Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for jaanuar 2017

Nikola Tesla

By

Oleme varemgi portreteerinud erinevaid suurkujusid lähiajaloost ja teeme seda kindlasti ka edaspidi. Sedapuhku, visandame Ameerika Ühendriikides töötanud inseneri ja leiutaja elukäigu.

1943. aastal New Yorgi hotellitoas siit ilmast lahkunud Nikola Tesla sündis 1856 aastal Austria keisririigis ja olles rahvuselt serblane, sai kodanikunimeks Никола Тесла. Lisaks emakeelele: serbohorvaadi keelele, valdas ta veel seitset keelt: inglise, itaalia, ladina, prantsuse, saksa, tšehhi ja ungari keelt.

Leiduri noorpõlve ilmestab seik, mille kohaselt ortodoksi preestrist isa soovis, et Nikola õpiks preestriks, kuid plaanid muutusid. Põhjuseks fataalne tõsiasi, mille kohaselt pärast Karlovac`i Reaalgümnaasiumi läbimist oma sünnikoju naasnud Teslat tabas koolera, viies ta pärast pikka põdemist sõna otseses mõttes surmasuhu. Just siis olla isa andnud vande, et kui poeg paraneb, saadab ta õppima parimasse inseneride kooli.

Aasta 1875 leiabki vastse tudengi Austria ülikoolilinnast Grazist. Paraku jääb Polütehnikum lõpetamata mitmetel põhjustel. Küll ilmneb just siin õppuri äärmuslik töökus aga ka mängusõltuvus. Jättes vahele perioodi, kuhu mahuvad nii Praha, Budapest kui Pariis, oleks järgmine oluliseim ajamärk 1884. Koht: Ameerika Ühendriigid.

Ajaloolase W. Bernard Carlson`i uurimuste kohaselt kohtas Tesla värsket tööandjat Thomas Alva Edison`i ainult paaril korral. Kokku töötas Nikola Tesla Edison Machine Works heaks vaid kuus kuud, sealjuures töölt lahkumise põhjused jäävad ebaselgeks. Sealtmaalt saab alguse iseseisvate äride ajajärk. Kusjuures, kuigi ta sissetulekud olid kohati väga suured, suri leidur vaesuses, sest ettevõtted lõpetasid tihtipeale pankrotiga. Nikola Tesla oligi eeskätt leidur ja insener aga mitte ärimees. Küll aga andekas esineja, kes väidetavalt oma esinemisi ei nautinud.

Siinkohal loetleme mõningaid leiutisi või arengusuundi, millega tänaseks kultuslik insener seotud:

• vahelduvvoolusüsteemid, sealhulgas mitmefaasiline elektrisüsteem ja elektrimootor;
• elektrienergia juhtmevaba liikumine (wireless power),
• röntgenkiired (x rays-s);
• hüdroenergia elektrijaam;
• raadioteel töötavad kaugjuhtimissüsteemid.

Antud loend ei ole lõplik. Küll saaks lõpetuseks tõdeda, et Nikola Tesla ei abiellunud kunagi, tema nimel on ligikaudu 300 patenti, ta elas täpse ajaplaani järgi, väidetavalt ei maganud kauem kui kaks tundi ja jalutas kuni 16 kilomeetrit päevas. Ja veel, kes ei teadnud, tema töödest ja nimest on saanud inspiratsiooni autotootja Tesla Motors. Ja loomulikult kannab tema nime magnetilise induktsiooni SI-süsteemi tuletatud mõõtühik.

Huviväärseid linke:

http://www.biography.com/people/nikola-tesla-9504443#death-and-legacy

https://energy.gov/articles/top-11-things-you-didnt-know-about-nikola-tesla

Foto: Wikipedia

Premia kasvatas jäätisemüüki pea viiendiku võrra

By

Mullu ettevõtte 60. tegevusaasta täitumist tähistanud Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimehe Aivar Ausi kinnitusel võib 2016. aastaga igati rahule jääda, sest vaatamata kesiseks jäänud suvele suudeti jäätisemüügi käivet Eestis oodatud 10% asemel koguni 17,4% võrra kasvatada.

„Tõstsime müüki nii kohalikul tasandil kui ka eksporditurgudel ning suurendasime AC Nielseni andmetel oma turuosa Eestis tervelt 4%. Seega on Premia turuliidri positsioon jätkuvalt kaljukindel. Meie turule tulnud uued tooted ja Eestis juba legendistaatusesse tõusnud jäätisebrändide uued maitsed võeti ka külmal suvel väga soojalt vastu, seega julgeme uue aasta prognoosis olla juba väga ambitsioonikad,“ ütles Aus.

„Oleme seadnud endale ambitsioonika eesmärgi korrata 2017. aastal 2016. aasta tulemust ning kasvatada müüki veel 10%. Meie senine kogemus näitab, et head tooted ja müügitöö on siinkohal olulisemad faktorid kui soe suvi,“ kinnitas ta.

Tema sõnul annab optimismiks põhjust ka asjaolu, et jäätiseeksport Soome on juba täna möödunud aasta jaanuariga võrreldes hüppeliselt kasvanud.

„Tellimused Soomest mitmekordistusid pärast seda, kui põhjanaabrid tühistasid suhkrumaksu. Soomlased söövad eestlastest pea kaks korda rohkem koorejäätist ning Eesti jäätise kvaliteedikuvand on seal traditsiooniliselt väga tugev. Usume, et tänavune jäätiseeksport Lätti ja Leetu kasvab samuti,“ rääkis Premia juht.

Premia 2016. aasta suurim hitt oli taaskord „Vana Toomas“ vanillijäätis šokolaadiglasuuriga, uudistoodetest osutusid kõige edukamateks Eriti Rammusa uued koonusjäätised ning TV3 ülipopulaarse seriaali „Padjaklubi“ vaarikaglasuuriga vanillijäätis.

„Samuti läks sõltumata temperatuurinäidust hästi Väikse Tommi lehmakommi-maitselisel jäätisel ning koostöös 20th Century Fox filmistuudioga lansseeritud ekspordipotentsiaaliga Ice Age jäätisel,“ rääkis ettevõtte juht.

Tallinna Külmhoone alustas jäätisetootmist 1956. aastal, kui esimese jäätisetootena toodi turule plombiiri pulgajäätis. Tänaseni on tootmises 1980. aastal müügile jõudnud Regatt ning 80-ndate koolilaste lemmik Koolijäätis. Uuema ajastu kaubamärkidest on Premia sortimendis kõige populaarsem Eriti Rammus koorejäätiste sari, millele järgevad “Väike Tom”, “Vana Toomas” pulgajäätised, “Vau!” topsid, samuti Kaleviga koostöös loodud Mesikäpa jäätis ning limonaadiriiulist tuttav Limpa tegelaskujuga mahlajää. Premia Tallinna Külmhoone AS kuulub alates 2014. aastast rahvusvahelisel kapitalil põhinevasse Food Union gruppi.

Foto ja allikas: premia.ee

IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

By

9. jaanuaril 2017 lõpetas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu artikkel IV konsultatsiooni[1] Eesti Vabariigiga.

Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

Edaspidi peaks majanduse olukord paranema, sest väliskeskkond muutub soodsamaks ning käiku lastud kasvu soodustavad poliitikameetmed hakkavad vilja kandma. 2017. aastal oodatakse majanduskasvuks 2,3% ning 2018. aastal 2,8%. Kasvu peaksid kiirendama jõuline tarbimine, investeeringute ja ekspordi suurenemine ning 2018. aastaks kavandatud eelarvestiimul. Kasvavate energiahindade, aktsiisimaksude järsust tõusust saadavate suuremate maksulaekumiste ning aluseks oleva hinnadünaamika mõningase kiirenemise tõttu peaks inflatsioon 2017. aastal jõudma 2,5%ni. Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht, et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.

Direktorite nõukogu hinnang

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust ning otsusekindlaid reforme, mille tulemus on olnud kindel majanduskasv ning elanikkonna elujärje märkimisväärne paranemine viimase kahe aastakümne jooksul. Ehkki riigi majanduskasv on viimasel ajal pettumust valmistanud, on direktorid arvamusel, et kasv hakkab kiirenema kuna väliskeskkond muutub soodsamaks ning juba käiku lastud kasvu soodustavad meetmed hakkavad vilja kandma. Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks.

Nimetatud probleemidest üle saamiseks soovitasid direktorid tootlikkuse tõstmist ja konkurentsivõime säilitamist kolmest meetmest koosneva lähenemise abil. Esiteks tuleb suurendada olemasolevate kasvu soodustavate programmide tõhusust, mastaape ja haaret. Muu hulgas võiks siin abiks olla vastava tootlikkusüksuse asutamisest. Teiseks peaks palgakasvu uuesti siduma alusnäitajatega ning tagama, et avaliku sektori palkade ja miinimumpalga kasv ei edestaks palgakasvu erasektoris, suurendama naiste osalemist tööjõuturul ning vähendama veelgi tööhõivet valitsemissektoris, et laiendada üldist tööjõupakkumist. Kolmandaks tuleks maksureformidega soodustada konkurentsivõimet.

Direktorid olid ühel meelel selles, et Eesti heal järjel olev riigirahandus suudab ka kirjeldatud kolmemeetmelise lähenemise valguses toetada majanduse pakkumise poolt, säilitades samas eelarveasutuste tugevuse. Lisaks avaldasid nad poolehoidu kavatsusele riiklikke investeeringuid ka edaspidi suurendada, rõhutades, et nii uued kui ka juba käimas olevad projektid peavad olema kõrge tootlusega. Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada.

Direktorite nõukogu on seda meelt, et Eesti finantssektor on heas olukorras ja toetab majandust piisavalt. Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist.

Foto: Wikipedia