Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise ajakiri

Veebikiri

EKI: Eesti majanduse väljavaade paraneb

By

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust nähtub, et Eesti majandusolukord paraneb hüppeliselt ning kõik olulised indikaatorid on paremad kui märtsis või aasta tagasi.

EKI majandusekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord juunis hea ja oluliselt parem kui 3 kuud tagasi. Majandusolukorra paranemist saab siduda koroonaviiruse mõju nõrgenemisega, mis tuleneb piirangute tõhususest ja vaktsineerimisest.

„Pärast ebakindlat perioodi saame taas öelda, et Eesti majandusel läheb hästi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Kasvanud on investeeringud, suurenenud eratarbimine ja välisinvesteeringute väljavaade on hea. See on heaks aluseks, et minna edasi struktuursete muudatustega nagu suurem panustamine innovatsiooni ning rohe- ja digipööre,“ rääkis minister.

Sutt lisas, et äärmiselt oluline on ettevõtjate usalduse kiire kasv valitsuse majanduspoliitikale. „Uuring ütleb selgelt, et võrreldes aastataguse ajaga hindavad majanduseksperdid senist poliitilist olukorda stabiilsemaks ja vähem korruptsioonialtiks. Samas on lisandunud uued mured nagu oskustööjõu puudus ja ebapiisav taristu. Nende probleemidega valitsus ka tegeleb,“ sõnas minister.

EKI direktor Marje Josing rääkis, et äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks on viimastel kuudel kogu Euroopa Liidus kiiresti tõusnud ning juunis oli Eestis indeks 108, mis on parem pikaajalisest keskmisest. „Ettevõtjate kindlustunde tõusu taga on kiiresti kasvanud nõudlus ja suurem tellimuste portfell, kuid nõudlusega on endiselt probleeme välisturismiga seotud turismisektoril,“ selgitas Josing.

Majandusekspertidest 61% hindas, et majandusolukorra paranemine jätkub ka järgneva kuue kuu jooksul. Majanduskliima indikaator, mis oli märtsis 3,8, tõusis juunis 53,8 peale (skaalal -100 kuni +100). Majanduskell näitab, et Eesti viibib kõrgkonjunktuuri faasis.

EKI raportist leiab ka ülevaate Covid-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid juunis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele ning turismi- ja tööstusettevõtetele. Majandusharuti olid erinevad murekohad, näiteks napib turismisektoris endiselt nõudlust, kuid tööstuses ja ehituses on suureks muutunud tarneahela probleemid.

„Ettevõtjate ootuste kohaselt on Covid-19 pandeemiast taastumisel ettevõtete olukord poole aasta pärast veelgi parem,“ ütles Josing. „Kui aga Eesti ei suuda piisavalt kiiresti vaktsineerituse taset tõsta, võib majandust oodata uus koroonalaine ja tagasilöök nõudlusele. Seega sõltub majanduskonjunktuur sügis-talvel olulisel määral elanike käitumisest ja vastutustundest.“

Viimastel kuudel tõusis tarbijate kindlustunne ja tarbijate hinnangud Eesti majandusarengu väljavaadete suhtes paranesid oluliselt. Vähenenud on tööpuuduse kartus ja tõusnud inflatsiooniootused. Suurem osa peredest (77%) hindas juunis, et nende majanduslik olukord on aastatagusega võrreldes samaks jäänud ning püsikaupade oste planeerides ollakse endiselt ettevaatlikud. Säästmisaktiivsuse vähenemine (mis pandeemia algul ebakindluse tõttu oluliselt kasvas), viitab siiski tarbimise suurenemisele.

EKI neljaliikmelise pere nädala toidukorv maksis juunis 81,38 eurot, kallinedes aastaga 2,2 protsenti. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2021) kalleima ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha, keeduvorst ja kala. Odavnenud on kohv, või, kartulid.

Image by mohamed Hassan from Pixabay

Naabritest kiirema hinnatõusu taga on suuresti energiatoodete inflatsioon

By

Eestis kasvasid juunis hinnad aastaga 3,8%, Euroopa Liidu ühtlustatud kaaludega metoodika järgi oli Eesti inflatsioon kiirhinnangu põhjal 3,7%. Naaberriikides Lätis ja Soomes oli hinnatõus aeglasem: ühtlustatud hinnaindeksi kiirhinnangu alusel vastavalt 2,6 ja 2%.

Majandusaktiivsuse kasv aitab inflatsioonile kaasa, sest suurem nõudlus võimaldab hindu kergemini tõsta. Samas ei ole kõigi kaupade ja teenuste pakkumine veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Hinnatõusu soodustavad nii tööstuskaupade pikad tarneajad kui ka täitunud kohvikuterrassid. Mõnes valdkonnas teravnenud tööjõupuudus tekitab ettevõtetele kulusurvet ja ka majanduse head olukorda tajuvad tarbijad võivad seetõttu hinnatõusudega kergesti leppida. Juunis kiirenes näiteks majutusteenuste ja väljaspool kodu söömise hinnatõus, mida saab otseselt seostada koroonapiirangute vähenemise ja majanduse elavnemisega. Samuti kiirenes riiete ja jalatsite hindade tõus. Teisalt olid toidukaupade hinnad enam-vähem aastatagusel tasemel.

Eesti ja naaberriikide inflatsiooni erinevuse taga on aga suuresti energiatoodete inflatsioon. Selline olukord on ebaharilik, sest energiahindu mõjutavad nii Eestis, Lätis kui ka Soomes sarnased tegurid, mille tõttu ei tohiks energiakandjate inflatsioon pikaajaliselt palju erineda.

Eesti ja Läti hinnatõusu erinevusest selgitab suure osa elektri hind. Mais ja juunis oli elektri börsihind pea kaks korda kallim kui aasta varem ning see tõstis mais ja juunis inflatsiooni 0,8–1,1% võrra. Kuigi elektri börsihinna dünaamika on riikides ühesugune, on tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi kasv riigiti erinev: Lätis ja Soomes elekter mais tarbijahindu oluliselt ei suurendanud, Eestis aga küll. Juuni kohta veel täpseid andmeid naaberriikidest ei ole. Niisugune vastuolu erinevate näitajate vahel viitab pigem metoodilisele kui sisulisele erinevusele, ehk tarbija jaoks ei pruugi hinnatõus Eestis ja Lätis tegelikult nii erinev olla, kui statistika näitab.

Kuigi Eestis inflatsioon juunis kiirenes, läks naaberriikides teisiti: Soomes inflatsioon aeglustus ja Läti hinnatõus oli juunis sama kiire kui mais. Lätis pidurdasid inflatsiooni kütused. Mullu kevadel odavnes kütus nimelt Lätis rohkem kui Eestis ja madalama võrdlusbaasi tõttu oli seetõttu kütuse hinnatõus selle aasta aprillis ja mais Lätis omakorda märksa kiirem kui Eestis. Juunis see mõju taandus, aeglustades ka Läti inflatsiooni.

Eestis on küll mitmed aktsiisimaksud kõrgemad kui Lätis, kuid see ei selgita kogu kütusehinna erinevust, sest see on Eestis kõrgem ka siis, kui vaadelda hindu ilma maksudeta. Näiteks tänavu juunis oli Eestis bensiinihind ca 10 senti liitri kohta kallim kui Lätis. Vaid ligi pool sellest hinnavahest tulenes maksudest. Diislikütus oli küll odavam kui Lätis, kuid Eesti madalamat diislikütuse aktsiisi arvestades oleks pidanud hinna erinevus olema Eesti tarbijate kasuks veel suurem (vt joonis). Eesti ja Läti kütusehindade vahe võimendus 2020. aasta kevadel. Jättes kõrvale maksude mõju, maksis kütus koroonakriisi tippajal 2020. aasta aprillis ja mais Läti tanklates keskmiselt üle 10 sendi liitrist vähem kui Eestis. Mõnel nädalal oli diislikütuse hinnavahe ilma maksudeta lausa üle 20 sendi liitri kohta.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank

Juulist alustab tööd Eesti Varude Keskus

By

Alates juulist alustab tööd AS Eesti Varude Keskus, mis hakkab haldama hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest.

„Oleme seadnud eesmärgiks olla kriisideks paremini valmis kui seni,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Üks samm selleks on viia elutähtsate varude hoidmine ühe katuse alla, et tagavarade hankimine ja ladustamine oleks efektiivne. Samas kriiside lahendamine ei muutu kunagi ainult riigi monopoliks, riskide ennetamise ja tarneraskuste ületamise edu seisneb avaliku ja erasektori läbimõeldud koostöös,“ lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi halduses olev varude keskus on senise vedelkütusevaru agentuuri (OSPA) järglane ja hakkab lisaks kütusevarule haldama ka näiteks toidu, ravimite ja isikukaitsevahendite varusid. Lisaks varude hoidmisele pakub varude keskus strateegiliselt olulistele kaupade tootjatele koostööd toimepidevuse tõstmisel, aidates luua täiendavat tooraine- või muu tootmisvaru, tugevdab kriitilist taristut ja logistikat ning korraldab kriisiõppuseid. Samuti kaasatakse ettevõtjaid ning koos töötatakse välja parimad lahendused varude moodustamiseks ja logistika toimimiseks.

Varude loomisel on esimene eelistus kasutada delegeeritud varu lepinguid, kus erasektori ettevõte ladustab riigile vaja minevat kaupa, mille ostmise, ladustamise ja uuendamisega seotud kulud katab riik. Delegeeritud varu peab olema igal ajal kättesaadav ja varude keskusel on õigus see kriisi olukorras kokku lepitud hinnamudeli alusel välja osta või anda ettevõtjale luba varu nõudluse katmiseks kasutusele võtta.

OSPA senine juht Priit Enok ütles, et OSPA-l on hea kogemus, kuidas riigi äriühinguna kütuse varustuskindlusesse panustada. „COVID-i mõjul on mitmete riikide valitsused asunud oma varude agentuuride rolli laiendama. Meie eesmärk on jõuda liigse viivituseta poliitilise planeerimise etapist varustuskindluse uue tegevuskava elluviimiseni ja kasvada ühe teema agentuurist eri valdkondade toimepidevuse tagajaks,“ lisas ta.

Tänastele OSPA lepingupartneritele kütuse vallas muutusi ei ole, ka ettevõtte äriregistri kood, rekvisiidid jne jäävad samaks. OSPA loodi 15 aastat tagasi vedelkütusevaru hoiustamiseks ja varustuskindluse tagamiseks.

Foto: fancycrave1 ja Pixabay

Eesti riik hakkab talletama digiriigi ajalugu

By

Riigi Infosüsteemi Amet ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmisid hanke tulemusel lepingu aktsiaseltsiga Ernst & Young Baltic Eesti digiriigi ajaloo talletamiseks. Eesmärk on eestvedajatega salvestatud intervjuude kujul jäädvustada digiriigi kujunemislugu perioodil 1991-2016.

„Eesti digiriik, selle alustaristu ja digiteenused on oma arengutasemelt maailmas unikaalsed. Selle kõige kujunemise teekond, vastavad võtmesündmused ja -otsused ning nende tagamaad on aga väga vähe talletatud,“ selgitas digiarengu asekantsler Siim Sikkut. „Selle algatusega tahamegi digiriigi sündi ja kujunemist kätkevad mälestused ja teadmised toonaste otsustajate ja elluviijate käest kokku koguda ja jäädvustada nii praegustele kui ka järeltulevatele põlvedele. See aitab meil väärt kogemustest õppida ja Eesti digiriiki muudkui edasi ehitada, aga ka huvilistel kogu laiast ilmast Eesti digiriigi ehitamisest rohkem õppust võtta,“ rääkis Sikkut.

Tööde otsene eesmärk on salvestada võtmetegijate mälestused Eesti digiriigi arenguteest ja eriti selle algusest, sealjuures jäädvustada mälestused olulistest isikutest, sündmustest, kasutusele tulnud digilahendustest ja nende kasutuselevõtu eduteguritest. Sihiks on, et need oleksid ajaloo ja teadustöö tarbeks talletatud ning nende pinnalt oleks tulevikus võimalik teha nt teadustööd (sh põhjalikult analüüsida Eesti digiriigi arendamise õppetunde).

Talletatakse digiriigi kujunemislugu perioodil 1991-2016 ehk esimesed 25 aastat. Läbi viiakse 60 temaatilist biograafilist intervjuud, millest salvestatakse kvaliteetsed video- ja helifailid, mis saavad edaspidi kõigile huvilistele vabalt kättesaadavaks – vähemalt Rahvusarhiivi kaudu. „Loomulikult on Eesti digiriigi kujunemisse jälje jätnud ja selle võimalikuks teinud sadade inimeste tänuväärt panus, aga peame kuskilt alustama ja algatuse õnnestumisel saab ressursi olemasolul seda alati tulevikus jätkata ja mälupanka laiendada,“ lisas Sikkut.

Teemadena uuritakse muuhulgas nt Tiigrihüppe programmi, e-kabineti, e-maksuameti, ID-kaardi ja digiallkirja, e-valimiste, e-tervise (sh digilugu, digiretsepti jm) ja e-residentsuse algust ja arengut. Lisaks ka nt riikliku küberturvalisuse ajalugu ning koostööd erasektoriga ja IT-sektori panust jpm.

Projekti maksumus koos käibemaksuga on 95 280 eurot ja tööd valmivad 2022. aasta alguses.

Projekti viiakse ellu Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Foto: Gerd Altmann from Pixabay

Riik toetab Cleveroni akadeemiat 265 000 euroga

By

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium toetavad ühiselt 265 000 euroga Cleveroni akadeemiat, et edendada tööstuses vajalike robootikainseneride koolitamist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et praktilisel õppel on oluline koht innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse võimekuse suurendamisel. „Eestis on täna tõsine puudus inseneridest. Oma valdkonna lipulaevana maailmas võttis Cleveron ette ja asutas koos Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga Cleveroni akadeemia. Suur konkurss õppekohale on kinnituseks, et õppekava on populaarne. Ajal, mil COVID on vähendanud ettevõtete võimekust õpet rahastada, on mul hea meel, et saame koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga toetada õppe jätkamist,“ lisas ta.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on Mainori ja Cleveroni koostöös sündinud õppekava harukordne näide, kuidas tänu eraettevõtja initsiatiivile ja rahastamisele käivitati kõrghariduses uuenduslik töökohapõhine õpe Viljandis. „Tunnustasime seda tegu mullu ka aasta haridusteo auhinnaga. Arvestades algatuse erakordsust, aga ka pandeemia mõju projekti osalistele, oleme riigi poolt valmis ajutiselt õla alla panema,“ ütles Kersna.

Cleveroni akadeemia on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Cleveroni ühiselt loodud õppekeskkond, kus üliõpilased saavad ettevõtte juures läbida kolme aasta jooksul põhjaliku robootika tarkvarainseneri õppe. Akadeemias toimub praktiline töökohapõhine õpe, kus pool ajast on praktika ja üliõpilased tegelevad praktiliste teadmiste omandamise ning arendamisega isesõitvate autode tootearenduses. Sealjuures pärast õppe läbimist ei ole üliõpilane kohustatud jääma tööle Cleveroni.

Riigipoolne toetussumma jaguneb pooleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Elukutseline võõrustaja ehk nipid külaliskorteriga alustamiseks

By

Sisuturundus

Sissetulekuid saab suurendada mitmel moel. Viimase mõne aastaga on aina populaarsemaks muutunud lühimajutusteenuse pakkumine. See on heaks võimaluseks, et kasutada ära tühjana seisvat tuba, suvilat, maja või korterit. Heaks võõrustajaks aga ei sünnita, vaid selleni jõudmine võtab aega ning kahjuks ka eksimusi ja vigasid. Õnneks ei pea kõiki vigu alati ise tegema, vaid saab õppida teiste vigadest ja seega neid ise vältida.

Hästi läbimõeldud lahendused

Külalised ei vaja ilmtingimata kõige suuremat ruumi. Palju tähtsam on ruumi efektiivne kasutamine. Selleks võivad olla trepialusesse ruumi ehitatud riiulid või muud panipaigad, eritellimusel valminud voodid ning mugavalt kasutatavad kodumasinad. Multifunktsionaalne diivanvoodi täidab kahte rolli ning kui lisada elegantsed katted, on ka tavalised voodid elutoa nurka sobilikud.

Kui oled kahtleval seisukohal, kas diivanvoodi või mõni muu mõte on õigeks lahenduseks, tutvu ka teiste majutusepakkujate kuulutustega ning mis võimalusi nemad pakuvad.

Mööbliga sisustamise kõrval mõtle lahendus ka sellele, kui sind ennast ei ole kohal. Ka parim võõrustaja tahab aeg-ajalt puhata! Kui sa ei ole ise kättesaadav, kanna hoolt, et külalistel oleks kontaktisik. Endale asendaja määramine, kes suudab vastata külaliste küsimustele ning lahendada probleemid, on hea kogemuse tagamiseks hädavajalik.

Püüa õigeid kliente

Just majutusteenusega alustamine võib olla ootamatult keeruline. Oluline on mõelda, kuidas sa paistad tulevasele kliendile ning kes on su sihtgrupiks. Proovides olla korraga atraktiivne nii väikelastega peredele kui ka puhkusereisi nautivatele tudengitele, võib mõlemast sihtrühmast ilma jääda.

Kvaliteetsed ja professionaalsed fotod on alati abiks. Parimate piltide jaoks eemalda liigsed vidinad ja nipsasjakesed, pane riided kappi, tee põhjalik koristus ning kasuta head valgustust. Puhkajad teevad vähemalt esmase valiku just piltide põhjal. Lisaks üldpiltidele on atmosfääri edasiandmisel suureks abiks ka lähivõtted detailidest.

Kõik, mida sa kuulutuses lubad, peab olema õige ja olemas. Kirjeldatud võimalused tõstavad külaliste ootused teatud kõrgusele. Kui ootused ei vasta aga tõele, on pettumus kiire tulema. Palju parem on aus olla. Kellele mingite asjade olemasolu ei meeldi, saab liikuda sobivama pakkumise ja juurde ja kes tulevad kohale, nemad ei pea pettuma.

Kui on kirjutatud, et on kaks magamistuba ja mõlemas kahele inimesele sobilik voodi, on pettumus avastada ühest magamistoast lahtikäiv diivan. Või kui kesklinn on viie minutilise jalutuskäigu kaugusel aga reaalselt jõuab etteantud ajalimiiti vaid jooksusammul liikudes.

Seadused jm millega ei arvestata

Väga tihti alahinnatakse majutusasutusega tegelemiseks kuluvat aega. Ka ühe toa või ühe korteri väljarentimine nõuab üksjagu tegevust. Kui ise ei jõua külaliste vahel koristama või pole piisavalt aega põhjalikuks koristamiseks, on vajalik professionaalse koristusteenuse palkamine. Puhas ja korras pind tähendab paremaid arvustusi, rohkem broneeringuid ja seeläbi kõrgemat sissetulekut.

Ja pisut värskema lisana, millega ei osata arvestata, on ka seadused, mis on tasapisi lühimajutusteenusepakkujatele järgi jõudmas. Enne kui hakkad tegema suuremaid investeeringuid, kontrolli järgi, et lühimajutusteenuse pakkumist ei takista ükski seadus ega kohaliku omavalitsuse eeskiri. Kui plaanitav majutuskoht on soetatud panga kaasabil, vaata üle, mida ütlevad lepingutingimused. Sama kehtib kindlustuse kohta.

Klassikaline kodukindlustus ei pruugi katta kahjusid, mille põhjustasid öömaja eest tasuvad külalised. Samamoodi tasub jälgida, et ei läheks maksuametiga tülli. Paljud inimesed küll ütlevad, et neil pole mingit probleemi asja maksuvabalt ajada, ent kui sind juhtutakse kontrollima, võivad maksudele lisanduda ka trahvid ja viivised.

Põhjalik ettevalmistus on võtmeks

Vaata ruumid üle võõra pilguga ning proovi märgata kõike, mis esmakordsel külalisel kahe silma vahele võivad jääda. Samamoodi tasub eemaldada või kindlustada õrnemad asjad, mis võivad kergelt puruneda ning kui kahju – emotsionaalne või rahaline – oleks märkimisväärne.

Jäta külalistele selged juhised – kus võib parkida, mis on interneti parool, kus asuvad prügikonteinerid, mida teha, kui korgid löövad välja jm „kodused reeglid“. Lisa sinna ka majutuskoha eripäradest tulenev info. Ja lõpetuseks, väga viisakas ja oodatud on pärast külaliste saabumist nendega ühendust võtmine. See ei pea tähendama pikaleveninud jutuajamist ega külaliste küsimustega pommitamist. E-mail või sõnum paari tervituslausega ja julgustusega küsimuste korral ühendust võtta, on enam kui piisav.

 Foto: Pixabay

Edaspidi ei saa registreerida välismaalt toodud kasutatud autosid, mille läbisõitu on muudetud ning ajastutruudel autodel on lihtsam musta numbrimärki saada

By

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ajakohastas mootorsõidukitele ja haagistele kehtivaid nõudeid. Olulise muudatusena ei või olla sõiduki läbisõidumõõdiku näitu muudetud. Samuti on ajastutruudel autodel lihtsam musta numbrimärki saada ning tänavapilti on oodata pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Läbisõidumõõdikuga ehk hodomeetriga manipuleerimine on üks peamisi asju, millega ebaausad automüüjad ostjaid petavad, tuues Eestisse väga suure läbisõiduga sõidukeid ning muudavad läbisõidu enne registreerimist oluliselt väiksemaks. „Nii on võimalik küsida sõiduki eest palju kõrgemat hinda. Lisaks lähevad väiksema läbisõiduga autod ka paremini kaubaks. Sellise tegevusega petetakse ostjaid ning pannakse ausad automüüjad ebasoodsasse olukorda. Uue korraga soovime selle segaduse lahendada,“ ütles Aas.

Tänu hodomeetri nõudele saab Transpordiamet keelduda väiksemaks muudetud hodomeetri näiduga sõiduki registreerimisest seniks, kuni see ei ole muudetud tagasi sõiduki reaalsele läbisõidule vastavaks. Transpordiamet kontrollib välismaalt tulnud autode reaalset läbisõitu üle-euroopalises auto- ja juhilubade infosüsteemis EUCARIS ning amet kasutab ka teiste riikide avalikke riiklike andmebaase.

Lisaks läbisõidumõõdiku näidu nõudele leevenevad nõuded originaalsena säilinud vanasõidukite pinnakattele ja interjöörile, et tunnustada vanasõidukina ka heas korras originaalsena säilinud sõidukeid, kui nende taastamine kahjustaks nende algupärast seisukorda. „Originaalsena säilinud sõidukid on eeskujuks teistele restaureerijatele, mistõttu on nende säilitamine teinekord hädavajalik. Kuna originaalosade kättesaadavus väheneb ning vanasõidukitele pole ajahammas leebe, kaasajastatakse ka vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid. Edaspidi on need sõltuvuses sõiduki vanusest, mitte konkreetsest valmimisaastast. Muudatuse tulemusel on veidi lihtsam saada nn musta numbrimärki, mis aitab inimestel paremini hinnata tõeliselt ajastutruid autosid,“ lisas Aas.

Näiteks 1965. aastal toodetud auto originaalsuse protsent peab olema vana korra järgi 90%, kuna 1961-1970 aasta sõidukitel oli selline nõue. Uue määruse kohaselt ei ole originaalsuse protsent enam seotud aasta arvuga, millal sõiduk on valmistatud vaid kui vana sõiduk on. Ehk kui vaadata 1965. aastal toodetud sõiduki vanust, mis täna on 56 aastat, siis originaalsuse protsent peab olema nüüd 85%, aga viie aasta pärast on sõiduk 60 aastat vana ja originaalsuse protsent läheb juba järgmisesse klassi, mis peab olema 80%.

Ühtlasi täiendatakse määrusega nõudeid sõidukile, mida kasutatakse ratastoolis reisijate transportimiseks, leevendatakse nõudeid puuetega juhi sõiduki tehnonõuetele vastavusele ning kaotatakse nõuded M1-kategooria sõidukite pöörderaadiusele, mis tähendab, et Eestis on edaspidi võimalik kasutusele võtta pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Foto: Jill Wellington ja Pixabay

Esimene eesti.ee ettevõtja digivärava teenus leidis tegija

By

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) sõlmis hankelepingu osaühinguga Proud Engineers, mille eesmärk on viia läbi analüüs ettevõtete jaoks riigiportaali eesti.ee volituste haldamise süsteemi lahenduse leidmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja RIA eesmärk on koondada kogu ettevõtjatele vajalik info ja teenused riigiportaali eesti.ee.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on see esimene samm esimese ettevõtja sündmusteenuse valmimiseks. „Eesmärk on pakkuda ettevõtjatele kogu vajalikku infot ja teenuseid ühtselt ja ühest kohast ning seda riigiportaalist,“ rääkis Sutt. Tema sõnul tähendab praegune killustunud süsteem ettevõtjate jaoks suurt ajalist ja seeläbi ka rahalist kulu. „Ettevõtja jaoks on aeg üks olulisemaid ressursse ja iga minut või tund, mille aitame tal info leidmiselt, või taotluste ja aruannete täitmiselt säästa, on aeg, mille ta saab suunata oma äritegevusse.“

Ettevõtjate sündmusteenuste programmi raames luuakse riigiportaali eesti.ee ettevõtjatele mõeldud digivärav, et lihtsustada ettevõtjate suhtlust riigiga, vähendada ettevõtjate halduskoormust ning koondada ettevõtjatele suunatud avaliku sektori poolt pakutavad teenused ja informatsioon nii tegutsevatele kui alustavatele ettevõtjatele ühte kohta.

RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Margus Armi sõnul luuakse koos Proud Engineers’iga kaardistus ja kontseptsioon, kuidas tekitada ettevõtte esindajale keskne ülevaade volitustest ja neid volitusi ühest kohast hallata. „Ettevõtte esindaja ei suhtle riigiga ainult ise, tihti volitab ta selleks oma töötajaid. On väga oluline, et ettevõtte juht omaks head ülevaadet sellest, kes kus keskkonnas volitatud on. Eriti oluliseks muutub see siis, kui volitatud isik peaks muutuma või ettevõttest lahkuma. Kindlasti maandab selline ülevaade ka personaliga seotud riske ning teeb riigiga suhtlemise kiiremaks ja mugavamaks,“ märkis Arm.

Esimeste tööde eesmärk on kaardistada ettevõtjaid puudutavate avalike asutuste süsteemide ülene volituste, rollide ja pääsuõiguste hetkeolukord, ettevõtjate vajadused ja neile pakutavad lahendused. Tehtavate tööde käigus analüüsitakse nii olemasolevaid kui ka uusi võimalikke süsteeme, millele määratakse ettevõtjate ja asutuste toimimisloogikast lähtuvalt nii ärilised kui tehnoloogilised nõuded ja reeglid ning tuuakse välja sobivaimad lahendused. Valmima peab Eesti digiriigi haldusalade-ülene ja asutuste vaheline nõuete kogumise ning volituste süsteemi reeglite ja tulevikulahenduse kirjelduse analüüs. Tänase visiooni järgi hakkab see asuma riigiportaalis eesti.ee.

Varasemalt on MKM-i ja RIA koostöös valminud analüüs, kuidas lihtsustada ettevõtjate suhtlust riigiga ja arendada välja ettevõtja elukaarepõhiseid sündmusteenuseid riigiportaalis eesti.ee. Koos analüüsiga valmis ka tegevusplaani teekaart ning digivärava prototüüp.

Loe ettevõtja sündmusteenuste seisust ja ajakavast lähemalt ka Digiriigi blogist!

Foto: MKM

Väikeettevõtjatele terendab võimalus viia makseterminal nutitelefoni

By

Eelmisel nädalal Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumil räägiti Eesti maksekeskkonna digitaliseerimise eesmärkidest, mille üks prioriteete on väikeettevõtjate toetamine digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtmisel.

„Koroonakriis näitas meile, kui oluline on digitaliseerimine ja kontaktivabade makselahenduste olemasolu. Teisalt teame ka, et väiksemate ettevõtjate üks probleem on uute makselahenduste keerukus ja/või kulukus. Nüüdseks oleme Eesti Panga eestvedamisel asunud koos ettevõtjate ja makseteenusepakkujatega uurima võimalusi, kuidas ettevõtjatele digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtt lihtsamaks teha. Oleme koos teenusepakkujatega liikumas sellise lahenduse suunas, et ettevõtja saaks kliendilt raha küsida kaardimakseterminali asemel oma nutitelefoni kasutades. Sellega loodame jõuda mobiilsete makselahendustega peagi ka väiksemate ettevõtjateni, mis võimaldab astuda suure sammu lähemale maksete digitaliseerimisele Eestis,“ rääkis Eesti Panga asepresident Veiko Tali.

Viimastel aastatel on maksed muutunud aina mugavamaks ja kiiremaks. Edaspidi tuleb arendustööde juures tähelepanu pöörata ka keskkonnamõjule. „Oleme maksekeskkonna arendamisel seadnud üheks prioriteediks e-kviitungi laialdase kasutuselevõtu, et vähendada iga-aastast ligi 400 miljoni paberkviitungi kasutamist Eestis. Sellega liiguksime edasi ka maksekeskkonna rohemajandamisel,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna juhataja Külli Kraner.

E-kviitungi laialdane kasutuselevõtt on üks reaalajamajanduse arendamise olulisematest eesmärkidest, mille põhifookus on vähendada ettevõtja halduskoormust ja automatiseerida ettevõtjalt nõutud, riigile esitatavat aruandlust. Sealjuures võib e-kviitungite kasutuselevõtt Eestis kokku hoida ligi 40 miljonit eurot aastas.

400 miljoni paberkviitungi trükkimiseks kulub 20 tonni paberit, selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440 tonni vett. Trükkimisest tekib ligi 20 tonni jäätmeid.

Foorumi aruteludes leiti, et e-kaubanduse olukord on üldiselt hea, kuid makselahendusi saaks veelgi kasutajasõbralikumaks muuta, millest võidaksid nii kasutajad kui ka kaupmehed. „Eestis on väga populaarne pangalingi kaudu maksmine. Biomeetriliste andmete kasutamine tagab maksmisel nii mugavuse kui ka turvalisuse ja seega võiks ka pangalingi vahendusel makse kinnitamine olla võimalik sõrmejälje- või näotuvastusega,“ kommenteeris Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Lisateave

  • 2021. aasta alguses maksekeskkonna foorumi juurde loodud digitaliseerimise töögrupp töötas välja tegevuskava ettevõtete makseprotsesside ja seeläbi kogu maksekeskkonna digitaliseerimise toetamiseks. Töögruppi kuuluvad Eestis tegutsevad suuremad pangad, finantstehnoloogiaettevõtted ja makseteenusepakkujad, ettevõtjad erinevate erialaliitude kaudu ja avalik sektor. Töögruppi juhtis Eesti Pank koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
  • Töögrupp kaardistas Eestis kasutatavad makselahendused ja nende kitsaskohad ning pakkus lahendusi maksekeskkonna arendamiseks. Töögrupil valmis tegevusplaan aastateks 2021–2025. Tutvu tegevusplaaniga siin.
  • Reaalajamajanduse visiooni eesmärk on aastaks 2027 viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamine ja majandamine muutuksid taustal toimivateks tegevusteks, mis vähendaksid märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstaksid seeläbi kaude tootlikkust. Tutvu visiooniga siin.

Foto. Eesti Pank