Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for november 2016

Eesti baaridaam Hirja Niit võitis Riga Black Balsam meistrivõistlustel kolmanda koha

By

Võitjaks tuli ukrainlane Stanislav Mukhin kokteiliga “17/52”

Riga Black Balsam meistritiitli ja rahvusvahelise baarmenite võistluse “Riga Black Balsam Global Cocktail Challenge 2016” võitis Ukraina baarmen Stanislav Mukhin. Eesti baaridaam Hirja Niit (Veenus Club, Kalevi Jahtklubi Resto) saavutas kokteiliga “IEVA” kolmanda koha.

Kokku osales finaalvõistlusel 49 baarmeni 19 riigist, kelle vahel läks jagamisele 4800 euro suurune auhinnafond. Võistluse viis Riias läbi Amber Beverage Group koostöös Riia Baarmenite Assotsiatsiooniga.

Finaalvõistluse esikuuik:

1. koht Stanislav Mukhin Ukrainast, kokteil “17/52”
2. koht Wojciech Urbanki Poolast, kokteil “Black Balsamiko”
3. koht Hirja Niit Eestist, kokteil “IEVA”
4. koht Georg Cedrik Thomas Austriast, kokteil “The 6th Sense”
5. koht Lucia Montanelli Suurbritanniast, kokteil “Purple Velvet”
6. koht Marija Vinogradova Lätist, kokteil “Black Secret”

Võitja Stanislav Mukhin: “On suur au, et minu väljatöötatud retsept Riga Black Balsam bitter baasil võitis. Töötasin retsepti kallal üle 2 kuu ning kavandasin joogile ka spetsiaalse esitlusklaasi, mille kujunduses on oluline roll looduslikel taimedel ja vürtsidel. Joogi loomisel sain inspiratsiooni Riga Black Balsam ajaloost ning mul on hea meel, et seda nii kõrgelt hinnati.”

Võistlejaid hindas rahvusvaheline žürii kokteilide kvaliteedi, esitluse originaalsuse ja maitse alusel. Riga Black Balsam Global Cocktail Challenge 2016 žürii maitsekohtunikud olid:

– Ron Busman, Rahvusvahelise Baarmenite assotsiatsiooni president
– Mario Hofferer, IBA Cocktail World 2011 võitja
– Raimonds Tomsons, maailma juhtivaid sommeljeesid
– Valters Kaže, Amber Beverage Group turundusjuht

Maitsekohtunike kommentaarid

“Võistlejate kõrge tase oli muljetavaldav, samuti erinevate kokteiliretseptide suur hulk, millest kõik sisaldasid Riga Black Balsam jooke. Baarmenid näitasid oskuslikult oma loovust ning kokteilide stiilides ja maitsekombinatsioonides oli tunda piirkondlikke mõjusid. Loodan, et suudame ka tulevastel Riga Black Balsam Cocktail Challenge võistlustel nii kõrget taset hoida, “ ütles Amber Groupi turundusjuht Valters Kaže.

“Korraldame seda maailmatasemel baarmenite võistlust Riias teistkordselt ning oleme rõõmsad, et osalejate huvi on suur. 49 võistleja hulgas oli kuus pärjatud maailmameitrit, lisaks on võistlejate hulk aasta-aastalt kasvamas, “ sõnas Läti Baarmenite Assotsiatsiooni president Raitis Akerblums.

“Pea 50 jooki 20st erinevast riigist näitavad veel avastamata võimalusi ja Riga Black Balsami head potensiaali. Olin kokteilide heast esitlustasemest üllatunud, nägin erinevaid stiile ja maitsete mitmekesisust – puuviljased joogid, stiilsed vanad maitsed, Black Balsam õluga – on huvitav näha, mida selle brändiga teha saab. See võistlus näitas loovaid kokteile “parimatest kätest” nii Euroopast kui ka näiteks nii kaugelt kui Singapurist, “ kommenteeris žürii liige Mario Hofferer.

Ron Busman, Rahvusvahelise Baarmanite assotsiatsiooni president:
“Minu kriteerium perfektseks joogiks on maitsete harmoonia. Riga Black Balsam on keeruline mitmekülgse maitsega jook, mis teeb baarmenite ülesande raskeks. Väljakutse on leida koostisosade harmoonia neid kokku segades. Minu lemmikud jõudsid finalistide sekka, mis tähendab, et nemad leidsid selle õige valemi! Kiidan ka väga head organiseerimist ja võistluse positiivset atmosfääri Riias.”

Riga Black Balsam on tuntud preemium-klassi jook, mida müüakse enam kui 30 rahvusvahelisel turul. Bränd on Rahvusvahelise Baarmenite assotsiatsiooni (IBA) assotsieerunud liige ja Baarmenite Maailmameistrivõistlustel kasutatav jook.

2016. asta oktoobris Tokios toimunud IBA Baarmenite Maailmameistrivõistlustel valis Bartender’s Choice kategooria võitja baasjoogiks just Riga Black Balsami.

Amber Beverage Group
Amber Beverage Group kuulub kontserni SPI Group, mis on Balti riikide juhtiv veini- ja kangete alkohoolsete jookide tootja. Amber Beverage Group tegeleb 500 piiritusjoogi- ja veinikaubamärgi tootmise, villimise, turustamise, levitamise, ekspordi ja jaemüügiga.

Grupp ühendab üle kogu Baltikumi 1400 töötajat seitsmes ettevõttes, nende seas turuliidritest edasimüügiettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus ning spetsialiseerunud jaemüügikett enam kui 60 kauplusega, mis tegutseb Lätis ja Leedus ning on tegev rahvusvahelises logistikaäris. www.amberbev.com

Foto: InNomine

TASUTA tööpakkumiste avaldamine

By

Eripakkumine: EHRA Lühipakett tasuta. Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri ehk EHRA ärikliendi tarbeks loodud paketid jagunevad kolmeks. Lühipakett on lihtsaim neist. Mis aga ei vähenda pakkumise väärtust. Sest tihtipeale ei vaja ettevõtted mahukaid sisuteenuseid vaid lihtsat ja asist tööriista. Mida EHRA Lühipakett endast ka kujutab, sisaldades:

1) kahe (2) tööpakkumise avaldamist ja lihtsat levitust EHRA enda ja koostööpartnerite võrgustikus;
2) automaatlähetussüstemi kasutusvõimalust, see on: kui 30 päeva kestel lisandub mõni huviväärne CV, siis Lühipaketi kasutaja jaoks avaneb see tasuta;
3) allhindust 20% Restoraniteenindaja teeninduskoolituselt.

Lisainfo: avaneb siit…

Nimbusec

By

Iseenesest saab hästi hooldatud veebileht hakkama ka ilma viirustõrjeta. Paraku kehtib väide vaid teoorias. Ja, et vaid viimase 365 päeva vältel on pihta saanud mõlemad meie veebilehed, leiab pigem kinnitust WhiteHat Security Inc. poolt koostatud Website Security Statistics Report 2015 ,mille kohaselt on 55% kaubanduslikest veebisaitidest pidevalt haavatavad.

Olgu ka öeldud, et viirustõrjeid on mitmeid, ning antud juhul on tegemist Zone Media poolt pakutud turvamonitoriga. Mis omakorda tähendab, et probleemsed kohad kodulehes tuvastatakse kuid ei kustutata. Üheltpoolt oleks see nagu halb: viirus või turvalõtk elab oma elu edasi. Teisalt: nii on paraku õige, masin masinaks, aga otsuseid peab ikkagi inimene tegema.

Nimbusec GmbH näol on tegemist Austria ettevõttega, mille samanimelise turvatoote interface
ehk haldusliides on täielikult eestindatud. Nimbusec tuvastab intsidente skaneerides veebilehte nii külastaja vaatest kui ka serveri poolelt, laadimata kaitstava veebilehe faile oma serverisse. Tootja sõnul tuvastab lahendus:

• pahavara
• tagauksed / trooja hobused
• näotustamise
• musta nimekirja kandmise
• aegunud CMS versioonid
• puudulikud konfiguratsioonid
• probleemid turvasertifikaadiga
• sisu muutumise

Baashinnad algavad mõnest eurost kuus, see on: kohvitassi hind. Olenevalt vajadusest saab valida kolme paketi vahel, mis praktikas tähendab tihedamat/tugevamat monitooringut.

Kokkuvõtteks: soovitame. Ja soovitame väga, sest ainuüksi näiteks veebilehe sattumisest musta nimekirja on igasuguse loogika järgi kordades kasulikum saada teada rahumeelselt erialaprogrammilt kui raevunud klientidelt.

Lisainfo: https://www.zone.ee/et/teenus/veebilehe-turvamonitor-nimbusec/ siinkohal soovitame kasutada avaneva lehe alaosas paiknevat punasega markeeritud Zone livechat`i ja uurida edasi juba asjatundjatelt.

Foto: zone.ee

Eesti majandusaktiivsuse tõlgendamiseks tuleb vaadata mitut näitajat

By

Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,1% ja kvartali võrdluses 0,2%. Suurt negatiivset mõju avaldas majanduskasvule põllumajandussektori kehv saak. Teraviljatoodang vähenes senistel andmetel aasta võrdluses kolmandiku võrra. Kolmanda kvartali majandusaktiivsusele hinnangu andmiseks tasub aga vaadata mitut näitajat, mitte keskenduda pelgalt SKP-le. Majanduse täiendav stimuleerimine laenurahaga võib praeguses olukorras kaasa tuua suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise.

Eri allikad näitavad, et kolmandas kvartalis on majandusaktiivsus suurenenud. Käibemaksudeklaratsioonid viitasid, et kolmandas kvartalis oli ettevõtete lisandväärtuse kasv tugev. Samuti tugevnes eeskätt põlevkivisektori toel kogu tööstussektor: töötlev tööstus, energeetika ja mäetööstus. Põlevkivisektor tugevnes osaliselt tänu ressursitasude vähenemisele. Majandusaktiivsuse suurenemisele osutavad ka ettevõtete baromeeteruuringud. Ettevõtjate hinnangud viimase kvartali toodangule paranesid sügisel järsult nii tööstus- kui ka ehitussektoris. Tegevusaladest kerkisid baromeeteruuringus esile rajatiste ehitamisega tegelevad ettevõtted. Samal ajal on seni majandusaktiivsust toetanud jaemüük püsinud tugev.

Eri kuid vaadeldes tugevnes majandusaktiivsus septembris. Kui juuli ja augusti kuine statistika andis erinevaid signaale ega osutanud majandusaktiivsuse märkimisväärsele tugevnemisele, siis septembri ja seni oktoobri kohta teada olevad näitajad olid juba märksa tugevamad. Nende andmete põhjal on veel vara öelda, kas tegemist on üldise majandusolukorra tugevnemisega või ajutise nähtusega. Ka mujal maailmas on kolmandas kvartalis täheldatud majanduse teatavat tugevnemist. Euroopas on seda seostatud ehitussektoriga, USAs oli kolmanda kvartali tugevnemise taga osaliselt põllumajandussektori eksport.

Edasist majanduskasvu võib piirata ettevõtete madal investeerimismäär. Ettevõtete investeeringute suhe SKPsse oli esimesel poolaastal samasugune nagu 2009. aastal. Sellisel tasemel investeeringud katavad küll amortisatsiooni, kuid uut majanduspotentsiaali luuakse varasemast märksa vähem. Väikese investeeringumahu taustal tõusis tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatuse tase neljanda kvartali alguses 75%le. Ettevõtete investeeringuid ei saa täielikult asendada valitsemissektori investeeringutega. Madala investeerimismäära üks põhjus on ettevõtete vähenenud kasumlikkus. Majanduse stimuleerimine valitsuse laenurahaga võib praeguses olukorras veelgi palgasurvet suurendada ja tuua kaasa kasumite edasise vähenemise, sest stimuleerimine mõjutaks eeskätt sisenõudlusele suunatud tööjõumahukamaid harusid, kus aktiivsus juba on kõrge. Ettevõtete kasumite langus vähendaks omakorda ettevõtete investeeringuid.

Praeguse ehk neljanda kvartali majanduskasvu peaks märkimisväärselt toetama see, et tõenäoliselt varuvad inimesed enne jaanuaris toimuvat aktsiisitõusu detsembris rohkem aktsiisikaupu. Selle mõju on aga esimeses kvartalis vastasmärgiline.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Hinnakasv jätkus ka 2016 a. oktoobris

By

Eesti tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastatagusega võrreldes 0,6%, kuid septembriga võrreldes hinnatase alanes 0,3%. Euroala teiste riikidega võrreldav tarbijahindade harmoneeritud indeks tõusis septembri andmetel 1,7%. Euroala keskmine hinnakasv kiirenes oktoobris 0,5%ni, kuid on endiselt madalam Euroopa Keskpanga 2% lähedasest inflatsioonieesmärgist.

Aktsiisimäärade tõusu tõttu vedasid oktoobris Eesti hinnakasvu mootorikütused, alkohoolsed joogid ja tubakatooted. Ülejäänud tarbijakorvi keskmine hinnatase on aga muutunud väga vähe. Alusinflatsioon, eelkõige teenuste hinnad, on olnud viimastel kuudel muutlik. Selle taga on olnud üksikud tegurid. Näiteks lennupiletite hinnad on olnud heitlikud samamoodi nagu ka mujal Euroopas ja see on kajastunud inflatsiooninumbrites. Teenuste hinnakasv peaks edaspidi siiski kiirenema, muu hulgas seetõttu, et tasuta teenuste kehtestamise mõju on lõppenud. Näiteks tasuta kõrghariduse kehtestamine pidurdas eelmisel kolmel aastal inflatsiooni 0,3 protsendipunkti võrra.

Naftahinna madalpunkt jäi käesoleva aasta jaanuarisse, mil naftabarreli hind oli 30 USA dollarit. Tänaseks on nafta hind sellelt tasemelt tõusnud 56% ehk 47 dollarini barreli eest. Kuigi protsentides väljendatud hinnakasv on olnud kiire, siis eurodesse arvestatuna on nafta hinnatase ikka veel suhteliselt madal. Eestis olid mootorikütused oktoobris 7% kallimad kui eelmisel aastal samal ajal, peamiselt aktsiismäära tõusu tõttu. Samas oli kaugküte oktoobris 6% odavam kui eelmisel aastal ning selle hind ei kasva eeldatavalt eriti palju kuni kütteperioodi lõpuni, sest gaasi hind sõltub naftast pika viitaja jooksul. Hooajalise nõudluse kasvu tõttu on elektri hind Põhjamaade elektribörsil tõusule pöördunud ning püsib tulevikutehingute põhjal kõrge järgmise aasta teise kvartalini.

Käesoleva aasta keskmine inflatsioon jääb 0% lähedale, nagu oodatud. Hindade edasine areng sõltub suurel määral sellest, missuguseks kujuneb nafta hinnatase maailmaturul.

Foto ja allikas: Eesti Pank

HITSA ja ITL kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

By

17. novembril kuulutasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja. Tänavune stipendiaat on Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna doktorant Artjom Rjabov.

Arvutusmahukate infotehnoloogiliste ülesannete lahendamiseks jagatakse tööd sageli erinevate süsteemide vahel. Et luua säästlikumaid süsteeme ja kasutada ressursse efektiivsemalt, on riistvara seadistamiseks loodud spetsiaalsed tarkvaralised lahendused. Artjom Rjabovi doktoritöö „Arvutusmahukate protsesside paralleeltöötlus riistvaralistes akseleraatorites“ pakub lahendusi, mis aitavad optimeerida tootmisprotsesse ning säästavad nii riistvaralisi ressursse kui ka aega. „Minu töö on keskendunud rekonfigureerivate platformide rakendamise olulisemate alade peal – tootmise optimeerimisele ja kiirendamisele. Probleemide uurimisel kujundatud lahendused on nõutud nii tootmises kui ka akadeemilistes uuringutes,“ selgitas Rjabov.

Rjabovi doktoritöö kirjeldab FPGA (field-programmable gate array) baasil seadistatud süsteeme kombinatoorsete ülesannete lahendamiseks. Doktoritöö tulemusi on võimalik rakendada erinevate ülesannete lahendamisel – näiteks ülesannete puhul, mis omavad suurt hulka sisendeid ja väljundeid, vajavad informatsiooni edastamist suurel kiirusel või mis on olulised väljatöötatud infosüsteemide turvalisuse tagamiseks. Samuti on doktoritöö tulemustest kasu digitaalsete videoaparatuuride töös ning kvantarvutuste puhul.

„Eestis on oluline toetada ettevõtteid innovaatiliste lahendustega, et tõsta nende konkurentsivõimekust ka välismaal,“ ütles stipendiumikomisjoni liige Erika Matsak. „Taolised innovaatilised lahendused aitavad ettevõtetel hoida kokku kulusid, parandada töökeskkonda ning tõsta lõpptulemusena ka kasumit.“

ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.

Valio ekspordimaht kasvas mullusega võrreldes pea kümnendiku

By

Valio Eesti on 2016. aasta esimese üheksa kuuga tõstnud oma ekspordimahtu ligi 9% ning ennekõike on selle taga märkimisväärne aktiivsuse kasv Läti ja Leedu turgudel.

Valio Eesti müügidirektori Mai Liivamäe sõnul moodustavad kaubavedu Lätti ja Leetu pea poole koguekspordist. „Oleme hoogustanud müügitegevust lähiriikides, kus meie viimased uudistooted on saanud väga sooja vastuvõtu osaliseks. Tänu sellele on meie ekspordimaht Lätti ja Leetu on eelmise aasta esimese üheksa kuuga võrreldes kasvanud 26%,“ rääkis Liivamägi.

Tema sõnul mängib kõigil eksporditurgudel hetkel olulist rolli asjaolu, et tänavused hinnad on mullustele märkimisväärselt alla jäänud. „Seetõttu ei ole ekspordikäive mahuga samas tempos edenenud, kasvades 9 kuuga mullusega võrreldes 6%. Esimesed positiivsed signaalid on aga pööranud piimatoodete hinnad kasvule, mida on eriti hästi näha vadaku puhul, mille hind on aasta alguse madalseisuga võrreldes kolm korda tõusnud,“ lisas ta.

Valio Eesti ekspordidirektor Elar Olliku sõnul on suure mahuhüppe teinud ka Valio toodete eksport Kreekasse, kuhu on tänavu esimese kolme kvartaliga eksporditud 2015. aasta sama perioodiga võrreldes 66% rohkem. Samuti on Valio saavutanud edu Belgias, kuhu on tänavu müüdud kuus korda rohkem toodangut kui möödunud aastal, ning Maltal, kus müük on kasvanud mullusega võrreldes kolm korda.

„Lisaks on Valio ekspordi sihtriikide hulka väga hea turuna kerkinud Poola, kuhu Valio suutis pääseda turule Premium kategooria juustudega,“ rääkis Elar Ollik.

Kui üldjuhul on kaugematel turgudel jogurtiga logistilistel põhjustel väga keeruline läbi lüüa, siis erandiks on saanud siinkohal Alma Muah! jogurt, mis on sisenenud esimestesse jaekettidesse Prantsusmaal. „Euroopa suurimate gurmaanide ostukorvi jõudmine on meie jaoks teedrajav uuendus. Kogused on täna küll veel marginaalsed, aga potentsiaal on siiski märkimisväärne,“ kinnitas Ollik.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 400 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto ja allikas: Valio

Palgakasv aeglustus 2016 a. kolmandas kvartalis

By

Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis esimese poolaasta 7,8%lt aasta võrdluses 7,1%ni. Keskmine palk ulatus kolmandas kvartalis 1119 euroni, olles hooajalisi tegureid arvestamata teise kvartaliga võrreldes umbes 45 euro võrra väiksem. Kuna teise kvartalisse langeb rohkem puhkusetasusid, on selline langus tavapärane. Kui hooajalisi tegureid arvesse võtta, siis keskmine palk kolmandas kvartalis siiski kasvas võrreldes teise kvartaliga, kuid aeglustuvas tempos.

Tööjõu hind kasvas vastavaldatud andmete põhjal endiselt kiiremini kui tööviljakus, kuid nende kasvutempo vahe vähenes. Keskmise palga kahanemine mäetööstuses ning majanduse keskmisest märksa väiksem ja aja jooksul palgakasv elektrienergia sektoris viitab sellele, et ettevõtetel on negatiivsete majandusšokkide korral võimalik palkade tõstmist edasi lükkama. Mäetööstuse ja elektrienergiasektori palgaarengus võib mängida rolli ka see, et paljud nende tegevusalade ettevõtted asuvad Ida-Virumaal, kus vaba tööjõudu on rohkem kui ülejäänud Eestis. Teenindussektori tegevusaladel, kus läheb hästi ja ettevõtted püüavad laieneda, tekitab palgakasvu survet vaba tööjõu vähesus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Palgakasvu aeglustumisele viitasid ka maksu- ja tolliameti andmed keskmise deklareeritud palgaväljamakse kohta – kui teises kvartalis suurenes see 6,2% siis kolmandas kvartalis 5,5%. Maksuameti andmetes ei teisendata osaajaga töötajatele tehtud väljamakseid täistööajale, nagu tehakse keskmise palga arvestuses. Tõenäoliselt kasvab osakoormusega töötajate arv kiiremini täistööajaga töötajate omast, mistõttu jääb keskmise väljamakse kasv alla täistööajale taandatud kuupalga kasvule. Palgaväljamakse mediaan1 kasvas võrreldes keskmisega kiiremini nii valitsemisasutustes kui ka äriregistri ettevõtetes, kokku aasta võrdluses 6,7%. Seega nihkub keskmine palk ajas järjest lähemale mediaanpalgale.

1 Mediaanpalk – palk, millest pooled palgatöötajad teenivad vähem ja pooled rohkem.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kiire kasv 2016 a oktoobris jätkus

By

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas oktoobris sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti. Laenu- ja liisinguportfell suurenes eelmisel kuul aastatagusega võrreldes 6,9% ja selle kogumaht moodustas kuu lõpuks 17 miljardit eurot.

Ettevõtete Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell kasvas aastatagusega võrreldes 8,4%. Ettevõtete kodumaiste pangalaenude ja liisingute kasv on sel aastal peamiselt tänu pikaajaliste laenude kasvule olnud oluliselt kiirem kui möödunud aastal. Samas aasta esimesel poolel ettevõtete välismaalt laenamine vähenes ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud. Oktoobris mõjutasid ettevõtetele väljastatud kodumaiste pangalaenude ja liisingute mahtu oluliselt ka üksikud suured tehingud.

Eluasemelaenude kasv on alates selle aasta teisest kvartalist kiirenenud. Oktoobris kasvas eluasemelaenude portfell aasta võrdluses 4,9%. Uusi eluasemelaenusid anti kuus välja 95 miljoni euro ulatuses, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Samas ei ole uusi laenulepinguid viimastel kuudel sõlmitud oluliselt rohkem kui aasta tagasi ning uute laenude maht on suurenenud peamiselt sellepärast, et lepingute keskmine väärtus on tõusnud. See viitab sellele, et uute korteritega tehtud tehingute osatähtsus on suurenenud. Majapidamiste muude laenude maht suurenes sarnaselt eelmistele kuudele peamiselt autoliisingu tõttu, mis kasvas aastatagusega võrreldes 16%.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes oktoobris 2,1%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on tulenevalt antud perioodi sattuvate laenuprojektide erinevustest muutlik, kuid aasta keskmisena on see jäänud eelmise aasta keskmise taseme lähedale.

Maksetähtaega ületavate laenude maht jäi väikeseks. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli oktoobri lõpus 181 miljonit eurot. Pikemat aega viivises olevate laenude osatähtsus laenuportfellist on portfelli kasvu tõttu pisut vähenenud, moodustades oktoobri lõpus 1,2%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas oktoobris tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 163 miljoni euro võrra 11,4 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas pisut kiiremini, aasta võrdluses 9,5%. Majapidamiste hoiuste maht suurenes 7,5%.

Foto: Eesti Pank

Pankade puhaskasum kasvas 2016 a. kolmandas kvartalis intressitulude toel

By

Ettevõtete laenuaktiivsus püsis septembris üldjoontes eelmiste kuude tasemel. Septembris väljastasid pangad ettevõtetele 255 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, millest umbes veerand läks energeetikasektori ettevõtetele. Kinnisvara- ja ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kelle laenukohustused on viimase aasta jooksul kasvanud mahuliselt kõige rohkem, said septembris pikaajalisi laene varasemate kuudega võrreldes vähem. Kinnisvaraga seotud sektoritesse antud laenude ja liisingute jääk moodustab ettevõtetele antud laenu- ja liisingute kogumahust siiski märkimisväärse osa (36%).

Majapidamiste laenamine jätkas kolmandas kvartalis üsna hoogsat kasvu. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 12% ning autoliisinguid 8% rohkem kui mullu samal ajal. Mõlemad kasvunäitajad peegeldavad peamiselt keskmise laenusumma suurenemist, kuivõrd sõlmitud laenu- ja liisingulepingute arv ei ole aastaga samavõrra kasvanud. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes septembris 4,8%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrgel 16% tasemel.

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht oli septembris aastatagusest 5,7% suurem. Kuu jooksul suurenes finantseerimisportfell 13 miljoni euro võrra 16,8 miljardi euroni. Viimase 12 kuu võrdluses oli see üsna tagasihoidlik kasv, mille põhjuseks oli ettevõtetele antud laenude jäägi vähenemine. Aastatagusega võrreldes oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht endiselt üle 6% suurem.

Pankade laenukvaliteet püsib jätkuvalt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli septembris küll pisut suurem kui aasta alguses, kuid laenuportfelli kogumahu suhtes oli nende osakaal endiselt küllaltki väike (1,2%).

Laenuintressimäärad septembris praktiliselt ei muutunud. Uute väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,4% ja 2,3%.

Hoiuste kasv püsib kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid septembri lõpus pankades 11,2 miljardit eurot, mida oli aastatagusest 8% rohkem. Kuu jooksul lisandus pangakontodele ligi 100 miljonit eurot, millest enamus tuli ettevõtetelt.

Pangad teenisid kolmandas kvartalis ligi 5% rohkem puhaskasumit kui mullu samal ajal. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine. Puhaskasumit vähendas pankade halduskulude suhteliselt tugev kasv (8%) ning vähesel määral ka laenukahjude katteks tehtud allahindluste suurenemine. Varade suhtes puhaskasum ei muutunud, püsides 1,4% tasemel.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia