Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for märts 2016

Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb tänavu rekordarv väikeettevõtteid

By

Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb tänavu rekordarv väikeettevõtteid

Tänavusel Eesti Parima Toiduaine konkursil kandideerib Parima Toiduaine tunnustusele ühtekokku 190 toodet, millest ligi pooled on valminud Eesti väikeettevõtetes. Ühtekokku osaleb oma toodetega piirkondlikul konkursil rekordilised 46 väiketootjat.

„Meil on suur rõõm näha, et üha rohkem väiketootjaid on leidnud tee meie parimate piirkondlike tootjate konkursile. See kinnitab, et konkursi hindamiskomisjoni seisukoht on ka väiketootjate silmis piisavalt kaalukas tagasiside nende toodetele ning tunnustusega kaasnev tähelepanu on mõjutanud piisavalt ka toodete müügitulemusi,“ rääkis Sirje Potisepp.

Tema sõnul on väikeettevõtetes valminud toodetel eestimaalaste toidulaual väga oluline roll. „Väikeettevõtete tootmismahud on suurtööstustega võrreldes küll pigem tagasihoidlikud, aga nende eesmärk ongi mõnevõrra erinev suurtootjatest. Kui suurtootjad katavad igapäevase toidulaua, siis väikeettevõtete toit rikastab seda, pakkudes põnevaid maitsekooslusi ning üllatades uudsete toidukategooriatega,“ kinnitas ta.

Enim tooteid esitasid konkursile Põhja-Eesti väikeettevõtted, kelle seast pürgib parima toote tiitlile 37 toodet. Lõuna-Eesti väiketootjad esitasid konkursile 14 toodet, Lääne-Eesti väiketootjad 19 toodet ning Virumaa väikeettevõtted 17 toodet.

Potisepa hinnangul on ka suurtootjate toiduainete konkurss vägagi pingeline – ühtekokku kandideerib tänavusele Eesti Parim Toiduaine 2016 tiitlile 103 toodet. Kõige tihedam rebimine seisab sel aastal ees lihatoodete kategoorias, kus võidu nimel konkureerib 24 toodet.

Konkursi Eesti Parim Toiduaine hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Hindamiskomisjonid kogunevad hindama hõbemärkidele kandideerivaid suurtootjate tooteid 15. ja 16. märtsil, väiketootjate tooted astuvad võistlustulle 29. ja 31. märtsil. Eesti Parim Toiduaine 2016 selgitatakse välja 6. aprillil toimuval hindamisel ning tehakse teatavaks Eesti Toiduainetööstuse Liidu X aastakonverentsil, mis leiab aset 22. aprillil.

  1. aastal tunnistati Eesti parimaks toiduaineks Valio Gefilus cappuccino-keefir.

Loe lähemalt Eesti Parima Toiduaine konkursist aadressil www.toiduliit.ee/parim

Foto: toiduliit.ee

 

Naiste panus Eesti majandusse

By

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

2015. aastal oli Eesti tööealises rahvastikus (15–74-aastased) rohkem naisi kui mehi – 511 000 naist ja 473 000 meest. Vaatamata sellele, et naisi oli ligi 40 000 võrra rohkem, oli nende osalus tööjõus väiksem. Sellest tulenevalt on oluliselt väiksem ka naiste tööhõive. Seevastu naiste tööpuudus on aasta-aastalt olnud meestest väiksem. Alles 2015. aastal langes meeste tööpuudus naiste näitajaga samale tasemele. See on olukord, mida ei esinenud isegi viimase majandusbuumi ajal.

Millega tegelevad mitteaktiivsed naised, et neid meestest nii palju rohkem on? Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist. Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul. Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu. 2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrval 60 000 naist, mida on ligi 20 000 naist rohkem kui meest. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad mõne muu pereliikme eest. Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat. Huvitava asjaoluna tasub ära mainida ka, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.

Tegevusalati on naiste osatähtsus väga erinev

Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). Peaaegu üldse ei tööta naisi mäetööstuses ja veevarustuses.

2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim – tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised. Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni. Kõrge naiste osatähtsus on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osatähtsus on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.

Naiste panus sisemajanduse koguprodukti

Lisaks tööturu analüüsile võime proovida hinnata ka seda, kui suur on naiste panus Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP). Teisisõnu, kui suure osa igapäevasest majanduslikust heaolust naised toodavad. Et statistikast näeme, et erinevused sugude vahel ei piirdu vaid käesolevas artiklis mainituga, tuleks korrektse hinnangu tarvis võtta kogu majandus lahti küllaltki väikesteks kildudeks. Lihtsustatud kujul võime aga mingi aimduse saada, kui heidame pilgu sellele, kuidas jaotuvad naised rohkem ja vähem tootlikumate tegevusalade vahel. Siiski tuleb arvestada, et nii toimetades jätame arvestamata juba ainuüksi selle, et naised ja mehed on sageli hõivatud erinevates tootmisprotsessi etappides, millel on omakorda erinevad tootlikkused.

2014. aastal tuli Eesti majanduses kõrgeim lisandväärtus hõivatu kohta kinnisvaraalasest tegevusest, kus kõigist hõivatutest moodustasid naised 57%. Samuti moodustavad naised enamuse (67%) kõrge tootlikkusega finants- ja kindlustustegevusest. Paraku aga moodustab nende tegevusalade tööjõud vaid väikese osa tööturust – alla 4% kõigist töötavatest naistest. Üle 100 000 naistöötajaga avaliku sektori tegevusalad on seevastu ühed väiksemate tootlikkuse näitajatega valdkonnad. Sama kehtib majutuse ja toitlustuse kohta.

Siiski tasub meeles pidada, et SKP ei hõlma endas kõike, mis majanduses toimub. Suurim osa, mis sealt välja jääb, on kõik kodudes toimuvad tööd, mida inimesed omale teenusena sisse ei osta. Benjamin Bridgmani ja kolleegide poolt 2012. aastal avaldatud uurimuse järgi võiks tasustamata kodutööde SKP-sse kaasamine tõsta viimase nominaalset väärtust ligi veerandi võrra. Seega ei loo meile heaolu ainult töölkäivad naised, vaid ka need paarkümmend ametlikus sõnapruugis „mitteaktiivset naist“, kes veedavad suure osa oma ajast lähedaste eest hoolitsedes.

Allikas ja foto: statitsikablogi

Muusad Kuressaare Raegaleriis

By

Reedel, 4. märtsil kell 16.00 avavad Kuressaare Raegaleriis romantilise alatooniga ühisnäituse „Muusad“ laiemale avalikkusele hästi tuntud skulptor Tauno Kangro (s.1966 ) ja Sillamäel tuule tiibadesse saanud mitmekülgne kunstnik Eduard Zentšik (s.1975 ).

Näitus koosneb Kangro ligi kahekümnest skulptuurist ja Zentšiku kolmekümne viiest maalist, mis on valminud viimasel kümnendil.

Eesti Kunstnike Liidu liikmel Tauno Kangrol on olnud maalide ja skulptuuride näituseid pea igas Eesti linnas sh Kuressaares, Raegaleriis 1998. aastal ja Kuressaare Linnuses 1992. aastal. Tema eestvedamisel on toimunud Kuressaares mitmed skulptuuri õpitubasid. Kangrol on toimunud näituste hulgas välisnäitusi põhjamaadest kuni Hiinani. Eestis on avalikus ruumis arvukalt tema poolt loodud monumentaalskulptuure sh 2002. aastal valminud” Suur Tõll ja Piret said hea kalasaagi“ (Meri SPA juures mererannal).
Eduard Zentšik alustas näitusetegevust 1995. aastal ja tal on olnud näituseid paljudes Eesti linnades ( Kuressaare Linnuses 2008. aastal), samuti mitmes välisriigis. Ta on Eesti Vene Kunstnike Ühenduse ja Eesti Fotograafide Liidu liige. Eduard Zentšiku loomingulisteks tegevusaladeks on veel fotograafia, graafika, disain, muusikaimprovisatsioonide autor ja ta paljude loominguliste sündmuste korraldaja. Zentšiku maalide koloriit on salapärane ja tundlik, tema sümboleid täis maale on raske kellegi teise loominguga võrrelda. „Tema maalid sisaldavad avatud ruumi, maagilist reaalsust, milles olemid, esemed ja mõisted näiliselt vabalt valitud ajastutest ja kultuuridest täidavad mõistatuslikke eesmärke, “ on kirjeldatud tema teoseid.
Tauno Kangro ja Eduard Zentšiku loomingus leidub ühisjooni, sestap on nad teinud koos mitmeid ühisnäitusi. Oma seekordse näituse kohta avaldavad nad järgmist:

„ Nimetus „Muusad“ räägib juba iseenda eest. Muusad on kaunite kunstide kaitsjad. Nad inspireerivad loojaid ja aitavad neil luua šedöövreid. See näitus on pühendatud just neile, imelistele, õrnusest ja ilust kantud olenditele. Siin on sarnasus vastastikuse armastusega – muusad inspireerivad kunstnikke ja kunstnik pühendab ennast muusadele. Näituse külastaja sukeldub sellesse vastastikuse armastuse maailma. Kõik me oleme just selleks loodud. Armastus ongi ju tõeline elu mõte.“

Maalide ja skulptuuride näitus „Muusad“ jääb Kuressaare Raegaleriis avatuks kuni 5. aprillini 2016.

Webinar privaatsuse ja avalikkuse tajumisest sotsiaalmeedia ajastul.

By

2. märtsil kell 16.00 korraldab TÜ ühiskonnateaduste instituut webinari, kus nendel teemadel arutlevad meediauuringute vanemteadur Andra Siibak, sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel, kultuurikommunikatsiooni nooremteadur Mari-Liis Madisson ning interpersonaalse ja hariduskommunikatsiooni lektor Kadri Ugur. Webinari saab otseülekandena jälgida (ja kommenteerida)  SIIN.

Foto: ut.ee

HITSA hariduskonverents toob kokku teadlased ja praktikud üle kogu maailma

By

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) korraldab 14.-15. aprillil rahvusvahelise hariduskonverentsi „Fiiberoptiline haridustee“, mille fookuses on tehnoloogia efektiivsem kasutamine hariduses. Konverentsil esitletakse haridustöötajatele valdkonna uusi trende, kätt saab proovida ka praktilistes töötubades.

„Kui vanasti liikusid teadmised inimeselt inimesele raamatute või silmast-silma kohtumiste kaudu, siis digiajastul võtab teadmiste jagamise üha enam üle valguskaabel. Paradigma muutus esitab teadmiste jagajale uusi nõudmisi, kuid samas pakub ka rohkelt võimalusi,“ selgitas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Konverentsil räägime, kuidas antud olukorda paremini enda kasuks pöörata ning õpime teiste riikide kogemusest parimate praktikate juurutamisel.“

Kahepäevasel üritusel astuvad üles haridusteadlased ja praktikud Austraaliast, Indiast, Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Belgiast, Portugalist ja muidugi ka Eestist. Esinejate seas on näiteks Mart Noorma (Tartu Ülikool), Charles R. Severance (Michigan’i Ülikool),  Cheryl D. Miller (Digital Leadership Institute), Linda Corrin (Melbourne’i Ülikool) jt. Muuhulgas tuleb arutlusele pilvetehnoloogia rakendamine kõrghariduses, naiste osalus IT-s ning õpianalüütika, mis aitab mõista õppijate erinevaid õpimustreid ning võimaldab seeläbi õppetööd efektiivsemalt korraldada.

Praktilistes töötubades tutvustatakse metoodikaid ja tehnoloogiaid, mis aitavad arendada nii õpetajate kui õppijate digitaalset kirjaoskust. Lääne-  ja Pärnumaa koolide digipöörde näitel uuritakse, kuidas õpetajate ja õppijate digipädevusi strateegiliselt toetada. Samuti tutvustatakse tehnoloogilisi vahendeid, mis hõlbustavad õpetajate omavahelist pedagoogiliste oskuste jagamist. Konverentsil räägitakse ka sellest, kuidas aitavad digiajastu võimalused õpetajat teisest kultuurist õpilaste õpetamisel.

HITSA hariduskonverents toimub 14.-15. aprillil Eesti Kunstimuuseumis. Kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelnev registreerumine hiljemalt 6. aprilliks 2016.  Lisainfo koos konverentsi kava ning registreerimislehega leiab siit: http://innovatsioonikeskus.ee/et/konverents.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega, ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Foto: hitsa.ee