Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Edukas mees ja lapsed

By

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Statistikaameti käsutuses olevad registrid ja andmekogud võimaldavad üsna kerge vaevaga panna kokku erinevat statistikat, mis aitab selgitada ühiskonnas toimuvate protsesside tagamaad. Seekord vaadeldakse Eestis elavaid mehi nende laste, hariduse, ameti ja sissetuleku järgi. Selgus, et Eesti isad saavad võrreldes lastetute meestega paremini hakkama. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Isaks saadakse hiljem kui emaks

Demograafilises mõttes ei anna sündimuse uurimine meeste järgi erilist väärtust. Lapsed saab küll paar, kuid analüüs tehakse siiski vaid ema järgi, sest tema saab alati üheselt kindlaks teha ja tema isik on teada. Isad on vahel teadmata, vahel jällegi selgub info nende kohta alles hiljem.

Perevääruste muutumist aga ei soodusta see, kui jätta mehed sündidest ja lastest rääkides tähelepanuta. Mehel on ju tähtis ja asendamatu roll pereelus ja laste saamisel.

Mehed saavad isaks enamasti natuke hilisemas eas kui naised emaks. Keskmiselt on isad lapse sünnihetkel kolm aastat vanemad kui emad. Viimaste sünniandmete põhjal on kõige rohkem isasid, kes on lapse sünnihetkel 31-aastased. Alla 17-aastaseid isasid on võrdlemisi vähe. Varasematel aastatel on väga noori isasid olnud mõnevõrra rohkem, millest võib järeldada, et laste teadlikkus ja seksuaalharidus on paranenud. Viimase nelja aasta jooksul on sündinud kokku 16 last, kelle isa oli 14–16 aastat vana. Samal ajal on suurenenud nende isade hulk, kes on lapse sünni ajal üle 50 aasta vanad, kuus last on sündinud isegi vähemalt 70-aastasele isale.

Vähem kui pool (seitsmest mehest kolm) 30. eluaastates meestest on lastetud. Igal neljandal 40-ndates mehel pole lapsi. Vanemas eas enam väga palju isaks ei saada, kuid lastetuid mehi jääb järjest vähemaks (umbes 15%). Sellest võib järelda, et isad elavad lastetutest meestest kauem. Lastetuid vähemalt 45-aastaseid naisi on 10% kandis. Vähemalt kolm last on igal viiendal (20%) vähemalt 40-aastasel mehel.

Lapsi on rohkem kõrgharidusega ja eesti rahvusest meestel. Neil on 0,1–0,2 last keskmisest rohkem (arvestatud vähemalt 45-aastaseid mehi). Kõigepealt hakkavad 20. eluaastates lapsi saama põhiharidusega mehed, kuid juba 30-ndate teisest poolest on kõrgharidusega meestel laste arv kõige suurem. Alates 40. eluaastast on kõrgharidusega meestel üle 0,3 lapse rohkem kui põhiharidusega meestel.

Naistel on olukord vastupidi. Kõige rohkem on lapsi põhiharidusega naistel. Neil on keskmine laste arv isegi üle 2,1, mis on rahvastiku taastest rääkides väga oluline. Samal ajal on 40-. eluaastates kõrgharidusega naistel lapsi keskmiselt mõnevõrra rohkem kui vanemate vanuserühmade kõrgharidusega naistel. Põhiharidusega naised saavad aga varasemate põlvkondadega võrreldes nüüd vähem lapsi. See on oluline muutus Eesti sündimuses.

Pereloomiseas (25–39-aastaste hulgas) on kõrgharidusega mehi 28%, kõrgharidusega naisi aga 34%. Tundub, et just selline paar on võti, et ühes Eesti peres kasvaks rohkem lapsi. Kahjuks jääb osa naisi üle. Kindlasti ei välista haridustaseme erinevus pere loomist, kuid vähendab naistel võimalust leida endale partner. Seda eriti Tallinnas ja Tartus, kus on noori naisi meestest rohkem.

Lasterikkad tippspetsialistid ja juhid

Haridus annab ameti ja palga. Statistika näitab, et isad teenivad rohkem kui lastetud mehed. Kolmandik 40–59-aastastest isadest teenis maksuameti andmetel 2017. aastal brutotulu vähemalt 1500 eurot kuus. Lastetutest meestest teenis sellist tulu vaid viiendik.

Isadel on seega kõrgem haridus ja palk. Selle põhjal võiks järeldada, et kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavatel meestel on keskmisest rohkem lapsi. On loogiline, et see ametite kaupa erineb. Et võrdlus oleks adekvaatne (mõnele ametikohale saamiseks on vaja varasemat karjääri ja osa ameteid on populaarsed noorte seas), on siin vaadeldud ainult 40–59-aastaseid mehi neis ametirühmades, kus on vähemalt 100 meest ametiala kohta.

Selgus, et kõige rohkem lapsi on religioonivaldkonna tippspetsialistidel (eriti pastoritel). Neile järgnesid seadusandjad (ennekõike volikogu komisjonide esimehed ja riigikogu liikmed). Üldiselt on aga kõige rohkem lapsi tippspetsialistidel ja juhtidel. Nendel ametikohtadel kokku töötab 30% meestest.

Kõige vähem on lapsi lihttöölistel, näiteks köögiabilistel, koristajatel, pakkijatel ja jäätmesorteerijatel, keda on 6% kõigist ametialade esindajatest.

Miks on nii, et isad on keskmistest meestest paremad? Kas naised valivad mehi, kes on juba enne edumeelsemad või muudab isaks olemine mehed püüdlikumaks? Ilmselt nii seda kui ka teist.

Varasematest uuringutest on selgunud, et laste saamine sõltub peamiselt turvalisusest – pere majanduslikest võimalustest, mõlema vanema olemasolust ja laiemalt riigi majanduslikust olukorrast. See analüüs näitas, et lapse isaks valitakse elus paremini hakkama saavaid mehi. Järelikult soodustab sündimust turvalisus.

Foto: Statistikablogi

Välisüliõpilased ja Eesti?

By

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Sihtasutuse Archimedes tellimusel statistikaametis valminud värskes analüüsis uuriti, kui suurt maksutulu toovad välisüliõpilased Eestile siin töötades.

Õppeaastal 2018/19 maksid välisüliõpilased ja välisvilistlased Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna üle 10 miljoni euro. Pooled välisüliõpilased jäävad Eestisse tööle ka pärast õpingute lõpetamist.

Üle poolte välistudengitest töötab

Eesti kõrgkoolide haridus paistab maailma kõrgharidusturul üha rohkem silma. Siinsed ülikoolid liiguvad rahvusvahelistes kvaliteediedetabelites järjest ülespoole, meelitades aasta-aastalt siia rohkem välisüliõpilasi ja -teadlasi.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis õppivate välisüliõpilaste arv viiekordistunud, kuid samal ajal on vähenenud kohalike üliõpilaste arv. Millised on meile saabunud välisüliõpilased ja kuivõrd nad võiksid siinsel tööturul leevendada tööjõupõuda?

Eesti hariduse infosüsteemi ning maksu- ja tolliameti töötamiste ja sissetulekute andmete analüüsi käigus selgus, kui paljudel välisüliõpilastel on Eestis õppimise ajal ja pärast õpinguid kokkupuuteid Eesti tööturuga ning kui suur osa neist on vähemalt korra Eestis registreeritult töötanud ja millist tasu on nad töötamise eest saanud.

Õppeaastal 2016/17 oli õpingute ajal vähemalt ühel korral registreeritult töötanud 48% välisüliõpilastest, 2018/19. õppeaastal oli neid juba 53%. Kohalikest üliõpilastest on töötanud 85%. Seejuures maksid 2018/19. õppeaastal välisüliõpilased Eestis töötamiselt tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui eelneval õppeaastal.

Kes maksid kõige rohkem tulumaksu?

Õpingute lõppedes õppeaastal 2017/2018 jäi Eestisse tööle veidi üle poole (51%) välisüliõpilastest ning rohkem kui 90% kohalikest vilistlastest. Kõige rohkem jääb välisüliõpilasi tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning tehnika ja tootmise valdkonda. Kaks kolmandikku neist oli lõpetamisele järgneva õppeaasta jooksul töötanud Eestis vähemalt ühe korra.

Eestis töötamise pealt maksid lõpetamisele järgneval aastal kõige suurema summa tulumaksu ehk kokku veerand miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia välisvilistlased. Ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas oli välisüliõpilastest lõpetanuid üle kahe korra rohkem ja tulumaksuna panustasid nad peaaegu sama suure summa.

Kas meile tulevad talendid, keda vajame?

Välisvilistlased töötavad võrreldes kohalike koolilõpetajatega harvemini avalikus sektoris ja tervishoius. Suurema tõenäosusega lähevad välisvilistlased tööle ka välisomanikuga ettevõtetesse. Pooled välisvilistlastest ning vaid 18% kohalikest koolilõpetajatest töötasid välisomanikuga ettevõttes.

Kohalike lõpetajatega võrreldes töötavad välisvilistlased sagedamini ettevõtetes, mis tegutsevad info ja side ning töötleva tööstuse alal, aga ka majutuse ja toitlustuse ning haldus- ja abitegevustega seotud ettevõtetes (sh töövahendusfirmade kaudu tehtud tööd).

Foto ja loe edasi siit…

Lastega naine ja abielu

By

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Lastega naise positsioon on muutunud ja seda just viimasel paarikümnel aastal. Lapse saamine ei takista naisel uut partnerit leidmast ning selles on erinevus meestega vähenemas. Lisaks on suurenenud inimeste hulk, kes saavad lapsi erinevate partneritega.

Statistikamaailmas on naiste väärtusest rääkides olnud seni peamiseks mõõdupuuks palgalõhe. Kindlasti on sama tähtis vaadelda eraldi naise edukust emana, sest lapse saamine on oluline sündmus ja see mõjutab naist rohkem kui meest. Tihti on see aeg, mil tuleb teha oma elus olulisi valikuid. Ema positsiooni ühiskonnas võib analüüsida nii tööjõu- kui ka abieluturu vaatevinklist. Seekord keskendun viimasele.

Loodusseadused peavad paika

Võrdlesin vähemalt kahe lapsega emasid ja isasid, kelle laste mõlemad vanemad on teada ning kes olid vaatlushetkel kuni 60-aastased. Tulemustest selgus, et 20 aastaga on suurenenud nende inimeste arv, kes saavad lapsi mitme partneriga. Igal viiendal mehel ja igal kuuendal naisel on lapsed mitme partneriga.

Aastal 2000 oli erinevate partneritega lapsi saanud mehi 15% ja naisi 8%. Erinevus sugude vahel oli 6,6%. Aastaks 2019 on see erinevus kahanenud 4,5%.

Meeste hulgas on rohkem neid, kellel on lapsi mitme partneriga. See reegel on loodusseadustega kooskõlas. Loomaökoloog Raivo Mänd on korduvalt leheveergudel selgitanud, et loodus soosib isastel võimalikult paljude partnerite himustamist. Emastel aga on kalduvus ihaldada pigem väheseid, aga see-eest konkurentsivõimelisemaid isaseid – kõige elujõulisemaid, vapramaid, targemaid, elukogenumaid (st endast vanemaid), dominantsemaid ja rikkamaid, kes pärandaksid oma võimekuse ka emase järglastele. Seda tendentsi kinnitas ka meie hiljuti avaldatud analüüs isadest (https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/), millest selgus, et keskmised isad on lastetutest meestest targemad, edukamad, tervemad, oma naisest pisut vanemad ja teenivad teistest meestest rohkem. Järelikult on naistega võrreldes rohkem mehi, kes jäävad lastetuteks, edukamad aga saavad lapsi mitme naisega.

Naise positsioon ajaloos

Mitme partneriga laste saamine mõjub meeste ja naiste mainele erinevalt. Õigupoolest on see naiste renomeele ajas eri moodi mõjunud. Nõukogude ajal ja selle järellainetusena ka taasiseseisvunud vabariigi alguses pälvis vallasema staatus ühiskonnas sageli hukkamõistu, kuid see pole alati nii olnud.

Folklorist Merilin Metsvahi uurimused näitavad, et 18. sajandil ja varem suhtuti siinkandis lapsega või lapseootel vallalisse tüdrukusse rahulikult ja abieluranda jõudmisel võis laps isegi kasuks tulla. See oli kui kindel tõend, et naine on võimeline lapsi saama ja abikäed on majapidamises kohe lisaks võtta. Lugupidamist lastega naiste suhtes kinnitavad erinevad säilinud ülestähendused, rahvajutud ja kombekirjeldused. Näiteks vahel vallalised tüdrukud isegi valetasid end rasedaks, et saaks naise seisusesse ja tanu alla. See kinnitab, et Eesti ajaloos oli naise positsioon üsna kõrge. Meestekesksest Euroopast saabunutele oli see võõras. Enamikus Lääne-Euroopa piirkondades oli naine täielikult mehele allutatud ning meesliin võrreldamatult tähtsam kui naisliin.

Pea kõikjal Lääne-Euroopas oli vallasema karistuseks ihunuhtlus, häbistamine või isegi hukkamine. Eesti aladel hakkas varasem liberaalne suhtumine muutuma alles 19. sajandi keskpaiku, mil talusid hakati päriseks ostma ja talu pärijaks sai pere vanim poeg. Isaduse küsimus muutus siis varasemast olulisemaks ja naiste-meeste suhted teravnesid.

Uude suhtesse koos lapsega

Kuni 20. sajandi keskpaigani valitses Euroopas seis, kus abielud olid püsivad ja perekonnamudel traditsiooniline. See saavutati kahel põhjusel. Esiteks oli naine mehe ülalpeetav ja ta poleks suutnudki üksi lapsi kasvatada. Teiseks ei olnud abielu lahutamine kooskõlas sotsiaalsete normidega. Koos naiste suurema osalemisega tööturul hakkas muutuma arusaam perekonnast ja selle funktsioonidest. Naised said võimaluse lahutada ebaõnnestunud abielud (Hansson, 2009).

Eestis lahutati möödunud sajandi esimesel poolel võrreldes teiste Euroopa riikidega pisut rohkem abielusid (Rootalu, 2018; Tammik, 2014), naised olid iseseisvamad ja töötavaid naisi oli rohkem. Ka nõukogude ajal sai naine iseseisvalt hakkama, aga lapsega üksi jäänud naisel oli väiksem võimalus endale uus partner leida.

Lahutuste ja kordusabielude arv suurenes Eestis 1990ndatel. Sellest ajast on järjest tavapärasem, et uude suhtesse jõutakse lapsega eelmisest suhtest.

Praeguseks on kärgpere üha levinum. Sinu lapsed ja minu lapsed kiusavad meie lapsi. Eks see ole hea ja halb ühtaegu. Ühest küljest pole inimesed enam oma paarisuhte vangid, teisalt võib-olla loobutakse vahel suhtest enne, kui on proovitud võimalusi seda jätkata. Veelgi halvem variant oleks, kui püsisuhetes on naised allutatud tugevale meeste kontrollile.

Naiste väärtustamine ei tohiks käia jõu- ja sunnimeetmetega või võrdluses meeste standarditega. Oleme olnud Euroopas erandlik riik, kus naised olid ühiskonnas kõrgel positsioonil, nüüd aga paistame silma Euroopa suurima soolise palgalõhega. Võime loota, et eestimaalastele on vereliini pidi edasi antud ammu juurdunud teadmised ja muutused mõlemat sugupoolt väärtustava ühiskonna poole saabuvad seetõttu kergemalt ja kiiremini.

Kasutatud allikad

Hansson, Leeni (2009). Muutused perekonnakäitumises ja -rollides. Hansson, Leeni (EditorsAbbr). Töö. Kodu ja vaba aeg: argielu Eestis aastatel 19852009 (38 –70). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Metsvahi, Merili (2015). “Tüdrukut poisi käte vahelt magamast leida pole nende seas häbiasi.” August Wilhelm Hupeli avaldatud talupoegade seksuaalelu kirjeldused eesti perekonna ajaloo kontekstis. Ariadne Lõng, 1/2, 104­–127.

Rootalu, Kadri (2018). Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives. Doktoritöö, Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Foto: Statistikablogi

Elektriautod koguvad poolehoidjaid

By

Aasta 2019 hakul oli Eestis registreeritud ligi 746 500 sõiduautot, neist 7598 olid elektri- või hübriidsõidukid. Elektrisõidukeid oli 1254, mida oli 5% rohkem kui aasta varem. Aastaga tegi jõudsa ehk tervelt 35% hüppe registreeritud hübriidsõidukite arv.

Elektrilisi ja hübriidsõidukeid on viimastel aastatel tulnud Euroopa Liidus (EL) tänavatele ja maanteedele pidevalt juurde. Aastal 2017 oli EL riikides registreeritud 262 miljonit sõiduautot. Umbes 2 miljonit (0,8%) neist olid elektriautod või hübriidelektrisõidukid, mida saab kasutada koos bensiini- või diiselmootoriga. Hübriid-elektriautosid oli 1,5 miljonit ehk ligi seitse korda rohkem kui 2013. aastal (0,2 miljonit). Sõiduautode arv kokku suurenes EL-s viie aastaga 6%.

ELi riikidest, mille kohta andmed on kättesaadavad, oli 2017. aastal viis riiki, kus üle 1% registreeritud autodest olid elektri- või hübriidsõidukid: Rootsi (2,4%), Poola (1,9%), Ühendkuningriik (1,5%), Prantsusmaa (1,4%) ja Belgia (1,2%). Enim on ELis registreeritud elektri- või hübriidsõidukeid Ühendkuningriikides (460 119), Prantsusmaal (450 378) ja Poolas (428 260).

Eurostati viimaste andmete järgi töötas EL riikides aastal 2017 üle poole sõiduautodest bensiiniga. Alternatiivseid kütuseid, nagu elektrit, maagaasi, bio- ja muid kütuseid kasutati sõiduautodes kõige rohkem Poolas (15%), Leedus (9%), Itaalias ja Lätis (mõlemas 8%).

Elektriautode müügi tipp

Elektriautod leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid. Hitiks muutusid elektriautod 20. sajandi alguses. Nende käsitsemine ja sõidumugavus tegid bensiiniautole silmad ette. Elektriautode müügi tipp maailmas oli aasta 1912.

Sel sajandivahetusel ilmusid maanteedele ka esimesed hübriidautod, mis töötasid nii elektri- kui ka bensiinimootoriga. Odava nafta ülekülluse tõttu jäid aga järgnevatel kümnenditel elektriautod tagaplaanile. Ülemaailmne energiakriis 1970-ndatel suurendas taas üldsuse huvi elektriautode vastu.

Eelmise sajandi viimasel kümnendil hakati aktiivsemalt tähelepanu pöörama keskkonnale ja säästvale arengule. Sellest ajast on pidevalt elektriautosid täiustatud ja keskendutud ökonoomsuse suurenemisele.

Eesti teedele ilmusid esimesed tänapäevased elektriautod elektromobiilsuse programmi algatusel 2011. aastal, mille järel rajati laadimistaristu ja 2014. aastal lisandus toetuse abil üle pooletuhande elektriauto.

Plussid ja miinused

Elektriautod on tavaautodest märgatavalt kallimad, peamiselt kergitab nende hinda aku. Elektriauto sõidukilomeeter maksab jällegi mitu korda vähem kui sisepõlemismootoriga auto oma, sellega sõites kaasneb vähem müra ega teki heitgaase.

Elektriautode peamisteks miinusteks võib pidada suurt ajakulu akude laadimisel, laadimiskohtade paiknemist ja väikest sõiduulatust, eriti talvistes oludes.

Hübriidautod kasutavad sõitmiseks mitut energiaallikat – elektri- ja sisepõlemismootorit. Hübriidsõidukid on efektiivsemad kui tavalised bensiini- või diiselmootoriga sõidukid ja need toodavad vähem heitmeid.

Riik annab hoogu elektriautodele

Aastal 2017 oli rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel maailmas kasutusel umbes 3,1 miljonit elektriautot, kümne aasta pärast aga oodatakse teedele juba üle 100 miljoni elektriauto. Sellele aitavad kaasa poliitikad, mis soodustavad elektriautode kasutuselevõttu. IEA andmetel jääb siiski küllaltki palju ruumi ka sisepõlemismootoriga autodele. Aastail 2035–2040 peaks autode koguarv ulatuma planeedil 2 miljardini.

Hiljuti astus Eesti riik suure sammu, et aidata kaasa keskkonnasõbralikemate elektrisõidukite levikule. Vastu võeti elektrisõidukite toetusmeede. Äsja avas keskkonnainvesteeringute keskus ka taotlusvooru elektriliste sõidukite ostutoetusteks. Toetuste kogusumma on 1,2 miljonit eurot ning see on eelkõige mõeldud transpordiettevõtetele. Selle summa eest on võimalik soetada kuni 240 elektriautot. Jääme huviga ootama tulevikustatistikat, mis näitab, kuivõrd suudavad sellised meetmed meie riigis elektriautode menu suurendada.

Foto: Statitikablogi

Magistrandid saavad oma teadmisi praktiseerida Pärnu kohalikus ettevõttes

By

Massaaži praktiseerivad Tartu Ülikooli Pärnu kolledži rahvusvahelise magistrikava Heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine üliõpilased Wasa Resort spaas, mis koostööpakkumise rõõmsal meelel vastu võttis ning meile oma uksed avas.

Wasa Resort on Pärnu kõige uuem ja omapärasem spaahotell, mis rannapiirkonnas ka kohe silma torkab. Huvitav disain ja ruumilahendus annab hotellile võimaluse teistest spaahotellidest ümbruskonnas eristuda. Uus spaa on lisaks hotellikülastajatele valmis vastu võtma ka Pärnu kolledži üliõpilasi, kes otsisid võimalusi praktilise õppetöö läbiviimiseks. Esimest korda Pärnus toimetavad kolledž ja spaa koos kombineerides teooriat ja praktikat kahes asukohas: loengud kolledžis ja praktiline õpe spaas. Etteruttavalt võib öelda, et tegemist ei ole spaaterapeutide väljaõppega, tegemist on kolledži magistrantide vabaainega, mida kolledž korraldab koostöös Wasa Resort spaaga.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Heaolu- ja Spaateenuste disaini ja juhtimise magistrikava on regioonis ainulaadne ja seda pakutakse rahvusvahelistele tudengitele kõikjalt maailma maadest. Siin õpivad koos üliõpilased küll Sri Lankalt ja Pakistanist, Montenegrost ja Gruusiast, kuid samuti meie naaberriigist Lätist ja muidugi kodusest Eestist. Ka eesti üliõpilased on õppekavale igati oodatud!

Massaažikoolituse eestvedaja ja koolitaja on TÜ Pärnu kolledži magistrant Khatereh Zandiyeh

Iraanist, kellel massööritöö kogemust piisavalt. Juba kevadel pakkus ta välja idee korraldada kolledži üliõpilastele praktiline massaažikoolitus, mis võimaldaks selgitada massaaži olemust ja hüvesid tervisele. Teooriast jääb massaažiõppes väheseks, juurde on vaja isiklikku praktilist kogemust. Just seda nüüd tudengid omandamas ongi.

Tai õlimassaaž põhineb spetsiaalsel massaažitehnikal ning looduslike õlide koosmõjul, mille läbi saavutatakse sügav lõdvestus, mis aitab kehal ja vaimul taastuda. Massöör töötab nn energiakanalitega, mis massaaži käigus saavad avatud ja stimuleeritud nii, et energia kehas jälle vabalt liikuda saaks. Tai õlimassaažil on sarnasused aroomimassaažiga, sest looduslikud õlid mõjuvad meeltele ning mõjutavad otseselt meie emotsioone ning meeleolu.

Säärane koostöövorm TÜ Pärnu kolledži ja Wasa Resort spaa vahel on uudne ja väga tervitatav. Üliõpilased saavad juba õpingute alguses kaasatud reaalsesse spaamaailma ning Wasa Resort omakorda tervitab täiendavaid teadmisi, mida nende töötajad koolitusest juurde saavad, samuti uusi ideid ja inspiratsiooni, mida noored alati endaga kaasa toovad.

Lisainformatsioon:

Heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine Praktilise suunitlusega õppekava, mis keskendub inimese heaolu tõstmiseks suunatud teenuste loomisele ja juhtimisele. See on ainus sarnane magistriprogramm terves Euroopas, mitte kusagil mujal ei keskenduta spaa temaatika kõrval heaoluteenustele laiemalt. Õpe toimub koduses Eestis, kaasatud on välisõppejõud, multikultuurne üliõpilaste seltskond ning rohkelt ettevõtluskülastusi.

Foto: TÜ Pärnu kolledž

Tuleohutute talvepühade ABC

By

Alanud talv ja pühade hooaeg toob tuleõnnetuste kõrghooaja, kus ohtu kujutavad nii ülekütmine, küünalde põletamine kui ka kaunilt säravad kuusetuled.

„Möödunud talvel ulatusid Seesam kindlustusele teatatud tulest tingitud kahjud miljoni euroni. Enam kui pooltel juhtudest olid süüdi rikked elektripaigaldistes ja seadmetes. Neile järgnesid järelvalveta jäetud küünaldest alguse saanud tulekahjud. Kahjuks näeme oma töös, et paljud õnnetused on ohutusnõuete hoolsama täitmise ning kütte- ja elektriseadmete regulaarse kontrolliga lihtsasti ennetatavad,“ rääkis Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Külmaperioodil on tihti tulekahju põhjuseks ka ahju ülekütmine, mis tuleb päevakorda just suuremate külmade ajal. “See oht varitseb inimesi ka maakodudes, kuhu pühi veetma suundutakse – teada on juhtumid, kus külm tuba on vaja kiirelt soojaks saada ning liigsest agarusest ja ülekütmisest saab alguse kogu maja põleng. Sellises olukorras võivad kahjud ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse ning hullemal juhul ohtu sattuda ka inimelud,“ sõnas kindlustaja.

Kuid ahjud ei ole siin ainsad süüdlased. Levinud tulekahju allikateks on ka teised küttesüsteemid: elektriradiaatorid, gaasiseadmed ja soojuspumbad. Kohtumise n-ö punase kukega hoiab ära vaid kütteseadme regulaarne kontroll ja hooldus.

Tuleohtu kujutavad ka katkised kuusetuled

„Hoolimata pidevast meelde tuletamisest kipuvad inimesed endiselt ohutusnõudeid rikkuma ka küünalde põletamisel. Pealtnäha ohutud õueküünlad jäetakse terrassile või õue liialt majaseina või mõne muu süttiva materjali lähedusse ilma järelevalveta, tajumata, et see on reaalne ohuallikas,“ toonitas Gilden.

Sama lugu on ka tuba ehtivate küünaldega. Piisab sellest, et laps, sõber või lemmikloom nõuab tähelepanu ning samal hetkel võibki valesse kohta pandud küünlast alguse saada tulekahju. Seesami kahjukäsitlejad on üsna värskelt sellise kahjuga ka kokku puutunud – vaatamata kiirele reageerimisele oli kahju suuruseks pea 10 000 eurot. On õnn, et seekord sai kiire reageerimisega suurem kahju ära hoitud, kuid alati see nii ei ole.

Kui elava leegiga kuuseküünlad on tänapäeval pigem harv nähtus, on küllalt kodusid, kus jõulurõõmu toob elektriküünaldega jõulupuu. „Tulekahju põhjuseks ei ole alati lahtine tuli, aga ka näiteks elektriliste jõuluehete vigased juhtmed, mida peab alati kontrollima,“ tõi Gilden välja potentsiaalse ohukoha. “Sellised õnnetused on küll väga harvad, kuid need võivad tekitada ulatuslikke kahjusid. Kuiv vaigune kuusk põleb praksudes ja kiiresti nagu säraküünal,” sõnas ta.

Kuigi suitsuandur kuulub majapidamiste kohustuslikku arsenali juba üle kümne aasta, leidub kindlustaja sõnul endiselt palju kodusid, kus tuleohutusse suhtutakse pisut liiga kergekäeliselt. „Turvaliseks pühadeperioodi nautimiseks soovitame üle vaadata nii enda kui ka lähedaste suitsu-või vingugaasiandurid, mis võivad vajalikul hetkel elu päästa.“

Et saabuvatel pühadel end turvaliselt tunda, jagas Seesami esindaja nõuandeid, kuidas potentsiaalsed tuleallikad juba eos ohutuks muuta:

  • Ära jäta ühtegi lahtist leeki järelevalveta – ei õues ega toas!
  • Kutsu külla korstnapühkija (ka maakodusse!), et välistada enne suuremat külmaperioodi tahmapõlengu oht küttekolletes.
  • Kontrolli elektriseadmeid ja veendu, et pidustuste käigus pikendusjuhtmesse ühendatud seadmete koormus ei ületaks soovituslikku piiri.
  • Eemalda ahjude ja kaminate lähedusest igasugune kraam, mis võib süttida.
  • Kui võtad ahjust või kaminast tuhka, siis pane see mittepõlevasse anumasse. Iial ei tea, kus on see sädemeke, millest tuli võib alguse saada.
  • Aseta küünlad mittepõlevale alusele ja ära pane neile põlevast materjalist kaunistusi külge. Jõulused mansetid on küll ilusad, kuid neile on sisse kirjutatud tuleoht.
  • Kasta tubast jõulupuud iga päev.

Kui tunnete inimesi – naabreid, lähedasi või tuttavaid – kellel pole veel kodus suitsuandurit, siis palun pistke see kingikotti!

Foto: seesam.ee

Aktiivne kodulaenuturg viitab inimeste suurele kindlustundele

By

Eluasemelaenuturg püsis aktiivne ka 2019. aasta novembris. Kuigi viimasel ajal on majanduses olnud näha kasvu aeglustumist, soosib tööturu olukord endiselt töötajat. Kiire palgakasv on inimeste kindlustunnet suurena hoidnud ja nõudlus kinnisvara järele on endiselt tugev.

Pankade eluasemelaenude portfelli maht on kosunud 8 miljardi euroni, mis tähendab, et aastaga on see kasvanud ligi 7 protsenti. Ka uusi laene on väljastatud mõnevõrra suuremas mahus kui samal ajal eelmisel aastal. Kuna eluasemehinnad on kasvanud, siis on ka keskmine laenusumma varasemast suurem. Keskmine eluaseme ostuks võetud laenusumma kasvas kolmandas kvartalis aastaga ligi 10%, 84 000 euroni.

Ettevõtete laenuportfelli maht oli novembris 9,3 miljardit eurot, mida on umbes sama palju kui aasta eest. Portfelli maht oleks muidu kasvanud umbes 4 protsenti, kuid ühe panga portfell viidi oktoobris Eestist välja ja üks filiaal lõpetas novembris tegevuse. Uusi pikaajalisi laene on viimastel kuudel väljastatud tavapärasest pisut väiksemas mahus, mis võib olla märk väiksemast investeerimisaktiivsusest. Ettevõtete investeerimisotsuseid võib mõjutada see, et majanduse olukorrast räägitakse varasemast negatiivsemas võtmes.

Novembris püsis ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal tavapärasest märksa kõrgemal tasemel (3,7%) – samamoodi nagu kahel eelmisel kuul. Tõusu on paljuski põhjustanud üksikud tehingud kinnisvarasektoris. Ettevõtete laenutingimused seega samavõrra halvenenud ei ole. Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes novembris aasta alguse tasemele ehk 2,5 protsendile.

Eestis tegutsevad pangad on laene väljastanud kokku 19,3 miljardi euro ulatuses. Laene rahastatakse suures ulatuses residendist ettevõtetelt ja majapidamistelt kaasatud hoiustega, mille kogumaht on kasvanud 15 miljardi euroni. Majapidamiste hoiused on viimase aastaga kasvanud 9 protsenti, kokku 8 miljardi euroni; ettevõtete hoiused aga 5 protsenti, 6,9 miljardi euroni.

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender

Foto: Eesti Pank

Millele kulutavad eestlased jõulude ajal raha?

By

(Sisuturundus)

Laste pikad soovinimekirjad, kingitused lähedastele ja töökaaslastele… Jõulud on andmise aeg. Peale kinkide kulub raha ka pidude ja majapidamise peale. Kuna jõulud on eestlaste jaoks aeg, mil terve perega kokku saada, siis jõululaua katmine, maja ja tubade kaunistamine võtab enda alla üsna kopsaka summa. Jõulukaunistused muutuvad üha uhkemaks ning hinnad kallimaks, kuid kaunis jõulurüüs kodu soovib endale igaüks. See on viinud paljud eestlased taga ajama sooduspakkumisi või pannud alternatiivide poole vaatama. Kuhu kulub eestlaste raha jõulukuul ning kust leitakse rahastus?

Pole saladus, et jõulude ajal läheb enamus raha kingitusteks. Olgu selleks siis lastele mänguasjad, kallimale kaunis ehe, sõpradele ja pereliikmetele kinkekaardid või uus mobiiltelefon. Unustada ei saa ka maiustusi, mis on jõulude lahutamatu osa – kommipakid, advendikalendrid ja loomulikult piparkoogid. Inimeste jaoks on oluline leida oma lähedasele see õige kingitus, mis jõulupäeval kingisaajat rõõmustaks. Samas on üha enam märgata tendentsi, et ei soovita mõttetult kulutada ja osta kinke lihtsalt sellepärast, et midagi peab olema, samas teades, et mõttetu kink võib jääda nurka tolmu koguma. Praktilise meelega eestimaalased eelistavad kasulikke kingitusi kas riiete või tehnika näol. Sageli valitakse asjade asemel elamuskingitus kas teatri- või spaakülastuse näol. Üha enam eestlasi soovib jõulude ajal tegeleda ka heategevusega.

Allikas: unsplash.com

Jõulukuu kulutused

Jõulud on üks kõige kulukam aeg aastas. Võrreldes 2018. aasta novembrikuuga suurenes sama aasta detsembris jaekaubanduse müügitulu 12%. See on tavapärane pühadest tingitud müügiarvude tõus. Suure osa neist lisakulutustest moodustavad kindlasti jõulukingid, kuid kingid ei ole ju ainus kulutus detsembris. Sinna kuuluvad ka erinevad jõulukaunistused, sealhulgas jõulutuled, mis mõnikord vajavad isegi iga aasta vahetamist. Eestlaste toidukorv on detsembris võrreldes ülejäänud aastaga samuti duvalt kallim. Olgu põhjus siis selles, et tulemas on palju külalisi või lubatakse oma ostukorvi tähtpäeva puhul midagi erilisemat.

Keskmisele eestlasele võivad ülaltoodud kingisummad tunduda üllatavalt suured. Kust küll inimesed selleks raha saavad? Kuna jõulud ei tule kunagi ootamatult, siis enamasti kaetakse kulud pere eelarvest ja selleks ekstra kõrvale pandud rahadest. Levinud viis on ka kulusid hajutada ning mitte jätta kõiki kingiostmisi detsembrisse. Muidugi on ka neid, kes plaanivad kulutusi katta laenuga, olgu selleks siis väikelaen, kiirlaen või laen sõpradelt, sugulastelt. Kõige rohkem kulutavad need, kes teevad enne jõule viimase hetke emotsioonioste. Iga pere proovib leida enda jaoks sobiva lahenduse jõulukulutuste kontrolli all hoidmiseks.

Kui palju maksavad kingid?

Tänavaküsitlus näitas, et inimeste jõulukinkide eelarve jääb 100-200 euro kanti, kuid loomulikult on varieeruvus suur sõltuvalt sissetulekutest ning kommetest. Maalehe küsitluse järgi kulutab 32% inimestest kinkidele kuni 100 eurot, 19% soovib hakkama saada 500 euroga. Vaid 15% ei teegi jõulukinke ja 6% valmistab need ise, raha kulutamata.

Kuigi kulutused tunduvad keerlevat kingituste ümber, on enamus eestlaste jaoks jõulud ennekõike perega veetmise aeg. Nende jaoks on jõulud aeg, mil perega maha istuda, nautida pidulauda ning jõulurahu. See kajastub ka jõulukaunistuste ja toidukorvi maksumuses. Selleks ollakse valmis ka vastavaid kulutusi tegema. Jõulud ei tule kunagi ootamatult ning see võimaldab kulutusi paremini planeerida. Muidugi juhtub alati ka ootamatuid kulutusi ning ka nende katmiseks peab olema valmis. Tarbimisele ja ökoloogilisele jalajäljele pööratakse üha rohkem tähelepanu ning internetist võib leida nõuandeid, kuidas mitte oma jõulud keskkonnasäästlikumaks muuta.

Foto: unsplash.com

8K telerid seavad teleritööstuses uue standardi

By

Elektroonikafirma LG teatasL ON nende telerid esimesed maailmas, mis ületavad tarbijatehnoloogia ühenduse CTA kehtestatud ülirange lävendi, mis määratleb 8K Ultra HD kvaliteediga tooted ja teenused.

USA-s asuv CTA töötas välja 8K Ultra HD ametliku tähenduse ja logo, et nii jaemüüjate kui ka tarbijate jaoks oleks olemas üks ühtne ja selge määratlus, millised tooted vastavad oma kvaliteedilt 8K Ultra HD põhinõuetele. LG Real 8K telerid, mis teevad oma debüüdi 2020. aasta CES tehnoloogiamessil, on esimesed nõuetele vastavad tooted.

CTA 8K määratlus põhineb rahvusvahelise ühenduse International Committee for Display Metrology lävendil. Kontrastsuse modulatsioonil (CM) põhinevatel mõõtmisjuhistel öeldakse, et eraldusvõime peab vastama vähemalt 50-protsendilisele CM-i künnisele ning omama vähemalt 33 miljonit aktiivset pikslit, et kvalifitseeruda 8K UHD-ks. Ka muud standardiseerimisasutused, nagu näiteks Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO, kasutavad selle valdkonna hindamiskriteeriumina kontrastsuse modulatsiooni.

2020 aasta jaanuarist alates kuvatakse igal LG 8K teleril CTA 8K UHD logo. LG uued 2020. aasta mudelid on ainsad, mis kõik annavad CM väärtusi ülikõrges 90% vahemikus, samas kui mõnede teiste mudelite näitajad jäävad endiselt vaid esimeste kahekohaliste arvude tasemele.

Kolmanda osapoolena ekraane testinud Intertek kinnitas, et 75” LG NanoCell 8K teler ületab ICDM-i seatud CM-i nõude, kuna seade tagastab muljetavaldava 90% CM horisontaalselt ja 91% CM vertikaalselt. Teine juhtiv rahvusvaheline testimisettevõte VDE (Verband Deutscher Elektrotechniker) teatas peaaegu samadest CM tulemustest.

„Hinnatud ekspertassotsiatsiooni CTA 8K UHD logo annab tarbijatele selge sõnumi, et LG Real 8K teler pakub neile oodatava vaatamiskogemuse,“ ütles Nam Ho-jun, LG Home Entertainment Company teadus- ja arendustegevuse asepresident. “LG 2020. aasta 8K telerid seavad teleritööstuse uue standardi.”

Foto: LG.com

Fazeri pagarikojad laienesid: käsitsi tehtud värskeid pätse saab nüüd kolmest Tallinna hüpermarketist

By

Aasta alguses Tallinnas uuendusliku pagarikoja avanud Fazer laienes küpsetuspunktidega ka Rocca al Mare ja Sikupilli Prismadesse ning pakub nüüd käsitsi tehtud värskeid pätsilisi kolmes Tallinna poes.

“Veebruaris avasime Kristiine Prismas esimese sellise kontseptsiooniga pagarikoja Eestis ning näeme, et tarbijad on selle äärmiselt hästi vastu võtnud,” sõnab Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra.

Fazeri pagarikodades valmib valdav osa müüdavatest pagaritoodetest kohapeal kodumaisest jahust professionaalsete pagarite kätetööna – alates taina valmistamisest ja pikast puhkeajast kuni krõbeda kooriku saamiseni kuumas ahjus. „Pagarikoda võimaldab meil pakkuda Fazeri pagaritooteid kõige värskemal ja kvaliteetsemal kujul ning reageerida paindlikult sellele, mida tarbijad meilt ootavad,“ lisas Eedra.

“Tänapäeval on hulgaliselt neid, kes otsivad ka igapäevasest toidupoe külastusest kvaliteetsest toorainest valmistatud tooteid ning erilisi maitseelamusi. Seega lähtume ka Fazeri pagarikodade tootevalikus sellest, et saaksime pakkuda kodumaisest jahust aeglaselt valminud käsitööpätse, millel on põnevad maitsenüansid,” selgitab Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra. Populaarseimate toodetena toob ta välja jõhvikate ja india pähklitega ciabatta ning oliivide, tomati ja basiilikuga vürtsitatud Vahemere pätsi.

Eestis ja kogu Baltikumis unikaalsed kaubanduskeskustes tegutsevad pagarikojad on aga end rahvusvaheliselt tõestanud kontseptsioon. Nimelt on põhjanaabrite juures Fazeri pagarikojad palavalt armastatud ning soov osta tavalisest toidupoest otse ahjust võetud värskeid pagaritooteid aina kasvab – hetkel tegutseb kaubanduskeskustes üle Soome 85 pagarikoda ning ainuüksi sel aastal avati neid 21.

“Tervelt viiendiku tarbijate jaoks on pagaritooted need, mille pärast poeskäik ette võetakse ning aina enam kasvab nõudlus ka värskete käsitsi tehtud pagaritoodete järele. Kuna tahame Prisma külastajatele pakkuda võimalikult laia ja mitmekülgset valikut leiva- ja saiatooteid, siis on Fazeri pagarikojad meie jaoks oluline partner. Senine klientide positiivne tagasiside on seda valikut vaid kinnitanud,” ütleb Prisma sortimendidirektor Pille Raaliste. Ta lisab, et Soome Prismade koostöö Fazeri pagarikojaga on olnud väga positiivne ning klientide huvi kohapeal valmistatud pagaritoodete vastu üha kasvab.

Kuigi praegu saavad käsitsi vormitud ja ahjusoojasid pätse nautida vaid Tallinna elanikud, ei välista Fazeri ja Prisma esindajad pagarikodade laienemist ka Tartusse ja Narva, kus samuti Prisma kauplused tegutsevad.

Foto: fazer.ee