Pärast pikemat vaikelu – jäime me märksõna – integreeritud turunduskommunikatsioon juurde. Kuidas või milmoel määratleda eelmärgitud kommunikatsioonitehnikat? Jäiga olekuga definitsioonid, nagu märgitud, jäid eelmisse kirjutisse. Samuti jäi sinna pildiline kujund: „sajajalgne“. Isiklikku arusaamist mööda on taoline epiteet igati omal kohal, sest tegu keeruka samas võimsa kogumiga. Eraldi võib rääkida kuluefektiivsusest, seda hetkest, mil organisatsioon kasutab ära oma väljundid, alates ärikingitustest ja lõpetades mitmetasandilise infovooga veebis. Kes soovib saada head ja kinnitavat näidet, vaadake palun kuidas pangad teavet välja annavad. Alustades sularahaautomaatidest ja lõpetades näiteks väljatrükkidega sealtsamast seadmest.
Kuidas iganes, algab kõik siiski planeerimisest, sealhulgas sõnumi kokkupanekust. Viimane võib osutuda tõsiseks komistukiviks organisatsiooni sees. Seda siis kui muu managment ei suuda aru saada, millest tuleneb vanasõna „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!“. Otseöeldes: kommunikatiivseid vigu, olgu selleks siis juba levinud sõnumi (kuvandi) tahtmatu ambivalentsus, lapsus sloganis jne. jne, on väga kulukas parandada.
Kas tasub? Muidugi, et. Eriti kui kliendid on sõna otseses mõttes käega katsuda. Näiteks nii nagu koolitus- või restoraniäris ikka juhtub. Trikk seisnebki infovoo sünkroniseerimises aga ka viirusturunduslike võtete kasutamises. Sellest siis bullshitbingolik kuid paraku täpne nimetus „integreeritud“.
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
www.ehra.ee
Foto:flickr.com