Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for mai 2015

Eesti emad 21. sajandil

By

Statistikaameti 2014. aasta sotsiaaluuringu andmetel on Eestis ligi 153 600 ema, kellel on kodus kasvamas vähemalt üks alla 18-aastane laps. Kõigist täisealistest naistest on alaealiste laste emasid 27%, kõigist 18–60-aastastest naistest 40%.

Eesti naine saab esimest korda emaks keskmiselt 26-aastaselt. Alaealiste laste ema on Eestis keskmiselt 37-aastane. Enamasti on emal üks või kaks last – 57% emadel on üks laps ja kolmandikul emadest kaks last. Iga üheteistkümnes ema on nii tubli, et kasvatab kolme või enamat alla 18-aastast last.

Kõikidest Eesti alla 18-aastaste laste emadest elavad peaaegu pooled Harjumaal (46%). Kolmandik emadest elab maal – kui ühe lapsega emadest elab maal 30% ja kahe lapsega emadest 36%, siis paljulapselistest emadest juba peaaegu pooled (47%).

Pooled emad on abielus ja nendest emadest, kes seaduslikus abielus ei ole, elavad ligi kaks kolmandikku vabaabielus. Iga üheksas ema on üksikema, kes on pere ainukene täiskasvanu ja kasvatab üksi vähemalt ühte alaealist last.

Eesti emad on haritud ja töökad

Peaaegu pooltel emadel on kõrgharidus ja 70% emadest töötab, neist enamik täisajaga. Iga viies ema on lapsehoolduspuhkusel või kodune. Mida vanemad on lapsed, seda väiksem on ema vajadus ja võimalus kodune olla. Kui emadest, kellel on vähemalt üks alla 7-aastane laps, on lapsehoolduspuhkusel või kodused 36%, siis vähemalt ühe teismelise lapse (11–17-aastased) emadest on kodused vaid 9%.

Kõrge haridustase, täisajaga töötamine ja elukaaslase olemasolu võimaldavad emadele küllaltki hea pere sissetuleku, mis aitab lapsi ülal pidada. Emad, kelle peres kasvab vähemalt üks alaealine laps, saavad kogu pere peale kuus kätte keskmiselt 1469 eurot, mida on üle saja euro rohkem kui 18–60-aastaste keskmine pere sissetulek. Samas on ka emasid, kelle pere sissetulek ei ole suur. Näiteks on majanduslikult raske toime tulla üksikemadel, kes saavad kuus kätte keskmiselt 755 eurot.

Lastehoid ja huviringid

Emade elu teevad lihtsamaks lastehoiuasutused ja huviringid, kus laps on hoitud ja saab eakohast haridust. Samal ajal on emal võimalik käia tööl või veidi puhata. 1–6-aastastest lastest käib sõimes, lasteaias või eelkoolis ligi 73%. Ligi kolmandikku 1–6-aastastest lastest, kes lastehoiuasutuses ei käi, hoiab vahel tasuta keegi sugulane, sõber või naaber. Tasulist lapsehoidjat ei saa enamik emasid oma lapsele võimaldada.

Veidi üle poole alla 15-aastastest lastest käib mõnes huviringis – alla 7-aastastest kolmandik, 7–14-aastastest 77%. Nendel eelkooliealistel lastel, kes huviringis ei käi, on hobi puudumise põhjus eelkõige vanemate arvamus, et laps on huviringis käimiseks veel liiga väike – kolm neljandikku alla 7-aastastest lastest ei osale huviringide töös just seetõttu. Kooliealised lapsed (7–14-aastased) ei osale huviringis peamiselt seetõttu, et nad ise seda ei soovi (41%), kuid oluline põhjus on ka pere rahanappus (19%) ja huviringide puudumine elukoha lähedal (16%).

Foto: statistika blogi

Odavam euro mõjutab lähikuude hinnakasvu

By

Tarbijahinnad tõusid aprillis statistikaameti teatel märtsiga võrreldes 0,5%, kuid aasta võrdluses vähenes tarbijate ostukorvi maksumus 0,1%. Hinnalangus pidurdus peamiselt toiduainete hooajalise kallinemise tõttu, kuid olulist rolli mängis ka energia odavnemise lõppemine maailmaturul. Euroala väljus aprillis neli kuud väldanud hinnalangusest ning aasta võrdluses hinnatase ei muutunud.

Seni Eesti hinnakasvu piiranud väliskeskkonnast lähtuv nõrk hinnasurve ilmutas esimesi tugevnemise märke. Viimaste andmete kohaselt langesid märtsis impordihinnad tervikuna nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal (valdavalt odavama energia tõttu), ent tootmissisendite ja tööstuskaupade impordihinnad pöördusid euroalal tõusule. Oluline roll oli selles euro vahetuskursi nõrgenemisel. Järgnevatel kuudel on oodata tootmissisendite hinnatõusu järk-järguliselt edasikandumist tarbijahindadesse ning sellest tulenevat inflatsiooni kiirenemist.

Sisemaine hinnasurve on püsinud väike. Teenuste inflatsioon on viimase poolaasta jooksul jäänud 1% juurde. Teenuste hinnakasvu hoiab tagasi transporditeenuste odavnemine seoses mootorikütuste madalama hinnatasemega ja ka administratiivne inflatsioon püsib madal tasuta kõrghariduse kehtestamise tõttu. Keskmisest kiiremini kallinevad vabaaja- ja majapidamisteenused, sh üür.

Tarbijahindade langus soosib eratarbimise suurenemist, mis on olnud majanduse peamiseks kasvumootoriks. Hinnalanguse tõttu ulatus reaalpalga kasv eelmise aasta neljandas kvartalis 5,8%ni ja samas suurusjärgus kasvas ka eratarbimine. Jaekaubanduse statistika viitab sellele, et eratarbimise tugev kasv jätkus ka 2015. aasta esimeses kvartalis.

Euroopa majanduse tugevnemine tasakaalustas rubla kursi languse mõju

By

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,2% ja kahanes kvartalivõrdluses 0,3%. Selline majandusareng on Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosist kehvem, kuid tegemist on alles esialgse hinnanguga. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenenud majanduskasv peegeldab osaliselt novembris ja detsembris toimunud rubla kursi nõrgenemist eurosse.

Venemaa mõju Eesti majandusele tervikuna on vähene, kuid eksport Venemaale on siiski poole väiksem kui varem. Selle mõju on märgatav harudes, mis eksportisid valdavalt Vene turule või vahendasid sinna kaupu. Seda peegeldab ka asjaolu, et transpordisektor oli esimeses kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Samuti viitab rubla kursi mõjule Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatav tööstusettevõtete uuring, mille kohaselt oli jaanuaris rohkem selliseid ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime halvenemist väljaspool euroala, ja vähem selliseid ettevõtted, kes tajusid võitu. Kuivõrd rubla kurss eurosse tugevnes esimese kvartali jooksul, oli aprillis jälle rohkem ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime paranemist. Pärast rubla kursi languse esialgset šokki on ka eksport Venemaale hakanud taas suurenema.

Euroopa majanduse tugevnemine toetab Eesti majanduskasvu. Esimeses kvartalis jäi kaupade ekspordi käive ligikaudu aastatagusele tasemele. Seejuures kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 5% ja eksport väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse kahanes 14%. Eraisikute ja ettevõtete ootused Euroopa majanduskasvu kiirenemise suhtes on viimaste kuude jooksul samuti tugevnenud. Märtsis oli euroala riikide majandususaldusindeks, mis koondab erinevate majandussektorite ettevaatavaid indikaatoreid, alates 2011. aasta augustist kõrgeimal tasemel.

Nafta hinna langusel on Eesti majandusele kahetine mõju, kuid valdavalt on see positiivne. Nafta hinna alanemine 2014. aasta lõpus süvendas tarbijahindade langust ning toetas seeläbi tarbimise kasvu. Nafta hinna languse negatiivne mõju aga peegeldub õlitööstuse lisandväärtuses. Õlitööstuse hooajaliselt korrigeeritud toodang oli esimeses kvartalis veerandi võrra väiksem kui neljandas kvartalis. Nafta hinna languse mõju majandusele vähenes kvartali jooksul nafta hinna kasvu ja euro nõrgenemise tõttu.

Sisenõudlus on suurenenud peamiselt tänu tarbimise kasvule. Jaemüügi mahuindeks kasvas tänu vähesele inflatsioonile ja palgatulu suurenemisele esimeses kvartalis ligi 8%. Samas jätkus esimeses kvartalis tõenäoliselt sarnane investeeringute trend nagu 2014. aasta teisel poolaastal. Investeeringute kasvu on tagasi hoidnud suurte investeerimisprojektide lõppemine üksikutes harudes, eeskätt energeetikas, kuid teiste ettevõtlusharude investeeringud on suurenenud. Samas langes esimeses kvartalis tootmisvõimsuse rakendatuse tase, mis näitab, et tootmismahu mõningaseks kasvuks on majanduses ruumi ka investeeringuid suurendamata.

Sisemaistest riskidest ohustab majanduskasvu jätkuvalt kõige enam palgasurve, mis võib päädida tööpuuduse kasvuga, juhul kui palgatõusuga samal ajal ei kasva tööjõu tootlikkus ja töötajad ei liigu tootlikumatesse harudesse. Palgasurve negatiivne mõju majandusele tervikuna ei ole aga seni olnud märkimisväärne. Palgasurvest hoolimata on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime Euroopa turul viimase poole aasta jooksul tugevnenud.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freestockphotos.biz

 

 

ZONE.EE

By

10 aastane kliendikogemus kinnitab – ZONE.EE on osutunud enam kui usaldusväärseks ja rohkem kui professionaalseks teenusepakkujaks. Äramärkimist väärib tarmukas klienditeenindus.

Muuhulgas olgu öeldud, et kliendil on virtuaalserveri (loe: oma veebikodu) haldamise käigus võimalus valida ja hetkega paigaldada ridamisi vabavaralisi sisuhaldussüsteeme, alates igihalja WordPress`i ning lõpetades Moodle`i nimelise koolituskolossiga. Nimetagem veel mõned, näiteks: Drupal, Joomla, Magneto, et cetera.

Et tehnoloogiaettevõtted kipuvad promotsioonitegevustes ujedad olema, lisame siinkohal ka viite teenusteni: https://www.zone.ee/et/teenused/

Külastame. Kiidame. Soovitame : )

Foto: zone.ee

 

 

Skype ja HITSA toetavad magistrantide välisõpinguid 19 200 euroga

By

Skype ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) kuulutavad välja konkursi Skype’i välisõpingute magistristipendiumitele, millele saavad kandideerida reaalvaldkonna tudengid. Esmakordselt antakse välja kolm stipendiumi, mille fond on 19 200 eurot.

Skype’i välisõpingute magistristipendiumid on mõeldud kolme üliõpilase magistriõpingute toetamiseks väljaspool Eestit loodus- ja täppisteaduste valdkonnas või interdistsiplinaarselt eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest läbitakse reaalteaduste valdkonnas.

Stipendiumite eesmärk on edendada teadmussiiret reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel, populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasid ning suurendada magistriõppe kättesaadavust Eesti magistrantidele välismaal. „Stipendiumiga soovime ennekõike toetada just nende noorte haridusteed, kel ilma olulise toetuseta jääksid õpingud planeeritud välisülikoolis katki, kuid kelle tulevikueesmärgid on tugevalt seotud nii valitud eriala kui Eesti ühiskonnaga,“ ütles HITSA IT Akadeemia programmijuht Marily Hendrikson.

Esimest korda antakse välja kolm välisõpingute stipendiumi. „Kuna konkurss ühele välisõpingute magistristipendiumile on tulenevalt väga heade kandidaatide suurest arvust läinud aasta-aastalt tihedamaks, siis otsustati suurendada ka stipendiumite arvu,“ lisas Hendrikson.

Ühe stipendiumi suurus on 6400 eurot. Stipendium on ette nähtud õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks, perioodiks on 2015/2016 õppeaasta. Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused.

Stipendiumi taotlemise tingimustega saab lähemalt tutvuda HITSA kodulehel. Taotluste esitamise tähtaeg on 16. juuni 2015.

Skype’i stipendiumile pandi alus 2004. aasta suvel toimunud seminaril Black Box Open Mind, kus esinesid Skype’i juht Niklas Zennström ja üks investoreid Steve Jürvetson, ning kus koguti osalejatelt esimene panus tulevasse stipendiumifondi. Stipendiumi annavad välja Skype Eesti ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning IKT hariduse pakkumise arendamiseks Eesti- ja välistudengitele. IT Akadeemia programmi vahenditest finantseeritakse õppekvaliteedi parandamise meetmeid, makstakse tudengitele stipendiume ning viiakse läbi rahvusvahelist turundustegevust. IT Akadeemia programmi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: http://www.itakadeemia.ee/