• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for mai 2016

EBS valis Aasta Ärijuhi 2015

30/05/2016 By Veebikiri

EBSi Nõukoda valis möödunud nädalal juba 25. korda Aasta Ärijuhti. Eelmise, 2015. aasta, Ärijuhiks nimetati Baltic Workboats AS juht Margus Vanaselja. Aasta Ärijuhi tiitel ja rändauhind antakse üle 9. juunil kell 12 EBSi lõpuaktusel Estonia Kontserdisaalis.

Baltic Workboats AS (BWB) on järjest kasvav laevaehitusettevõte Eestis, kus töötab enam kui 150 töötajat. Ettevõte toodab peamiselt töölaevasid ning seejuures vastutab kogu tootmisprotsessi eest algusest lõpuni – laevade disainimisest tarneni.

Valikut tehes pidas EBSi Nõukoda oluliseks ettevõtte järjepidevat arengut, mis on eriliselt hoogustunud viimastel aastatel, näidates samal ajal ka silmapaistvat majandustegevust. „Nullist alustatud ja tänaseks rahvusvaheline konkurentsivõime saavutanud Saaremaal tegutsev ettevõte on rajanud laialdase ekspordivõimekusega ettevõtte,“ selgitas Nõukoja liikmete poolt tehtud valiku tagamaid EBSi rektor Arno Almann. 2013. aastal tunnustas president Toomas Hendrik Ilves ettevõtjat ka Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Margus Vanaselja jääb tiitlist kuuldes tagasihoidlikuks. Tugevalt meeskonnatöösse uskuv Vanaselja soovib esile tõsta oma äripartneri Märten Vaikmaa, kellega koos on BWB üles ehitatud. „Minu ja meie puhul kehtib ütlus, et tagala kindlustab võidu,“ ütleb Vanaselja, lisades, et tunnustus on eelkõige kogu meeskonnale ning iga töötaja saab sellest mõttelise tüki.

Aasta Ärijuhi tiitlit annab EBS välja alates 1991. aastast. Kandidaate saavad esitada EBS Nõukoja liikmed, EMBA programmi osalejad ja vilistlased. Aasta Ärijuhi rändauhinna, pronksbuldogi, saab juht, kes on üles ehitanud tugeva ja elujõulise ettevõtte, mille majandustegevus on väljapaistev.

EBSi Nõukoja liikmed on silmapaistvad Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud haridus- ja ärimaailma juhid ning ühiskonnategelased. Rikka ja mitmekülgse kogemuste pagasiga liikmed loovad tugeva sideme EBSi akadeemilise ja ärimaailma vahel.

Foto: ebs.ee

Rubriik:Teated Sildid:Aasta Ärijuht, Baltic Workboats AS, Margus Vanaselja

Intervjuu ettevõtja, hr. Risto Sulu`ga

30/05/2016 By Veebikiri

Risto Sulu

Mitmetahulise persoonina võiks Teid intervjueerida väga mitmest aspektist. Küsiksime sedakorda alustuseks: mis on coaching maakeeles?

Coaching`ule on välja pakutud mitmeid erinevaid definitsioone, kuid selleks, et seda lihtsustada, võib alustada järgnevalt – coaching on meetod inimese teadlikkuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks. Nüüd, kui vaadata, kuidas seda teha, ehk millised on peamised tööriistad coachinguks, võib esile tuua – aktiivne kuulamine ja suunatud küsimused. Tegemist on meetodiga, mis on suunatud inimese igakülgsele arengule. Coach`ides saab lahendada inimeste ja/või organisatsioonide probleeme või õppida juurde näiteks uusi vajalikke oskusi. Maakeeles: minu silmis on coaching efektiivne vahend mingisuguse konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

Mida  coaching annab üksikisikule või siis organisatsioonile?

Alustame üksikisikuga. Oletame, et inimene kardab esinemist, kuid ei tea, kuidas selle probleemiga tegeleda. Asjaolu muudab teravamaks veel näiteks asjaolu, et inimene peab nelja kuu pärast esinema suurel konverentsil sajale inimesele. Mida teha? Siinkohal on coach`i otsimine ja coaching hea valik, sest:
a) probleem on selgepiiriline ja ajaliselt mõõdetav;
b) probleemiga tegelemine ja inimese toetamine ei vaja tegelikult erialaoskusi;
c) probleemiga tuleb tegeleda kiirelt ja on vaja näidata tulemusi.

Nii nagu spordis treener, asub coach sinuga koostööle selle probleemi lahendamiseks. Kuid selle asemel, et öelda, kuidas ja mida täpselt teha, toob coach sinust parima välja, nii et sa ise pakud välja tegelikke lahendusi. Coach on peegeldaja, kuulaja ja toetaja. Tegevuskava jälgides ja kokkulepitud tegevusi sooritades märkad nelja kuu pärast esinedes, et hirm on vähenenud ja enesekindlus suurenenud.

Näiteid võib tuua veel, kuid usun, et see annab hea pildi, kuidas coaching saab üksikisikule kasulik olla. Lisaks peab mainima, et coaching`ut kasutavad veel teadlikumad inimesed, kes soovivad selles, mida nad teevad, veel paremad olla. Sellisel juhul kasutatakse coaching`ut jätkuva enesearengu tööriistana.

Organisatsioonis võimaldab coaching kaasata inimesi organisatsiooni tegevustesse sügavamalt ja välja selgitada inimeste tõelised vajadused, soovid, mured, hirmud. Kuidas coaching`ut rakendada organisatsioonis? Igapäevases vestluses töötajatega võiks ülemus kasutada coaching`u tööriistu: aktiivset kuulamist ja suunatud küsimusi. Poetades igasse vestlusesse paar sügavamat küsimust, seejärel aktiivselt kuulates, on võimalik kokku panna inimestest tervikpilt, mida saab kasutada sisendina erinevate muudatuste tegemisel organisatsioonis. Küsimus on – mida me inimesed tegelikult vajavad? Nii saab vastuse. Oluline on rakendada ja teha midagi selle sisendiga, teisisõnu viia vajalikud muudatused ellu.

Peale selle on võimalik luua näiteks väiksemaid töögruppe töötajatest, seada gruppe juhtima liidrid ja panna nad üksteist grupis coach`ima, et leida uusi ideid ja lahendusi organisatsiooni jaoks. Muidugi ei piirdu coaching`u kasutus organisatsioonides ainult eeltooduga.

Spetsiifilisemalt: Teil on väga tugev kogemus toitlustusjuhina – millal on coaching`u kui koolitusliigi valik õige ja õigustatud?

Oma kogemusest lähtuvalt võin öelda, et coaching pole imevits kõige vastu. Kui inimene või töötaja on madala sisemise motivatsioonitasemega ja ei soovi võtta vastutust selle eest, mida ta mõtleb või teeb, siis ei aita isegi coaching. Seega pole coaching mõeldud kõigile. Juht saab coaching`uga küll koguda vajalikku informatsiooni edasisteks muudatusteks, kuid coaching`ut edaspidi rakendada soovitan küll inimestega, kes on selleks valmis (võtavad vastutuse, tahavad ja soovivad areneda). Eelnev kehtib individuaalse coaching`u kohta organisatsioonis.

Vaadates coaching`ut koolitusliigi osana, saame seda rakendada näiteks koolituste grupidiskussioonide juhtimisel. Seda soovitan teha siis, kui juhina on vajalik sisend kogutud ja inimeste vajaduste tundmine parem. Endal võttis see aega pool aastat, peale mida asusin coaching`ut kasutama ka muuhulgas koolitustel. Varasemalt mainitud töögruppide näide illustreerib hästi coaching`u edasist kasutust organisatsioonides.

Nagu eelnevalt öeldud – mitmetahuliselt persoonilt võib küsida erineva sisuga küsimusi – teenuse disain see on …?

Selle aasta alguses puutusin kokku uue huvitava mõistega. Tänan Sven Lööndret ja Soomes asuvat, kuid Eestis tegutsevat Haaga-Helia ülikooli selle eest! Uudishimuliku inimesena asusin terminit teenuse disain lahti mõtestama oma kogemusest lähtuvalt. Mõistsin, et olin oma eelneva kogemuse jooksul lähenenud asjadele valest nurgast. Arvasin, et tean eksperdina, mida kliendid soovivad ja planeerisin teenuseid enda ekspertiisist lähtudes – seda nimetatakse teenuse planeerimiseks. Tegin seda pea alati lineaarselt ja ei muutnud teenustes palju aja jooksul.

Teenuse disain selle-eest hõlmab endas erinevaid meetodeid, kuidas näha teenust kliendikesksena, sest see on tegelik tuum, kuidas võita enda poole olemasolevaid ja uusi kliente. Peale selle toimub teenuse disainis pidev rühmatöö, uuesti-disainimine ja katsetamine. Minu mõtteviis on tänu teenuse disainile palju muutunud. Mis mulle meeldib selle juures kõige enam on see, et see on väga inimkeskne meetod, hõlmates endas coaching`ut (õigete küsimuste küsimist), turundust, klientidega suhtlemist ja veel muud huvitavat.

Seega on teenuse disain meetod, kuidas kaasluua koos klientide ja meeskonnaga kõigi osapoolte vajadusi ning ootusi ületav teenus.

Isiklikku laadi küsimus – miks ettevõtlus?

Viimased paar aastat ootasin, et saaksin teha „oma asja“. Ootasin õiget aega ja hetke, et oleksin selleks valmis. Kui midagi väga soovid, siis elu võib anda sulle selleks võimaluse. Niimoodi mul juhtus. Just sel hetkel mõtlesin: „Kas nüüd või mitte kunagi.“ Tegin esimese sammu ja ei kahetse otsust, kuigi polnud selleks enda arvates valmis.

Miks otsustasin ettevõtluse kasuks? Ühelt poolt varasema palgatöö piirangud, teiselt poolt kirglik soov luua võimalikult paljudele inimestele väärtust. Eelnevalt öeldus nähtuvad tüüpilised inimese motivatsiooni allikad: valu ja nauding. Soovisin minimeerida valu ja maksimeerida naudingut. Minu jaoks oli ja on siiani oluline isiklik ruumi, aja ja mõttevabadus. Soovisin töötada tegelikult võimalikult paljude erinevate inimestega erinevates töökeskkondades – ettevõtlus pakub selleks paremaid võimalusi. Ettevõtjana on võimalik oma aega paremini planeerida ja tunda ennast nii rohkem oma aja peremehena. Ilma juriidilise korrektsuseta ütlen ausalt, et paljudes organisatsioonides on liiga suur tähelepanu formaalsusel ja poliitikal. Kui enamus aega kulub firma poliitika tundmaõppimisele ja õpitu rakendamisele, siis kes tegeleb inimeste ning arendustegevusega? Soovisin luua oma firmakultuuri, kus fookus ei oleks ebavajalikul.

Viimaks loomistegevus ja väärtusloome. On elav nauding teha midagi, millest on inimestele ja organisatsioonidele reaalselt kasu. Toetades seda tehes nii sinu soovitud elustandardeid kui sihte elus.

Ja veel isiklikum küsimus – kuidas puhkate?

Eelistan aktiivset puhkust, õppimist ja inimestega koos sisukat aja veetmist. Aktiivse puhkuse all pean silmas erinevaid pallimänge (jalgpall, korvpall, võrkpall), matkamine, jooksmine. Armastan õppida uut ja tunnen huvi erinevate valdkondade vastu, selleks loen raamatuid, vaatan dokumentaalfilme, loen alternatiivmeediat, osalen erinevatel koolitustel. Meeldib veeta aega lähedaste, sõprade, tuttavate seltskonnas ning tutvuda uute huvitavate inimestega.

Mida sooviksite veebikirja lugejale?

Soovin, et iga lugeja järgiks elus oma tõelist kutsumust ja teeks seda, mis teda tegelikult õnnelikuks teeb. Soovin, et igaüks tegeleks tõsiselt ja järjepidevalt sisekaemusega. Nii saame inimesena areneda, sest areng on elu. Kui me areneme, siis tunneme ennast õnnelikuna. Õnn on seisund, mis ei alga kellestki muust kui sinust endast!

Otsetee: HTCoaching.ee kodulehele …

Foto: erakogu

 

Rubriik:Persoon Sildid:coaching, HTCoaching, Risto Sulu

Kadriorus tähistatakse Lastekaitsepäeva kontserdiga

29/05/2016 By Veebikiri

Kadrioru pargis toimub 1. juunil Lastekaitsepäeva tähistamine ilusa ja tasuta kontserdiga tervele perele.

Kell 17.00 esinevad Erko Niit ja Laura Junson, kes on juba aastaid koos musitseerinud. Artistid on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia taustaga laulvad kitarristid, kes on nüüdseks koos mänginud juba umbes seitse aastat. Selle aja vältel on nad esinenud nii eraldi albumitel sooloartistidena kui andnud koos välja ka originaalloomingu albumi “Kodus”.

Kell 18.30 tuleb lavale ansambel Jäääär, kes Eestimaal pikemat tutvustust ei vaja. Nad on lubanud anda kuulajatele rahuliku ja meeleoluka pargikontserdi.

Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel päevadel, on Eestis kinni peetud 1. juuni tavast, mis on pärit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal San Franciscos traditsioonilise Hiina Draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval. Eestis alustas Lastekaitse Liit lastekaitsepäeva tähistamist 23. aastat tagasi.

Kõigile külalistele soovitame ilusa ilma korral kaasa haarata piknikulina – juua ja süüa pakuvad meie suurepärased toitlustajad.

Kontsert on kõigile tasuta.
Lisainfo kodulehelt www.kadriorupark.ee ja www.fb.com/kadriorupark

Rubriik:Teated Sildid:Kadrioru Park, Lastekaitsepäev

360 Security – Antivirus Boost

29/05/2016 By Veebikiri

Veebikirjana ei tooda me sugugi veebi käsitlevaid uudiseid. Mis ei ole õige ja mida me kohe ka parandama asume. Alustades põhilisest: telefonist. Ning, et Android operatsioonisüsteemi kasutajaid näikse olevat julgesti rohkem kui pool turust
räägime sedakorda turvalisusest. Sest turvalisus on tähtis. Tänapäevane telefon, see on ju väike arvuti. Ja arvutit kaisteta jätta ei ole otstarbekas.

Nimelt on tänasega enam kui 200 miljonit kasutajat leidnud tee taolise tarkvarani: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.qihoo.security&hl=et
Lisaks viirustõrjele oskus optimeerida rakendusi, kõnefilter aga ka … taskulamp. Viimane võib osutuda õige kasulikuks, sest alles ta oli miski taskulambi rakendus küsis tööks kõiki isikuandmeid, sh telefoni kaamera ja mikrofon.

 

 

Foto: play.google.com

Rubriik:Et cetera Sildid:360 Security - Antivirus Boost, Android, Google Play

Vanemkokk

27/05/2016 By Veebikiri

Sinu ülesandeks on efektiivselt ja sujuvalt koordineerida köögi igapäevast tööd
s.h.:
– juhendad töötajaid, osaled toiduvalmistamise protsessis ja kooskõlas menüüga
vastutad toidu kvaliteedi, retseptuurile vastavuse ja õigeaegse valmimise eest;
– koostad retseptuuri ja kalkulatsioonid;
– tellid igapäevaselt kaupa;
– täidad enesekontrolli plaani nõudeid;
– tagad külmikutes oleva toidu ja tooraine kvaliteedi;
– osaled tootearenduse alases tegevuses;
– tagad oma vastutusalas olevate töövahendite/seadmete sihipärase ja ohutu
kasutamise;
– kampaaniate ettevalmistamine.

Lisainfo siit…

Rubriik:Töö Sildid:Stockmann, töö, tööpakkumine, vanemkokk

Lihatöötleja

27/05/2016 By Veebikiri

Sinu peamised tööülesanded on:
– rümpade konditustamine
– liha käitlemine ja lihast
pooltoodete valmistamine
– lihade marineerimine

 

Oled meie meeskonda oodatud, kui:
– sul on eelnev töökogemus
lihatöötlejana
– sul on füüsiline
vastupidavus
– oled täpne, korrektne
– sul on tehniline taip (töö käib suures osas tööstuslike seadmetega)
– soovid ennast täiendada
ja meiega koos areneda

Lisainfo siit…

Rubriik:Töö Sildid:lihatöötleja, Stockmann, töö, tööpakkumine

Peeter Koppel magistriõpingutest: Kui sa ei õpi, on sinu ärimudel esimese innovatsioonipuhangu tagajärjel käpuli

25/05/2016 By Veebikiri

Neljapäeval, 26. mail kell 18 toimub EBSis magistriõpinguid tutvustav infotund, mille külalisesinejaks on SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Koppel, kes ka ise värskelt EBSis Executive MBA programmi lõpetanud, tõdes, et igal oma ala spetsialistil ja ettevõtjal on lisaks kogemusele vaja ka haridust. „Kui sa tänases muutuvas maailmas iga päev midagi ei õpi, avastad sa peagi, et sinu ärimudel on esimese innovatsioonipuhangu tagajärjel käpuli. Nii lihtne see ongi,“ ütles Koppel.

Üha enam on karjääriredelil edasi liikumise üheks tingimuseks magistrikraadi olemasolu. EBSi prorektori Toomas Dannebergi sõnul annavad magistriõpingud võimaluse mitmekülgseks enesearenguks, suurendavad enesekindlust ja avavad tihti ka hoopis uusi karjäärivõimalusi. „Kui bakalaureusetasemel õpitakse erialast valdkonda tundma ning lähenetakse valdkonnale laiemalt, siis magistriõpe on sihipärane ja fokusseeritud teadmiste omandamise viis, mille diplom kinnitab inimese erialast kompetentsust,“ kinnitas Danneberg.

EBSi magistriõppe peamisteks õppesuundadeks on ärijuhtimine ja ettevõtlus, kuid õppida saab ka näiteks äriinnovatsiooni ning koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga kultuurikorraldust. Õpe toimub olenevalt erialast eesti või inglise keeles. „Meie spetsialiteediks on just äri- ja juhtimisharidus. Erineme teiste ülikoolide magistriõppe programmidest ka õppemeetodite poolest. Õppetöös kasutatakse e-õppel põhinevaid lahendusi ja videotreeninguid, team-teaching ‘ut, paljudes ainetes lahendatakse rahvusvahelisi reaalseid ärikaasusi ning õpet jagavad nii tunnustatud õppejõud kui ka valdkonna tipp-praktikud,“ rääkis Danneberg.

Küsimusele, kas juhiks olemist on üldse võimalik õppida, vastas Peeter Koppel, et kõike on võimalik õppida, ka juhiks. „Arvamus, et ma olen sündinud nii- või teistsuguseks, on puhas laiskus ja ohvrimentaliteet. Küsimus on motivatsioonis. Kõige edukamad ongi tavaliselt kõige suuremad luuserid, kellel on lihtsalt luuser-olemisest villand saanud ning haridus annab neile edukaks saamisel suurema hoo. Haridus lihvib maha ka selliste inimeste nurgad, kellele juhiks olemine on eesmärk omaette ning õpetab oma alluvatesse inimlikult suhtuma,“ arvas Koppel.

EBSi magistriõppe infoõhtu algab neljapäeval kell 18 EBSis, aadressil Lauteri 3. Külalisesineja Peeter Koppel arutleb teemal “Raha hakatakse külvama helikopterilt!” Pärast külalisesineja sõnavõttu jätkub õhtu EBSi õppekavade tutvustusega. Rohkem infot: http://ebs.ee/et/magistriope

Foto: ebs.ee

Rubriik:Et cetera Sildid:EBS, Executive MBA, Peeter Koppel

Eesti kõrgkoolid ja Huawei alustasid koostööd

20/05/2016 By Veebikiri

19. mail allkirjastasid Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool ning Hiina tehnoloogiaettevõte Huawei vastastikuse mõistmise memorandumi, mis tähistab üliõpilastele suunatud õppeprogrammi „Seeds for the Future“ algust.

Hiina Rahvavabariigi suursaadiku härra Qu Zhe osalusel allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi Huawei Baltikumi juht Zhu Lu, Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp ning Hariduse Infotehnoloogia SA juhatuse esimees Erki Urva.

Koostöös Eesti kõrgkoolidega pakub Huawei info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna (IKT) tudengitele võimalust osa saada kahenädalasest õppeprogrammist Huawei peakorteris Hiinas, sh tutvuda Huawei teadus- ja arenduskeskuste teadlaste tööga.

„Meile kui globaalsele ettevõttele on oluline integreeruda nendesse riikidesse, kus me tegutseme. Eesti on meid väga soojalt vastu võtnud ning meil on olnud siin võimalik kasvada ja areneda. Oleme valmis oma teadmisi ja oskusi investeerima Eesti tudengitesse – IKT valdkonna tulevikuekspertidesse,“ ütles Huawei Baltikumi juht Zhu Lu.

„Meil on väga hea meel, et IT Kolledži tudengitel avaneb suurepärane võimalus osaleda Huawei korporatsiooni finantseeritavas programmis „Seeds for the Future“ ja avardada seeläbi oma silmaringi ning tutvuda maailma ühe suurima telekommunikatsiooni ettevõttega,” ütles Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektor Tiit Roosmaa ja lisas, et peame väga oluliseks rahvusvahelist koostööd ja loodame, et täna allkirjastatud memorandum tagab pikaajalised ja tihedad koostöösidemed.

“Eesti kõrgkoolide strateegiline partnerlus tehnoloogiaettevõtetega aitab parimal moel teenida Eesti majandust ja ühiskonda. Koostöö on oluline nii teadus- ja arendustegevuses kui õppetegevuse valdkonnas. TTÜ on veendunud, et õppetöö-alane koostöö Huaweiga on kasulik mõlemale koostööpartnerile,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp.

Alates 2008. aastast on „Seeds for the Future“ projektis osalenud tuhanded IKT valdkonna tudengid enam kui kahekümne riigi kuuekümnest ülikoolist. Nad on saanud võimaluse täiendada oma oskuseid kohandumaks tööga IKT valdkonnas ning rikastamaks oma arusaamu uutest tehnoloogiatest. Programm on olnud oluline platvorm tudengitele praktiliste kogemuste võimaldamisel ning nende ettevalmistamisel tööks IKT ettevõtetes. Sel aastal osaleb „Seeds for the Future“ programmis 18 Balti riikide üliõpilast.

„Seeds for the Future“ projekti eesmärk on arendada kohalikke IT-talente ja anda neile edasi praktilisi teadmisi. Huawei eesmärk on edendada paremat arusaamist ja huvi telekommunikatsiooni sektori vastu ning julgustada regionaalset arengut ja aktiivset osalust digitaalses kogukonnas.

Huawei tooted ja teenused on kättesaadavad enam kui 170 riigis, neid kasutab kolmandik maailma elanikkonnast. 2014. aastal oli Huawei toodetud mobiiltelefonide arvestuses maailmas kolmas. Huaweil on 16 arenduskeskust USAs, Saksamaal, Rootsis, Venemaal, Indias ja Hiinas. Huawei Consumer Business Group on üks Huawei kolmest üksusest, mis tegeleb nutitelefonide, mobiilse lairibaühenduse seadmete, koduseadmete ja pilveteenuste arendamisega. Huawei globaalne võrgustik põhineb 20-aastasel kogemusel telekomisektoris.

Foto: itcollege.ee

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Huawei, Tallinna Tehnikaülikool

Hansalinn Tallinnale pühendatud kuld- ja hõbemündi kujundab Riho Luuse

16/05/2016 By Veebikiri

Eesti Panga nõukogu kinnitas teisipäeval toimunud istungil hansalinn Tallinnale pühendatud meenemüntide kujunduskonkursi võidutöödeks Riho Luuse kujundatud kavandid.

Hansalinn Tallinnale pühendatud 8-eurose nimiväärtusega hõbedast meenemündil on kujutatud Tallinna siluetti, hansa koge ja Tallinna vapi kilpi. Võidutöö autor on Riho Luuse. Hõbemündi kujunduskonkursi teise koha pälvis Mall Nukke kavand ning kolmanda koha Tiiu Pirsko ja Mati Veermetsa kavand.

Hansalinn Tallinnale pühendatud 25-eurose nimiväärtusega kuldmündil on kujutatud Tallinna bareljeefi, laine-kala ornamenti ja Tallinna vapi kilpi. Võidutöö autor on samuti Riho Luuse. Kuldmündi kujunduskonkursi teise koha sai Liina Lõõbase ja Kristo Kooskora kavand ning kolmanda koha Mall Nukke kavand.

Võidutööde autor Riho Luuse on disainer ja kujundaja, kes kujundas ka 2016. alguses emiteeritud Paul Keresele pühendatud 2-eurose mündi.

Meenemündid emiteerib Eesti Pank 2017. aasta esimeses kvartalis.

Mõlema võidutöö eest makstakse pärast müntide emiteerimist auhinnatasu 2000 eurot. Mõlema kujunduskonkursi teise koha eest makstakse auhinnatasu 700 ja kolmanda koha eest 500 eurot. Mitme autori puhul läheb auhinnatasu jagamisele.

Kujunduskonkursile esitati kokku 72 kavandit, millest 38 tööd hõbemündi ja 33 kavandit kuldmündi kujunduskonkursile.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Hansalinn Tallinn, Riho Luuse

EKP lõpetab 500-eurose pangatähe tootmise ja ringlusse laskmise

16/05/2016 By Veebikiri

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu lõpetas 04.05.16 europangatähtede teise seeria nimiväärtuste struktuuri läbivaatamise. Nõukogu tegi otsuse peatada lõplikult 500-eurose pangatähe tootmine ja jätta see nimiväärtus europangatähtede teisest seeriast välja, kuna 500-eurose pangatähe kasutamine võib hõlbustada ebaseaduslikku tegevust. Alates 2018. aasta lõpust, mil kavatsetakse emiteerida teise seeria 100- ja 200-eurone pangatäht, rohkem 500-euroseid pangatähti enam ringlusse ei lasta. Kasutusse jäävad kõik teised nimiväärtused alates 5-eurosest kuni 200-euroseni.

Euro rahvusvahelist rolli ja europangatähtede laialdast usaldusväärsust silmas pidades jääb 500-eurone pangatäht seadusliku maksevahendina kehtima ning seda saab ka edaspidi kasutada maksevahendina ja väärtuse säilitajana. EKPd ja euroala riikide keskpanku ühendav eurosüsteem võtab meetmeid, et europangatähtede muud nimiväärused oleksid piisavates kogustes kättesaadavad.

Nagu kõik teisedki europangatähed, säilitab ka 500-eurone oma väärtuse ning seda saab eurosüsteemi keskpankades tähtajatult ümber vahetada.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Rubriik:Majandus Sildid:500-eurone

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023