• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

  • Et cetera
  • Majandus
  • Teated
  • Koolitus
  • Veebikiri külastab ja kiidab

Archives for november 2016

Hoiu-laenuühistute riskid jäävad nende liikmete kanda

04/11/2016 By Veebikiri

Tallinnas ühistupanganduse konverentsil esinenud Eesti Panga asepresident Madis Müller rääkis, et viimastel aastatel on hoiu-laenuühistud (HLÜd) Eestis hoogsalt kasvanud ja järjest olulisem on nende liikmetele rõhutada vajadust HLÜde tegevust ja riske iseseisvalt hinnata.

„Eesti finantssektor on üsna panganduskeskne ja lisakonkurents hoiu-laenuühistute, ühisrahastuse ning era- ja riskikapitalifondide näol on Eesti finantsmaastikul tervitatav nähtus. Augusti lõpus tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut, millel oli kokku üle 9000 liikme. HLÜde hoiuste ja laenude maht on märkimisväärselt kasvanud, mistõttu on kindlasti suurenenud ka nendega seotud riskid,“ rääkis Madis Müller.

Ta toonitas, et HLÜde liikmed peaksid olema piisavalt kursis ühistu tegevuse ja riskidega. „Erinevalt pankadest ei teosta hoiu-laenuühistute tegevuse üle järelevalvet finantsinspektsioon ning nõuded nende kapitalile ja riskijuhtimisele on leebemad. Samuti ei taga riik hoiu-laenuühistutesse hoiustatud summasid,“ ütles Müller.

Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa finantsstabiilsuse tagamisele ja sellest vaatenurgast ei kätke hoiu-laenuühistud finantsstabiilsusele suuri riske, sest HLÜde hoiuste mahu suurenemisele vaatamata moodustab see vaid 0,5% pangandussektori hoiuste kogumahust.

Allikas ja foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:HLÜ, Madis Müller

Eesti Panga teaduspreemia pälvisid Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp ja Marianna Rõbinskaja

04/11/2016 By Veebikiri

Eesti Panga teaduspreemia doktoritöö kategoorias võitsid 2016. aastal Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi ja Tõnn Talpsepp käitumusliku rahanduse teemalise uurimuse eest. Teaduspreemia suurus on 2300 eurot. Magistritöö kategoorias sai preemia suurusega 1300 eurot Marianna Rõbinskaja uurimuse eest, mis käsitleb Eesti sisemajanduse kogutoodangu prognoosimist faktormudelitega.

Doktoritöö kategoorias võidu pälvinud uurimuses „How Does Learning and Education Help to Overcome the Disposition Effect“ analüüsiti seda, kuidas mõjutavad haridus, intelligentsus ja teatud vaimsed võimed investorite soodumust müüa oma kasumlikud aktsiapositsioonid ning säilitada kahjumlikud investeeringud (inglise keeles disposition effect). Töö autorid Kristjan Liivamägi ja Tarvo Vaarmets õpivad Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuris, Tõnn Talpsepale on omistatud doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.

Magistritöö kategooria võidutöös „Eesti sisemajanduse kogutoodangu lühiperioodi prognoosimine faktormudelitega“ uuriti seda, kui täpselt on võimalik Eesti sisemajanduse kogutoodangut lühiajaliselt prognoosida faktormudeli abil, millised tegurid on olulised Eesti sisemajanduse kogutoodangu lühiajaliseks prognoosimiseks ning kas küsitlusandmete kasutamine faktormudelis võimaldab prognoositäpsust parandada. Marianna Rõbinskajale anti majandusteaduse magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolis 2016. aasta suvel.

Urmas Sepa mälestusele pühendatud teaduspreemia annab Eesti Pank 2016. aastal välja neljateistkümnendat korda. Teadustööde konkursi eesmärk on ergutada teadustegevust majandusteaduse valdkonnas, avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö eest ja väärtustada teaduskraadi omandamise õpinguid. Alates 2011. aastast antakse teaduspreemia välja kahes kategoorias – doktoritööl põhineva või doktoriõpingute raames läbi viidud uurimistöö ning magistri väitekirjal põhineva või magistriõpingute raames läbi viidud uurimistöö eest. Uurimistööde tulemuste kohta saab täpsemat infot küsida allolevatel kontaktidel.

Urmas Sepp (1956–2002) oli alates 1993. aastast Eesti Panga makromajanduse, hiljem majandusuuringute osakonna juhataja.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Rubriik:Teated Sildid:Eesti Pank, Kristjan Liivamägi, Marianna Rõbinskaja, Tarvo Vaarmets, Tõnn Talpsepp

Avati uuenenud teeninduskontseptsiooniga Sõle tänava McDonald’s restoran

03/11/2016 By Veebikiri

03.11.2016 avati uuenenud teeninduskontseptsiooniga Sõle tänava McDonald’s restoran, mis on järjekorras juba kolmas, kus lisaks traditsioonilisele letist tellimisele on võimalik kasutada ka puutetundliku ekraaniga iseteeninduskassasid.

“Ma usun, et digitaallahendused on restoranisektori tulevikutrend, mis parandab märkimisväärselt klientide kogemust, mistõttu arendab ka McDonald’s hoogsalt seda suunda. Uus digitaalne kontseptsioon on tuttav juba neile, kes on külastanud meie uuenduskuuri läbinud Rocca al Mare ja Viru restorane. Nüüd on ka kõigil Sõle resorani külastajatel võimalus kogeda digitaalset tellimuslahendust,“ rääkis McDonald’s Baltikumi tegevdirektor Vladimir Janevski.

Tänu uuele lahendusele algab toitude valmistamine köögis alles siis, kui külastaja on tellimuse esitanud ning selle eest ka tasunud. „Tellitud toidu valmimisel saadetakse märguanne spetsiaalsele suurele ekraanile – nii teab külastaja, et tema eine on valmis ning ta võib sellele eraldi letti järele minna. Selliselt korraldatud süsteem aitab tõhustada märkimisväärselt köögi tööd ning võimaldab külastajatel saada 100% värske eine,“ selgitas Janevski.

Uuenenud teeninduslahendus loob külastajale mugavama ja vahetuma võimaluse menüüga tutvumiseks. „Oleme tähele pannud ka seda, et iseteeninduskassa julgustab inimesi rohkem katsetama ja tavapärasest erinevaid eineid proovima. Digitaalse ekraani kaudu saab igaüks menüüga omas tempos tutvuda ja avastada nii tooteid, mis seni on jäänud märkamata,“ selgitas Janevski digitaalse lahenduse eeliseid.

Tema sõnul on külastajad uue ja mugava teeninduskontseptsiooni kiirelt omaks võtnud. Möödunud aasta novembris kolmandik kõigist müükidest digitaalselt.

„Omajagu pakub see elevust just meie noorematele külastajatele, kes puutuvad digimaailmaga igapäevaselt rohkem kokku ning lastega peredele. Kliendid, kes on harjunud letiteenindusega, saavad seda senisel viisil ka edaspidi teha,“ selgitas McDonald’s Baltikumi tegevdirektor Vladimir Janevski.

Janevski kinnitusel plaanib McDonald’s 2017. aastal renoveerida ühtekokku viis restorani – Lasnamäe, Mustamäe ja Ülemiste restoranid Tallinnas ning Pärnu ja Narva McDonald’s restoranid. Kõigis renoveeritud restoranides hakatakse uuenduskuuri tulemusena võimaldama lisaks letiteenindusele ka iseteeninduskassadest tellimist.

Allikas ja foto: McDonald’s

 

 

Rubriik:Majandus Sildid:McDonald’s, Vladimir Janevski

  • « Go to Previous Page
  • Go to page 1
  • Go to page 2

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • PÖFF 19, teine osa
  • Kooresed kanakintsud šampinjonidega
  • Natuke PÖFFi
  • suletud uste taga
  • õhtu. kodutee
  • 5 minutit reede õhtust
  • uste vahelt läbi
  • novembris alati väsinud hani
  • digi teine külg
  • varblane peos või tuvi katusel?

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 HITSA hotell Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn kolumnist Koolitus majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine rentimine restoran teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp veebikiri Volga

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Copyright © 2019