Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for juuni 2021

Edaspidi ei saa registreerida välismaalt toodud kasutatud autosid, mille läbisõitu on muudetud ning ajastutruudel autodel on lihtsam musta numbrimärki saada

By

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ajakohastas mootorsõidukitele ja haagistele kehtivaid nõudeid. Olulise muudatusena ei või olla sõiduki läbisõidumõõdiku näitu muudetud. Samuti on ajastutruudel autodel lihtsam musta numbrimärki saada ning tänavapilti on oodata pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Läbisõidumõõdikuga ehk hodomeetriga manipuleerimine on üks peamisi asju, millega ebaausad automüüjad ostjaid petavad, tuues Eestisse väga suure läbisõiduga sõidukeid ning muudavad läbisõidu enne registreerimist oluliselt väiksemaks. „Nii on võimalik küsida sõiduki eest palju kõrgemat hinda. Lisaks lähevad väiksema läbisõiduga autod ka paremini kaubaks. Sellise tegevusega petetakse ostjaid ning pannakse ausad automüüjad ebasoodsasse olukorda. Uue korraga soovime selle segaduse lahendada,“ ütles Aas.

Tänu hodomeetri nõudele saab Transpordiamet keelduda väiksemaks muudetud hodomeetri näiduga sõiduki registreerimisest seniks, kuni see ei ole muudetud tagasi sõiduki reaalsele läbisõidule vastavaks. Transpordiamet kontrollib välismaalt tulnud autode reaalset läbisõitu üle-euroopalises auto- ja juhilubade infosüsteemis EUCARIS ning amet kasutab ka teiste riikide avalikke riiklike andmebaase.

Lisaks läbisõidumõõdiku näidu nõudele leevenevad nõuded originaalsena säilinud vanasõidukite pinnakattele ja interjöörile, et tunnustada vanasõidukina ka heas korras originaalsena säilinud sõidukeid, kui nende taastamine kahjustaks nende algupärast seisukorda. „Originaalsena säilinud sõidukid on eeskujuks teistele restaureerijatele, mistõttu on nende säilitamine teinekord hädavajalik. Kuna originaalosade kättesaadavus väheneb ning vanasõidukitele pole ajahammas leebe, kaasajastatakse ka vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid. Edaspidi on need sõltuvuses sõiduki vanusest, mitte konkreetsest valmimisaastast. Muudatuse tulemusel on veidi lihtsam saada nn musta numbrimärki, mis aitab inimestel paremini hinnata tõeliselt ajastutruid autosid,“ lisas Aas.

Näiteks 1965. aastal toodetud auto originaalsuse protsent peab olema vana korra järgi 90%, kuna 1961-1970 aasta sõidukitel oli selline nõue. Uue määruse kohaselt ei ole originaalsuse protsent enam seotud aasta arvuga, millal sõiduk on valmistatud vaid kui vana sõiduk on. Ehk kui vaadata 1965. aastal toodetud sõiduki vanust, mis täna on 56 aastat, siis originaalsuse protsent peab olema nüüd 85%, aga viie aasta pärast on sõiduk 60 aastat vana ja originaalsuse protsent läheb juba järgmisesse klassi, mis peab olema 80%.

Ühtlasi täiendatakse määrusega nõudeid sõidukile, mida kasutatakse ratastoolis reisijate transportimiseks, leevendatakse nõudeid puuetega juhi sõiduki tehnonõuetele vastavusele ning kaotatakse nõuded M1-kategooria sõidukite pöörderaadiusele, mis tähendab, et Eestis on edaspidi võimalik kasutusele võtta pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Foto: Jill Wellington ja Pixabay

Esimene eesti.ee ettevõtja digivärava teenus leidis tegija

By

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) sõlmis hankelepingu osaühinguga Proud Engineers, mille eesmärk on viia läbi analüüs ettevõtete jaoks riigiportaali eesti.ee volituste haldamise süsteemi lahenduse leidmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja RIA eesmärk on koondada kogu ettevõtjatele vajalik info ja teenused riigiportaali eesti.ee.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on see esimene samm esimese ettevõtja sündmusteenuse valmimiseks. „Eesmärk on pakkuda ettevõtjatele kogu vajalikku infot ja teenuseid ühtselt ja ühest kohast ning seda riigiportaalist,“ rääkis Sutt. Tema sõnul tähendab praegune killustunud süsteem ettevõtjate jaoks suurt ajalist ja seeläbi ka rahalist kulu. „Ettevõtja jaoks on aeg üks olulisemaid ressursse ja iga minut või tund, mille aitame tal info leidmiselt, või taotluste ja aruannete täitmiselt säästa, on aeg, mille ta saab suunata oma äritegevusse.“

Ettevõtjate sündmusteenuste programmi raames luuakse riigiportaali eesti.ee ettevõtjatele mõeldud digivärav, et lihtsustada ettevõtjate suhtlust riigiga, vähendada ettevõtjate halduskoormust ning koondada ettevõtjatele suunatud avaliku sektori poolt pakutavad teenused ja informatsioon nii tegutsevatele kui alustavatele ettevõtjatele ühte kohta.

RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Margus Armi sõnul luuakse koos Proud Engineers’iga kaardistus ja kontseptsioon, kuidas tekitada ettevõtte esindajale keskne ülevaade volitustest ja neid volitusi ühest kohast hallata. „Ettevõtte esindaja ei suhtle riigiga ainult ise, tihti volitab ta selleks oma töötajaid. On väga oluline, et ettevõtte juht omaks head ülevaadet sellest, kes kus keskkonnas volitatud on. Eriti oluliseks muutub see siis, kui volitatud isik peaks muutuma või ettevõttest lahkuma. Kindlasti maandab selline ülevaade ka personaliga seotud riske ning teeb riigiga suhtlemise kiiremaks ja mugavamaks,“ märkis Arm.

Esimeste tööde eesmärk on kaardistada ettevõtjaid puudutavate avalike asutuste süsteemide ülene volituste, rollide ja pääsuõiguste hetkeolukord, ettevõtjate vajadused ja neile pakutavad lahendused. Tehtavate tööde käigus analüüsitakse nii olemasolevaid kui ka uusi võimalikke süsteeme, millele määratakse ettevõtjate ja asutuste toimimisloogikast lähtuvalt nii ärilised kui tehnoloogilised nõuded ja reeglid ning tuuakse välja sobivaimad lahendused. Valmima peab Eesti digiriigi haldusalade-ülene ja asutuste vaheline nõuete kogumise ning volituste süsteemi reeglite ja tulevikulahenduse kirjelduse analüüs. Tänase visiooni järgi hakkab see asuma riigiportaalis eesti.ee.

Varasemalt on MKM-i ja RIA koostöös valminud analüüs, kuidas lihtsustada ettevõtjate suhtlust riigiga ja arendada välja ettevõtja elukaarepõhiseid sündmusteenuseid riigiportaalis eesti.ee. Koos analüüsiga valmis ka tegevusplaani teekaart ning digivärava prototüüp.

Loe ettevõtja sündmusteenuste seisust ja ajakavast lähemalt ka Digiriigi blogist!

Foto: MKM

Väikeettevõtjatele terendab võimalus viia makseterminal nutitelefoni

By

Eelmisel nädalal Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumil räägiti Eesti maksekeskkonna digitaliseerimise eesmärkidest, mille üks prioriteete on väikeettevõtjate toetamine digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtmisel.

„Koroonakriis näitas meile, kui oluline on digitaliseerimine ja kontaktivabade makselahenduste olemasolu. Teisalt teame ka, et väiksemate ettevõtjate üks probleem on uute makselahenduste keerukus ja/või kulukus. Nüüdseks oleme Eesti Panga eestvedamisel asunud koos ettevõtjate ja makseteenusepakkujatega uurima võimalusi, kuidas ettevõtjatele digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtt lihtsamaks teha. Oleme koos teenusepakkujatega liikumas sellise lahenduse suunas, et ettevõtja saaks kliendilt raha küsida kaardimakseterminali asemel oma nutitelefoni kasutades. Sellega loodame jõuda mobiilsete makselahendustega peagi ka väiksemate ettevõtjateni, mis võimaldab astuda suure sammu lähemale maksete digitaliseerimisele Eestis,“ rääkis Eesti Panga asepresident Veiko Tali.

Viimastel aastatel on maksed muutunud aina mugavamaks ja kiiremaks. Edaspidi tuleb arendustööde juures tähelepanu pöörata ka keskkonnamõjule. „Oleme maksekeskkonna arendamisel seadnud üheks prioriteediks e-kviitungi laialdase kasutuselevõtu, et vähendada iga-aastast ligi 400 miljoni paberkviitungi kasutamist Eestis. Sellega liiguksime edasi ka maksekeskkonna rohemajandamisel,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna juhataja Külli Kraner.

E-kviitungi laialdane kasutuselevõtt on üks reaalajamajanduse arendamise olulisematest eesmärkidest, mille põhifookus on vähendada ettevõtja halduskoormust ja automatiseerida ettevõtjalt nõutud, riigile esitatavat aruandlust. Sealjuures võib e-kviitungite kasutuselevõtt Eestis kokku hoida ligi 40 miljonit eurot aastas.

400 miljoni paberkviitungi trükkimiseks kulub 20 tonni paberit, selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440 tonni vett. Trükkimisest tekib ligi 20 tonni jäätmeid.

Foorumi aruteludes leiti, et e-kaubanduse olukord on üldiselt hea, kuid makselahendusi saaks veelgi kasutajasõbralikumaks muuta, millest võidaksid nii kasutajad kui ka kaupmehed. „Eestis on väga populaarne pangalingi kaudu maksmine. Biomeetriliste andmete kasutamine tagab maksmisel nii mugavuse kui ka turvalisuse ja seega võiks ka pangalingi vahendusel makse kinnitamine olla võimalik sõrmejälje- või näotuvastusega,“ kommenteeris Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Lisateave

  • 2021. aasta alguses maksekeskkonna foorumi juurde loodud digitaliseerimise töögrupp töötas välja tegevuskava ettevõtete makseprotsesside ja seeläbi kogu maksekeskkonna digitaliseerimise toetamiseks. Töögruppi kuuluvad Eestis tegutsevad suuremad pangad, finantstehnoloogiaettevõtted ja makseteenusepakkujad, ettevõtjad erinevate erialaliitude kaudu ja avalik sektor. Töögruppi juhtis Eesti Pank koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
  • Töögrupp kaardistas Eestis kasutatavad makselahendused ja nende kitsaskohad ning pakkus lahendusi maksekeskkonna arendamiseks. Töögrupil valmis tegevusplaan aastateks 2021–2025. Tutvu tegevusplaaniga siin.
  • Reaalajamajanduse visiooni eesmärk on aastaks 2027 viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamine ja majandamine muutuksid taustal toimivateks tegevusteks, mis vähendaksid märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstaksid seeläbi kaude tootlikkust.

Foto. Eesti Pank

Millised tehnilised rikked jätavad kasutatud autode omanikke enim hätta?

By

Sisuturundus

Kui kodumaisel järelturul sobivat sõidukit ei leidu, vaatavad paljud autoomanikud välismaa poole – peamiselt Saksamaale, kust pärit sõidukid moodustavad peaaegu poole kõigist välismaalt imporditud autodest. Kuigi uskumus sealsete kasutatud autode kvaliteedist peab reeglina ka paika, tasub endiselt meeles pidada, et seisund sõltub ennekõike konkreetsest sõidukist.

Kasutatud autode turg on Eestis uskumatult dünaamiline ning Saksamaalt ja teistest riikidest imporditavate autode arv kasvab igal aastal. Eriti hinnas on vähemalt 3-aastased autod, mis on oma turuväärtuse kõige suurema languse juba üle elanud, kuid on enamasti väga heas seisukorras. „Kuigi nn teise ringi sõidukid on hinna-kvaliteedi suhtelt vägagi ratsionaalne valik, siis peab arvestama, et isegi põhjalik tehniline kontroll ei pruugi tingimata tagada koheselt murevaba sõitu. Värske kindlustusstatistika näitab, et tehniliste riketega seotud kahjujuhtumite puhul on enim kokkupuuteid just Saksa autotootjate markidega nagu Audi, BMW, Volkswagen ja Mercedes-Benz, kuid puutumatud ei ole ka Aasia toodang nagu Toyota, Nissan ja Honda,” avaldab Seesami sõidukikindlustuse tootejuht Taavi Ottoson.

United Motorsi järelmüügijuhi Rain Lassi sõnul näitab kogemus, et ka juba paariaastane auto võib ilmutada märke kulumisest või panna omaniku ootamatusse olukorda. „See on küll mudelite ja kasutajate lõikes erinev, kuid üldiselt ongi selleks ajaks ligi 3 aastat või 150 000 km, mil endast hakkavad märku andma esimesed tehnilised probleemid. Ühed levinumad on seejuures vead autode digitaalsete abisüsteemidega, AdBlue süsteemide vead, õlilekked ja mõne mudeli puhul ka veermiku rikked,“ ütleb Lassi ning lisab, et autodel, mille vanus jääb 5-6 aasta juurde, on ette tulnud ka mootori- ja roolisüsteemi rikkeid.

Seda toetab ka Seesami värske kindlustusstatistika, mille kohaselt on erinevatest tehniliste riketega seotud kahjujuhtumitest levinuimad just mootoritega seotud probleemid.

Rikete puhul, kus tuleb välja vahetada terve agregaat – nagu näiteks mootor või käigukast – võivad kulud kujuneda päris kopsakaks. Seesami sõidukikindlustuse eksperdi Ottosoni kogemusel jääb üks viimase aja kõige suuremaid kahjusid suurusjärku ligi 14 000€, mil ootamatult sai kahjustada ühe Audi Q7 mootor. “Õlipumba rikkest alguse saanud kahjustus mootoris oli nii suur, et mootorit ei saanudki remontida ja see tuli asendada uue vastu. Kuigi see on üks ekstreemsemaid näiteid, siis mootoririkete puhul peab arvestama, et remondiarved ulatuvad sageli mitme tuhande euroni,” selgitab Ottoson.

United Motorsi esindaja sõnutsi tingib seda eelkõige tõsiasi, et tänapäeva auto hooldus ja remont nõuab väga hinnalisi seadmeid ning kõrgtasemel teadmisi. „Auto ei koosne enam ainult mehhaanilistest detailidest, vaid see sisaldab hulgaliselt arvuteid ja väga keerukat tarkvara. Kogu süsteemi töös hoidmiseks on vaja töötajaid, kes on haritud, kaasaegsete teadmiste ja oskustega ning valmis end tehnika täienedes pidevalt arendama. Tipptasemel diagnostikute palkamine ja innovaatiliste seadmete omamine ei saa aga olla odav,“ ütleb Lassi.

Et olla kaitstud kasutatud autode varjatud vigade ja suurte remondikulutuste eest, on tark lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele kindlustada oma auto ka tehniliste rikete vastu. See puudutab eelkõige kasutatud autosid, mille tehasegarantii on lõppenud. Teine nõuanne ekspertidelt on kasutada autoostuks tunnustatud partnerfirmat, kes pakub sõidukitele vähemalt pooleaastast garantiid. “Sellegipoolest ostetakse igal aastal lõviosa kasutatud autodest eraisikute käest, kus usaldusväärse auto leidmisel on võtmekohaks põhjalik eeltöö ja ootamatuste vastu kindlustamine. Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu kindlustustingimustele, sest mõned tehnilised rikked ei liigitu kindlustusjuhtumi alla,” sõnab Ottoson.

Photo credit: Shaun’s Wildlife Photography on Visualhunt.com

Käpakampaania aitas mitmekümnele varjupaiga koerale turvalise kodu leida

By

Südametervise kuul toimunud käpakampaania raames leidis Varjupaikade MTÜst uue kodu 23 koera ning Südameapteekides annetati loomade heaks üle 1300 euro.

Südameapteek koostöös Varjupaikade MTÜga kutsus aprillikuus inimesi üles alustama aktiivsemat elu koos varjupaigast võetud lemmikloomaga. Iga inimene, kes võttis Varjupaikade MTÜst koera, sai neljajalgsele südamesõbrale kingituseks kaasa kingikoti ja Südameapteegi kinkekaardi veterinaartoodete ostmiseks. Lisaks kogus Südameapteek Varjupaikade MTÜ loomade aitamiseks annetusi. Annetuse said Südameapteegi kliendid lisada oma ostukorvile nii tava kui ka e-apteegis.

„Kampaania eesmärk oli pöörata tähelepanu asjaoluline, et piisav kehaline aktiivsus on südame tervise alustala ning lemmikloomadega koos liikumine on meeldiv ja tervislik ajaviide. Kampaania tulemusel on 23 uuel koeraomanikul jälle rohkem põhjust õues liikuda ja lemmikloomaga veedetud aega nautida,“ rääkis Südameapteegi turundusjuht Merle Väli.

„Kui eelmisel aastal saatsime keskmiselt uude koju 18 koera kuus, siis tänavuse kampaania raames leidis kodu 23 koera. Värsketele koeraomanikele oli Südameapteegilt kingituse saamine tore lisaboonus. Tänu kampaaniale hakkas rohkem inimesi mõtlema oma koduuste avamisele uuele lemmikloomale,“ kommenteeris Varjupaikade MTÜ juht Triinu Priks.

Kuigi varjupaigaloomale oma kodu pakkumine on üllas tegu, siis annetuste kaudu said loomi aidata ka need, kes mingil põhjusel kodulooma võtta ei saa. „Kogutud 1329 eurose annetuse eest saame vaktsineerida, kiibistada, steriliseerida või kastreerida 13 looma ja teha neile parasiiditõrje. See on oluline osa loomade ettevalmistusest enne uude koju saatmist, millele Südameapteegi kliendid kaasa aitasid,“ rääkis Priks. Tema sõnul ootab täna varjupaikades oma pere ja kodu veel 41 koera.

Photo credit: Potatojunkie on Visualhunt