Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for märts 2009

Vana Volga taassünd, 5. osa

By

Jätkame 10.12.08 veebikirjas alanud hinnatud õppejõu ja renoveerija hr. Vahur Kõrbe päevikulaadset kirjutist vana-auto renoveerimisest.

Uste taastamine

Möödunud kuude jooksul on esialgne emotsionaalne kirg veidi raugenud, sest saatusel oli mulle varuks veel üllatusi. Astroloogid saaksid Volgade hankimiseks sobiva tähtede seisu minu kogemuse põhjal välja selgitada, sest ühel päeval sisuliselt järjestikku toimunud kohtumised viisid kahe Volga soetamiseni. Helistasin hiljem küll ainult viisakusest teise auto omanikule, et anda teada juba soetatud autost. Paraku on selliseid pakkumisi, millest pole võimalik loobuda. Tänapäeval tunnemegi seda “Happy houre!” või “Kaks ühe hinnaga!” nime all. Nii saingi “kaksikute” omanikuks, sest nii värv, viimistlusmaterjalid kui ka väljalaskeaasta on ühed. Kere numbrites on ainult 700ne erinevus. Kuna selle “teisiku” endine peremees veedab pensionipõlve Võrtsjärve ääres kala suitsutamisega, siis tema imehea suitsulatikas pani ka mu pere leebemalt suhtuma järjekordsesse Volgasse.

Foto:flickr.com

Tekkinud olukorras olin sunnitud filosoofiliselt enda jaoks läbi seedima restaureerimise ja doonorite kasutamise eetilised aspektid. Puidu restauraatorina on minu jaoks hävitamine võõras tegevus. Esindan tegevusi, mida kutsutakse säästvaks renoveerimiseks ja taaskasutamiseks. Lühidalt – usinalt doonoreid kasutades pole meil varsti nendelt eemaldatud osi millegi külge panna.Kui oma unistustes lootsin leida endale Volgat paksu tolmukorra alt, siis see teine auto oligi seda jõudnud koguda ligi paarkümmend aastat. Loomulikult tekkis tahtmine ka sellele tuli torusse saada, sest ta väideti korras olevat. Kuna nii süütevõti kui ka kõrgepinge ahelad olid vahepeal jalad alla võtnud, siis kulus taastamisele veidi aega. Uudishimu sai rahuldatud siis, kui üks kaua vaikinud Volga mootor jälle vaikselt tuksuma hakkas (jälle roostevaba sumbutaja!) ja proovisõidud tehtud. Jäägu see auto esialgu eeskujuks, mille järgi teist kunagi kokku panna. Või nagu paljud on reetnud – auto, milles käia nädalalõpul istumas ja plaane pidamas..

Foto:flickr.com
Meil MTJ-is on rauda kokku keedetud seni ääsitules või 4st jämetamate elektroodide ja atsetüleeniga. Nüüd lõpuks tuli veeretada kohale ka CO-keevitus. Valik oli juba ammu langenud kodumaisele “kemppile” – Purtse Modulile, kuid keegi polnud seni soostunud seda loovutama. Nüüd lõpuks õnnestus sellise riistapuu osad ühe metallifirma laost üles korjata. Midagi eluliselt tähtsat polnud komplektist puudu ja pisiasju sai hooldusest juurde osta. Lõpuks tuli üleliigne hapnikupudel vahetada CO-ballooni vastu ja 0,8 traadikera aparaadi sisse panna. Giljotiinkäärid ja sikkemasin tulid laohoidjal lasta ainult tolmust puhtaks pühkida ja töölauale kinnitada.

Kevadise luurekäigu ajal Kurtna laadale olin välja peilinud Volga juppe müüvate meeste laagriplatsid ja juba pimedas läks sõit lahti. Aga oh õnnetust! Sattus vale päev olema. Olin suvega nii harjunud laupäeviti laatadel käima, et ei vaevunud isegi kontrollima. Nii sain järgmisel hommikul treileriga sõitu korrata. Olin autot osandades teinud endale nimekirja ja eelarve hädavajalike ostude jaoks. Aovalgel saidki esimesed olulised ostud tehtud. Hiljem sai eelarve jääke kulutatud vähemtähtsatele vidinatele. Koduteel tundsin südametunnistuse piinu, et oma kutsetööga seonduvaid oste olin teinud alles teises järjekorras ja mõnegi olulise asja jätnud sootuks ostmata. Laadal tundsin osturõõmu, kui müüja sai mittevajalikust kaubast lahti ja mina sain endale soetatud puudu oleva vidina. Rõhutan just seda puudu olevat, sest nägin ka selliseid kundesid, kes otsisid soodsat kraami tulusaks edasimüügiks. Kõik on vastavuses liberaalse turumajandusega.

Jätkub 10.04.09 veebikirjas



Kolumn. Ton Karlos & 1000 kuradit

By

Jep, tõsi ta on. Eestlased on uskmatuim rahvas Euroopa Liidus. Selline fakt ilmneb EU ametlikust statistikast. Kusjuures statistika näol on tegemist on ainult kirjeldusega. Keegi ei kipu lahti seletama, miks nii? Rääkimata prognoosidest, mis saab edasi?

Noh, samamoodi on ju ka nende uuringutega, mis räägivad, et naised saavad siinmail meestega võrreldes vähem palka. Sigadus, tegelikult, kui esimese hooga võtta. Pärast pisikest järelemõtlemist, tuleb meelde igivana aksioom: raamatupidamine, see on suur ja väike vale. Nimetet väärt postulaati võib minumeelest laiendada mistahes statistikale. Kuidas muidu oleks võimalik seletada näiteks parlamendiliikmete palgakasvu olukorras kus töötuid on varsti arvuliselt 50 000?

Minnes mõttekäiguga sammu võrra edasi – miks on reeglina kõrgepalgalisi naisjuhte tänaseks arvuliselt pea 2/3? Vastus äärmiselt lihtne, mehed ei ole viimased poolsajandit siinmail viitsinud ennast kõrgkooliga eriti vaevata. Keskkoolis, mis peaks andma tõuke edasiseks eluks, troonivad aga mingid mummulistes kampsunistes validoolilõhnalised tädikesed. Vägev eeskuju, ah?

Foto: DirtyButton.com

Samamoodi, ei viitsi tesosteroonist kantud kodanikud tungelda eriti perearsti ukse taga. Lihtsam on minna šamaani juurde kui tiirelda päevi kabinettide uste taga, reaalseks tulemiks ainult paber, mis kinnitab, et ja tervisega on jah, tõepoolest midagi viltu. Muide, kui ma ei eksi, siis meesteraste on Eestis jätkuvalt üks. Õhumüüjaid, sekka mõni tõsiseltvõetav sensitiiv, seevastu aga vähemalt paarsada.

Sestap pole ka ime kui ametlikke jumalusi keegi eriti ei usu. Lihtsam on minna oma kehaliste või hingeliste muredega nõia juurde ja võib-olla isegi abi saada. Kui täita miskeid rituaale mille tulemuseks on täidetud rituaal.


Kuidas katta lauda? 4. osa, lauanõud

By

Liikudes lauahõbeda suursugusest maailmast edasi lauanõude juurde tuleb täheldada, et see alajaotus on sama suur, või suuremgi veel. Ning rääkides materjalidest, kes ei teaks sellist kirju ja keerulise saatusega nooblit materjali nagu portselan?

Nimetus portselan pärineb itaalia keelest – porcellino tähendab läbikumavat, õhukest ja tihedat teokarpi. Portselan on tehnoloogiliselt kvaliteetseim keraamika liik, millel on ühiseid tunnuseid klaasiga. Valmistatakse keraamilisest massist, muutub põletades tihedaks, klaasjaks, vee- ja happekindlaks ning suuremal või vähemal määral läbikumavaks.

Teiseks samatuntuks, kuid kordades keerulisemalt defineeritav materjal on fajanss. Nimelt on fajanss keraamika liik, mida ajalooliselt tõlgendatakse väga erinevalt.Üldjoontes on fajanss oma olemuselt proovinud matkida portselani.

Iseloomustavad järgmised tunnused:
• mass on valge või elevandiluukarva;
• põhiglasuur on enamasti läbipaistev või läikiv;
• rohke glasuurialune või – pealne maaling.

Laua katmist käitlev e-koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/kuidas-katta-ja-serveerida/

Ettekandja-kelneri koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/ettekandja-kelner-algkoolitus/

Koolituskalender:
http://koolitus.veebikiri.ee/koolituskalender/

Liköör, jook nagu…. 4. osa

By

Siiani oleme võtnud kõneks Baileys Irish Cream`i, oleme rääkinud Cointreau`st, samuti sellisest omamoodi aegumatust joogist nagu Chartreuse. Minnes likööride jutuga edasi, tuleks kindlasti pöörata tähelepanu jookidele, mida ehk tänamatult vähe teatakse. Näiteks sobiks siinkohal tuua välja Dooley’s. Dooley’s on koore-iiriseliköör, mida valmistatakse Saksamaal Eckenförde linnas. Dooley’se valmistamisel kasutatakse oluliselt väiksema rasvasisaldusega koort kui enamikes teistes kooreliköörides. Väiksem rasvasisaldus annab Dooley’sele kreemlikööride jaoks tavatult hea segatavuse, võimaldades seda kasutada peaaegu igat tüüpi kokteilides.
Siinkohal sobiks märkida ka Wild Africa nimelist koorelikööri, mis on pärit kuulsast Western Cape´i veinipiirkonnast Lõuna- Aafrikast. Väga puhas vesi, värske mäestikuõhk ja lopsakas toidulaud kindlustavad Jersey lehmadele parimad elutingimused, mis omakorda võimaldab neil anda väga kvaliteetset piima.

Kolmandana likööridest tasuks märkida Limoncè, mida valmistatakse Vahemere äärsetest sidrunitest, mis küpsenud talveperioodil. Talvised tingimused (külmad päevad ja pikemad ööd) teevad sidrunikoore paksemaks ning see aitab omakorda külma taluda. Tulemuseks on ainulaadne liköör millel on täidlane ja intensiivne lõhn, mis tasakaalus õige.

Jätkub 10.04.09 veebikirjas.

 

Persoon. Intervjuu Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) tegevjuhi hr. Valdo Vokksepp`aga

By


Intervjuusid annad suhteliselt vähe?

Aus vastus oleks – nii palju kui tarvis ja nii vähe kui võimalik. Tegelikult olen Sulle seoses Liidu tegemistega kord juba vastanud…

Mis või kes on multifunktsionaalne personaliettevõte?

EHRA? EHRA on tõesti multifunktsionaalne ettevõte. Tööotsijale tähendab EHRA.ee tööotsingu- ja koolituskeskkonda. Lisaks erialast ajakirja. Töövõtjale – võimalust, et otsime professionaalse tööjõu ja oskame soovitada, millises koolis oleks hea töötajaid täiendada. Samavõrd on meie andmebaas avatud ka neile, kes omal riisikol töötajaid otsida soovivad. Lisaks kommunikatiivne moodul – me teame kus ja kuidas levitada teateid.

Milliseid teateid?

Olenevalt sihtrühmast – kas töökuulutusi, või siis vastupidi, oskame juhtida tähelepanu toodetele või teenustele.

Milliseid koolitusi?

Kuidas nüüd seletada, üheltpoolt teame organisatoorsed eripärasid. Teisalt, igasugune kool on õpetaja keskne. Me teame, kelle juures õpivad parimad pagarid ja kokad. Või teenindajad.

Eelistusi?

Kinnisilmi võin soovitada haridusasutust, mis paikneb Tallinnas Puuvilla tn. 19.

Miks Sa ise koolitad?

Päris mitmel põhjusel. Üheltpoolt, nagu ikka ja alati on süüdi suur juhus. Esiteks on mulle sattunud äärmiselt head juhendajad. Inimesed kes suudavad segaseid ja keerulisi lihtsalt ja huvitavalt lahti rääkida. Teiseks, sattusin töötama toonases Reval Olümpias perioodil, mil sellest kujundati rahvusvaheline neljatärnihotell.

Täna ei ütle taoline asjaolu palju aga küsin teisiti – milline kohalik hotellikett on arenenud edukalt Eestist väljapoole? Arusaadavalt ei toimu sellelaadsed protsessid lihtsalt Pühast Vaimust. Organisatsioonisisene tõuge tuleb tegevjuhtkonnalt ja võimendub vastavalt läbi turundus- ja personaliosakonna. Ühesõnaga, kui vaatan oma CV`d, siis summa mis on kulunud minu kui koolitaja koolitamisele, on ka tänasel päeval aukartustäratav. Eraldi põhjusena pean kindlasti nimetama neid vägagi karismaatilisi persoone, kes viivad oma loenguid läbi TÜ peahoone auditooriumis nr 128. Ühesõnaga – koolitamine on minu jaoks kirg!

Täiesti teiselaadne küsimus, mis Sa arvad, kas kapitalismi lõpp on käes?

Minu arvates äärmiselt rumal seisukohavõtt. Motiveerib inimest ikkagi soov olla parem ja siis selle nimel ka pingutada. Mitte vastupidi. Kui milleski tõsine probleem on, siis pigem kodanikuühiskonna tagasihoidlikus toimimises. Muide, väljendub ka kutsliitude nõrkuses. Tänasega on need protsessid pisitasa muutumas, kuid siiski on ju näiteid piisavalt palju: oli edukas taksojuht ja siis nagu võluväel, kehastus ümber ehitajaks. Tulemus on teadagi milline!

Tänan!

Intervjueeris,
Ton Karlos

Laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Automaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.