Sulev Pert

Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8%ni, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8%. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid. Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi ja mootorikütuste arvele langeb umbes pool kogu tarbijakorvi maksumuse kasvust.

Energiahindade kiire kallinemine jätkub: novembris tõusis elektrihind aastavõrdluses 49% ja detsembri alguses tõukas külm ilm selle ajutiselt uute rekordtasemeteni. Lisaks otsesele hinnatõusule mõjutab elektri kallinemine kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust, mille mõju näeme alles järgmistel kuudel.

Elektrikulud moodustavad keskmiselt 0,8% ettevõtete kogukuludest. Elektrikulude osakaal on suurim – ligikaudu 10% – paberitootmise ja veevarustuse tegevusaladel. Osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda. Maagaasi hind kallines kuuga 60% ja see kandub lähikuudel üle soojusenergia hindadesse. Suurim ühekordne hinnahüpe tuleb eeldatavalt detsembris.

Foto: Eesti Pank

Tarbijahinnad langesid statistikaameti teatel septembris aastavõrdluses 1,1%. Euroala riikide keskmine hinnalangus oli septembris 0,3%. Enim odavnesid aastaga energiahinnad ja teenused, kuid ka toiduainete hinnakasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Toiduainetest kallinevad Euroopa Liidu siseturul peamiselt lihatooted ja puuviljad.

Viimastel kuudel on Eesti tarbijahindade langus püsinud ühe protsendi läheduses. Majanduselu on muutunud aktiivsemaks ja ka hindade langus pole enam süvenenud. Eesti on euroala riikide hulgas paistnud silma hindade suurema paindlikkusega. Nii hotelli- kui ka üürihindade langus (augusti andmetel vastavalt 23% ja 14%) on Eestis olnud euroala riikide seas suurim. Hindade paindlikkusest võib rääkida seetõttu, et kriisi haripunktis oli Eesti majanduslangus väiksem kui euroalal keskmiselt.

Kuigi turismisektoris pole kriis veel läbi, on hinnad seal langenud väga madalale tasemele ja edasiseks hinnalanguseks on ilmselt jäänud vähe ruumi. Ettevõtted otsivad nüüd pigem võimalusi kulude vähendamiseks, mistõttu on majutus- ja toitlustusettevõtetes tänaseks tööl ligikaudu viiendiku võrra vähem inimesi kui aasta eest.

Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv 2021. aastal 0,6%ni. Seda eeldusel, et koroonaviiruse levik saadakse kontrolli alla ja negatiivsed mõjud majandusele leevenevad. Tarbijahindade kasv jääb siiski pikaajalisest hinnakasvust väiksemaks, sest viimase viie aasta jooksul on Eesti tarbijahinnad kasvanud keskmiselt 1,5%. Eelmise kümnendi jooksul tõusid tarbijahinnad keskmiselt 2,2%.

Sulev Pert Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank

Tarbijahinnad tõusid augustis aastatagusega võrreldes 2,4%. Hinnatõusu pidurdasid enim energiahinnad ja kiirendasid kallinevad teenused.

Energiahindade langus tuleneb peamiselt nafta hinna langusest maailmaturul, kuid olulist mõju hindadele avaldas ka kange alkoholi ja õlle aktsiisimäärade 25% alandamine juulis. Alkoholi odavnemine on tänavu hinnakasvu aeglustanud ligikaudu 0,2 protsendipunkti võrra.

Kui toiduainete ja energiahinnad kõrvale jätta, siis ülejäänud tarbijakorv kallines aastaga 2,5%. Hindade tõusu on Eestis jätkuvalt vedanud teenuste kallinemine, sest majanduses valitsevad head ajad – töötuse määr on olnud madal ja palgakasv kiire.

Maailma majanduskasvu aeglustumise taustal ei ole Eestis ega euroalal lähitulevikus kiiret hinnatõusu oodata, sest riikidevahelised kaubanduspinged vähendavad nõudlust kaupade ja toormete järele. Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt kasvavad tarbijahinnad tänavu 2,5%.

Foto: pexel.com