Ooo- jeh! Teate ju, et ajad muutuvad ja meie koos nendega. Et praktika on tõe kriteerium, siis vaatame näiteks nii tillukesed tuhat aastat minevikku. Mitte et ma ekspropieerimist heaks kiidaks aga toona, täpsemalt anno domini 885 tegeles selline tegelane nagu viiking ja muidu tore isand – Rollo – ei millegi muu kui Pariisile katuse pakkumisega. Edukalt. Südamega.
Tänasel päeval on aga kõik kuidagi vastupidi. Ja ei keegi muu kui põline sinivereline ning tõeline härrasmees – Rootsi Kunn, hädas miskite väidetavate salasuhetega. Kui mitte öelda väljapressimisega. Paber kannatab kõike, ilmselt ka temperamentsete viikingite viisakas järeltulija.
Ma nüüd küll hästi ei kujuta – äkki teie – kusagil unisel keskajal ujub nn ööklubipidaja udune moll monarhi palge ette ja pajatab: „Jou Klemm, rokkisid mul siin miskid paar ööd – köhi plekki, muidu, vee.., rsk jne…”
OK, ütleme nii, et Kopernikuse ja Galileo ajajärgul molekulideks lahutada ei osatud. Ei olnud lihtsalt see aeg. Neljani lugeda aga küll. Nii, et juhul kui tüüp pärast audientsi, omal jalal ja ühes tükis lemmiktegevuste juurde tagasi oleks pöördunud, oleks see ime olnud. Ja mitte väike. Ajad muutuvad, ning nüüd teeb Jumala asemik maapeal hoopis seherdasi meeldivaid ja rahumeelseid avaldusi. Ning nagu asjatundjad väidavad, on muutumas institutsioonist turismimagnetiks. Pehmed väärtused.
Foto: erakogu