Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

hinnakasv

2025. aasta hinnatõusu kujundavad maksud ja aktsiisid

By

2024. aasta hinnakasv ulatus 3,5%-ni, millest 1,6% moodustas tarbimismaksude tõus. Kui maksutõusud kõrvale jätta, oleks hinnakasv olnud 2% ehk sarnane euroala keskmisele. Detsembris tõusid tarbijahinnad aastases võrdluses 3,8%, kuid kuu baasil jäid hinnad novembriga samale tasemele

Aasta teisel poolel tõusid Eestis kiiremini teenuste ja toiduainete hinnad. Eriti järsult peegeldus maailmaturul kallinenud kohvi ja mahlade mõju Eesti poeriiulitel. Kuigi nende toormete hinnakasv on peatunud, püsib hinnatase kõrge ja avaldab mõju ka lähikuude hindadele. Teenuste hinnakasvu vedasid telefoni- ja andmesideteenuste kallinemine ning meditsiiniteenuste, sealhulgas hambaravi hinnatõus. Lisaks mängib siin rolli kiire palgakasv, mis mõjutab tööjõumahukaid teenuseid.

Tarbijahinna kasvu leevendasid energiahindade langus. Elekter börsil ja mootorikütused olid 2024. aastal odavamad kui aasta varem. Samuti hoogustus aasta lõpus sõidukite müük, kuna inimesed püüdsid automaksu kehtestamise eel ostud ettepoole tuua. Siiski ei mõjutanud see sõidukite hindu märkimisväärselt.

Naaberriikides Lätis ja Leedus jäi 2024. aasta inflatsioon vastavalt 1% ja 1,3% tasemele. Eestis tõusid naabritega võrreldes rohkem teenuste hinnad, eriti transpordi- ja sideteenuste valdkonnas. Toiduained, mis moodustavad suure osa tarbijakorvist, jäid Leedus peaaegu samale hinnatasemele ning energiahinnad alanesid seal samuti kiiremini.

2025. aasta hinnakasvu Eestis kujundavad taas maksupoliitilised muudatused. Jaanuarist taandub 2024. aasta alguse kõrgendatud käibemaksu mõju, kuid automaks ja alkoholiaktsiisi tõus mõjutavad hindu. Lisaks tõuseb aasta keskel käibemaks 24%-ni ning kerkib ka diislikütuse aktsiis. Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub hinnakasv 2025. aastal 4,3%-ni. Ilma maksutõusudeta oleks hinnakasv alla 3%, samas kui euroala hinnakasv jääb tõenäoliselt 2% juurde.

Refereeritud allikast: https://www.eestipank.ee/press/mullu-suurendasid-tarbijahindu-enim-maksud-ning-teenuste-ja-toiduainete-kallinemine-08012025

Foto: Michal Jarmoluk from Pixabay

Hinnakasv jätkus ka 2016 a. oktoobris

By

Eesti tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastatagusega võrreldes 0,6%, kuid septembriga võrreldes hinnatase alanes 0,3%. Euroala teiste riikidega võrreldav tarbijahindade harmoneeritud indeks tõusis septembri andmetel 1,7%. Euroala keskmine hinnakasv kiirenes oktoobris 0,5%ni, kuid on endiselt madalam Euroopa Keskpanga 2% lähedasest inflatsioonieesmärgist.

Aktsiisimäärade tõusu tõttu vedasid oktoobris Eesti hinnakasvu mootorikütused, alkohoolsed joogid ja tubakatooted. Ülejäänud tarbijakorvi keskmine hinnatase on aga muutunud väga vähe. Alusinflatsioon, eelkõige teenuste hinnad, on olnud viimastel kuudel muutlik. Selle taga on olnud üksikud tegurid. Näiteks lennupiletite hinnad on olnud heitlikud samamoodi nagu ka mujal Euroopas ja see on kajastunud inflatsiooninumbrites. Teenuste hinnakasv peaks edaspidi siiski kiirenema, muu hulgas seetõttu, et tasuta teenuste kehtestamise mõju on lõppenud. Näiteks tasuta kõrghariduse kehtestamine pidurdas eelmisel kolmel aastal inflatsiooni 0,3 protsendipunkti võrra.

Naftahinna madalpunkt jäi käesoleva aasta jaanuarisse, mil naftabarreli hind oli 30 USA dollarit. Tänaseks on nafta hind sellelt tasemelt tõusnud 56% ehk 47 dollarini barreli eest. Kuigi protsentides väljendatud hinnakasv on olnud kiire, siis eurodesse arvestatuna on nafta hinnatase ikka veel suhteliselt madal. Eestis olid mootorikütused oktoobris 7% kallimad kui eelmisel aastal samal ajal, peamiselt aktsiismäära tõusu tõttu. Samas oli kaugküte oktoobris 6% odavam kui eelmisel aastal ning selle hind ei kasva eeldatavalt eriti palju kuni kütteperioodi lõpuni, sest gaasi hind sõltub naftast pika viitaja jooksul. Hooajalise nõudluse kasvu tõttu on elektri hind Põhjamaade elektribörsil tõusule pöördunud ning püsib tulevikutehingute põhjal kõrge järgmise aasta teise kvartalini.

Käesoleva aasta keskmine inflatsioon jääb 0% lähedale, nagu oodatud. Hindade edasine areng sõltub suurel määral sellest, missuguseks kujuneb nafta hinnatase maailmaturul.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Odavam euro mõjutab lähikuude hinnakasvu

By

Tarbijahinnad tõusid aprillis statistikaameti teatel märtsiga võrreldes 0,5%, kuid aasta võrdluses vähenes tarbijate ostukorvi maksumus 0,1%. Hinnalangus pidurdus peamiselt toiduainete hooajalise kallinemise tõttu, kuid olulist rolli mängis ka energia odavnemise lõppemine maailmaturul. Euroala väljus aprillis neli kuud väldanud hinnalangusest ning aasta võrdluses hinnatase ei muutunud.

Seni Eesti hinnakasvu piiranud väliskeskkonnast lähtuv nõrk hinnasurve ilmutas esimesi tugevnemise märke. Viimaste andmete kohaselt langesid märtsis impordihinnad tervikuna nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal (valdavalt odavama energia tõttu), ent tootmissisendite ja tööstuskaupade impordihinnad pöördusid euroalal tõusule. Oluline roll oli selles euro vahetuskursi nõrgenemisel. Järgnevatel kuudel on oodata tootmissisendite hinnatõusu järk-järguliselt edasikandumist tarbijahindadesse ning sellest tulenevat inflatsiooni kiirenemist.

Join 880 other subscribers

Sisemaine hinnasurve on püsinud väike. Teenuste inflatsioon on viimase poolaasta jooksul jäänud 1% juurde. Teenuste hinnakasvu hoiab tagasi transporditeenuste odavnemine seoses mootorikütuste madalama hinnatasemega ja ka administratiivne inflatsioon püsib madal tasuta kõrghariduse kehtestamise tõttu. Keskmisest kiiremini kallinevad vabaaja- ja majapidamisteenused, sh üür.

Tarbijahindade langus soosib eratarbimise suurenemist, mis on olnud majanduse peamiseks kasvumootoriks. Hinnalanguse tõttu ulatus reaalpalga kasv eelmise aasta neljandas kvartalis 5,8%ni ja samas suurusjärgus kasvas ka eratarbimine. Jaekaubanduse statistika viitab sellele, et eratarbimise tugev kasv jätkus ka 2015. aasta esimeses kvartalis.

Foto: Visualhunt.com