• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for aprill 2022

Kuidas on sinu rahaasjadega?

26/04/2022 By Veebikiri

Sisuturundus

Viimastel aastatel on hakatud aina enam rääkima säästmisest ja investeerimisest. Vahepeal jäi lausa mulje, et Eestis pole inimesi, kes ei investeeriks. Kuidas on aga eestlaste rahaasjadega päriselt lood? Kas pidevalt tõusvad hinnad kõigutavad meid palju või siiski mitte?

Raha tuleb kasvama panna

…. seda lauset on kuulnud kindlasti nii paljud noored kui ka täiskasvanud. Üha enam räägitakse ka sellest lastele. Rahatarkusest on saanud väga oluline osa õppetööst ja kasvatamisest. Kas kätte on jõudnud aeg, kus väikelaen ei ole enam kiire päästerõngas igale raha probleemile? Või siiski leidub inimesi, kelle mõttes vaid väikelaen, aga mitte säästmine või investeerimine? Nendele küsimustele pole ühest vastust. Ühelt poolt on näha, et inimesed on hakanud aina enam raha peale kui ka säästmisele mõtlema, teiselt poolt aga mitte. 

Laenuraha kaasamisel on eestlased olnud pigem ettevaatlikud ja uurinud põhjalikult erinevaid võimalusi, seda siis kas pankade või erinevate vahendusportaalide nagu Kreditum jt kaudu. Kodupank, Kreditum vms platvorm on peamiseks infoallikaks laenude osas. Kas aga laenude kaasamine jätkub ka tänases olukorras nagu varem, on keeruline öelda ja seda näitab aeg.

Küllaga on kindel see, et raha tuleb kasvama panna ja üheks võimaluseks on investeerimisega alustamine. Täna on sellega alguse tegemine tehtud niivõrd kergeks, sest sellealast kirjandust leiab igalt poolt, nii raamatu, podcasti, video viisil kui ka teistes formaatides.

Kas tead enda väljaminekuid?

Lisaks raha investeerimisele ja kasvatamisele tuleb teada ka enda väljaminekuid, sest vaid nii saab neid kontrolli all hoida ja planeerida. Peamiselt kulub inimestel raha kodu, sõitmise, toidu ja laenu tagasimaksete peale. Sellele lisaks võiks saada igakuiste kulutuste loomulikuks osaks investeerimine, olgu selleks siis aktsiad, väärtpaberid, kinnisvara, kogumispension või midagi muud. 

Alustada tuleb aga sellest, et teada enda väljaminekuid. Üks lihtsamaid viise selleks on võtta paari kuu pangaväljavõte ja vaadata, millistesse valdkondadesse raha enam läheb. Kusjuures, selline ülevaade toob välja ka kohad, kust saaksid kokku hoida. Pane kuluread kirja ja vaata, kas oled väljaminevate summade suurusega rahul. Kui ei, siis saad hakata neid ümber planeerima ja rahaasju korrastama. 

Väljaminekute kontrolli alla saamiseks tuleb mõelda läbi oma harjumused. Mõtle, millele kulutad ja kas on kohti, mida saaksid muuta. Ehk saad vähendada autoga liiklemist, väljas söömist, kohvi kaasa ostmist või hoopiski piirata meelelahutuse tarbimist? Neid võimalusi, kuidas enda eelarvet kontrolli all hoida, on palju. Sa pead vaid leidma need kohad, mis sinu jaoks töötavad.

Kokkuvõttes on eestlased muutunud rohkem finants teadlikumaks, seda näitavad ka meie laste peal tehtud PISA testi tulemused, mille põhjal olema lausa esirinnas. Seni tehtud head tööd tuleb jätkata ja rahatarkust levitada. Meie rahaasjad on meie endi kätes ja mida kiiremini sellest aru saame, seda rohkem saada seda nutikamalt planeerida, kasvatada kui ka investeerida. Vaata oma kulutused ja rahaasjad üle ning õpeta ka oma lapsi rahaga teadlikult ja targalt ringi käima!

Foto: https://pixabay.com/photos/euro-seem-money-finance-piggy-bank-870757/

Rubriik:Et cetera Sildid:investeerimine, Kreditum, raha

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9%

04/04/2022 By Veebikiri

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9% (loe lähemalt siit, kui palju ja mis tegevusaladel).

Mis on üldise keskmise palgatõusu taga? Kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid? Või ikkagi on inimeste palgad samas töökohas tõusnud, kuid meie tuttavad lihtsalt ei kipu oma palgatõusu uudist levitama? Keskendume teisele võimalusele ja vaatame palgarakenduse andmetest, kust leida inimesi, kelle töötasu on viimase aastal suurenenud.

Selleks võrdleme 2020. ja 2021. aasta neljandas kvartalis täiskohaga töötanud inimeste andmeid, kelle amet on teada. Võrdleme vaid neid inimesi, kes töötasid mõlemal aastal kogu neljanda kvartali ühe tööandja juures samal ametikohal. Analüüsime ligikaudu 300 000 töötaja töötasu, kelle brutotöötasu jäi mõlemal aastal vahemikku 500 kuni 10 000 eurot, välja jätsime sellest suurema palgaga ja töölt puudunud inimesed.

Allikas ja lugege edasi: https://www.stat.ee/et/uudised/palgaralli-huvitav-kellel-kull

Foto: www.stat.ee/

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti, keskmine palk

Ukraina sõjapõgenikud saavad rongides ning linna- ja maakonnaliinide bussides tasuta sõita

04/04/2022 By Veebikiri

11. märtsist saavad Ukraina sõjapõgenikud rongi ja bussiga tasuta sõita, kasutades nii rongides kui ka linna- ja maakonnaliini bussides kehtivat eriõigustega ühistranspordikaarti.

„Venemaa on alustanud põhjendamatut sõda Ukraina vastu ning Eesti toetab Ukrainat ja selle riigi inimesi. Sõjapõgenikud on pidanud jätma selja taha oma senise harjumuspärase elu ja väga paljust loobuma. Hoiame kokku ja aitame neid. Tasuta sõiduõigus rongides ja bussides on seda kõike arvesse võttes üks väike, kuid oluline lüli, et meie Ukrainast pärit sõbrad tunneksid end Eestis mugavamalt ja turvaliselt,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Alates 11. märtsist võimaldavad Elron ja Transpordiamet koostöös ühistranspordikeskustega Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõitu. Linnad, kus sõidavad oma bussi-, trammi ja trolliliinid, on tänaseks samuti ühinenud sõjapõgenikele tasuta sõiduõiguse võimaldamisega. Tasuta sõiduõigus ei laiene kommertsbussiliinidele (nt Tallinna-Tartu bussiliinidele).

Tasuta sõiduõiguse tõendamiseks saavad sõjapõgenikud neid vastuvõtvast kohalikust omavalitsusest või piirkondlikust Ühistranspordikeskusest vastava ühistranspordi kaardi, mis kehtib nii rongides, trammides, trollides kui ka bussides. Lisaks peab rongiga reisijal olema ette näidata isikut tõendav dokument.

Oma sõite saab hõlpsasti planeerida reisiplaneerijas https://web.peatus.ee/, mis on keskne kanal usaldusväärsete ühistranspordi ühenduste ja andmete jaoks reaalajas üle kogu Eesti.

Foto: https://pixabay.com/photos/transport-blurry-moving-tram-bus-2262256/

Rubriik:Teated

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023