• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Taavi Aas

Riik panustab energiatõhususe ning taastuvenergia toetustesse üle 100 miljoni euro

01/10/2021 By Veebikiri

Valitsus kiitis heaks riigieelarve, milles on hulk toetusmeetmeid parandamaks Eesti inimeste elukeskkonda. Raha saavad muu hulgas nii lasterikkad pered oma kodude korrastamiseks kui ka kohalikud omavalitsused tänavavalgustuse renoveerimiseks.

„Meie seas on endiselt inimesi, kes peavad talve veetma kodudes, mis on külmad ja ajahambast puretud ning millega ühendatud küttesüsteemid ja soojustorustikud on jõudnud viimse piirini. Sellele lisaks kasutame igapäevaselt liiklemiseks fossiilsetel kütustel põhinevat ühistransporti, mis saastab meie õhku ja kahjustab keskkonda. Tegelikult saab ka teisiti – nii, et võidaks nii Eesti inimeste heaolu, rahakott kui ka keskkond. Vajame üha enam energiatõhusaid ja taastuvatel allikatel põhinevaid lahendusi. Et see ei jääks pelgalt unistuseks ja saaksime tööd selles suunas jätkata, eraldab riik järgmise aasta eelarvest üle 100 miljoni euro,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Riigieelarve näeb elamumajandusse tuleval aastal ette umbes 58 miljonit eurot, millest enamik ehk 47 miljonit eurot on mõeldud korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljamaksete jätkamiseks. Ülejäänud raha jaguneb kohalike omavalitsuste üürielamute, väikeelamute kordategemise, lasterikastele perede elamistingimuste parandamise ning varisemis- või tuleohtlike hoonete lammutamise toetuste vahel.

Energeetikavaldkonna toetusmeetmetele plaanitakse riigieelarvest 44 miljonit eurot, mis on mõeldud väljamaksete jätkamiseks meetmetes, mis panustavad energiatõhususe suurendamisse ning taastuvenergia osatähtsuse kasvatamisse. Sellest ligi 15 miljonit eurot suunatakse tänavavalgustuse renoveerimiseks, 14 miljonit rohegaasi kasutuselevõtuks ning 5 miljonit kaugküttekatelde renoveerimiseks. Lisaks jätkab riik soojustorustike renoveerimise toetamist, elektribusside pilootprojekti elluviimist ning algab esimene vesiniku ühistranspordis kasutuselevõttu katsetav pilootprojekt.

Minister märkis, et nii energeetikasse kui elamumajandusse on oodata peagi Euroopa Liidust ka lisaraha. „Praegu on ettevalmistamisel Euroopa Liidu uue rahastusperioodi meetmeid, mis toob juurde võimekust elektrivõrkude tugevdamiseks, et saaksime rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita. Samuti saame vesiniku väärtusahelat juba suuremalt katsetada, uuendada rohkem kaugküttesüsteeme ning korda teha veelgi enam korterelamuid,“ sõnas Aas.

Foto: mkm.ee

Rubriik:Majandus Sildid:Taavi Aas

Edaspidi ei saa registreerida välismaalt toodud kasutatud autosid, mille läbisõitu on muudetud ning ajastutruudel autodel on lihtsam musta numbrimärki saada

30/06/2021 By Veebikiri

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ajakohastas mootorsõidukitele ja haagistele kehtivaid nõudeid. Olulise muudatusena ei või olla sõiduki läbisõidumõõdiku näitu muudetud. Samuti on ajastutruudel autodel lihtsam musta numbrimärki saada ning tänavapilti on oodata pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Läbisõidumõõdikuga ehk hodomeetriga manipuleerimine on üks peamisi asju, millega ebaausad automüüjad ostjaid petavad, tuues Eestisse väga suure läbisõiduga sõidukeid ning muudavad läbisõidu enne registreerimist oluliselt väiksemaks. „Nii on võimalik küsida sõiduki eest palju kõrgemat hinda. Lisaks lähevad väiksema läbisõiduga autod ka paremini kaubaks. Sellise tegevusega petetakse ostjaid ning pannakse ausad automüüjad ebasoodsasse olukorda. Uue korraga soovime selle segaduse lahendada,“ ütles Aas.

Tänu hodomeetri nõudele saab Transpordiamet keelduda väiksemaks muudetud hodomeetri näiduga sõiduki registreerimisest seniks, kuni see ei ole muudetud tagasi sõiduki reaalsele läbisõidule vastavaks. Transpordiamet kontrollib välismaalt tulnud autode reaalset läbisõitu üle-euroopalises auto- ja juhilubade infosüsteemis EUCARIS ning amet kasutab ka teiste riikide avalikke riiklike andmebaase.

Lisaks läbisõidumõõdiku näidu nõudele leevenevad nõuded originaalsena säilinud vanasõidukite pinnakattele ja interjöörile, et tunnustada vanasõidukina ka heas korras originaalsena säilinud sõidukeid, kui nende taastamine kahjustaks nende algupärast seisukorda. „Originaalsena säilinud sõidukid on eeskujuks teistele restaureerijatele, mistõttu on nende säilitamine teinekord hädavajalik. Kuna originaalosade kättesaadavus väheneb ning vanasõidukitele pole ajahammas leebe, kaasajastatakse ka vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid. Edaspidi on need sõltuvuses sõiduki vanusest, mitte konkreetsest valmimisaastast. Muudatuse tulemusel on veidi lihtsam saada nn musta numbrimärki, mis aitab inimestel paremini hinnata tõeliselt ajastutruid autosid,“ lisas Aas.

Näiteks 1965. aastal toodetud auto originaalsuse protsent peab olema vana korra järgi 90%, kuna 1961-1970 aasta sõidukitel oli selline nõue. Uue määruse kohaselt ei ole originaalsuse protsent enam seotud aasta arvuga, millal sõiduk on valmistatud vaid kui vana sõiduk on. Ehk kui vaadata 1965. aastal toodetud sõiduki vanust, mis täna on 56 aastat, siis originaalsuse protsent peab olema nüüd 85%, aga viie aasta pärast on sõiduk 60 aastat vana ja originaalsuse protsent läheb juba järgmisesse klassi, mis peab olema 80%.

Ühtlasi täiendatakse määrusega nõudeid sõidukile, mida kasutatakse ratastoolis reisijate transportimiseks, leevendatakse nõudeid puuetega juhi sõiduki tehnonõuetele vastavusele ning kaotatakse nõuded M1-kategooria sõidukite pöörderaadiusele, mis tähendab, et Eestis on edaspidi võimalik kasutusele võtta pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Foto: Jill Wellington ja Pixabay

Rubriik:Majandus Sildid:hodomeetriga manipuleerimine, Taavi Aas

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest
  • Keskkonnasõbraliku nõudepesušvammi otsingutest
  • Kaneelilõõts
  • Mere raamat
  • Juudit
  • Väljas söömine ongi ülehinnatud

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook fazer Gaz 21 HITSA hotell Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2022