tuli paigutada 30-kilogrammistesse vormidesse ning tõsta need käsitsi kõrgele pressidesse. Juustutootmise tipphooajal käisid tehasetöötajaid selles füüsiliselt raskes töös abistamas sõjaväelased.

·       Paljud nõukogude ajal sündinud inimesed mäletavad, et vanasti olid juustu sees plastmassist numbrid, mis tähistasid juustupartiid. Kui 1984. aastal sai tehas esimese mehhaniseeritud ja automatiseeritud juustuliini, hakati partiinumbreid juustuplokkidele kandma templi abil. Tänu uutele liinidele jõudis turule ka armastatud Atleet juust.

·       Nõukogude Liidu kokku kukkumise eel kahandas inflatsioon rubla väärtuse olematuks, mistõttu müüdi sageli kaupa bartertehingu korras: Venemaalt saadi juustu vastu nii botikuid, triikraudu, tolmuimejaid, televiisoreid, pesumasinaid, kui ka Togliatti tehase autosid.

·       1992. aastal sattus Võru juustutehas suurtesse majandusraskustesse ning lõpetas ligi pooleks aastaks oma tegevuse. Et katta suuri võlgu piimatootjate ja teiste partnerite ees, pakuti raha asemel tasuks juustu, mida ladudes suurtes virnades seisis. Paljud partnerid kasutasid seda võimalust meelsasti. Vaatamata kõigele likvideeris Valio lõpuks kõik võlad – viimane erastamiseelne arve tasuti partneritele 1996. aastal.

·       Valio Forte Juust oli 2008. aasta Pekingi Olümpiamängude ametlik juust. Kuna Hiina enda piimatööstus on olematu, korraldasid hiinlased rahvusvahelise konkursi olümpiajuustu leidmiseks. Soome Valio saatis konkursile teiste juustude seas ka meie Forte juustu, mis osutuski sadade teiste juustude ees võitjaks.

·       2011. aastal võeti Võrus toodetav Lacey Swiss juust müügile USA populaarseimas kaubandusketis Walmart, mis tähendas ka seda, et Võru Juust läbis tavapärasest tootmis- ja hügieenikontrolli kõrval mõnevõrra põnevamate küsimustega Walmarti auditi. Nimelt pidi Võru meeskond andma aru selle kohta, kuidas maandatakse tehases terrorismiohtu.

·       Kui Nõukogude perioodil oli Võru juustu peamine eksporditurg Venemaa ja teised liiduvabariigid ning Vabariigi alguses ka mõningad teised Lääne-Euroopa riigid, siis 2000. aasta algul toimunud tehase renoveerimise järel omandatud eurosertifikaat avas uksed Euroopa Liidu suurriikidesse. Täna müüakse Võru juustu 26 riigis kolmel kontinendil. Ootamatuid kohtumisi eestimaise Võru juustuga võib aset leida nii USA, Kanada, Malta, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Iisraeli, Usbekistani ja isegi Lõuna-Aafrika Vabariigi kauplustes.

·       Valio Eesti on Eesti suurim toorpiima kokkuostja, kelle päevasest 600-tonnisest piimavarust ligi pool kulub juustu valmistamisele Võru tehases. Võru Juustu tooteportfelli kuulub täna muljetavaldavad 272 toodet, millest suurima käibega on Valio ekspordi lipulaev Forte juust ja eestimaalaste suur lemmik Atleet juust.

·       Võru juustutehase töötajad on läbi aegade silma paistnud oma püsivuse ja pühendumisega. Tänase tehase 179 töötajast on tervelt viiendik töötanud ettevõttes rohkem kui 30 aastat. Võru Juustu kõige staažikam meeskonnaliige on tehases töötanud juba üle 45 aasta.

Võru Juustu emafirma Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto ja allikas: Valio.ee

Mis saab tekkinud olmejäätmetest?

By

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.

Jäätmekäitlejad koguvad kokku enamiku Eesti inimeste tekitatud olmejäätmetest. Mis saab aga kokku kogutud jäätmetest edasi? Sellest, et olmejäätmete ladestamine on raiskamine, on saadud aru paljudes riikides, ka Eestis. Nii on jäätmete prügilasse ladestamine kümne aasta taguse ajaga võrreldes drastiliselt langenud ning Eestis ladestatakse prügilatesse praegu vaid 12% olmejäätmeid (2008. aastal 66%).

Keskkonnahoidlikust ja ressursisäästu vaatenurgast oleks õige olmejäätmed materjalina ringlusse võtta. Kui kogu Eesti olmejäätmete tekkinud kogus oli 2016. aastal Statistikaameti andmetel 494 000 tonni, siis materjalina saadi sellest kätte ja taaskasutati 138 000 tonni. Keskkonnaagentuuri andmetel ligi poole (64 000 tonni) sellest moodustasid paber ja papp. Teistest suurematest voogudest domineerisid klaas, mida saadi 28 000 tonni ja plast, mida võeti taaskasutusse 12 000 tonni. Biojäätmeid kasutati 13 000 tonni.

Allikas ja foto: https://blog.stat.ee/2018/09/14/mis-saab-tekkinud-olmejaatmetest-edasi/

Mahetoorainest kodumaised Smushie supersmuutid murdsid välisturgudele

By

Salvesti ökoloogiline smuutisari Smushie kogub eksportturgudel üha populaarsust ja on jõudnud lisaks naaberriikidele ka Euroopasse ning Aasiasse. Palju rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sarja uusim toode valiti ka maailma suurima toidumessi SIAL innovatsioonistendi.

Eelmise aasta oktoobris turule tulnud Smushie supersmuutid saavutasid aastaks seatud müügieesmärgid kuue kuuga. Ainuüksi Eestis on tänaseks müüdud 13 kaubikutäit ehk 220 000 Smushiet ning kodumaised mahesmuutid on hoogsalt laienenud ka välisturgudele.

Smushie leiab poelettidelt nii Soomest, Lätist, Leedust, Sloveeniast, Kreekast kui ka Prantsusmaalt ning rõõmustab smuutisõpru isegi Hong Kongis.

Salvesti müügi-ja turundusjuht Triin Kõrgmaa sõnul on eestimaalaste vaieldamatu lemmik käepärases tuubipakendis mango-apelsinismuuti datlitega, mis pälvis tänavusel Eesti Parima Toiduaine konkursil ka parima puu- ja köögiviljatoote hõbemärgi.

„Jaekettide tagasiside põhjal ongi mango üks armastatumaid maitseid smuutide kategoorias,“ selgitab Kõrgmaa, kelle sõnul on tegelikult kõik Smushie maitsekooslused – mango-apelsini-datli, mustsõstra-kookose ja mustika-jogurti – saanud eestlastelt ühtviisi positiivset tagasisidet.

„Sarnaselt eestlastele armastavad magusamaitselist mango-apelsinismuutit ka Kesk- ja Lõuna-Euroopa inimesed, Põhjamaades on lemmikuks kujunenud aga mustika-jogurtismuuti,“ räägib Salvesti ekspordijuht Meelis Leidt maitse-eelistuste erinevusest.

Smushie võidukäik meil ja mujal on julgustanud tootjat smuutisarja laiendama. Suve algul jõudis Eestis poelettidele uus pirni-kiivismuuti, millele on lisatud väetoiduks peetavat spirulinat. Vaid paari kuuga on seegi toode pälvinud palju kiitust ning see valiti ka Euroopa suurima toiduainetööstusmessi SIAL innovatsioonistendi toodete hulka.

„Meie tootearendajad tegutsevad juba uute põnevate katsetustega ja tulevikuplaanid on ambitsioonikad – plaanime Smushie supersmuutidega laieneda uutele välisturgudele, aga kindlasti ka Eesti tarbijaid üllatada,“ sõnab Kõrgmaa.

Foto: Salvest