• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

mood

Äri. Dior

10/02/2011 By Veebikiri


Mood pidavat olema niisama edev kui eevatütred. Kindlasti on see nii kuid oma rolli mängivad ka tehnoloogiate areng ja ettevõtte käibejanu. Viimane tähendab loodud vajadusi, vajaduste tekitamist.

Liikudes tagasi ajas, peaks täheldama, et haute couture, ehk kõrgmoe mõiste võttis Prantsusmaal kasutusele Charles Frederick Worth, olles muide esimene kes lasi laskis oma loomingut mannekeenidel esitleda. Worthio ettevõttel ühinesid moemajad 1868 Chambre Syndicate de la Coutre Parisienne`ks. Nimetetud koda määrab tänaselgi päeval, millised moesalongid kuuluvad haute couture`i hulka.

Võttes jutuks aga Christian Diori fenomeni, tuleks märkida juhust, mis vaesunud keemiavabrikandi boheemlasliku poja moeärisse viis. Nimelt näitas ta sõbrale paari lihtsalt loodud moejoonist. Viimane mõistis kohe, millise talendiga tegemist ning müüs joonised hea raha eest edasi. Seega võiks juhuse siduda talendi ja eduka müügitööga. Looja oskused omandas Dior siiski Chambre Syndicate`i presidendi juures.

1946. õnnestus Dioril enda poole võita tekstiilitootja Boissac, kes rahasta 10 miljoni frangiga moesalongi loomisel ja varustas kõrgekvaliteediliste kangastega. Siit edasi oleks aga juba moe ajaloo klassika – pikad ja lühikesed seelikud, pillav ümberkäimine materjalidega. Enim materjali nõudnud kleidile – Dioramale – kulus nelikümmend meetrit kangast. Lühidalt – sentsatsioon.

Turunduslikust vaatenurgast oli tegemist jõhkra äriga, sest sõjajärgsel näljaajal, ei olnud mitte kõik pariislased sellest toredusest vaimustatud. Pigem vastupidi. Aga just selline kombinatsioon töötas – tekkinud oli esilagu salajane vajadus rikkaliku ja üliküllastatud moetoote järele.

Dior mõtles juba algusest peale globaalselt ja avas 1948 kaubamaja New York`is Ameerika moetööstuse keskuses Seitsmendal avenüül. Parfüüme, lipse kingi, sukkpükse ja muid teineteisega seostuvaid aksessuaare toodeti litsentsi alusel. 1957. aastal surnud moekunstnik jättis maailmale: „H-joon“; „A-joon“, „Y-joon“, lisaks noole-, kellukese ja telgikujulise joone.

Tänaseks paikneb ettevõte CNNMoney andmetel Fortune 500 andmestikus auväärsel 338-ndal kohal, olles tööandjaks 80510 töötajale. Diori peakorter asub jätkuvalt Pariisis. 2009. a. lõpuks oli ainuke Christian Dior SA deklareeritud suuraktsionär oli Groupe Arnault SAS, Bernard Arnault perekonna valdusfirma.

Huvilised leiavad asjakohast teavet Google Books`ist ja loomulikult Facebook`ist http://www.facebook.com/#!/Dior

Foto. wikipedia.com

Rubriik:Majandus Sildid:Christia Dior, Dior, moetööstus, mood

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023