Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Tartu Ülikool

Misasi on rohemüksamine ja kuidas see aitab meie keskkonda päästa?

By

 

Inimeste käitumise muutmiseks panevad riigid ja ettevõtted rohkelt raha ja aega teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse ning räägivad, kuidas peaks käituma. Kuigi info andmine on oluline, on see üksi vähetõhus käitumise muutja. Siin võib olla lahendus rohemüksamine. Mida aga rohemüksamine üldse tähendab? 

Samsungi digiharidusprogrammi Solve for Tomorrow koolitusel esinenud jäätmetekke ennetuse ja müksamise koolitaja ettevõttest Suletud Ring Liisa Aavik selgitas, et müksamine aitab inimestel häid otsuseid teha ilma, et nad sellele pikemalt mõtlema peaks. „Müksamine on kerge ennustataval viisil inimese käitumise mõjutamine paremate valikute suunas. Näiteks nähtavasse kohta asetatud puuviljakauss on müks, rämpstoidu ära keelamine ei ole. Rohemüksamine on seega keskkonnasõbralike valikute mõjutamine,” lausus Aavik. 

Ilmselt on üks kuulsamaid müksamise näiteid Hollandi Schipholi lennujaama pissuaaridesse pandud kärbest kujutavad kleepsud. Pissuaari kasutanud mehed hakkasid kärbest sihtima ning nii paiskus vähem uriini pissuaarist väljapoole ja koristajatel oli oluliselt vähem tööd. Tänaseks leiab kärbeste kõrval pissuaaridest isegi miniatuurseid jalgpallivärvaid, et sinna palli sisse sihtida jne. 

Rohemüksamine toimib sarnaselt, kuid eesmärk on panna inimesed lihtsate keskkonna kujundamise võtete abil tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid. Näiteks, parim variant võiks olla inimestele vaikevalikuks tehtud. On suur vahe, kas poe iseteeninduskassas pead iga kord tegema ekstra liigutuse, et panna linnuke kasti „Ei soovi tšekki“ või on vaja linnuke teha ainult siis, kui soovid tšekki. Kui pead lisaliigutuse tegema tšeki saamiseks, siis jätavad tunduvalt rohkemad selle tegemata, kui vastupidisel juhul. Nii jääb lihtsa müksamise abil suur hulk paberit trükkimata.

Rohemüksamise koolitusel osalenud Solve for Tomorrow programmi osalejad kasutasid uusi teadmisi oma võistlusele esitatud ideede jätkusuutlikumaks arendamisel. Nüüdseks ongi täiendatud ideed esitatud võistluse teise etappi, milles noortele tulevad appi mentorid, et ideid finaali jaoks veelgi täiuslikumaks vormida.

Samsungi Solve for Tomorrow programm otsis sellel hooajal just ideid, kuidas tehnoloogiate abil tagada ja arendada jätkusuutlikust. Võistluse auhinnafondiks on 16 000 € ning finaalis osalevad noored Eestist, Lätist ja Leedust.

Lisaks Samsungi ekspertidele löövad võistluse mentoritena ja žüriis Eestist kaasa TalTechi, Mektory, Tartu Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Junior Achievement Estonia ja teiste hariduse ja innovatsiooniga seotud organisatsioonide esindajad. 

Kogu informatsiooni Solve for Tomorrow võistluse ja tingimuste kohta leiab veebilehelt www.solvefortomorrow.ee ning kõikide uudised ja teatel leiab programmi Facebook-ist. Programmi kodulehelt leiab ka hulgaliselt õppevideoid, mis on valminud Digitaalne IQ programmi jooksul.

Foto: samsung.com

Mida õpivad välistudengid enim Eestis?

By

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Eelmisel aastal õppis välistudengeid kokku 14 Eesti kõrgkoolis. Absoluutarvudelt olid populaarseimad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Neist kolmest oli välisüliõpilaste osakaal suurim tehnikaülikoolis (14%).

Suurima välisüliõpilaste kontsentratsiooniga paistavad aga hoopis silma Estonian Business School, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ja Euroakadeemia, kus kolm üliõpilast kümnest on pärit väljastpoolt Eestit. Muuhulgas võib tuua välja, et Tallinnas õppis kaks korda rohkem välisüliõpilasi kui Tartus. Aafrikast pärit välisüliõpilaste hulgas olid Tallinna ülikoolid aga suisa neli korda populaarsemad kui Tartu ülikoolid.

Enam kui kolmandik välistudengitest on valinud õppimiseks ärinduse, halduse ja õiguse eriala. Samas on valdkondade eelistus haridusastmeti siiski erinev – bakalaureuseõppes 64%, magistriõppes 22% ja doktoriõppes 10%.

Populaarsuselt teisel kohal ja seda läbivalt kõigis haridusastmetes on humanitaarvaldkond (keskmiselt 15%). Kolmandat kohta jagavad kaks valdkonda – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning tehnika, tootmine ja ehitus. Eraldi tasub veel märkida, et nii nagu meie kohalike doktorantide hulgas, troonib ka välisüliõpilastest doktorantide seas hoopiski loodusteaduste valdkond. Kõige vähem õpitakse teenidus- ja haridusvaldkonna õppekavadel.

Naiste väiksem osakaal

EL-s keskmiselt on naisvälisüliõpilaste osakaal veidi üle poole. Kõige suurem on see näitaja Belgias, Slovakkias ja Itaalias (58%), väikseim aga Küprosel (30%) ja Lätis (38%). Eestis oli 2017/2018. õppeaastal naissoost välisüliõpilasi 43%, mis on EL keskmisest madalam ja seda sõltumata haridusastmest.

Eesti ülikoolide doktoriõppes õppis naisvälisüliõpilasi meestest lausa kaks korda vähem. See on vastupidine suund meie kohalike üliõpilaste soojaotusele, mis on kõigis haridusastmetes naiste poole kaldu. Päritolumaade kaupa vaadates on kõige rohkem naistudengeid Euroopast tulnud üliõpilaste hulgas (51%). Kõige väiksem on naiste osakaal Aafrikast (27%) ja Aasiast (33%) pärit tudengite hulgas.

Lai vanuseskaala

Välistudengite vanuseskaala oli lai – 16–63aastasteni. Kolmveerand välistudengitest on 20–30aastased. Mediaanvanuseks on 25, millest nooremana saabuvad peamiselt Euroopast pärit üliõpilased (mediaanvanus 24) ja keskmiselt vanemana Aafrika (28 a) ja Lõuna-Ameerika tudengid (29 a).

Kas uus peatselt algav õppeaasta toob välisüliõpilaste osas muutusi? See selgub lõplikult alles novembri keskpaigaks, kui ülikoolid on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

Foto: Statistikablogi

Eesti Pank kutsub kujundama emakeelsele Tartu Ülikoolile pühendatud mälestusmünti

By

Eesti Pank korraldab emakeelse Tartu Ülikooli asutamise 100. aastapäevale pühendatud 2eurose mälestusmündi kujunduskonkursi, millest oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive.

1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud Tartu Ülikool on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanimaid ülikoole. 1919. aastal sai sellest esimene eestikeelne ülikool.

Kujunduskonkursi eesmärk on leida mälestusmündile sobiv rahvusliku külje kujundus. Mälestusmündi ühise külje kujundust ei muudeta. Nõuetekohaselt vormistatud kavandid tuleb esitada hiljemalt 18. veebruaril 2019 kell 12.00 Eesti Panka aadressil Mündižürii, Eesti Pank, Estonia pst 13, 15095 Tallinn.

Konkursi tehnilised tingimused, konkursil osalemine ja tööde hindamine

Autor või autorite kollektiiv võib esitada kujunduskonkursile rohkem kui ühe kavandi. Eesti Panga kokku kutsutud žürii teeb meenemündi kujunduskonkursi tulemused teatavaks hiljemalt 30. aprillil 2019. Kujunduskonkursi kolmele parimale kavandile makstakse pärast müntide emiteerimist autoritasu. Võidutöö autoritasu on 2000 eurot, teise koha saanud kavandi autorile makstakse 700 ja kolmanda koha töö autorile 500 eurot.

Eesti Pank kogub meene- ja mälestusmüntide väljaandmise ettepanekuid panga posti- ja e-posti aadressil ning Eesti Panga veebilehe kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab meene- ja mälestusmüntide tootmise Eesti Panga juhatus.

Nõuandva kogu tööd juhib Mart Laar ning selle liikmed on Aino Lepik von Wirén, Piret Õunapuu, Ivar Leimus, Raul Rebane, Toomas Kiho ja Lauri Vahtre.

Allikas ja foto: Eesti Pank