Tarbijahinnad tõusid aprillis statistikaameti teatel märtsiga võrreldes 0,5%, kuid aasta võrdluses vähenes tarbijate ostukorvi maksumus 0,1%. Hinnalangus pidurdus peamiselt toiduainete hooajalise kallinemise tõttu, kuid olulist rolli mängis ka energia odavnemise lõppemine maailmaturul. Euroala väljus aprillis neli kuud väldanud hinnalangusest ning aasta võrdluses hinnatase ei muutunud.
Seni Eesti hinnakasvu piiranud väliskeskkonnast lähtuv nõrk hinnasurve ilmutas esimesi tugevnemise märke. Viimaste andmete kohaselt langesid märtsis impordihinnad tervikuna nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal (valdavalt odavama energia tõttu), ent tootmissisendite ja tööstuskaupade impordihinnad pöördusid euroalal tõusule. Oluline roll oli selles euro vahetuskursi nõrgenemisel. Järgnevatel kuudel on oodata tootmissisendite hinnatõusu järk-järguliselt edasikandumist tarbijahindadesse ning sellest tulenevat inflatsiooni kiirenemist.
Sisemaine hinnasurve on püsinud väike. Teenuste inflatsioon on viimase poolaasta jooksul jäänud 1% juurde. Teenuste hinnakasvu hoiab tagasi transporditeenuste odavnemine seoses mootorikütuste madalama hinnatasemega ja ka administratiivne inflatsioon püsib madal tasuta kõrghariduse kehtestamise tõttu. Keskmisest kiiremini kallinevad vabaaja- ja majapidamisteenused, sh üür.
Tarbijahindade langus soosib eratarbimise suurenemist, mis on olnud majanduse peamiseks kasvumootoriks. Hinnalanguse tõttu ulatus reaalpalga kasv eelmise aasta neljandas kvartalis 5,8%ni ja samas suurusjärgus kasvas ka eratarbimine. Jaekaubanduse statistika viitab sellele, et eratarbimise tugev kasv jätkus ka 2015. aasta esimeses kvartalis.