Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

integreeritud turunduskommunikatsioon

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.15

By

Pärast pikemat vaikelu – jäime me märksõna – integreeritud turunduskommunikatsioon juurde. Kuidas või milmoel määratleda eelmärgitud kommunikatsioonitehnikat? Jäiga olekuga definitsioonid, nagu märgitud, jäid eelmisse kirjutisse. Samuti jäi sinna pildiline kujund: „sajajalgne“. Isiklikku arusaamist mööda on taoline epiteet igati omal kohal, sest tegu keeruka samas võimsa kogumiga. Eraldi võib rääkida kuluefektiivsusest, seda hetkest, mil organisatsioon kasutab ära oma väljundid, alates ärikingitustest ja lõpetades mitmetasandilise infovooga veebis. Kes soovib saada head ja kinnitavat näidet, vaadake palun kuidas pangad teavet välja annavad. Alustades sularahaautomaatidest ja lõpetades näiteks väljatrükkidega sealtsamast seadmest.

Kuidas iganes, algab kõik siiski planeerimisest, sealhulgas sõnumi kokkupanekust. Viimane võib osutuda tõsiseks komistukiviks organisatsiooni sees. Seda siis kui muu managment ei suuda aru saada, millest tuleneb vanasõna „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!“. Otseöeldes: kommunikatiivseid vigu, olgu selleks siis juba levinud sõnumi (kuvandi) tahtmatu ambivalentsus, lapsus sloganis jne. jne, on väga kulukas parandada.

Kas tasub? Muidugi, et. Eriti kui kliendid on sõna otseses mõttes käega katsuda. Näiteks nii nagu koolitus- või restoraniäris ikka juhtub. Trikk seisnebki infovoo sünkroniseerimises aga ka viirusturunduslike võtete kasutamises. Sellest siis bullshitbingolik kuid paraku täpne nimetus „integreeritud“.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
www.ehra.ee

Foto:flickr.com

 

 

 

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.3

By

Koostades või juhtides turunduskommunikatiivseid sõnumeid, ei tohiks jätta märkamata fenomeni, mida tuntakse isetekkelise info nime all. Taolise, küllaltki väheütleva ja leebe nime all peitub protsesside jada, mida on keeruline või halvemal juhul võimatu ohjata.

Isetekkelist infot genereerivad reeglina üksikisikud, harvemal juhul (meedia)organisatsioonid, tekkepõhjuseks kokkupuude kaubamärgi või kaubamärkidega. Huvitavaks näiteks siinkohal kütusefirma, mis on üheaegselt tegev kahel suunal – kütuse ja kiirtoitude jaemüük. Kriitikute sõnul on tegemist pehmelt öeldes kummastava äriga, mille hinnakujundus muutub väidetavalt, sõltumata laoseisust, tõusvas suunas ja reaalajas koos Rotterdami sadama väljamüügihindadega. Kuidas iganes, isetekkelise info puhul tasub lisaks traditsioonilistele allikatele tähele panna asjaolu, et tihtipeale kannavad sõnumit ettevõtte käekäigu, kliendisõbralikkuse, jätkusuutlikkuse jne. kohta eeskätt selle sama firma töötajad. Nii näiteks võib töövõtja poolt peetav ajaveeb osutuda tõeliseks peavaluks selle firma personali- ja turundusosakonnale. Ja vastupidi – fännide kogukond, mõnes sotsiaalvõrgustikus – luua vägagi positiivse kuvandi. Näitena, Robert Kiyosaki, hinnatud raamatu „Rich Dad Poor Dad“ autori, kogukonda Facebook`is kuulub nende ridade kirjutamise ajal tühised 202 043 inimest. Mil moel see raamatu müügiedule kaasa aitab, võib kujutleda.

Kuidas juhtida isetekkelist informatsiooni? Lihtsustatud vastus on üks ja ainuke – isetekkinud teabevoogu loetakse osaks integreeritud turunduskommunikatsioonist, mis eeldab kommunikatsiooni kui protsessi juhtimist. Ehk siis – allikaid peab teadma ja nendega tuleb teha järjepidevat tööd: kogukond mõnes sotsiaalvõrgustikus on tore asi küll aga ilma sisulise dialoogita on ta ärilisest aspektist kasutu, halvemal juhul, metsistununa, aga suisa kahjulik.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee