Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Fazeri uuring: vaid 43% tarbijatest leiab, et sööb piisavalt täisteratooteid

By

Fazer Eesti poolt läbi viidud uuringust selgub, et enamus tarbijatest on veendunud, et nende menüü ei sisalda piisavalt täisteratooteid või nad ei tea, kas nende menüüsse kuuluvad toiduained on täisteratooted või mitte.

„Vaid kolmandik uuringus osalenud 500 inimesest kinnitas, et sööb piisavalt täisteratooteid. 43% vastajatest tunnistas, et tema toidus ei ole piisavalt täistera ning veerand vastajatest ei teadnud, kas sööb piisavalt täisteratooteid või mitte,“ ütles Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra.

Samas tõdes 84% vastanutest, et teadvustab täisteratoodete söömise olulisust – 24% uuringus osalenutest peab täisteratoodete tarbimist tervisliku toitumise vaatenurgast väga oluliseks, 60% hinnangul on see pigem oluline. Fazeri esindaja sõnul on positiivne ka see, et 81% küsitletutest kinnitas, et täisteratooted kuuluvad nende menüüsse.

„Peamise põhjusena toodi välja just asjaolu, et täisteratooted on tervislikud ja maitsvad. Seega on meie ja toitumisteadlaste suurim väljakutse harida inimesi ennekõike selles osas, kui suur on täisteratoodete soovituslik päevane kogus,“ rääkis Eedra.

Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Toitumisteaduste Seltsi soovituste kohaselt annab vajaliku päevase täisterakoguse organismile 3-4 viilu täistera rukkileiba, 6 täisterakuklit või 6-8 viilu sepikut, täisterasaia või näkileiba.

„Fazeri uuringu kohaselt sööb täisteratooteid mitu korda päevas kõigest 13% inimestest ning veerand vastanutest sööb täisteraleiba, täisteraputru, täisterapastat või muid täisteratooteid vähemalt kord päevas. Seda pole kindlasti piisavalt,“ nentis Riina Eedra.

Tema sõnul on inimeste täisteratoodete lembuse süvendamiseks vaja teha nii järjepidevat teavitustööd kui ka mitmekesistada poelettidel müüdavate täisteratoodete valikut.

„Fazer toob turule üha rohkem tervislikke täisteratooteid, mis võimaldavad igapäevaseid võileibu ühel või teisel moel põnevamaks muuta. Märtsi algul lettidele jõudnud krõmpsuval täistera kanepiseemne rukkileival ja nisu-, rukki-, kaera-, odra- ja tatratäisterahelvestega 5-viljasepikul on meie arvates läinud väga hästi just seetõttu, et need purustavad jõuliselt müüti, et tervislik pagaritoode ei paku maitseelamust,“ kinnitas Riina Eedra.

Lisaks uute täisteratoodete turule toomisele tegeleb Fazer ka olemasolevate toodete tervislikumaks muutmisega, tõstes neis täisterajahu- ja helveste osakaalu.

Foto: Fazer.ee

Selgusid tänavused esimesed parima toiduaine tiitlid

By

Eesti Parima Toiduaine konkursi hõbemärkide hindamisel omistas ekspertidest koosnev komisjon oma kategooria parima toiduaine hõbemärgi üheksale kvaliteetsele kodumaisele tootele.

Tänavuseks parimaks lihatooteks tunnistati Rakvere American tammesuitsuses marinaadis šašlõkk HKScan Estonialt, mille puhul toodi lisaks liha eriliselt heale maitsele esile ka asjaolu, et selle mugav ja vähe ruumi võttev pakend on valmistatud korduvkasutatavast plastikust.

Parima kondiitritoote hõbe märgi sai Gustavi tort Laulupidu Mattias Cafelt. „See tort paistab silma juba oma piduliku värviküllase välimusega, sest Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul loodud torti ehib Viru-Nigula rahvariide triibumuster ning efektne kaunistus, millel ilutseb viisijupp armastatud laulupeolaulust „Ta lendab mesipuu poole“. Tumeda šokolaadi glasuuriga hapukoore-juustutort karamellikreemiga pakub aga ka väga hõrku maitseelamust,“ kinnitas Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Kaks hõbemärki sai hindamistelt ka Salvest, kelle Smushie ökoloogiline pirni-kiivipüree spirulinaga tunnistati tänavuse parima puu- ja köögiviljatoote tiitli vääriliseks ning Põnn ökoloogiline puuvilja-jogurtismuuti küpsistega 6+ teenis välja tiitli Eesti Parim Lastetoit 2019.

„Salvesti puhul väärib erilist tunnustust see, et ettevõtte panustab jõuliselt ökoloogilisest toorainest valmistatud toodete turuletoomisele ning loob koostöös lastearstidega üha uusi lastetoite, mis toovad beebide toiduvalikusse uusi maitseid ja tervislikke toiduaineid. Smushie uus maitse on vääriline täiendus eelmisel aastal samas kategoorias võidu pälvinud smuutile ning Smushie sari on lisaks Eesti tarbijatele teinud võidukäiku ka eksporditurgudel,“ rääkis Potisepp.

Taaskord otsustas Eesti Parima Toiduaine hindamiskomisjon anda välja ka hõbemärgi Eesti Parim Kuivsnäkk 2019, mille pälvis Balsnacki foolhappega rikastatud Neljaviljakrõbuskid.

„Balsnacki krõbuskid on laiendanud märkimisväärselt tervislike snäkkide valikut meie poelettidel ning nende lõbusad pallikesed on saanud nii täiskasvanute kui ka väikelaste suureks lemmikuks. Kui pere suurematel või väiksematel liikmetel on soov krõbistada midagi telekat vaadates või näiteks pikemal autoretkel, siis Neljaviljakrõbuskid on kindlasti selleks väga maitsev ja tervislik valik,“ kinnitas Sirje Potisepp.

Tänavuse parima piimatoote tiitli pälvis Saaremaa Piimatööstuse Öko täispiim, mille puhul tõi hindamiskomisjon esile selle eheda puhta maitse, mis on märk väga kõrgest kvaliteedist, ning mõnusalt käepärase pakendi.

Parim Pagaritoode 2019 tunnustuse sai Leiburi OatFit Kaeraröst, mida hindamiskomisjon pidas hõbemärgi vääriliseks seetõttu, et vaatamata väga kõrgele kaerasisaldusele, mis tõstab toote tervislikke omadusi, on röstsai äärmiselt meeldiva maitse ja õhulise tekstuuriga.

Tänavuse parima kastme tiitli pälvis Valio Alma Eesti DIP! soolakurgi ja küüslauguga oma alternatiividest tervislikuma kohupiima baasil loodud dipipõhjaga. „Samuti avaldas komisjonile muljet eestimaalastele väga omane maitsekombinatsioon, mis on pakendatud kaunisse sini-must-valge kujundusega topsi,“ rääkis Potisepp.

Saarioinen Eesti Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkoogid tunnistati võitjaks nii valmistoitude kui ka magustoitude kategoorias.

„Pannkookide mõnusalt hõrk ja mahlane koostis ja mahedalt magus maitse teevad sellest ühelt poolt hea desserdi argiõhtusse või pidulikumale õhtusöögile, teisalt on väiksed pannkoogid tänu mugavale taassuletavale pakendile ka hea vahepala kiiresse päeva või pikale autosõidule. Kõrged punktid ja auhinnaline koht on igati välja teenitud,“ kinnitas Potisepp.

Tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid kokad, õppeasutuste toitumise valdkonna õppejõud, toitumisteadlased, järelvalveasutuste ja kaubandusettevõte esindajad ning teised toiduga töötavad asjatundjad. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu. Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.

Ühtekokku osaleb tänavu Eesti Parima Toiduaine konkursil 180 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi kuldmärgi saanud võidutoode kuulutatakse välja 24. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil. Üks konkursi 25-aastase ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib juubeliaasta puhul ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.

Konkursi uudiseid saab jälgida siit: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

Foto: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

McDonald’s arenduslitsentsi omanik Premier Capital avab 2019. aastal 13 restorani

By

Kuuel Euroopa turul McDonald’s arenduslitsentsi omav Malta ettevõte Premier Capital avas 2018. aastal 10 uut restorani ning käivitas möödunud kuul 2019. aasta laienemisprogrammi uue restorani avamisega Kreekas. Sel aastal lisandub ettevõtte portfelli ühtekokku 13 McDonald’s restorani.

Uute restoranide käivitamine on osa 64 miljoni euro suurusest investeeringust, millega Premier Capital kasvatab 2021. aastaks restoranide arvu Baltimaades, Kreekas, Rumeenias ja Maltal 176 restoranini.

2018. aastal avatud 11 uuest restoranist 4 avati detsembri jooksul Rumeenias ning ühtekokku kuulus Premier Capitalile aasta lõpuks 147 McDonald’s restorani, kus töötab kokku üle 8200 inimese. Möödunud aastal avatud restoranidest kaheksa asuvad Rumeenias, kusjuures neljas restoranis tegutseb ka McDrive ja McCafé. Ka Leedus avatud uuel restoranil ning kahel Kreekas tegutsemist alustanud restoranil on lisaks McDrive võimalus.

2018. aastal jätkus ka ettevõtte ambitsioonikas renoveerimisprogramm, mille käigus anti uus nägu 22 restoranile Eestis, Lätis, Leedus, Kreekas ja Rumeenias. Uuenenud McDonald’s restoranides on kaasaegsed iseteeninduskioskid, automatiseeritud köögitöö korraldus ning restoranid pakuvad ka lauateenindust ja võimalust korraldada laste sünnipäevi uue kuue saanud sünnipäevatoas. Tänaseks on uuenduskuuri läbinud kõik Eesti, Läti ja Leedu restoranid ning 2020. aasta lõpuks plaanib ettevõte renoveerida ka restoranid Rumeenias, Kreekas ja Maltal.

2019. aastal jätkab Premier Capital investeerimist ja koolitustegevusi, et juurutada McDonald’s keti uut “Tulevikukogemuse” teeninduskontseptsiooni, mis pakub inimestele igal kokkupuutel McDonald’s kaubamärgiga värsket ja uuenduslikku elamust. Üha rohkem restorane läbivad uuenduskuuri ning hakkavad pakkuma uusi teenuseid.

„Meie järgmise kolme aasta visioon keskendub sellele, et McDonald’s oleks külastajatele lähedasem ning saaksime pakkuda kaasaegset külastajakogemust. Samuti peame väga oluliseks oma töötajatele pühendumist, et töö McDonald’s restoraniketis pakuks neile maksimaalselt eneseteostus- ja karjäärivõimalusi,“ kinnitas Premier Capital tegevdirektor Victor Tedesco. „Nende eesmärkide saavutamiseks seisame hea selle eest, et meie restoranid oleksid kõrgel tasemel, kasutame ära erinevaid kasvuvõimalusi, innustame uusi juhte ning lihtsustame restoranide tegevust ja tööprotsesse.“

Premier Capitali 2018. aasta äritegevuse hoogustumine suurendas nii käivet kui ka külastajate arvu võrreldes 2017. aastaga vastavalt 10 ja 4 protsenti.

Foto: mcdonalds.com

Restoraniteenindaja teeninduskoolitus

By

Kus?

Üle terve Eesti, sisekoolitusena teenindusettevõtetes.

Sisu:
koolituse kestvuseks on  kaheksa (8) akadeemilist tundi ja eesmärgiks ühtlustada ja arendada teenindava personali kutseoskusi.

Koolitus on kergesti kohaldatav vastavalt tellija soovile – kas alles alustava või juba professionaalse team`i tarbeks.

Ülesehituselt jaguneb koolitus kaheks teineteisega seotud mooduliks:

a) põhjalik lauakatmist käsitlev koolitus mahus (4) akadeemilist tundi;
– teenindaja kutsetöö olemus ja eetika;
– ülevaade teenindusviisidest ja võimalustest, märksõnad: a la carte; bufee; fourchette;
catering;
– ettevalmistus laua katmiseks, katmise järjestus.

b) praktiline läbimäng kestvusega neli (4) akadeemilist tundi.

Detailne lisainfo avaneb siit ….

 

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot

By

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5%, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. 2018. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem II kvartalis (6,4%). Aasta lõpu poole kasv kiirenes.Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2017. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aastaga võrreldes 3,7%. Võrreldes eelmise aastaga oli käesoleval aastal reaalpalga kasv 0,7 protsendipunkti suurem.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta 25%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5%. Ebaregulaarsed preemiad mõjutasid brutokuupalga kasvu 0,8 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Foto ja allikas…

Valimisringkondade elanike statistiline portree

By

Statistikaamet koostas 2019. aasta Riigikogu valimistega seoses interaktiivse ülevaate Eesti valimisringkondade elanikest. Nii saab igaüks vaadata, kui palju on tema valimisringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused puudutavad.

Teemade valikul keskendusime lubadustele, mis on erakondade valimisprogrammides ja ka valimiskampaanias rohkem tähelepanu saanud. Nendeks olid sissetulekud, pensionäride ja laste osatähtsus rahvastikus, pere- ja rahvussuhted, transport, aga ka elanike üldine heaolu ja tervis.

Sissetulekud ja rahulolu

Sissetulekute võrdluses on näha, et suurima sissetulekuga valijad elavad Harju- ja Raplamaal, kus palgatöötaja 2017. aasta kuu keskmine brutotulu oli 1314 eurot. Järgnevad Tallinnas asuvad valimispiirkonnad ja Tartu linn. Vaid kahes ringkonnas: Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis jäi kuu keskmine brutotulu siis alla 1000 euro.

Lisaks sissetulekutele on huvitav vaadata ka seda, kuivõrd rahul on inimesed oma rahalise olukorraga. Ootuspäraselt on rahulolu oma rahalise olukorraga kõige madalam samades ringkondades, kus ka sissetulekud olid kõige madalamad. Nii Kirde- kui Kagu-Eestis anti rahulolu hinnanguks 10 punktist keskmiselt 5,4. Kõige rohkem on oma rahalise olukorraga rahul Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna piirkonna elanikud, keskmiselt 6,4 punkti. Küllaltki hästi on oma rahalise olukorraga rahul ka Lääne-Eesti inimesed vaatamata sellele, et sissetulekute poolest olid nad pigem Eesti keskmikud. Kui sissetulekute puhul oli Eestis näha lõhet Tallinna ümbruse ja muu Eesti vahel, siis heaoluhinnangute (ka eluga rahulolu ja tervis) puhul näeme pigem ida-lääne lõhet.

Lapsed ja pered

Valimisringkonnad erinevad üksteisest märkimisväärselt ka rahvastiku vanuselise struktuuri poolest. Lasteaiaealiste lastega inimeste osatähtsus on suurim Harju- ja Raplamaal ning Tartus ja selle ümbruses. Kõige vähem on neid Ida-Virumaal, kus lubadused lasteaiakohtade osas puudutavad vaid iga kümnendat täiskasvanud elanikku. Samas, just Ida-Virumaa on see piirkond, kus registreeritud abielus vanematele sündivate laste osatähtsus on kõige suurem (57%).

Seega on Eesti iga valimispiirkond omanäoline ka statistilisest vaatest. Milline täpselt, seda saab vaadata siit https://www.stat.ee/valimisringkondade-statistika. Kuvamisel saab valida erinevaid võimalusi (Eesti kaart, radar- või tulpdiagramm, tabel) ja andmed soovitud formaadis ka alla laadida.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Polylang

By

Nende ridade kirjutamise ajal on mitmekeelsus pluginat installeeritud enam kui 400 000 korda. Pea poole miljoni kasutaja huvi kinnitab: Polylang on töökindel, lihtne kasutama õppida ja kasutada. Tähele tasub panna – pluginal on kaks versiooni – tasuta Polylang  ja tasuline Polylang Pro. Viimast vajate WooCommerce`i haldamiseks aga ka veebilehe peenhäälestamisel müügitöös. Pro versiooni puhul lisandub personaalne klienditugi – mille kohta saame liialdamata öelda – et see on kõrgtasemel. Süsteemne, asjatundlik (professionaalne) ja väljapeetud. Veebikiri soovitab!

Foto: Polylang

 

Autostumisest Eestis ja Euroopas – luksusesemest on saanud igapäevane tarbeese

By

Sõiduauto oli kunagi luksusese, praeguseks on ta korraga nii tarbeese kui ka asendamatu neljarattaline pereliige. Autovaba päeva eel uurib Statistikaamet põgusalt autostumist ning sellega seotud nähtuseid Eestis ning Euroopas.

Maanteeameti andmetel oli Eestis 2018. aasta juuli lõpu seisuga arvel 740 100 sõiduautot, seega iga teise Eesti elaniku kohta üks auto. Hoolimata lühiajalistest kõikumistest (näiteks kümnend tagasi majanduskriisi ajal) on tegemist olnud kasvutrendiga ning näitaja on jõudnud kõrgeimale tasemele kui kunagi varem. Selle sajandi algusaastatel oli iga kolme elaniku kohta üks sõiduauto. Vabariigi algusaastatel, 1921. aastal registreeriti sõiduautosid aga kõigest 110 ehk 10 000 elaniku kohta üks auto.

Eurostati andmetele tuginedes kuulub Eesti Euroopa Liidus pigem autostumate riikide hulka. Pingerea tipust võis 2016. aastal leida Luksemburgi, alumiselt realt Rumeenia. Kui võrrelda olukorda 20 aastat varasemaga, siis kõrgeimat kasvutempot on näidanud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kus „stardipositsioon“ oli madalam. Mitmes sealses riigis on elanike arvule taandatud sõiduautode arv 20 aastaga rohkem kui kahekordistunud.

Kuna meile meeldib ennast naabritega võrrelda, siis Soomele jäime veidi alla (seal oli 2017. aastal 621 sõiduautot 1000 elaniku kohta), Lätit (356 sõiduautot 1000 elaniku kohta) aga edestasime. Samasugune oli pingerida ka ligi sajand varem, 1925. aastal — Soomes oli ühe sõiduauto kohta 435 elanikku, Eestis 2493 ning Lätis 4100. Kuigi toona võis sõiduautosid tänavatel üsna harva kohata, kasvas nende arv aja jooksul märkimisväärselt – 1930. aastal oli Eestis sõiduautosid 3,5, Soomes 3 ja Lätis 3,7 korda rohkem kui viis aastat varem.

Arvatakse, et auto olemasolu ning omadused (hind, mark, mootori võimsus, vanus jne) peegeldavad inimese materiaalset jõukust. Kuigi mõned ei pea auto omamist vajalikuks, on palju ka neid, kelle rahakott ei võimalda autot soetada. 2017. aastal ei saanud iga kümnes eestimaalane endale autot lubada. Näitaja oli kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (7%).

Kuigi ei maksa järeldada, et rohkem autosid on ilmtingimata parem ning auto ja rikkus käivad käsikäes, võib Euroopa Liidu riikide piirkondade jõukuse ning autostumise vahel märgata positiivset seost. 2016. aasta andmetest selgub, et mida kõrgem on sisemajanduse koguprodukti (SKP) tase elaniku kohta, seda enam on piirkonnas ka autosid elaniku kohta.

Autodega käib kaasas ka negatiivne pool – liiklusõnnetused. 2016. aasta andmete põhjal jääb Eesti liikluses hukkunute või vigasaanute per capita näitaja poolest allapoole EL keskmist, samas on juba üks liikluses hukkunu või vigasaanu liiga palju ning pidevalt otsitakse meetmeid liikluse turvalisemaks muutmiseks. Kõrgema autostumise tasemega käib kaasas ka suhteliselt (ehk arvestades elanike arvuga) rohkem vigastatutega liiklusõnnetusi. 2016. aasta Euroopa Liidu riikide piirkondade andmed viitasid positiivsele, kuigi mitte tugevale seosele. Samas oli seos liiklusõnnetustes hukkunute osatähtsuse ning autostumise vahel nõrk ja pigem negatiivne. Raske öelda, millest säärane erinevus võib olla tingitud, kuid arvatavasti sõltub see muuhulgas ka üldisest liikluskultuurist, autode keskmisest vanusest, tehnilisest seisukorrast, turvalisusest ning teedevõrgu kvaliteedist. Väärib mainimist, et Euroopa Liidu riikides erineb autode keskmine vanus üsna oluliselt: kui jõukamates Lääne-Euroopa riikides on enamik sõiduautodest alla kümne aasta vanad, siis vähemjõukates riikides on lugu vastupidine. Viimaste hulka kuulub ka Eesti.

Neid, kes ei sõltu oma igapäevases liikumises autost, on jäänud vähemaks. Statistikaameti andmetel kasutas 2017. aastal tööle minekuks autot iga teine hõivatu, 20 aastat varem iga neljas. Alternatiivsete liikumisviiside (jalgsi, jalgrattaga, mopeedi, mootorratta või ühistranspordiga) tööle minejate osatähtsus on aga järk-järgult kahanenud. Samas tuleb tõdeda, et inimesed elavad töökohast üha kaugemal. Kui 1998. aastal oli keskmine töökoha kaugus elukohast 7,3 kilomeetrit, siis 2017. aastal juba 11 kilomeetrit. Jalgsi tööle minejate puhul oli töökoha keskmine kaugus elukohast alla kahe kilomeetri, autoga tööle liikujatel aga ligikaudu kümme korda pikem.

Piirkondade jõukuse ning sõiduautode leviku vahel on positiivne seos, mis tuleb välja pigem madalama SKP tasemega piirkondade puhul ning jõukamate hulgas nõrgeneb. Kõik ei vaja ega soovigi autot, isegi kui rahaline olukord seda võimaldab. See, kas liikluses arvestatakse kõigiga ning ka kondiaurul liikujatel on mugav ja turvaline, peegeldab ühiskonna küpsust ja elukeskkonna kvaliteeti. Autostumine on mõneti vastuoluline nähtus. Ühelt poolt käib see kaasas materiaalse rikkusega. Teisalt võib olukord, kus liiklemine tähendab üksnes edasi minekut, mille puhul inimene ise ei pea liigutama, kaasa tuua mitmeid negatiivseid nähtuseid, alates kitsikusest linnaruumis ning lõpetades kahjuga rahva tervisele, rahakotile ning keskkonnale.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Tipptasemel teadmiste ja oskustega õpilaste osatähtsusest

By

Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi suunal pigem jõulise edasiliikumise eest võime endale teha pika pai. Loorberitele puhkama ei tasu aga jääda ning hariduse kvaliteedi parandamise ja õpingute jätkamist takistavate tegurite vähendamisega peab tegelema pidevalt. Innovatsioon ja haridus on Eesti   jätkusuutlikkuse baaskapital. Kitsamas mõttes on haridus meie konkurentsivõime alus, laiemas mõttes pakub ilmselt just teadus välja lahendusi üleilmsete keeruliste probleemide lahendamiseks.

Tipptasemel teadmiste ja oskustega õpilaste osatähtsus on alates 2012. aastast Eestis pidevalt suurenenud ning rahvusvahelises võrdluses oleme Euroopa Liidu riikide paremiku hulgas.

Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti haridustemaatika näitajad heas seisus. Näiteks  kõrgharidusega 30–34-aastaste elanike osatähtsuse näitaja poolest on Eesti ELi esikümnes. Riigisiseselt suureneb näitaja aasta-aastalt – kui aastal 2000 oli näitaja 30,4%, siis 2017. aastal koguni 48,4%.

EL esikümnes on Eesti ka oma elanike digioskuste poolest. 2017. aasta andmete kohaselt oli Eestis 60 protsenti 16–74-aastastest elanikest vähemalt algtasemel digioskustega. Neist 35%-l on digioskused vähemalt kesktasemel. Sugude lõikes digioskused eriti ei erine, küll on märgatav erinevus eagruppide vahel – kõige edukamalt saavad digimaailmas hakkama noored ja kõige vähem eakad. Õnneks on aastate lõikes vanusegruppide-vaheline digilõhe siiski järjest vähenenud.

Erialaste ja digioskuste arendamise kõrval tegelevad Eesti inimesed järjest rohkem ka oma huvide ja hobidega ning lisaks lastele ja noortele osalevad huvihariduses üha enam ka täiskasvanud, sealhulgas suureneb just meeste osakaal.

Hea meel on ka näha, et Eesti inimesed ei piirdu vaid ühe omandatud haridusega ning kasutavad üha enam elukestva õppe võimalusi. Kui 2000. aastal kasutas võimalusi 6,3%, siis 2017. aastal juba 17,1% 25–64-aastastest elanikest. Järjest enam täiendatakse end ka juba õpitud erialaga seotud koolitustel ning omandatakse täiesti uusi erialasid.

„Tukast sugeda“ saame vaid õpinguid mittejätkavate madala haridustasemega noorte näitaja poolest. Seejuures on läbi aastate olnud õpinguid mittejätkavate noorte meeste osatähtsus suurem kui nende naissoost eakaaslastel. Kuigi madala haridustasemega noorte näitaja väärtus on EL keskmisest isegi pisut suurem, on see alatest aastast 2000. aastast olnud õnneks kahanev.

Teiste Eestis oluliste üleilmsete säästva arengu eesmärkide ja näitajatega saad tutvuda veebikogumikus, veebinurgas ja andmebaasitabelite vahendusel.

Allikas: Statistikablogi

Foto: Haridusministeerium

Hansalinn Viljandile pühendatud hõbemündi kujundab tudeng

By

Eesti Panga kokku kutsutud žürii valis Hansalinn Viljandile pühendatud hõbedast meenemündi konkursi võidutööks Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengi Elisabeth Juusu kavandi. Mündi kujunduskonkursile said töid esitada vaid üliõpilased, kes osalesid mullu sügissemestril mündikavandamise kursusel EKAs. 

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve sõnul võib Eesti Kunstiakadeemiaga koostöös sündinud projektiga igati rahule jääda. “Keerulise mündikujundamise peal kätt proovinud üliõpilaste vaated olid julged ja kaasaegsed. Ootame väga neid noori osa võtma ka Eesti Panga avalikest mündikujundamise konkurssidest,” lisas Roosve.

Hõbedast meenemündi võidutööl „4 sümbolit“ on kujutatud keskaegsele kaubavahetusele pühendatud sümbolit, mis ühendab endas vilja, kala, küünla ja koge kujutised.

Kujunduskonkursile esitatud 22 kavandi seast pälvis teise koha EKA tudengite Syret Kärdi ja Villem Sarapuu kavand „Lina“ ning kolmanda koha Elvo Jakobsoni töö „Roos“.
8eurose nimiväärtusega hõbemünt jõuab ringlusse tänavu kevadel. Müntide tiraaž on 4000.

Kujunduskonkursi kuuele parima kavandi autorile makstakse pärast müntide emiteerimist autoritasu.  Võidutöö autoritasu on 1300 eurot. Ülejäänud auhinnaliste tööde tasu jääb vahemikku 150-600 eurot.

Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kava aastateks 2019 ja 2020

Ülevaade Eesti Panga emiteeritud meenemüntidest

Eesti Pank kogub ettepanekuid meene- ja mälestusmüntide väljaandmiseks panga posti- ja e-posti aadressi ning Eesti Panga veebilehe liidese kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab Eesti Panga juhatus meene- ja mälestusmüntide tootmise.

Foto: Eesti Pank